Aljava

Aljavalt on säilinud suuline pärimus, nagu oleks siia kunagi omale eluaseme rajanud üks Taani sõjamees. Isegi nime (Hallichavo) teatakse, mis justkui kohale nime jätnud. Pärimuses seostatakse seda küll hoopis Põhjasõja sündmustega, mis on selgelt ekslik, nagu vanades pärimustes pahatihti juhtub! Kui jutul tõepõhi all on (enamasti mingi tõde taolistes pärimustes alati sisaldub), pidi see millalgi Liivi sõja järel ehk nn. taaniaja algul juhtuma. Pärimuses räägitakse ka sellest, et hiljem asunud siia (koguni omandanud taanlaselt koha!) hiidlased. Dokumentaalselt on teada, et taaniaegseis maaraamatuis esineb tollases Nurme vakuses Halliawa Tönno adratalu, millel võimalikku eelkäijat 1592.a maaraamatus tõesti ei leia. Kas Tõnu Hiiumaalt pärineda võis, sellele me paraku kindlat vastust ei leia, aga üht mereäärset küngast nimetatakse hiidlaste lautriks siiani ja teada on seegi, et Muhu sai taaniajal tõepoolest hiidlaste näol lisa-asustust (näiteks Mäla ja Soonda külad).
Mis varasemasse aega puutub, siis arvestades Aljava suhteliselt väikest kõrgust merepinnast ei tasu siit ilmselt muinasaega ulatuva asustuse jälgi otsida. Lähimaks võimaliku vanema asustusega paigaks on pisut põhja poole jääv pärastise Nurme asundusküla lõunaosa – Hiiemäe ja Eha kant. Sealsetest muinasaja asustuse jälgedest on ka Nurme mõisa ja asunduskülaga seoses juttu. Kunnati ohvri- või kultusekivi võis aga muinasajal üsna mere ääres asuda, mis küll muistset asustust hilisema Nurme mõisa ümbruses kinnitab, kuid siiski mitte Aljava hajatalude kohal.
Esimeses rootsiaegses maaraamatus on Aljaval üksik talu – Nurme vakuse lõppu märgitud Streugesind Haliehawo Tönnis, aga 1674.a aktis on juba kaks sellenimelist arvestusüksust, kuigi viimane on märgitud söötis olevaks. Nii võime arvata, et talu pooldus 16.s keskel. Rootsiaja lõpu kaardi-eksplikatsioonis (EAA.308.2.50) on kaks Haliawa-nimelist peremeest märgitud Linnuse küla all, kusjuures numbriga 2 märgitud Haliawa Simo talu me kaardil ei leia! Arvatavalt märgibki see selleaegset ¾-adrast talu Aljaval, mis Nurme mõisa rajamise järel on jäänud Suuremõsale kuuluma, kuid kaardi piiridest välja jääb, aga numbriga 10 märgitud poole-adrane Haliawa Hans on rootsiaja lõpu kaardil tõepoolest Linnusel – Mühle Peter’i ja Heimo Laas’u talude vahel maalinnast pisut kagu poole. Peale katku need talud sellel kohal ei taastunudki, kuid Haljawa nimi esineb Linnusel veel 19.s hingeloendites ja lubab üsna kindlalt väita, et Aljavalt on korduvalt Linnusele asutud.
Kohanime Linnusele jõudmine tekitab segadust 18. sajandi adramaa-revisjonides (1731. kuni 1756. aastani), kui Linnuse küla all kahte sellenimelist talu esitatakse – 1731.a näiteks 2. ja 3. kohale märgitud Haljawa Tönno ja Haljawa Jaack. Vahetult peale katku 1713.a tehtud Güldenstubbe inkvisitsiooni-protokoll külasid ei märgi, kuid tuleb arvata, et siis Suuremõisa 12. taluna märgitud Haljava Tönno kahe tööealise mehega peres ikkagi just Aljava talu märgib. Sellessamas protokollis on muide juttu ka nähtavasti rootsiaja lõpul eksisteerinud Suuremõisa karjamõisast (eine kleine Hofflage Halljawa) ja personaalselt kahest mehest – selleaegsest Suuremõisa kupjast, Viiraküla Toomu Jaanist ning juba nimetatud Aljava Tõnust, aga jäägu see eespool toodud lingi kaudu parematele saksa keele oskajatele uurimiseks. Nälja- ja katkuajad said üle elatud ning sellest peale on kaks Aljava talu – hilisemad Matsi ja Mihkli pidevalt jälgitavad. Siit jätkus mehi veel katku-järgsete Linnuse ja Nautse talude asustamiseks, aga sellest räägitakse lähemalt juba nende külade lugudes.
Kahe taluga külaks (Dorff Haljawa) nimetatakse Aljavat esmakordselt 1778.a Suuremõisa vakuraamatus (EAA.311.1.423); sajandivahetuse nn. reguleerimiskaartide spetsifikatsiooni-köites (EAA.311.1.1041) märgitakse lihtsalt Halljawa Gesinder. N.ö. tuumik-taluks võib vist läbi aegade Matsit arvata, mis oma nime sai küll alles 18.s teisel poolel peremeheks olnud Matsilt; sellest tekkis ka hiljem Juri osatalu. Mihklilt seevastu tekkis 19.s paar vabadikukohta – Uielu (ka Väravaks nimetatud) ja Kadariku, mis juba 20.s algul kadusid. Nii saab valdava osa Aljava ajaloo jooksul siin kahest talust rääkida. 20.s algul pooldus Matsi kaheks ja 21. sajandiks tekkis Mihklist Mihkli-Mardi nimega osatalu.
20.s keskel paarikümneks aastaks Aljava territooriumile tekkinud Kunnati kohal ei ole inimeste mõttes Aljavaga suurt pistmist, aga sellestki räägime lõpus pisut lähemalt. Aljava varase aja üsna fragmentaarsest pildist ettekujutuse saamiseks toome järgmise lihtsustatud skeemi:

MATSI

Põhjasõja ja katkuaja elas peremehena Aljaval üle nähtavasti Tõnu (Tönno; ~1680 – ~1740), aga tema kohta me säilinud kiriku-meetrikaist veel mingit lisateavet ei leia ja teadmata jääb seegi, mitmes Tõnu ta taaniajast arvates õigupoolest oli? – siin on ta tinglikult Tõnu “kolmandaks” arvatud. 1713.a protokollis pandi talus kirja 2 tööeas meest ja üks naine ning üks poisslaps. Tõnu suri nähtavasti 1740.a paiku, sest 1744.a revisjonis on peremeheks Tõnu arvatav poeg Mats (~1708–1786), kellele tinglikult võib juba perekonnanime NAABER omistada. Tema vanemad pojad läksid (viidi) talust välja ja peale Naaberite võib Matsi veel Nautse Sonnide ning Linnuse Nootade esiisaks lugeda. Nimelt Matsi poeg Pärt läks Nautse koduväiks, jättis sinna Pärdi talunime ja tema järglased said seal priimeks SONN; teine Matsi poeg Toomas pandi Linnusel peremeheks (pärastises Tõnu talus, mis 19.s hingeloendites Haljawa nime kandis) ja tema järglased said priinime NOOT. Ülal toodud skeemil ei ole neid hargnemisi näidatud!
Esimeses hingeloendis 1782.a oli Mats veel 74-aastaseks peremeheks märgitud, kuigi nooremad pojad Mart ja Tõnu olid juba pered loonud täismehed. Peale Pärdi ja Toomase ning nooremate poegade Mardi ja Tõnu kohtame meetrikais veel Matsi tütart Eedu, kes selleks ajaks oli Mõegakülla mehele saanud.
Koju jäänud vendadest vanem – Mart Naaber (~1745–1824) sai isa surma järel peremeheks, kuid oli juba 1811.a loendis vanaks ja võimetuks märgitud (alt und unvermögend). Tema kaks poega Mihkel ja Tõnis surid lapseeas ning peremeheks oli pandud Matsi noorema poja Tõnu poeg Tõnu Naaber (1778–1818). Selle Tõnu (üldarvestuses Aljaval ehk Tõnu viienda) põlvnemine on mõneti segane, nagu suurtes ja tuntud dünastiateski tihti juhtub! Nimelt laulatati 1775.a teisel advendi-pühapäeval Aljava Matsi Tõnu ja Tusti Tähve tütar Riste, aga 1778.a esimesel advendil nagu seesama Tõnu ja Raugi Aadu tütar Riste! Samas on 1778.a ebaseaduslikult (uneheliche) südinute seas Paistu Mare vallaspoeg Tõnu, kelle isaks Aljava Matsi Tõnu (sel ajal Matsil sulane ehk Tõnu neljas meie skeemil). Sulase Tõnu seaduslikud lapsed (viis tütart ja kaks poega) on seni arvatud Raugi Aadu tütre Ristega sündinuiks, aga mis Tusti Tähve tütrest sai, on selgusetu! Peremeheks saanud Tõnu ema Mare on siiani arvatud selleks Mareks, kes 1780.a Päelda Mardi vana Mardi teiseks naiseks ja 1810.a veel Päelda Juri Aadu kolmandaks naiseks sai, aga siiski ei saa varaste meetrikate andmeid täielikult usaldada ega üheselt tõlgendada! Igal juhul paistab see sulase Tõnu esimene poeg olevat Aljava Matsil üles kasvanud ja 1826.a (peale surma) on tema perekonnanimeks ka NAABER märgitud. Muide, samal moel kasvatas oma vallaspoja oma juures Linnuse Tõnul üles ka Aljava Toomase poeg, sulane Mats Noot.
1826. aastaks olid surnud nii vana Mart kui Tõnu viies (Tõnu neljas suri juba 1811.a) ja peremeheks on pandud Tõnu neljanda teine poeg Mats teine Naaber (1794–1870). Selle Matsi noorem vend Toomas abiellus 1821.a Mäla Sepa Matsi tütre Kadriga ja asus 1830-ndatel Mäla koduväiks, millega seoses teine Poali-Jaagu ehk Poali-Tooma koht tekkis, aga sellest räägitakse lähemalt Mäla küla loos.
Tõnu viienda vanem poeg Mihkel Naaber jäi esialgu Matsil sulaseks, kuid 1850-ks aastaks oli juba Igakülas peremees – siit tulid Igaküla Uielu ja Terala Naaberid, kellede edaspidine käekäik Igaküla loos paremini selgub. Mihkli noorem vend, 1806.a sündinud Mart võeti 1827.a nekrutiks ja nagu selleaegsete nekrutite puhul tavaline, ei ole tema tagasi jõudmisest midagi teada. Tõnu viienda noorim poeg Tõnu (1810-15) suri lapsena. Tuleks lisada, et Tõnu viiendal oli “kahe naise vahel” – 1813.a talus tüdrukuks olnud Levalõpma Poali Marega veel vallaspoeg, kes samuti Tõnuks ristiti. 1826. aastal on Mare oma pojaga Igaküla Ranna-Laasul kirja pandud, kusjuures Mare väidetakse Kapi mõisas teenijaks olevat, aga perekonnanimeks on neil Aljava Matsi perekonnanimi NAABER märgitud. Mare vallaspoeg, ühtekokku ehk seitsmes Tõnu Naaber väidetakse hingeloendis 1818.a surnud olevat, aga kiriku-meetrikas tema surmakannet ei õnnestugi leida! Lisame, et see Mare oli tegelikult juba 1803.a Levalõpma Eeriki Juri poja Jaaniga laulatatud ja oleks võinud perekonnanime ERIK kanda, aga Jaan oli selleks ajaks “jalga lasknud”, nagu Eeriki meestel tavaks oli ja Mare sai hiljem hoopis Raugi Laasu sulase Aadu Õunpuu teiseks naiseks ning suri Raugil.
Et Tõnu V loole “punkti panna”, lisame, et teise naise – noorelt surnud Vahtraste Poali Andruse lese Ingliga (Nõmmküla Uietalu Mardi tütar) sündisid Tõnul kaks tütart, kes lapseeas surid; Ingel suri Aljaval 1845.a.
Teise Matsi pere kujunes üheks Muhu suurimaks: tal sündis kahe naisega üheksa poega ja viis tütart. Esimese naise, Linnuse Salu-Mihkli Eeduga sündisid kõigepealt viis poega, kelledest kaks vanemat surid imiku-eas; kolmas poeg Mats jäi koju oma peremehe-aega ootama, neljas poeg Tõnu/Timofei (võiks ka öelda Tõnu kaheksas) jäi algul samuti koju sulaseks, kuid sai hiljem Soonda Kaegu-Tähvena peremeheks, kust hiljem veel Suuremõisa latsikülasse asuti ning viies poeg, 1825.a sündinud Mihkel võeti 1845.a nekrutiks ja võis kergesti Krimmi sõtta jääda. Peale kaht tütart (Mare ja Riste, kes mõlemad ka abiellusid) sündisid Matsi esimesest abielust veel pojad Jaen ja Juri. Esimene võeti 1854.a (just Krimmi sõja ajaks!) jälle nekrutiks, aga Juri suri paari-aastase lapsena.
Teiseks naiseks võttis Mats naabrimehe – Mihkli Mardi lese, Luiskama Juri tütre Riste ja temaga sündisid “hakatuseks” kaks tütart Kadri ja Ruudu, seejärel pojad Juri (esimese abielu Juri oli lapsena surnud!) ja Nikolai. Mats oli vanas eas otsustanud õigeusku minna; tema teine naine Riste ristiti koguni Akilinaks! Lõpuks, 1851. aastal sündis Matsil ja Ristel veel “pesamuna” Ingel, kes Olgaks ristiti.
Matsi pojal Matsil (1821-58; Mats III Naaber) sündis Paenase Abru Jaagu tütre Kadriga ka kaks poega ja viis tütart, aga pojad Mihkel ja Madis surid imiku-eas ja abieluni jõudsid vaid kaks tütart. Mats ise suri isast 12 aastat varem ega jõudnudki peremeheks saada.
Järgmiseks peremeheks sai vana Matsi teise abielu poeg Juri/Georgi Naaber (1845–1931); tema noorem vend Mihkel (Nikolai, s.1850) võeti 1873.a kroonusse ja võis Türgi sõtta jääda. Juri ei jäänud isale palju alla – tal sündis kahe naisega neli poega ja üheksa tütart. Esimese naise, Soonda Peetri Marega (oli Feodosiaks salvitud) sündis kõigepealt tütar Kristina ja 1872.a poeg Terenti, kes võiks Tõnu IX Naaber olla! Selle järel sündisid neli tütart (üks neist surnuna), siis pojad Vassili ja Ivan ning lõpuks veel kolm tütart. Vassili (Villem) võeti 1902.a kroonuteenistusse, aga 1911.a Hellama pihinimekirjas on ta naise ja 5-aastase pojaga viimati Aljaval kirjas; selle järel on pere Muhust välja läinud. Kolm aastat noorem Ivan läks Mäla Mardile koduväiks ja sai hiljem seal peremeheks.
Mare suri 1898. aastal ja paari aasta pärast võttis Juri teiseks naiseks Viiraküla Toomu-Aadu Andruse tütre Kadri. Esimese abielu poeg Terenti (Tõnu) oli sel ajal juba naisemees, Väina tammi ehitusel hästi teeninud ja ostis talu välja, kuid see jäi isa nimele. Kui Juril 1901.a teisest abielust poeg Madis sündis, tahtnud ta talu hoopis temale jätta. Perepärimus räägib, et kui Madis 9 aastane olnud, otsustanud vana Juri Kuressaarde minna talu poja nimele vormistama, aga Tõnu saanud asjast teada ja kiirustanud taliteed mööda linna minejatele Kuke või Audla kõrtsi vastu. Juri olnud üsna kohkunud, kui oma vanema poja siit eest leidis, kuid otsustanud temagi linna kaasa kutsuda. Millega talu jagamine seekord täpsemalt lõppes, ei ole siinkohal teada, aga hiljem kruntimisel jagati koht Juri ja vanema poja Tõnu vahel pooleks. Selle järel aga ehitas Juri omale eraldi elamise, mida nüüd Aljava Juri kohana teatakse.
Viimane Matsi Tõnu võttis 1893.a naiseks Suure-Lao Ivani tütre Maria ja Hellama kirikukirja said algul kolm tütart ning seejärel kolm poega. Vanem poeg Timofei on Hellama koguduse-nimekirja järgi 22-aastaselt 1927.a veebruaris grippi surnud. Joann/Ivan (1908-44) abiellus Vanamõisa Sepa Raissa Üksikuga, kuid jäi viimasesse sõtta. Nende esimene poeg oli 1935.a surnult sündinud, aga üles kasvasid (Vanamõisas) poeg Haljand ja tütred Enda ja Silja. Peale kolhoosikorra kokku kukkumist läks Haljand Naaber oma isakoju tagasi ja talu on jätkuvalt Naaberite valduses. Haljandi õest Endast sai ajakirjanik ja luuletaja, kes 1990-ndate algul aktiivselt rohelist mõttelaadi propageeris. Tema lühielulugu on toodud Ago Rullingo raamatus “Muhumaa” lk.610.
Tõnu noorem poeg Artur (ristud Arseni, kuid hiljem Ardoks muudetud) õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis ja Tallinna tehnikagümnaasiumis ning oli leiutaja vaimuga (ehitas Muhus esimese raadio). 1937.a sai ta patendi uuetüübilisele tuulegeneraatorile ja püüdis selleaegses elektrotehnika-firmas Aglo ka nende tootmist korraldada. Tema lühielulugu on samuti A. Rullingo raamatus toodud. 1959.a rahvaloenduse ajal muuseas oli Artur (Ardo) ainus Aljava Matsi elanik.
1927. aastal krunditi Aljaval (esimesena Muhus) senised lapimaad. Algselt pisut üle 50-hektarine Matsi põlistalu jagati nüüd lõplikult vana Juri ja Tõnu vahel. Matsi talu suuruseks sai 26,88 hektarit. Meil jääb üle vaid oodata, millal Tõnu X Naaber Aljava Matsil peremeheks saab!

JURI

MIHKLI

Ei ole päris selge, milline suhe oli 1731. aastaks Aljaval teiseks peremeheks ilmunud, ilmselt rootsiajal sündinud ja 1740. a paiku surnud Jaagul Aljava Tõnudega, aga temast alates saame järjepidevalt Mihkli talu jälgida. 1744. aastaks peremeheks saanud Mart (~1712-66) võis olla Jaagu noorem vend või tema poeg, aga seegi jääb selleaegsete kiriku-meetrikate puudumisel teadmata. 1762.a kevadel Muhu pastoraat põles ja hävis ka Põhjasõja-järgne kiriku kantselei. Varasema kantselei võttis kaasa pastor Nässmann, kui ta 1711.a venelaste tulles Rootsi pages ja sedagi ei ole siiani leitud.
Mardil oli teadaolevalt Linnuse Uustalu (Aadu) Juri tütre Ingliga viis poega ja kolm tütart. Vanaemad lapsed – kaks tütart Made ja Reet ning pojad Mihkel ja Jaak jõudsid abieluni; noorem vend Mart (~1759-86) suri noorelt vallalisena ja 1766.a sündinud kaksikud Andrus ja Laur surid nädala vanuselt.
Mardi vanem poeg Mihkel (~1746–1803) abiellus 1768. aastal ühe Kadri Tähve tütrega Mõegakülast ja temast sai isa surma järel peremees ning tema nimi kinnistus ka talunimena.. Mihkli noorem vend Jaak jäi talus sulaseks; vanema venna “eeskujul” olid temalgi pojad Mihkel ja Mart: esimene võeti nekrutiks ja Mart (1791-97) suri kuue-aastaselt. Nii ei olnud Jaagu järglasi perekonnanime saamas. Peremees Mihkli kaks poega (vastupidises järjekorras – Mart ja Mihkel) ning kolm tütart seevastu jõudsid kõik abieluni ja meesliini järglased said priinime LIGI. Nagu kõik Muhu Naabrid võivad oma tüvitaluks Aljava Matsit lugeda, nii on kõik Ligid nii või teisiti Mihklilt pärit.
Mihkli surma järel sai peremeheks tema vanem poeg Mart Ligi (1771–1835), kellel oli kolm tütart ja ainus poeg Mart (1808-34). Mart III Ligi suri noore mehena, ega jõudnudki peremeheks saada. Temast jäid kaks tütart: Mare sai 1853.a mehele, aga noorem õde Kadri suri imikuna.
Peale Mart II Ligi surma sai peremeheks tema vend Mihkel II Ligi (1786–1860). Tema esimesed lapsed Nõmmküla Tooma Jaani tütre Ristega surid väikestena; esimene poeg, 1813.a sündinud Jaen võeti 1833.a nekrutiks ja teine poeg Andrus Ligi (1816-88) sai vanas eas omale Suuremõisast latsikoha, mis hiljem Aljava nime kandis. Mihkli kolmas poeg, Mihkel III Ligi (1819-98) jäi kodus peremeheks, aga neljas poeg Mats suri 15-aastaselt (ka noorim tütar Ingel suri 10-aastaselt).
Mihkel III Ligi oli juba 1838. aastal Linnuse Salu-Jaani peretütre Ingliga abiellunud ja veel vana Mihkli eluajal jõudis neil viis poega ja kaks tütart sündida. Teine poeg Karl ja tütred Riste ning Ingel surid lastena, aga neli poega abiellusid ja 19. sajandi lõpul oli Aljava Mihkli üks Muhu suuremaid peresid 26 hingega. Mihkli esimene poeg Madis Ligi (1841-68) pidi peremeheks saama, kuid suri juba 27-aastaselt. Temast jäi aga omakorda tütar ja kaks poega, kes Mihklil üles kasvasid ning talu pärimine võis vanema poja liinis jätkuda. Seda enam pidid Madise nooremad vennad hakkama talust välja minema: vana Mihkli kolmas poeg, Mihkel IV Ligi rajas omale Uielu vabadikukoha; neljas vend Tõnu (Terenti) abiellus 1876.a Viiraküla Saariku Andruse tütre Marega ning asus hiljem Saaremaale, aga noorim vend Villem asutas omale Kadariku vabadikukoha.
Märgime, et kõige kauemaks koju jäänud Tõnu/Terenti pere sai üpris arvukas – sündisid kolm tütart ja kuus poega, kelledest kaks (Villem ja Mihkel) küll alla-aastastena surid, kuid kõik tütred said Muhus mehele (Kadri laulatati 1902.a Viiraküla Peedu Jaan Klaariga, Ingel Linnuse Ranna (Saare) Matvei Naerisega ning Mare sai Linnuse Aadu Mihkel Kesküla naiseks) ja Muhus laulatati ka vanemad pojad Kaarel (1911.a Päelda Juri Ruudu Peegeliga) ning Madis (1921.a Raissa Osaga Suuremõisast). Kõik nad läksid hiljem Muhust välja. Vana Tõnu oma nooremate poegadega asus endise Tumala mõisa maadele – Vassel (Vassili) jäi isaga Rahula Reinule ja noorem vend Tõnu asus Saikla.
Peaks lisama, et vana Tõnu järglastest võrsus mitmeid nimekaid Ligisid, nagu ajaloodoktor Herbert Ligi (1928—1990), tema lapsed: luuletaja Katre Ligi (1953), arheoloog Priit Ligi (1958—1994), parlamendisaadik Jürgen Ligi (1959) ja nende onupoeg, ajakirjanik Madis Ligi (1954). Teenekas ühiskaubanduse töötaja oli veel 1923.a sündinud Richard Ligi. Nendegi lühi-elulood vajaksid ehk Muhu muuseumi poolt kuskil talletamist.
Noorelt surnud Madise poeg Tõnu Ligi (1864–1945) sai sajandi lõpul Aljava Mihkli peremeheks ja noorem vend Madis Madise p. Ligi läks Mäla Jaani-Andrusele koduväiks. Tõnul oli Rootsivere Salu Tõnu tütre Kadriga neli poega ja kuus tütart (kaks tütart surid mõne päeva vanustena). Esimene poeg Madis Ligi (1895–1945) jäi koju peremeheks, aga nooremate vendade Mihkli (1898), Joosepi (1904) ja Kaarli (1906) saatus jääb siinkohal lahkamata. Märgime, et 1959.a loenduse ajal olid Ligid Muhus peale Aljava ja Soonda Simmu veel Rootsivere Kaasikul ja Suuremõisa Tammel – viimased ilmselt Suuremõisa Aljava Andrus Ligi järglased.
Kruntimis-andmetes oli 49-hektarine Aljava Mihkli talu vana Tõnu nimel. Viimane sisuline peremees Madis Tõnu poeg suri isaga samal aastal ja kolhoosikord jäi tal nägemata. 1959.a olid Mihklil Madise lesk Mare noorema poja Erich Ligiga (s.1927); vanem vend, 1922.a sündinud Edgar asus Tallinna, abiellus hiidlanna Rosette Martiniga ja sündisid ka kaks tütart (Edgar suri 1972.a). Peale selle oli 1959.a Mihklil kirjas Madise vanem õde, 1890.a sündinud Juula, kes Tüüri lesena oli koju tagasi tulnud. Mihkli peremeheks sai Eeri noorem poeg; vanem vend ehitas omale Mihkli-Mardi koha.

ALJAVA

MATSI

JURI

MIHKLI

Uielu

Kadariku

Mihkli-Mardi

Kunnati