Tusti

Tusti küla on Muhus üks väikesmaid (Aljava ja Pallasma kõrval) ning teda võib põlisküladest ka üheks nooremaks lugeda, sest esimeses rootsiaegses maaraamatus 1645.a temast jäljed veel puuduvad. Sel ajal kandis aga Mõegakülas 1,5 adramaal (koos Simeste Michel’iga) koormisi üks Tusti Hans ja võimalik, et tema järglased rajasid Võllast Kuivastu poole mere ääres esimese hajatalu, mis 1674.a De la Gardie ülendmis-aktis Kuivastu vakuse lõpus toodud rea hajatalude hulgas esimesena kirjas – üheadrane Thuste Andrus. Üsna tõenäoliselt on tegemist praeguse Tusti küla kohal olnud hajataluga, aga küla kujunemine rootsiaja lõpupoolel ei ole kuigi selge, sest peale Lõetsa-Lehtmetsa ja Hellamaa ning Võlla põliskülade puudub Tustist rootsiaja lõpu kaart (ülejäänud Muhu piirkondade kohta on selleaegsed kaardid EAA 308. fondis kõik olemas). Et aga 18. sajandi adrarevisjonid märgivad Tustil nelja arvestustalu, siis võib oletada, et need neli talu olid siin ka juba 17. sajandi lõpul enne ikalduste ja nälja-aega ning järgnenud Põhjasõda ja katku.
Nelja talu kujutab Tustil ka 1799. aastaga dateeritud nn. reguleerimiskaardi 1. paan (säilik EAA.2072.3.356), mille skaneeritud 3. lehest siin illustratsiooniks "väljalõike" toome:

Tusti nimi esines talu-nimena Mõegakülas veel 18. ja 19. sajandil, mistõttu võib oletada esimeste Tusti asukate tulekut Mõegakülast, kuid nime enda algne päritolu ja tähendus on ebaselged. Mäletamata aegadest 20. sajandini välja on suur “logistiline tähtsus” olnud taliteedel, mida teatavasti märgistati õle-tuustidega. Siit ka üsna loomulik mõte seostada Tusti nime nende märgistuste seadmise ja hooldamise kohustusega, kuid tihti on nimede tekkelood üpris eriskummalised ja ära-arvamatud.
Peale katku, 1713.a on Tustil teokohuslaseks märgitud ainus ½-adrane talu Tusti Cäsper (kaardil nr.1). Güldenstubbe protokollile lisatud Suuremõisa vakuraamatus kandis see järjekorranumbrit 66, kus oli kirja pandud 4 tööeas mees- ja kaks naishinge ning ka kaks last. Ei ole eriti loogiline, et nii elujõulise talu kõrval teised talud sootuks tühjad olid, aga kuidas just see esimene katkujärgne vakuraamat sai kokku pandud ja kas ehk mitme talu inimesi võidi üheks “arvestus-taluks” (koormiste mõttes) kokku märkida, jääb teadmata. Ometi võib tõdeda, et küla kaotused rasketel aegadel jäävad enam-vähem Muhu keskmisele tasemele – katku elas üle keskmiselt üks neljast ja samas võib tänaseni eksisteerivat Käspri talu kõige “järjepidevamaks” nimetada, kuid kas ka kõige vanemaks, seda me ei tea!
1731. aastaks on hakanud Suuremõisale tegu tegema lisaks Käsprile veel Tusti Teffena Thomas – pärastine Tooma talu (nr.3) ja nüüd on kahe talu peale kokku 2 mees- ja 3 naishinge (laste arv on kasvanud kokku kümneni). Selle põhjal võiks arvata, et 1713.a revisjonis olidki nende kahe talu inimesed üheks arvestus-taluks kokku võetud ja nii Toomas kui Käsper olid tegelikult “rootsiaegsed mehed”. Peale nende on nüüd söötis üksustena kirjas veel Kerdi Andrus ja Tusti Mart. Esimeses on juba 1738. aastaks peremeheks Kerdi Andruse Ado ja tegemist on pärastise Aadu taluga (nr.2), kuid rootsiaegse Mardi talu jääb esialgu veel tühjaks ja 1744.a revisjonis märgitakse, et maa on antud Käspri kasutusse. 1750. ja 1756. aastate revisjonid märgivad Tustil vaid kolme talu, ainult 1756.a on need kõik arvatud äsja rajatud Kuivastu mõisale.
Küllap jagunes kunagine Tusti Andrus’e talu kaheks (pärastised Käspri ja Tooma) juba rootsiajal, aga hiljemalt rootsiaja lõpus on nende vahele mahtunud veel Kerdi Andrus’e (pärastine Aadu) talu nr.2, mille nime järgi otsustades võis rajada üks Võlla küla mees.
Arvatavalt oli rootsiaegne Mardi talu kõige Kuivastu-poolsem ja selle kohal kujunes 1760-ndatel tulevane Matsi talu (kaardi nr.4), mis oma uue asustuse sai siis juba siitsamast Toomalt. Nimelt ilmub 1767.a ja 1770-ndate Kuivastu vakuraamatuisse kaks Tusti Teffene Thoma talu – ühes peremeheks Jaak (jätkuvalt Tooma) ja teises Jaan. Esimeses hingeloendis on viimase talu peremeheks Tusti Teffe, ja tegemist on pärastise Matsi taluga.
Nimetatud nelja tihedalt üksteise kõrval paikneva põlistaluga jõudis Tusti küla 19. sajandisse. Sel ajal toimunud nn. mõisapiiride reguleerimine, mis mitmetes külades paljude peremeeste vahetuse kaasa tõi ja mille käigus hulk peresid lausa ümber asustati, ei ole Tustit peale Aadu talu suurt puudutanud. Nii nagu küla Kuivastu mõisale selle rajamisel arvati, nii ta sellele kuuluvaks ka mõisa-majanduse lõpuni jäi. 1805.a läks Kuivastu mõis Matthias v. Buxhövdeni eravaldusse ja 1809.a lõi Buxhövden Aadu baasil siia veel viienda talu Uietalu ning need viis olid ka 20. sajandi Tusti talud. Vaid Käspri talust eraldati EV maareformi ajal Põldma osatalu ja osataluks võib lugeda ka Uietalust tekkinud Saadu.
Eramõisa külale tunnuslikult tekkis Tustil vähe vabadiku-kohti, kuigi põlistalud muutusid 19.s lõpuks üsna ülerahvastatuks. Edasises vaatleme viit põlistalu ja nende hargnemisi pisut lähemalt selles järjekorras, nagu nad esinesid 19.s hingeloendites.

1. KÄSPRI

Nagu öeldud, kandis 1713.a poolel adramaal Suuremõisale koormisi Tusti Cäsper ja kirja on talus pandud neli tööjõus meest ning kaks naist. Järgnevates adramaa-revisjonides ja veel 1770-ndate Kuivastu vakuraamatuis on esimesena kirjas oleva Tusti talu peremeheks ikka Käsper märgitud, aga mitme Käspri-nimelise mehega tegemist oli, jääb varaste kiriku-meetrikate puudumise tõttu ebaselgeks. Jälgides revisjonides toodud pere koosseisu, võib oletada, et vana Käsper suri sajandi keskel ja kolmandal veerandil oli peremeheks poeg Käsper, aga temast ei ole meetrikais muud “jälge” kui 1775.a paiku sündinud tütar Riste, kes 1801.a abiellus (leidmata on nii “noore” Käspri surmakanne kui ka laste sünnid; abielluda võis ta enne 1762. aastat, kuid selleaegsed kirikumeetrikad ei ole säilinud (pastoraat põles 1762.a kevadel!). 1713.a protokollist muide selgub, et vana Käsper oli Kuivastus uisumeheks ja sama ametit võis ka noor Käsper pidada
Esimeses hingeloendis 1782.a on Tustil peremeheks märgitud arvatav vana Käspri poeg Aad (~1709-88) ja peale tema surma oli sajandi lõpus peremeheks Aadu noorem vend Jaen (~1721–1809).
Priinimede andmisel said Käspri inimesed nimeks SAKSAKULM. Selle kohta on säilinud pere-pärimus, et algselt olnud nimi Saksakalm, mis tulnud sellest, et Käspri mere-äärsel maal olnud Kesse all hukkunud saksa laeva uppunud meremehe (meeste?) haud. Pärimusel võib tõepõhi olla, kuid dokumentaalset kinnitust sellele ei ole seni õnnestunud leida ja 1826.a loendis, kus esmakordselt perekonnanimesid märgiti, on ikkagi praegune nimekuju loetav. Küll aga võib väita, et Tusti Käspri, mida 19.s hingeloendites märgiti Tusti a, on kõigi Muhu Saksakulmude n.ö. tüvitalu.
Käspri Aadul sai meetrikate järgi täisealiseks viis poega ja kaks tütart ning 1811.a hingeloendis oli peremeheks Aadu vanem poeg Tõnis Saksakulm (~1740–1829); nooremal vennal Jaanil oli viis tütart, kes kõik talust välja abiellusid. Tõnisega samal aastal suri vallaliseks jäänud noorem vend Käsper “kolmas”; vallalisteks jäid veel kaks venda Mihkel ja Jaak ning vaid viiendast vennast – sulasest Jurist jäi Käsprile sulane Aad/Aleksei Saksakulm (1799–1861).
Tõnisel oli ainus poeg Mihkel/Mihail Saksakulm (1788–1864), kes 1826.a loendis on peremeheks märgitud ning nähtavasti jäi ta selleks surmani. Viimases loendis 1858.a koosnes Käspri meespere Mihklist ja tema kolmest pojast ning sulasest Aadust poja Aaduga, kes usuvahetusel ristiti Andreiks. Viimane on omale postmaantee äärde Silla vabadikukoha rajanud, millest pisut ka eraldi räägime.
Kokku sündis Mihklil 7 poega ja 4 tütart, kuid abieluni jõudis neist 3 poega ja 3 tütart – viis last surid väikestena. Ka sulase Aadu neljast pojast ja neljast tütrest jõudsid abieluni vaid nimetatud poeg Ado/Andrei ja tütar Ingel.
Esimeses Hellamaa koguduse-nimekirjas on Käspril peremeheks Mihkli keskmine poeg Mihkel/Mihail Saksakulm (1831-86). Teine vend Tõnis/Dionisi hakkas Võikülas Posti talu rentima, aga noorema venna Tähve ja sulase Aadu pered mahtusid esialgu veel Käsprile. Varsti sai Tähve/Timofei Saksakulm (1837-96) omale Kansi mõisast latsikoha (seegi sai Käspri nime) ja tema pere asus sinna.
Peale teise Mihkli surma sai Käspri peremeheks tema teine poeg Dionisi (Tõnis) Saksakulm (1858–1942). Mihkli esimene poeg Joann oli 3-nädaleslt surnud, aga Tõnise viis nooremat venda jõudsid samuti täisikka ja kõik ka abiellusid. Nähtavasti otsisid nad sellele ajale tüüpiliselt tööd ja teenistust Muhust väljas. Peale Joosepi (1870–1901), kes 31-aastaselt suri, on ilmasõja-aegses ja selle järgses nimekirjas (1909-23) peremehe Tõnise neli venda ja nende pered ikka veel Käspril kirjas, kuid järgmisse nimekirja ei ole neid enam kantud. Timofei on Mõegakülas Viherpuu koha rajanud; Andrei oli lihtsalt maha tõmmatud ilma selgitusteta (eelmine nimekiri märgib, et ta haiguse tõttu on väeteenistusest vabastatud); Mihaili juurde on märgitud “Saaremaal” ja noorima venna, 1877.a sündinud Vassili juures on samasugune märkus “Venemaal”.
Tõnis (Dionisi) abiellus 1889.a Soonda Poali Mihkli tütre Ingliga (Elena Rasva) ja sama aasta Jõulu-laupäeval sündis nende esimene poeg, aga paraku surnult. Aasta pärast sündis Timofei ning 1897.a veel kaksikvennad Andrei ja Vassili. Viimased olid 1919.a mobilisatsiooni ajal parajasti kutsealused ja paistab, et Tõnis oli 16. veebruaril koos poegadega Kuivastus. Edgar Grünbergi poolt 1992.a suvel üles tähendatud Simiste Uiekearu Ludmilla Luhti (1908-2006) mälestuste järgi olnud Käspri Tõnis see, kes enne esimest lasku lipnik Jefimovi poole hüüdnud: “Andke koerale, mis koera palk!”. Tõnise silma paistmist mässu algul märgib ka Sunila raamat “Saaremaa ülestõus” (Tln., 1988). Kuidas lugu vana Tõnise ja Andrei jaoks lõppes, ei ole siin teada, aga väidetavalt sai Vassili pärast 25 kepihoopi. Peaks märkima, et Sunila raamatus on Käspri mehi ilmselt ekslikult Suurevalla meesteks nimetatud (Vassili nimekaim, Või Posti Vassili Saksakulm – sünd. 27.02.1891, kes samuti mässus osales ja 10 aastat sunnitööd sai, on samas ikka Hellama valla meheks arvatud).
Andrei Saksakulm oskas nähtavasti “päris mässust” kõrvale jääda, oli seejärel Vabadussõjas ja sai hiljem omale Kuivastu Käspri asundustalu, aga EV maareformiga kujunenud 48,25-hektarine Tusti Käspri põlistalu jäi Tõnise vanema poja Timofei ja kepihoobid saanud Vassili nimele. Viimane rajas omale 1/3 talu arvel Käspri kõrvale Põldma osatalu.
Timofei Saksakulm (1890–1973) abiellus 1922.a Sinaida Mihaili t. Kiikeriga, kuid nende abielu jäi lastetuks. Kasupojaks võeti Timmu vennapoeg – Kuivastu Käspri Andrei kolmas poeg Eberhard (1923-45), kes sakslaste mobiliseerituna Saksamaal suri ja sinna ka maeti.
Viimases sõjas said Käspri hooned kannatada; Timmu kohendas need sõja järel hädapäraselt elamiskõlblikeks ja 1959.a rahvaloenduse ajal olid Käspri elanikeks 67-aastane Timofei oma naise Sinaidaga ning 90-aastase ema Elenaga (sünd. Rasva).
Uue aastatuhande alguseks oli Käspri ainsaks elanikuks jäänud Põldma Vassili Saksakulmu tütrepoeg, kes Timmu poolt vanas eas omale kohendatud eluaseme “omaks võttis”. Kuigi Saksakulmudest on Kansi ja Kuivastu Käspriga seoses veel juttu mõlema küla käsitlustes, olgu siingi märgitud, et Kansist asusid Saksakulmud Mäla Juri-Matsile ja Vanamõisa Keskülale ning Kansi Käspri Tähve/Timofei noorem poeg, 1874.a sündinud Andrei Saksakulm sai 1920-ndatel Kuivasus Paju asunduskoha. Kuivastu Käspri Andrei poeg Hugo läks kolhoosi-ajal koduväiks Levalõpma (Kirguvalla) Postile.

PÕLDMA

Silla

Tusti Käspri sulase Aadu poeg Aadu/Andrei Saksakulm (1843-86) abiellus 1871. aastal Oina Matsi Andrei tütre Maria Hopiga ja on omale postmaanteelt Tustile mineva tee ääres oma vabadikukoha ehitanud. Neil jõudsid Marega viis poega sündida ja 1885.a veel kaksikud Elena ja Aleksei. Sajandivahetuse kogudusenimekirjas on pere veel kirjas, kuid leseks jäänud Mare suri kümnekond aastat pärast Andreid 1897. aastal, nii et Elena 12-aastaselt orvuks jäi ja Aadu talus üles kasvas; kaksikvend Aleksei suri 11-aastasena. Vanem poeg Timofei võeti 1893.a kroonusse, kuid paistab 1905. aastaks tagasi jõudnud ja laulatati Hellamaal Aadu Kadri (Ekaterina) Leisiga. Lapsi aga meetrikasse ei ilmu ja hiljuti (2015.a aprillis) selgus, et Timofei Kaug-Itta välja rändas, kus ta hiljem (Jaapanis või Hiinas?) laevaehitusega seotuna olla päris jõukaks meheks saanud. Teine vend Aleksander oli 1895.a kutsealuste nimekirjas, aga tema kohta teab perepärimus, et ta sõjaväes olla poolsurnuks pekstud ning selle järel enam kaua ei elanud! Kolmas poeg Ivan suri juba 5-aastase lapsena, aga täisikka jõudis veel 1879.a sündinud Andrei. Temalgi ei olnud peale kroonuteenistust põhjust Muhusse tagasi tulla. Ta on abiellunud Simuna kihelkonna Paasvere mõisa metsavahi Hansu Kaarel Glasbergi tütre Leenaga (1880 – 1968) ja 1905.a sündis neil poeg Arnold. Hiljem on pere Tallinna (Nõmmele) asunud ja Andrei töötas sepana Harkus. Ta suri 1941.a ja on maetud Rahumäe kalmistule, kuhu poeg Arnold talle 1982.a järele jõudis. Viimane sõda lahutas pere nii, et naispere Saksamaale sattus, kust Arnoldi tütar Kärt aeg-ajalt oma isa ja vanaisa hauda käib külastamas.
Silla koht Tustil on aga juba esimese ilmasõja ajal või selle järel lõplikult kadunud.

2. AADU (KERDI)

1731.a adrarevisjon märgib teise taluna Tustil söötis Kerdi Andrus’e talu, kus 1738. aastaks on hakanud Suuremõisale koormisi kandma Kerdi Andruse Ado (~1698 – 1778). Umbes 80-aastaseks elanud ja ilmselt enne katku sündinud Aad oli peremeheks märgitud veel 1770-ndate Kuivastu vakuraamatutes ja alles 1. hingeloendis 1782.a on peremeheks Aadu poeg Aad (~1729–1801). Samas on oma naisega kirjas ka Aadust 6 aastat vanemaks märgitud vend (Wirthes Sein Bruder) Andrus (~1723-89), kuid tema abielu Mäla Pärdi tütre Marega on lastetuks jäänud ja võib-olla sellepärast oligi noorem vend peremehe rollis! Tuleks aga märkida, et vana Aadu poeg Jaak (~1732 – 1790) seati peremeheks Võikülas kaua söötis seisnud rootsiaegses Nigula talus ja see Tusti Aadu liin, millest Võiküla loos rohkem juttu on, sai priinime NIKKEL.
Kerdi nimi on esinenud rootsiaegses Võlla külas ja seetõttu arvab siinkirjutaja, et selle Tusti talu rajajaks võis rootsiaja lõpul olla üks Võllast pärit Andrus, aga kaardi puudumise tõttu ei ole selge, kas talu rajati kohe “kiilutuna” Käspri ja Tooma vahele, nagu seda sada aastat hilisem kaart kujutab.
Aad Aadu pojal leiame meetrikais 4 poega ja tütre Ingli. Viimane on esimestes hingeloendites peretütrena kirjas, kuid edaspidi ei õnnestu teda meetrikais ega ka hingeloendeis leida. Aadu vanemat poega Mihklit seevastu ei märgi hingeloendid üldse ja arvatavalt on mõlemad noorelt surnud. Järgmiseks peremeheks Aadul sai teine poeg Andrus (1763–1820), keda 1826.a loend märgib peale surma priinimega LEISI. Tema järgi on meetrikais Aadu talu mõnikord ka Andruseks nimetatud, kuid hingeloendites kasutatakse järjekindlalt Kerdi nime. Lisame, et priinimel LEISI kadus 19.s teisel poolel (kõigepealt õigeusu kiriku-dokumentides) lõpust "i" ja sellest nimest sai dokumentides LEIS.
Aadu alias Kerdi talu puudutas otseselt ka 18./19. sajandivahetuse mõisapiiride reguleerimine. Nimelt on 1804. aastal (või 1807.a – erinevate mõisade andmed erinevad!) Aadu kolmas poeg Toomas (1767–1820) antud Võlla mõisale ja ta pandi Lalli Toomal peremeheks ning järglased said priinimeks LEMBER. Mida Kuivastu mõis selle juures “vastu sai”, jääb siinkohal analüüsimata, kuid märgime, et Võlla ja Kuivastu mõisade vahel toimus mitmeid – põhiliselt Mõegakülat ja Lehtmetsat, aga ka Võiküla ja Lallit puudutavaid talude ja peremeeste vahetusi. Peale selle on Kuivastu mõis 1809.a moodustanud Tustil uue talu, mis edaspidi kandiski Uietalu nime ja siin seati peremeheks Kerdi Aadu noorim poeg Jaak (1775–1852), kes sai priinimeks OIDEKIVI. Nii võib tõdeda, et Tusti Aadult (Kerdilt) pärinevad nii Muhu Nikkelid, Leisid kui Oidekivid; Lemberi nime said peale Lalli Tooma peremehe järglaste siiski veel mõned Vahtraste päritolu inimesed.
Peale Andrus Leisi surma sai peremeheks tema vanem poeg Tähve/Timofei Leisi (1790–1863). Teine vend Mihkel on 1826.a loendis märgitud Või Mardile, kuid järgmises loendis on ta taas Tustil sulane; 1850.a loend märgib ta surnuks, kuid surma-kannet meetrikas ei ole! Sulase Mihkli järglstest tuleb pisut veel järgnevas juttu. Andruse kolmas poeg Andrus (1795–1819) suri noore mehena järglasteta.
Tähvel jõudis abieluni ainus poeg Aad/Aleksei Leisi (1823–1907), kes ongi esimeses Hellamaa koguduse-nimekirjas Aadu peremees. Või Pärdi Mihkli tütre Mariaga sündis Aadul 5 poega ja 3 tütart. Noorim poeg Timofei suri 6-kuuselt ja kolmas poeg Aleksei (1859-79) 20-aastaselt. Vanemast pojast Ivanist sai peale kroonu-teenistust järgmine Aadu peremees. Teine vend Mihail oli nähtavasti kaua Muhust väljas, aga vanas eas tuli (vallalisena) Aadule tagasi. Kolmas vend, 1866.a sündinud Georgi asus peale kroonu-teenistust ja Posti Tõnise tütre Raissaga abiellumist Või Laurile rendiperemeheks.
Ivan Leis(i) (1855–1936) võttis 20-aastaselt Või Jurilt omast kolm aastat vanema naise ja sündis ka esimene tütar Julia, kuid vahepeal pidi Ivan 5 aastat kroonut teenima. Peale teenistust sündisid veel tütred Ekaterina, Elena ja Raissa ning 1892.a poeg Joosep. Joosep abiellus 1922.a Lõetsa Rehe-Jaagu Mihkli tütre Raissaga ja sündis ainus tütar Natalja, sest Joosep suri 34-aastaselt 1926. aastal.
Viimases koguduse-nimekirjas on esimesele kohale Aadul märgitud Ivanist paar aastat noorem vend Mihail Leis (selleks ajaks oli nimi juba lühenenud!), kes koguduse maksud korralikult maksnud, kuid ise ei ole kordagi armulaual käinud! Sünnikoju on tagasi tulnud ka Mõegaküla Aadul leseks jäänud Ivani ja Mihkli õde Ekaterina Leisi-Väli oma tütarde Akilina (1906) ja Juliaga (1908). Ivan ja tema vanatüdrukuks jäänud õde Maria surid mõned aastad enne viimast sõda ja nii jäi Aadule 1940-ndateks peale vallalise vana Mihkli vaid naispere. Maareformiga moodustunud 31,94-hektarine talu oli Ivani vallaliseks jäänud tütre Raissa Leisi nimel (kuna vend Joosep norelt suri).
1949.a tuli Joosepi tütrele Taalile (Natalja) koduväiks Võlla Uuetoa Herman Toom (Võlla koduväiks asunud Või Aadu Vasseli poeg, keda Muhus “külavahe-bussi” sohvrina mäletatakse) ja 1959.a rahvaloenduse ajal oli Aadu talu Tustil oma 7 hingega kõige rahvarohkem. Peale Hermani ja Taali ning nende tütre Aita olid siis Aadul kirjas veel neli vana naist – Taali ja Hermani emad Raissad ja Taali tädid, Joosepi õed Elena Leisi-Tamm ja Raissa Leis. Talust aga ei olnud sel ajal enam põhjust rääkida.
Lõpuks veel pisut varem nimetatud sulase Mihkli (s.1792) järglastest: Mihklil sündis kahe naisega 3 poega ja 6 tütart, kuid poegadest jõudis abieluni vaid esimene poeg Aad/Aleksei Leisi (1824-87), kellest sai Pädaste mõisa moonakas. Kudjape moonakamajas sündisid tal pojad Mihali (1853–1905) ja Georgi (s.1859). Viimase saatus on teadmata, aga Mihail oli sajandi lõpul Kansi Kudjapea latsikohal, mille nähtavasti veel vana Aad enne surma sai. Mihkli poeg, 1884.a sündinud Ivan Leis läks 20.s algul koduväiks Simiste Koplile (sellest on Simiste loos lähemalt juttu), aga kuna Ivani pojad võtsid hiljem naiste perekonnanimed, siis selles liinis ei ole Leisi nimi kaugemale edasi kandunud.

3. TOOMA

Peale katku hakkas Käspri järel teise taluna Tustil iseseisvalt koormisi kandma adra-revisjonides kolmandana märgitav Tusti Teffena Thomas. Olgu öeldud, et Tusti Teffena nime kandis samal ajal Mõegakülas pärastise Aadu eelkäija ja see annab põhjust arvata, et Tusti küla rootsiajal oma esmase asustuse ja ehk ka nime just Mõegakülast sai (7-adrane Mökekülla esineb Urrika vakuses 1645.a maaraamatus ja küla asustuslugu võib isegi muinasaega ulatuda).
Toomas oli kindlasti katku juba täismehena üle elanud ja tema lasteks võime arvata hilisemais meetrikais kohatavaid 1712.a paiku sündinud tütart Made ja mõned aastad nooremaid poegi Jaen ja Jaak. Peremeheks oli Toomas veel 1756.a revisjonis, kuid 1767.a Kuivastu vakuraamat märgib peremehi Tusti Thoma Jahn ja Tusti Thoma Jack. Viimase puhul on tegemist senise Tooma taluga, kus nüüd arvatav Tooma poeg Jaak (~1720-91) peremeheks, aga Jaagu vanem vend Jaen (~1715-72) on seatud peremeheks seni söötis seisnud rootsiaegse Tusti Mardi talus, mis edaspidi Matsi nime saab.
Meetrikais leiame Jaak Tooma poja ainsa poja – Toomas Jaagu p., kes isa surma järel teieses hingeloendis on ka peremeheks märgitud (esimeses loendis 1782.a on 62-aastaseks märgitud Jaak veel ise peremees) ning abielu-meetrikais esinevad ka kolm Jaagu tütart Eed, Kadri ja Mare.
Toomas Jaagu poeg abiellus 1768.a Mõegaküla (NB!) Tusti Teffena Tooma tütre Marega ja sündisid 4 poega ning 4 tütart. Peale kolmanda poja Aadu (1777–1845), kes 1820.a Kesse Pärdi tütrele Madele koduväiks läks ja seal priinime VONT sai, said Toomas “teise” järglased priinimeks TUST. Olgu öeldud, et sarnase perekonnanime TUSTIT said Lehtmetsa Käspri inimesed. 20. sajandiks oli sellest nimest tekkinud mitmeid “tuletisi” nagu Tuust, Tuusti jmt., ning genealoogid peaksid üpris tähelepanelikud olema selgitamaks, kas taolise nime kandja oli Tusti Tooma või Lehtmetsa Käspri päritolu.
1811.a loendi järgi on Toomal miskipärast peremeheks seatud Toomase teine poeg Mihkel Tust (1774–1850), kuigi vanem vend Andrus (1770–1817) oli sel ajal juba kahe poja isa. 1816.a loend märgib küll Andrust peremehena, kuid järgmisel aastal ta suri ja edaspidi jäigi peremeheks Mihkel. Andruse vanem poeg Mihkel (1796–1853) oli 1826.a loenduse ajal Raegma Sumaril peremeheks pandud ja sai seal omale priinimeks SUMMA. 1834.a loenduse andmeil on ta aga 1832.a hoopis Pädaste mõisa hingeks antud ja oli hiljem Simiste Rannal sulaseks. Andruse noorem poeg Andrus, kes 1826.a Raegmas vanema venna sulaseks oli, võeti 1828.a nekrutiks ja temast ei ole rohkem midagi teada. Kummastav on veel, et 1801.a sündinud Andruse tütre Mare sünnikandes nimetatakse isa Sumari Andruseks ja 1806.a sündinud Andruse puhul hoopis Või Andruseks! Paistab, et Andrus oli nn. reguleerimiste “kõrg-ajal” Buxhövdeni “kaltsutada” – s.t. siia-sinna peremeheks paigutada, mille tulemusel ta järglased Tustil talu pärimisõiguse kaotasid.
Peremees Mihklil sündis Linnuse Salu-Jaani Ingliga 3 tütart ja ainus poeg Juri/Georgi Tust (1817-95), kes 19.s teise poole ka Tooma peremees oli. Mihklil sulaseks olnud noorema venna Jaagu (1787–1853) pere oli arvukam, aga sellest veel edaspidi.
Juri abiellus 1837.a Või Posti Juhani tütre Rõõdaga ja sündisid kaks tütart ning kolm poega. Vanem poeg Aadu (1844–1908) suri Toomal vanapoisina, teine vend Joann/Ivan (1849–1921) maksis viimati Buxhövdenile talu rendid ja kolmas vend Mihkel võeti 1874.a kroonusse ning vist langes “keisri ja isamaa eest”, sest kiriku-kirjades teda hiljem ei leia!
Mõisa-aegsel viimasel peremehel Ivanil sündis Mäla Uielult võetud Irinaga poeg Timofei Tust (1870–1933), kes õigupoolest jäigi Tooma viimaseks peremeheks. Ivani kolm järgmist last (tütar Maria ja pojad Ivan ning Mihail) surid lastena ning noorim poeg, 1883.a sündinud Vassili läks Mõegaküla Aadule koduväiks. Timofeil ja Elenal (sünd. Pauts Mälast) oli küll viis poega, aga vanem poeg, 1892.a sündinud Ivan lahkus 1930-ndatel oma perega Muhust, teine vend Mihail (1898 - 1918) on 1. Maailmasõja lõpu-aastal hukkunud ning maareformiga moodustatud 36,76-hektarine talu jäi kolmanda venna Vassili nimele. Tema ja 5 aastat noorem vend Joosep hakkasid hiljem oma perekonnanimeks TUUST kirjutama. Joosep oli mõne aja Hellamaal kooliõpetaja, abiellus sel ajal Hellamal olnud Ridasi Vaarni Vassel Rulli tütre Roosiga ja hiljem asuti Ridasi Vaarnile.
Vassili Tust-Tuust abiellus Ksenia Mihaili t. Kõrvega ja 1927.a sündis ka poeg Kalju, kuid ema Senni sai sõja algul 1941.a õnnetult surma ja Vassilist ei olnud siin talu pidajat juba enne kolhoosi-korra tulekut. Hiljem oli ta mitmel naisel “koduväiks” (põhiliselt Simistes), Tooma koht jäi tühjaks ja lagunes.
Lisame, et vanal peremehel Timofei Tustil oli ka kolm tütart, kes kõik abiellusid. Keskmine tütar Julia abiellus Kuivastus piirivalves töötanud mandri mehe Reinhold Mägiga ja nad ehitasid omale Asula nime saanud vabadikukoha.
Pisut veel vana Toomase neljanda poja, sulaseks jäänud Jaak Tusti (1787–1853) järglastest: tema esimene poeg Aadu võeti 1833.a nekrutiks ja kadus, teine poeg Juri (1815-38) suri noorelt (temast jäi ainus tütar Riste, kes 1859.a Mõegaküla Aadu Tähvele mehele sai); kolmas poeg Jaen/Ivan (1823-72) oli Toomal sulaseks ja neljas poeg Tähve suri 4-nädalaselt. Toomal tüdrukuks jäi ka Jaagu tütar Eed, kelle vallaspoeg Jaen/Ivan Tust hiljem Või Mardile asus. Eedu venna, sulase Jaani seitsmest lapsest surid jällegi 3 poega ja 3 tütart lastena; vanema poja Aleksei (1862-97) kasvatas üles Või Aadu Andrusele mehele saanud Jaani ja Eedu noorem õde Ingel/Elena, kelle oma abielu jäi lastetuks. Aleksei oli sajandi lõpus Võikülas (Aadul ja Pangal) sulaseks, abiellus 1889.a Külasema Kingissepa Marega ja sündisid ka kolm tütart, kuid ta suri juba 35-aastasena.

Asula

4. MATSI

Nähtavasti oli rootsiaja lõpul Tustile tekkinud neljas talu Tusti Mart, mis peale katku üle poole sajandi söötis seisis. 1767. aastaks on Kuivastu mõis seadnud talus peremeheks Tooma perepoja Jaani (~1715-72), kellel meetrikate andmeil on teada vaid kaks (suure vanuse vahega ja võimalik, et erinevaist abieludest) poega Tähve ja Mats. Peale Jaani surma on 1. hingeloenduse andmeil peremeheks pandud Jaani vanem poeg Tähve (~1738-83), kes keskeas suri. Tema 6 tütart ja ainus poeg Mihkel jõudsid küll kõik abieluni, kuid et Mihkel oli isa surma järel alles alaealine, sai järgmiseks peremeheks Jaani noorem poeg Mats (1763–1827) ja temast jäi nii talu nimi kui peremeeste pärimis-järjekord. Mõlema venna järglased said oma priinimeks TAMM ja see üldiselt levinud nimi tuleb Muhu kontekstis põhiliselt Tusti Matsi priinimeks lugeda (tosina jagu Tammesid oli ka Raugil, kuid need Tammed hääbusid juba 19.s keskel).
Mats Tammel sündis 4 poega ja 3 tütart, kelledest lapsena suri vaid noorim poeg Tähve. Matsi esimene poeg Mihkel Tamm abiellus 1820.a Lõetsa Kearu Marega ja neil sündis 5 poega ning 3 tütart, kelledest mitmed said selle aja kohta üsna erandlikud “saksikud” topelt-nimed (1822.a sündis Johan Aleksander, 1827.a Friedrich Mihkel, 1830.a Kristina Ida ja 1834.a Heinrich Aleksander). 1834.a loendis on Mihkel märgitud Tusti Matsi peremeheks, kuid 1850.a loendisse on ta kantud vaid esimese poja Karliga (ilma naise ja tütardeta) lakoonilise märkusega Zu Arensburg angeschrieben. Millal ja mis asjaoludel Mihkel Kuressaarde asus ja kas ta seal ka bürjeli seisuse sai, on seni ebaselge, kuid edasi on Tusti Matsil peremeheks vana Matsi teine poeg, Mihkli noorem vend Mats/Matvei Tamm (1801-68). Noorima venna Andruse pere on viimases loendis ka kodus (hingeloendite Tusti c) kirjas, kuid kus Kuivastu mõisa aidamees Andrus (1813-82) oma Soonda Targa-Matsi Eeduga veel võis elada, on üsna selgusetu. Andrusel nimelt oli pastoraadi Eriki Mare Kelnikuga (1813-71) vallastütar Mare (1844-52) ja Andrus oli vist otsustanud vanapoisiks jääda, kuid talle hakkas “peale pressima” leseks jäänud Soonda Targa-Matsi Eed (1813-90), kelle esimene mees – Liiva Pendu Tähve Alt suri noorelt ja 2-aastaselt suri ka nende poeg Jaen. Eedul pidi olema väga suur soov Tusti Matsi Andrusele mehele saada, sest pastoraadi fondis Ajalooarhiivis on säilinud tema taotlused nii Kuivastu parunile kui Suuremõisa rentnikule ja Muhu pastorile, et tal lubataks Andrusega abielluda, kuna viimane olevat pastori juuresolekul Mare Kelnikule oma vallastütre ülalpidamiseks 12 hõberubla ära maksnud! 1849.a laulatatigi Andruse ja Eedu abielu (äsja tekkinud Muhu õigeusu (sel ajal kreeka-katoliku) koguduses – Andrusest sai Adrian ja Eedust Eudokia) ning neil sündisid pojad Andrei ja Ivan ning tütar Ekaterina. Viimase hingeloendi järelmärkuse järgi on vanem poeg Andrei hiljem asunud Saaremaale Valjala (Vana-Lõve) valda, kuid Ivan abiellus 1883.a Või Juri Elena Saarekakuga ja rajas Lalli Niidi vabadikukoha. Väärib märkimist, et esimeses Hellamaa koguduse-kirjas on Andruse ja Eedu elukohaks (Tusti küla all) Tikka märgitud, kuid seni on selgusetu, mida sellega silmas peetakse!
Mats “teine” abiellus 1825.a Raegma Kõrve Jaani tütre Kadriga ja neil sündis 7 poega ning 3 tütart. Esimene laps – tütar Ingel suri 9 päeva vanuselt, kuid kaks nooremat tütart ning enamus vendi jõudsid abieluni. Matsi esimene poeg Aad/Aleksei (s.1827) abiellus 1854.a Või Uietalu Juri tütre Ruuduga ja neil jõudis viis last sündida, kuid 1868.a paiku on Aad uppunud. Viimases loendis on Aadu pere isa järel Matsil veel esikohal kirjas, kuid 1868.a kokku seatud esimene Hellamaa koguduse-nimekiri märgib Aadu uppunuks ning pere on edaspidi Võiküla Ahuvarel. Mõneti jääb toimunu ebaselgeks, sest tasub arvestada, et 1857.a abiellus ka Aadust 3 aastat vanem kunagise peremehe Tähve pojapoeg Tähve/Timofei Tamm (1824-76) ja formaalselt oli temal Aadu ees pärimisõigus. Peremeest temast siiski ei saanud ja ta paistab olevat Pädaste mõisa teenistusse asunud ning vist Kurebel elanud. Hilisemad koguduse-nimekirjad märgivad tema poegi Aleksandrit ja Priidut (luterlased, kellede sünnid Muhu meetrikais puuduvad!) vabadike hulgas. Naiseks võttis Tähve 1857.a luteri abielu-meetrika järgi Koli Mardi tütre Mare (Karja kihelkonnast), kelle perekonnanimeks on märgitud VASTANE. Tähve ise oli usku vahetanud ja laulatus on kirjas nii Liival kui Hellamaal). Kus lapsed sündisid, ei ole selge; Hellamaa koguduse andmeil on Tähve 1876.a Kuressaares surnud, kuid esimeses Hellamaa nimekirjas on pere ette elukohana märgitud Kurepea. Ilmselt on tegemist Pädaste mõisa moonakamajaga Saksatoa-Allikivi-Kurepea “asumis”, millest Pädaste ja Raegmaga seoses lähemalt juttu. Siinkohal on aga oluline märkida, et Priidu (Feodori) poeg Vassili Tamm sai Kuivastu Poali asunduskoha omanikuks ja see nimi paistab Raegma Poali (Vanatoa) kohalt pärinevat, mille juba Kõrve sulane Paavel Pauts (1771–1842) võis olla rajanud!
Matsi teise poja, 1830.a sündinud Juri märgib viimane hingeloend surnuks, kuid temagi surmakannet meetrikas ei ole ja surma asjaolud on selgusetud. Kolmas vend Jaen/Ivan (s.1832) võeti 1855.a nekrutiks, kuid ühtedel andmetel jõudis ta siiski 1872.a Muhusse tagasi. Hellamaa kirjades ei ole teda aga seni õnnestunud leida!
Peremehena Matsil märgib esimene koguduse-nimekiri Matsi neljandat poega Mihkel/Mihail Tamm (1834-93) ja Matsil on esialgu ka noorem vend Tähve/Timofei Tamm (1844–1931) oma perega, kes hiljem Võiküla Väljale asus. 1842.a sündinud viies vend Andrus läks Või Laurile koduväiks, elas mõne aja perega Kuivastu Kaural ja tema poeg Timofei hakkas hiljem Või Pärdi-Matsi talu renti maksma. Noorim teise Matsi poegadest, 1848.a sündinud Matvei on esimeses koguduse-nimekirjas maha tõmmatud, kuid mis temaga 1870-ndatel juhtus, on selgumata.
Ka Mihkli abielu Käspri Ingliga oli lasterikas. Kokku sündis 13 last (7 poega ja 6 tütart), aga esimene, 1856.a sündinud poeg ja viimane, 1880.a sündinud tütar sündisid surnuna ja mitmed lapsed surid väikseina. Peremehe rolli võttis isa surma järel üle Mihkli kolmas poeg Aleksei Tamm (1863–1934); teine, neljas ja seitsmes poeg surid lastena, viies poeg Isaak rajas omale hiljem Võikülas Põllu väikekoha ja kuues poeg Timofei jäi kadunuks 1. Maailmasõja ajal.
Võimalik, et kui Matsil 19.s viimase veerandi algul elu väga kitsaks muutus, ehitas peremees Mihkel oma tütardele Mariale (s.1859) ja Juliale (1874–1904) omaette eluaseme talust pisut pärastise Asula pool, sest Tustil on räägitud Tamme-nimelisest kohast, kus olevat elanud Maria ja Julia Tammed. Vanem õde Maria sai 1882.a mehele Kansi Mäe Aleksei Nööbile, aga Julia suri 30-aastaselt vallalisena. 20.s dokumentides ei ole siiski Tamme kohast kindlamaid andmeid õnnestunud leida.
Aleksei Tamme esimene naine oli Rootsivere Runni-Tõnu Mihkli tütar Julia Liisk, kellega sündis 7 last, kuid kolm neist surid mingi taudiga 1906.a veebruaris ja sama aasta sügisel suri 40-aastaselt ka ema Julia. Esimene tütar Elena oli selleks ajaks juba täisealine ja sai 1911.a Rässa Tõnisele mehele. Vanem poeg, 1895.a sündinud Vassili Tamm rajas omale Kuivastu mõisa jagamisel 1920-ndatel Juurika asunduskoha ja Matsil jäi peremeheks Aleksei teine 1. abielu poeg Ivan Tamm. Tema on 1959.a rahvaloenduse lehel 60-aastasena Matsil kirjas (oma naise, Ranna Juliana Andrei tütre – sünd. Pruul ja 24-aastase poja Valduriga). Talle kuulunud 48,76-hektarine (Tusti suurim) talu oli siis juba 10 aastat kolhoosi ühisomand olnud. Peale vanade surma asus Valdur Võlla Kiviristile, kodune koht jäi tühjaks ja kadus.
Peaks lisama, et Aleksei teise abielu lapsed, 1907.a sündinud poeg Aleksander ja paar aastat noorem tütar Sinaida läksid enne viimast sõda Muhust välja.
Ühtekokku jätkus Tusti Matsi Tammesid 20.s alguspoolel Kuivastus Juurikale, Kaurale ja Poalile, Võikülas Ahuvarele, Põllule, Pärdi-Matsile ja Väljale, Raegmas Allikivile, Jurile ja Kurepeale ning lõpuks veel Pädaste Männikule ja Lalli Niidile (rääkimata Muhust välja rändamistest)!

5. UIETALU

Peale Kuivastu mõisa omandamist rajas Matthias v. Buxhövden 1809.a Tustile viienda talu, kus ta seadis peremeheks Aadu (Kerdi) perepoja Jaak Oidekivi (1775–1852). Jaak oli 1799.a abiellunud ühe Kadriga Koristalt (Kadri täpsem päritolu on üsna ebaselge) ja neil sündis 6 poega ning 2 tütart. Miskipärast kandis Uietalu järgmistel aastakümnetel rängalt nekruti andmise kohustust: Jaagu teine poeg Mats oli 1824.a abiellunud ja tal jõudis viis last sündida, kuid 1835.a võeti ta veel 31-aastaselt nekrutiks, kusjuures juba 1830.a oli nekrutiks võetud Jaagu kolmas poeg Aad. Jaagu esimene poeg Tõnis (1801-14) suri teismeeas ja järgmiseks peremeheks sai Jaagu neljas poeg Juri/Georgi Oidekivi (1816-74), aga kaks nooremat venda Mihkel ja Jaen võeti (vastavalt 1839. ja 1844.a) jällegi nekruteiks! Arvestades, et ka soldat Matsi kaks poega Andrus ja Madis võeti (1849. ja 1852.a) kroonusse, oli Tusti Uietalu andnud paarikümne aasta jooksul “keisri ja isamaa heaks” tervelt kuus meest. Võib-olla selle “ülekohtu heastamiseks” sündisid järgmistel Uietalu peremeestel valdavalt tütred.
Olgu kohe ka märgitud, et pereisana nekrutiks võetud Matsi esimene tütar Mare (1825-77) jäi vallaliseks, kuid 1852.a sündis tal vallaspoeg Ivan, kes 1876.a abiellus Viiraküla Toomu-Jaani soldati lese Mare vallastütre Kadri (Ekaterina) Lahkega ja sai Kansi mõisast omale Keldri latsikoha. Nende 1877.a sündinud esimene poeg Mihail Oidekivi sai hiljem Võlla asunduses Laane asunduskoha ja teine poeg, Muhus Keldri Pimena tuntud Ivan Oidekivi omandas hiljem Kansi Juri koha, aga noorem poeg, 1881,a sündinud Vassili Oidekivi ostis 1919.a endise Hellamaa kõrtsi ning asutas veel hiljuti mäletatud Oidekivi poe. Vana Ivani onu – nekrutiks võetud Matsi noorem poeg Juri/Georgi Oidekivi (1832–1904) on rajanud Raegma ja Pädaste piiril Piiri vabadikukoha. Tema vanem poeg Timofei (1865–1908) abiellus Pädaste Sepa Madise tütre Elena Kõrtsmikuga, aga noorema poja, 1867.a sündinud Ivani võtsid Kansi Kiisa lastetud Juri ja Juula Pered omale kasulapseks ja Ivan jäigi hiljem Kansi Kiisal peremeheks.
Tusti Uietalul sai järgmiseks peremeheks Juri esimene poeg Mihkel/Mihail Oidekivi (1844–1925) ja esialgu jäi tallu ka noorem vend Elias/Ilja Oidekivi (1847–1928). Viimane on 20.s algul mõnda aega Raegma Sumaril ja Mäla Kaseväljal olnud, kuni tema esimene poeg, 1878.a sündinud Vassili Oidekivi sai omale Võlla asunduses Tölbi-Matsi asunduskoha ja pere sinna asus.
Mihkel (mõnedes dokumentides ka Nikolai) abiellus 1871.a Mõegaküla Tõnise Elena Perega ja neil sündis 2 poega ning 5 tütart. Esimene poeg Timofei suri 9-aastaselt ja 1889.a suri ka 39-aastane ema Elena. Mihkel võttis 1891.a Mõegakülast uue naise – seekord Tooma Andrei tütre Irina Väli ja sündisid veel imikuna surnud tütar Elena ning 4 poega. Vanema 2. abielu poja Georgi juures on ilmasõja-aegses kogudusenimekirjas märkus, nagu oleks ta sõjas hukkunud. Vanust arvestades võidi ta juba sõja algul mobilisserida. Kaks järgmist poega Ivan (s.1896) ja Andrei (s.1899) olid aga selleealised, et kuulusid nähtavasti 1919.a mobilisatsiooni alla. Eespool nimetatud Sunila raamatus on Kuivastu mässust osavõtjana märgitud Mihail Oidekivi Hellama vallast ja nähtavasti pidi Tusti Uietalu noore või vana Mihkliga tegemist olema. Ühtpidi tundub sel ajal 75-aastase vana Mihkli mässust osavõtt ebatõenäoline, aga kui tema kaks poega ehk kutsealused olid, ei ole Mihkli Kuivastus viibimine siiski välistatud. Muidugi on väheusutav, et teda 25 kepihoobiga karistati – need võis pigem tema esimese abielu poeg, sel ajal 44-aastane naisemees ja laste isa, noor Mihkel saada, kuigi ka see üsna ebausutav tundub! Ometi ei ole teisi selleaegseid Mihail Oidekivisid teada (kui just Kansi Keldri Ivani pojaga tegemist ei olnud?)!
Uietalu peremeheks jäi vana Mihkli esimese abielu poeg, 1875.a sündinud Mihail Oidekivi, aga EV maareformiga jagati talu Mihkli ja tema poolvenna, 1899.a sündinud Andrei Oidekivi vahel ning tekkis Saadu osatalu. Vana Mihkli noorim 2. abielu poeg, 1910.a sündinud Joosep võeti kasulapseks Mõegaküla Andruse-Mihklile.
Noor Mihkel pidas jagamisega 16,73-hektariseks jäänud Uietalu talu surmani. Simistest võetud Ekaterina Maksimi t. Jürissoniga sündisid tal ka kaks poega Timofei (1907) ja Mihail (1913). Vigase jalaga Timofei suri kodus vanapoisina; Mihail oli sõja järel mõnda aega Virtsus, kuid vanas eas tuli (samuti vallalisena) koju tagasi. 1959. aasta rahvaloenduses Uietalu kohta ei märgitagi ja sel ajal pidi see juba tühi olema. Peale Saadu maja põlemist 1970-ndatel asus Uietalule Saadu Andrei lesk Salme oma tütre Adaga ja temast sai viimane Uietalu asukas.