Vahtraste


Vahtraste mail võisid korilased juba kiviajal liikuda (kust muidu siin 1870.a leitud kivitalva katkend võiks pärineda?) ja üsna usutavalt võis siin muinasajal juba püsiva asustusega tegemist olla, kuid midagi konkreetsemat me sellest ei tea. Vallutustejärgsel orduajal siin toimunu jääb samuti vaid spekulatsioonide teemaks ja isegi taaniaja alguse maaraamatuis (1569/1571) ei oska ühtki adratalu otseselt Vahtrastega seostada. Siiski võib oletada, et Vahtraste küla Liivi sõja järgseis rüüsteretkedes on suuresti laastatud, sest n.ö. tühjale kohale ei oleks taaniajal siia jõudnud viite peremeest neljale adramaale asuda. Neid märgib 1645.a maaraamat (EAA.1.2.947) Lõetsa vakupiirkonna viienda külana, mida Dorff Wachtris nimetatakse. See on ka esimene teadaolev külanime kirjapanek, mille tähendus ja päritolu on siiski üsna ebaselged. Et hiljem on nimi veel Wahtrasoo kujul esinenud, võib ehk mingit seost külast lõuna poole jääva soo ja siia kujunenud kõrgraba killuga seostada. Märgime, et kõrgusjooni jälgides jääks Vahtraste küla kunagi merest kerkinud ürg-Muhu suurima saare ja Kesselaiu vahel asunud üsna liigendatud väiksemast (Lõetsa) saarest läände ulatuva neeme loodetippu. Selle juures jääks lähim naaberküla Raugi hoopis n.ö. vastaskaldale – kunagise Muhu põhisaare kirdetippu. Neist lõuna poole jääb ulatuslik madalam piirkond, kuhu Muhu soo näol kunagi saare põhiline veereservuaar tekkis. See sai kolhoosiajal “kultuuristatud”, kuid selle tulevik pikemas perspektiivis on üsna ebaselge. Külast kunagise “emamaa” Lõetsa poole jääb ulatuslik rannakarjamaa oma vanade rannavallide ja Muhu jaoks ebatüüpilise (domeriididest koosneva ja biohermideta) Kautliku pangaga, mida meri veel tänaseni murrutab.
Olgu öeldud, et kui 1645.a oli Lõetsa vakuküla hinnatud 9,5 adramaa suuruseks, siis Vahtraste ja Kallaste suuruseks märgitakse 4 adramaad (väikesed Raugi ja Paistu külad olid vaid 2 adramaa suurused), aga nii Kallastet kui Vahtrastet võib arvata Liivi sõja järel rüüstatuiks ja nende orduaegne asustus võis hoopis ulatuslikum olla.
Rootsiaja algul rajati Tamsele nn. ametimõis ja Lõetsa vakupiirkond hakkas oma koormisi sellele ametile kandma, aga see pidi ilmselt veel vanas orduaegses stiilis toimuma, sest vaevalt Lõetsast ja Vahtrastest Tamsel teol käidi. Tamse põlisküla põldudest said nüüd küll mõisapõllud, aga ju teomehi ümberkaudu jätkus, sest tundub, et Tamselt on isegi inimesi Vahtrastesse asustatud. Nimelt võivad 1674.a aktis märgitud kaks esimest Vahtraste peremeest Wademo Jahn ja Pille Käsper nende lisanimede järgi otsustades 1645.a maaraamatu Tamse küla meeste järglased olla! Ülejäänud De la Gardie akti (EAA.854.2.2218) Vahtraste peremehed on siiski "oma kandi meestena" ära tuntavad: Peetri-Jaagu ja Matsi eelkäija Lase Peter, pärastise Kesküla tinglik eelkäija Thuste Matz ning juba 1645.a maaraamatus märgitud Tika talu toonase rendiperemehe Jaani järglane Ticka Lehmet. Kuuendana on nimetatud aktis Vahtrastes kirjas adra-talumehena esinev 1645.a Lalli (?) vabadik Lalle Erich ja seitsmendana samuti juba 1645.a sama nimega esinenud Koetze (1645.a Kotzy) Jahn. Viimast kahte ja ka arvatavaid Tamse mehi ei oska seejuures küll hilisemate Vahtraste põlistaludega (Noore-Jaagu, Poali, Pärdi ja Tähvena) siduda, seda enam, et katku järel on Vahtrastes peale hilisema 8 põlistalu veel Heimo-nimeline talu eksisteerinud. Neist ja võimalikest rootsiaegsetest eelkäijatest räägime siiski lähemalt juba talusid ükshaaval käsitledes.
Rootsiaja lõpust (dateeritud 1698. aastaga) on säilinud ulatusliku ala kaart EAA.308.2.57 Tamse ja Nurme mõisa küladega Paenaselt Päraseni, kus ka selleaegsed Tamse mõisa külad Raugi ja Vahtraste oma taludega on kujutatud. Selle tervik-kaardi registrreimist MapInfo digikaardiks on mainitud kõigi asjasse puutuvate külade lugudes ja siin lisame vaid, et Vahtraste puhul oli n.ö. reeperpunktiks kolme tee rist, mis usutavalt veel 20. sajandil enam-vähem oma kunagisel kohal võis olla. Kaardi eksplikatsiooni-tabelis on küll kõik talud nummerdatud, kuid kahjuks on mitme küla puhul (Tupenurme, Kallaste, Raugi ja Vahtraste) jäänud need numbrid kaardiväljale märkimata.  Sellepärast on orienteerumiseka kaardile eraldi kihina kantud mõne punkti koordinaadid (mustade kolmnurkadega tähistatud) nii Raugi ja Vahtraste vahel kui külast Lõetsa pool. Toome siin illustratsiooniks ekraanipildi sellest kaardist Raugi ja Vahtraste omaaegsete taludega:

Raugi ja Vahtraste rootsiaja lõpul

Keskendume järgnevas vaid Vahtrastele (Raugist on omaette loos juttu) ja esitame täiendavalt ühe tabeli, kuhu lisaks 20. sajandini jõudnud kaheksale põlistalule veel 19.s algul vabadikeks jäänud Heimo rea lisame ning olulisemad pidepunktid Vahtraste taludest läbi kolme sajandi saamre kirja panna:

Kood Käibenimi 1674 1698.a kaart 1713 18.s adrarevisjonid 1799.a kaart 19.s hingeloendid
Nr. Peremees Nr. Nimi Nr. Nimi Nr. Nimi
VH01 Noore-Jaagu Pilli Käsper* 6 Pilli Käsper* 8 (Litto Mihkel) 3 Tõnise Jaak 10 Tõnsu
VH02 Kesküla Tusti Mats 1 Tusti Mats 95 1 Tusti Aadu Jaak 5 Kesküla Tähve 7 Tusti
VH05 Matsi Vademo Jaan* 5 Lause Mart* 96 2 Peetri Mats 6 Matsi Juri 8 Peetri-Matsi
VH06 Poali Lalle Erich* 3 Rauki Toomas* 98 4 Mäe Laur* 4 Paavli Andrus 9 Paavli
VH07 Peetri-Jaagu Lase Peeter 4 Lepiku Jaak 5 Peetri Jaak 1 Peetri Jaak 11 Peetri
VH08 Pärdi
8 Jaagu Pärt 13 Pärdi
VH12 Tika Tika Leemet 2 Tika Mart 7 (Tika Mart) 2 Tika Aadu 12 Tika
VH13 Tähvena Koetse Jaan* 7 Paiste Tõnis 6 (Paisto Tõnis) 7 Laurika Tähve 14 Pärase
VH18 Heimo 97 3 Tõnise Heim 9, 10 Himo Made ja Eedu vabadikud

Kuigi üldiselt on püütud tabeli ridadega ka talude järjepidevust kajastada, ei pea sellest järeldama, nagu oleks Noore-Jaagu rootsiaegseks eelkäijaks Pilli Käsprit või Matsi puhul Vademo Jaani ja/või Lause Marti arvatud! Pigem on ebaselgete "õigusjärglastega" rootsiaegsed peremehed lihtsalt tabeli vabaks jäänud ridadele märgitud ja *-ga tähistatud. Selle juures võib arvatavat rootsiaegset Paistu küla meest Tõnist mingi tõenäosusega hoopis katku üle elanud Heimu eelkäijaks pidada, kuigi kaardiväljal numbrite puudumise tõttu me ei tea, kas ikka rootsiaegne kõige läänepoolsem talu külas just numbrit 7 kandis?!

Rootsiaja lõpu näljahädad ja Põhjasõja-aegse katku paistab Vahtraste isegi Muhu keskmisest edukamaltki üle elanud – 1713.a protokollile lisatud Tamse vakuraamatus on loetletud tervelt neli teovõimelist talu, mida Vahtraste taludeks saab pidada ja esimeses adramaa-revisjonis 1731.a on neile viiendana lisandunud veel Petri Jack, keda rootsiaegse kaarditabeli 4. talu (Leppeko Jaach) järglaseks ja hilisemaks Peetri-Jaaguks arvame. Nelja talu järjekorranumbrid viidatud Güldenstubbe protokolli lisas on kantud veeru "1713" vastavatele ridadele ning nende andmetega saavad asjahuvilised eraldi tutvuda. Selgituseks olgu veel lisatud, et 18. sajandi adramaa-revisjonide veergu on sööti jäänud arvestusüksuste (rootsiaegsed) nimed sulgudes märgitud, kusjuures alles sajandi lõpul Heimu maade arvel asutatud Pärdi talul muud "eelkäijad" puuduvad sootuks. Samuti ei saa Poali eelkäijaks arvata ühtki tabeli reale kantud varasemat üksust, sest katku üle elanud Mäe Lauri kaks vanainimest tunduvad rootsiajal pigem küla keskuses (teede ristis) asunud ja kui 1738. aastaks olid neli (tabelis "rasvaselt" kirja pandud) talu Võlla mõisale arvatud, siis Mäe Laurist hilisemad andmed puuduvad.
Kui esimeses adrarevisjonis 1731.a olid Vahtraste talud märgitud veel Tamse mõisale koormisi kandvatena, siis üsna varsti arvati kogu küla Võlla mõisale ja Tamse mõis märgib läbi kõigi adrarevisjonide veel vaid oma söötis Litto (või Lütto) Mihkli arvestusüksust. Tabelis on aga kajastamata algselt Tamse mõisa poolt Vahtrastesse toodud hiidlane Jaak, kea juba 1738.a adrarevisjonis oli pastor Vicki hingeks arvatud. Tema rajatud paistab olevat pärastine Kesküla talu (kirikumeetrikad nimetavad Jaagu poega Jaaku ikka Keskela Jaaguks), mis hiljem Tusti talu uueks asupaigaks sai, aga sellest on järgnevas lähemalt juttu. 18.s lõpuks sai küla täielikult Võlla mõisa valdusse ja nn. mõisapiiride reguleerimine sajandivahetusel ei ole enam küla kuigivõrd puudutanud, sest selleks ajaks Buxhövdenite eramõisaks saanud Võlla mõisale jäi Vahtraste kuuluma mõisamajanduse lõpuni. Toome vaid illustratsiooniks veel väljavõtte 18./19. sajandivahetuse kaardisäilikust EAA.2072.3.357, millel tabelisse saanud talunumbrid küll kõige paremini näha ei ole, kuid asjahuvilistele võib soovitada kaardiga lähemalt nn. VAU-keskonnas tutvuda.

Vahtraste 1799.a kaardil
  
1820-ndatest on Vahtrastes tegutsenud ka luteriusu abikool, mille tegevus soikus massilise õigeusku siirdumisega 19.s keskel. Millistes talutubades abikool täpsemalt toimis, ei ole siinkirjutajale kindlamalt teada, kuid üheks “kahtlusaluseks” on Poali. Hiljem käisid Vahtraste lapsed Lõetsas koolis.
Vahtraste meeste täiendavaks elatusallikaks on läbi aegade olnud kalapüük. Küla all rannas olid lautrid ja võrkmaad ning ilmselt ka tulekoldega rannasaun, mis ühtlasi vabadike eluasemeks sai. Siia kujunes omaette Ranna vabadikukoht. 1885. aastal ehitati Vahtrastes majakate tuleliin, mis Kesse majakate järgi kulgenud faarvaatrist suunda Hari kurgu poole hakkas näitama (merekaartidel Raugi tuleliiniks nimetatud). Alumise majaka juures oli ka majakavahi eluase, millest lõpupoole pisut veel eraldi räägitakse.
Mõisavaldade likvideerimise järel (1891.a) hakkas Vahtraste küla Hellama ühendvalla alla kuuluma kuni 1939. aastani, kui üks Muhu vald moodustati. Nõukogude ajal, kui talumajandus likvideeriti, sai Vahtrastest algul kalurikolhoosi “Suur Väin” osa. Kui lõpuks kõik Muhu kalamehed olid “Saare Kaluri” alla viidud, jäid mõned mereääred Nõmmkülas, Kallastel, Lallil ja “Lõunarannas” sellele monstrum-kolhoosile kuuluma, aga Vahtraste rannas oli juba siis kalapüük lõpetatud ja küla kuulus tervikuna saare ainsa põllumajandusliku  “Muhu” kolhoosi koosseisu.  


1. KESKÜLA (TUSTI)

 Õuemärk
Kõigepealt selgitame lähemalt, et Kesküla nimi pärineb 18. sajandi Hellama mõisa talult, mille Tamse mõisa poolt Vahtrastesse toodud hiidlane Jaak paistab katku järel omale kuidagi "välja ehitanud", kuigi seda Jaaku meie tabel ei kajastagi! Jaagu tütrele Marele tuli 1772. aastal Lõetsast koduväiks Mäe Mardi poeg Tõnis. Kas või millised hingede vahetused sellel ajal täpsemalt toimusid, on mõneti ebaselge, aga esimeses hingeloendis 1782.a olid Tõnis ja Mare Hellama mõisa pererahvas Pärase Tõnisel (Kokkade esivanemad); vana Jaagu poeg Jaak oli aga oma perega selles hingeloendis Võlla mõisa vabadik (arvatavalt Vahtrastes, kuigi loendist see kindlalt ei selgugi!).
Paneme tähele, et teisena toodud kaardipildil näeme numbriga 5 tähistatud kahte hoonet kummalgi pool külatänavat ja need peavad ühtekokku Tusti Tähvena taluaset märkima! Kas selle juures Poalist (nr.4) Tika poole jääv väike ilma numbrita maja vabadik Keskela Jaagu eluaset peab märkima, ei selgu kaardilt sugugi! Igal juhul tundub, et rootsiaegse Tusti Matsi (kaarditabeli nr.1) eluase pidi sel ajal külatänavast põhja pool asuma ja kahe (või isegi kolme) sajandi jooksul on see aegamööda üle külatänava oluliselt lõuna poole nihkunud! Talu tekkelugu võib taaniaega või kaugemalegi ulatuda, aga hiljemalt rootsiajast on selle lugu ka dokumentaalselt jälgitav uue aastatuhandeni välja.
Nii 1674.a aktis kui rootsiaja lõpu kaarditabelis on Vahtrastes kirjas peremees Tusti Matz ja võimalik, et sama Matsiga tegemist on, kelle pojapoeg (või väimees?) Tusti Ado Laas on katku üle elanud ning 1713.a protokollis koormisi kandma märgitud. Paraku ei saa me selleaegsete kiriku-meetrikate puudumise tõttu teada, kui vana mees Laas olla võis ja mis temaga juhtus, aga esimeses adramaa-revisjonis 1731. aastal on kahe tööeas mehega talus peremeheks Tusti Ado Jack (~1700–1776). 1756. aastal oli Jaak veel peremees, aga 1767.a Võlla vakuraamatus on peremeheks Tusti Ado Jacko Tähve (~1735–1808), kellel Lõetsa Mäe Mardi tütre Madega viis poega ja kolm tütart sündisid. Peale isa surma sai lühikeseks ajaks peremeheks Tähve vanem poeg Andrus (1765–1812), kuid mõne aasta pärast ta suri ja peremehe kohustused on saanud Tähve kolmas poeg Mart (1777–1842), sest teine poeg Mihkel oli 3-aastaselt surnud. Tähve järglaskond sai priinime MALTIS ja kõik Muhu Maltised võivad end Kesküla (Tusti) Tähve järglasteks lugeda. Tähve neljas poeg Tõnis pandi Raugi Laasul peremeheks ja Raugi loos on tema järglastest juttu; viies poeg Tähve jun. suri 24-aastaselt vallalisena.
Keskeas surnud Andrusest jäi kolm poega ja tütar Mare (Andruse esimene poeg suri aastaselt). Vanem poeg Juri Maltis (1800-67) abiellus 1825. aastal Raugi Juri Tõnise tütre Marega ja pärimisõiguslikuna kinnitati ka peremeheks; onu Mart on aga Pärdil peremeheks pandud ja temast tuleb edasises veel juttu.
Juri Maltise esimene ja ainus poeg Andrus suri mõne-päevasena (peale selle sündis veel vaid tütar Mare) ja 1850. aastaks on peremeheks kinnitatud Juri teine vend Mihkel Maltis (1802-66). Mihkel oli 1826. aastal abiellunud Raugi Matsi peretütre Ristega (Vahtra) ja sündisid tütar Mare ning poeg Juri, kuid viimane suri koos emaga mõnepäevasena. 1836.a võttis Mihkel Külasemast teise Riste (Vapper, Leemeti ehk Paa Andruse tütar)  ja temaga sündisid poeg Andrus ning neli tütart. Arvatavalt selle järel, kui talul pärija kasvamas oli, kinnitati Mihkel ka peremeheks. Juri ja Mihkli sulaseks jäänud noorem vend Tähve (1805-37) suri noores eas. Temast jäi ainus tütar Ingel, kes 1852.a Oinale mehele sai.
Mihkli ainsast üles kasvanud pojast Andrus/Andrei Maltisest (1837–1915) sai sajandilõpu Kesküla peremees. Tal oli Männiku-Jaani Rõõdaga (Maripuu) viis poega ja neli tütart, kelledest kaks poega ja kaks tütart väikestena surid. Vanem poeg Mihail Maltis (1858–1937) jäi peremeheks; teine vend Georgi Maltis (1864–1931) suri vanapoisina. Noorim vendadest, Andrei Maltis (s.1875) sõitis merd. Ta soetas omale ka Võllas Ristikivi koha, kuid jäi enne viimast sõda Ameerikasse.
Kruntimisaegsel Kesküla peremehel Mihklil kasvas üles kuus tütart ja kaks poega; esimene Mihkliks ristitud poeg suri 8-päevaselt ja ka üks seitsmest tütrest suri mõne-päevasena. Mihkel jagas talu poegade Ivani ja Vassili vahel. Vanem poeg Ivan (1888–1953) jäi kodus peremeheks ja Vassili ehitas omale Uustalu osatalu.
Ivan Maltise nimele sai 23,16-hektarine Kesküla pooltalu, mida koos õdedega peeti. Ivani vanem õde Maria ja noorem õde Akilina olid viimase koguduse-nimekirja järgi vallalistena koju jäänud ja peale selle elas Keskülal veel Ivani tädi, samuti vallaliseks jäänud Andruse tütar, 1872.a sündinud Elena.
Ivan abiellus 1914.a Kristina Andrei t. Vahteriga Võllast ja kogudusenimekirja järgi sündisid neil 1914.a poeg Johannes, 1918.a tütar Aleksandra (Sanne) ja veel kaks poega – noorelt surnud Ilmar (1922-29) ning 1931.a sündis Endel. Johannese elu keerdkäigud viimase sõja ajal jäävad siinkohal kirjeldamata, aga tema sai vist üheks põhjuseks, miks Kesküla pere 1949. aastal küüditati. Kolhoosiajal elas majas mitmesuguseid inimesi (1959.a loenduse ajal, näiteks, on Keskülal kirja pandud Matsi Isaak ja Juula Umalad, kes hiljem Raugi Petsikule asusid). 1970-ndatel kasutas kolhoos maja ehitusmalerva EÜE suvekorterina. Viimase maareformiga sai Kesküla koha tagasi Ivani noorem poeg Endel Maltis, kellele see siiski pigem suvekoduks sai. Võib väita, et kuigi vahepeal pisut asukohta muutnud, on talu rootsiajast alates ühe perekonna valduses olnud.

UUSTALU

Kesküla Mihkli noorem poeg Vassili Maltis (1895–1976) ehitas omale küla serva soo poole oma osatalu, mille suuruseks sai kruntimisel 12,54 hektarit. Viimase Hellama koguduse-nimekirja järgi oli Uustalu pere enne viimast sõda 8-liikmeline. Peale Vasseli ja naise (Akiliina Joosepi t. Metsaalt) ning nende nelja lapse (pojad Albert ja Uuno ning tütred Vaike ja Selma) elasid Uustalul veel Vasseli ämm (Elena Kirilli t. Pea) ja vallaliseks jäänud tädi Maria (Kesküla Andrei tütar). Küüditamise hirmus asus Vasseli pere kolhoosikorra tulles Tallinna ja Uustalule asusid Räimed Lehtmetsa Jaagult.
1959.a olid Uustalul kirjas 60-aastane Raissa Timofei t. Räim oma 24-aastase poja Alfrediga. Viimane läks Tähvenale koduväiks ja tühjaks jäänud Uustalu jäi kolhoosile oma tööliste majutamiseks. Koht jäi lõpuks Rein Kaunissaare pere valdusse ja jõudis sellisena ka 21-sse sajandisse.
 

2. MATSI

 Õuemärk
Teine katku üle elanud peremees Vahtrastes oli 1713.a protokollis Petri Matz ja Matsi nimi lõpuks talule jäigi, kuigi 18. sajandil paistab kahe Matsi-nimelise peremehega tegemist olnud. Et ainus teadaolev rootsiaegne Peeter oli 1674.a aktis Lase Peter, keda hiljem jutuks tuleva Peetri-Jaagu võimalikuks eellaseks peame, siis on algul toodud tabelis Matsi reale märgitud kaarditabeli sarnase lisanimega peremees Lause Mart, aga loomulikult jääb tema suhe või side katku üle elanud Matsiga selgusetuks. Mingi tõenäosus siiski on, et Matsi talu juba rootsiajal üks kaardil kujutatud Raugi-poolsemaist oli, mille ehk kunagi Tamselt siia toodud mehed on rajanud ja kuhu hiljem Peetri-Jaagu “sorti” inimesed olid asunud.
Läbi 18.s esimese poole on talus ikka ühte vana meeshinge näidatud ja üsna ilmselt ei olnud 1750.a peremees Mats (~1724-66) enam katku üle elanud mees, mistõttu isegi kahtlus tekib, et Güldenstubbe protokolli Mats võib ehk hoopis ekslikult Matsina kirja pandud rootsiaegne Lause Mart olla?! “Noor” Mats on 1766.a surnud ja surmakandes vaid 30-aastaseks märgitud, kuid tõenoliselt oli ta selleks ajaks pigem 40-ndates. Teadaolevalt oli sellel Matsil Lehtmetsast võetud Tiiuga (sai hiljem Tika Tõnise naiseks) kaks tütart ja 1767.a Võlla vakuraamatu järgi on peremeheks arvatav Matsi noorem vend Petri Maitzi Juri (1726–1799). Olgu öeldud, et talu asustus on revisjonide järgi otsustades sajandi esimesel poolel edukalt kasvanud ja 1750.a revisjon märgib talus koguni nelja tööeas meest ning ühte naist; peale selle veel vana meest ja naist ning ka kahte last (poiss ja tüdruk). 1750-ndatel on aga talust hingi mujale viidud, sest 1756.a revisjoni ajal oli talus veel vaid kaks tööeas meest – ei naisi ega lapsi! Kuhu Võlla mõis siit oma hingi ümber paigutas, vajaks eraldi uurimist.
Arvatav vana Matsi poeg ja noore Matsi vend Juri abiellus 1761. aastal Vahtraste uue talu Poali (vt. edasises) peretütre Marega ja sündisid neli poega ning kolm tütart. Esimene poeg Mihkel ja kolm nooremat last surid lapseeas ja esimeses hingeloendis 1782.a olid Juril ja Marel kirjas vaid poeg Aad ning tütar Mare (esimene Mare oli ka lapsena surnud). Isa surma järel on peremeheks saanud ainus üles kasvanud poeg Aad (1767–1814), kes 1790.a abiellus Kallaste Jaagu Mardi tütre Rõõdaga ja sündisid samuti neli poega ning kolm tütart. Priinimeks said Matsi inimesed UMAL.
Aadu vanem poeg Juri Umal (1795–1847) sai järgmiseks peremeheks, teine vend Andrus võeti 1818.a nekrutiks ja kolmas vend Jaen (1800-43) jäi talus sulaseks; noorim vend Aad Aadu poeg suri 11-aastasena.
Juril oli Külasema Jaagu Marega (Vapper) vaid kaks poega ja tütar Ingel (sai 1851.a mehele); sulasel Jaanil seevastu oli kaks poega ja neli tütart. Tema vanem poeg Juri (s.1829) võeti jällegi 1849.a nekrutiks, aga noorem poeg Mihkel (1831-72) läks Raugi Jurile koduväiks ja ajutiseks peremeheks ning ehitas hiljem omale Raugil Saadu vabadikukoha, millest on Raugi loos juttu. Pärimisõiguslik Jaen/Ivan Umal (1821-95) oli sajandi teise poole Matsi peremees; noorem vend Andrus suri 10-aastaselt. Jaen abiellus Lehtmetsa Tähvena Ingliga (Mägi; õigeusus Elena) ja sündisid neli tütart ning neli poega, aga pooled lapsed surid väikestena ja abieluni jõudsid kaks vanemat (Kadri ja Andrei) ning kaks nooremat – Elena ja Vassili. Viimane asus Ranna vabadikukohale ja tema järglastest ning Umalate Noore-Jaagule ja Peetri-Jaagule asumisest räägime hiljem eraldi.
Jaani esimene poeg Andrei Umal (1848–1913; juba sünnijärgselt õigeusku ristitud) abiellus 1872. aastal Raugi Jaani Ingliga (Elena Vaher) ja jällegi sündisid 8 last – neli poega ja neli tütart, kelledest vanem tütar Raissa 1880.a mõne-päevasena suri. 19-aastaselt suri ka 1891.a sündinud ja taas Raissaks ristitud noorem tütar; Akilina ja Maria said mehele. Andrei neli poega kasvasid küll kõik üles, kuid pikka iga ei olnud neist kellelegi antud. Pärimisõiguslik Georgi (1873–1911) abiellus 1896. aastal Kallaste Veski Tooma tütre Kadriga (Ekaterina Palu) ja jõudsid neli poega ning tütar Elena sündida, kui Juri (kolmas sellenimeline vana Matsi pojast arvates) peremeheks jõudmata suri. Teine vend Ivan (1877–1916) on ilmasõja ajal hospidalis surnud (temastki jäid Tupenurme Panga-Juri Kadriga kaks poega ja tütar) ning kolmas vend Vassili (1884–1913) on Ameerikas surnud. Noorim vend Joosep (1895–1928) abiellus esimese ilmasõja ajal Pärase Poali Ekaterina Hobustkoppeliga ja sündisid pojad Vladimir (1917) ja Vassili (1920-41) ning tütar Adelaida (1922), kuid ka Joosep suri “Kristuse eas” 1928. aastal. Viimases koguduse-nimekirjas oli Matsi pere õige arvukas, kuna siin nüüd Juri, Ivani ja Joosepi lesed oma lastega kirjas olid. Kruntimisandmetes jäi 37,95-hektarine Matsi talu siiski tervikuna Juri vanema poja Feodor Umala (1902-67) nimele (esimene poeg Andrei oli 6-aastaselt surnud) ja tallu jäi ka teine vend, 1904.a sündinud Iisak; noorim vend, 1907.a sündinud David on noorelt surnud. Joosepi lesk Kadri (sünd. Hobustkoppel) läks hiljem oma lastega Pärnu (poeg Vassili langes viimase sõja algul); Ivani vanem poeg Andrei asus Tallinna ja noorem vend Aleksander võeti Tupenurme Panga-Jurile kasupojaks; tütar Juula oli hiljem Tikal, millest edaspidi veel juttu tuleb.
Feodor Umal abiellus Raugi Mihkli-Matsi Madise tütre Raissaga (Suu) ja sündisid kaks tütart ning poeg Jüri. 1959.a olid Feodor ja Raissa Matsile kahekesi jäänud; noorem vend Iisak oli oma naise Juulaga (Mundi Kallaste Niidilt) sel ajal Keskülas ja hiljem Raugi Petsikul. Veeda ja Iisa lapsed olid sel ajal kodust väljas. Hiljem tuli kalandustehnikumi lõpetanud poeg Jüri (1943–2006) koju tagasi ja sai Juri “neljandana” Umalana ka Matsi pärisperemees olla. Tema perele koht jäigi ja, nagu Keskülagi, on Matsi talu rootsiajast alates olnud ühe perekonna valduses.

3. POALI

 Õuemärk
Poali talu paistab olevat peale katku tekkinud, kui 1730-ndate lõpul on Võlla mõis pannud omaette koormisi kandma ühe Paavli (Pawel; sünd. umbes 1704). Teda nimetatakse Tusti Jacko Pawel’iks, aga vanust arvestades ei saa tegemist olla eespool jutuks olnud Tusti talu peremehe Jaagu pojaga. Pigem võib ta Tusti Jaagu selgumata nimega õele olla koduväiks tulnud, sest Paavlil paistab kaks naist olnud, aga talu on üsna selleaegse Tusti talu kõrvale (sellest pisut Tika poole) rajatud. Meenutame, et sel ajal asus Tusti talu ilmselt samuti veel põhja pool külatänavat. Paavli järglased said priinime AAV, aga tema päritolu ja ka surmaaeg on jäänud dokumentides selgumata. Siinkohal võiks märkida, et toodud Poali õuemärk ei pruugi Aavade-aegne olla, vaid siia hiljem asunud inimeste (võib-olla Paistide) kasutusele võetud.
78-aastaseks märgitud Paavlit nimetab peremeheks veel esimene hingeloend 1782. aastal, kui tema kaks teise abielu poega Nõmmkülast võetud Marega – Andrus ja Jaak mõlemad juba naisemehed olid; Paavli teadaolevad kolm tütart (arvatavalt esimesest abielust) olid selleks ajaks mehele saanud. Peale Paavli surma on peremeheks kinnitatud tema vanem poeg Andrus (~1753–1821) ja teine vend Jaak (~1757–1827) jäi tallu sulaseks.
Andrusel oli Tusti Toomalt võetud Eeduga viis poega ja ainus tütar Ingel (sai 1820.a Raugi kõrtsmiku Juri Ranni naiseks). Andruse vanemad pojad surid noorelt – Aadu (1775–1809) kaks last surid väikestena ja lesk Ingel sai uuesti Aljavale mehele; kaksikvendadest Toomasest ja Andrusest elas Toomas 14-aastaseks, aga Andrus paistab imikuna surnud (surmakanne leidmata!). Peale isa surma sai peremeheks Andruse neljas poeg Tõnis Aav (1780–1873) ja viies vend Juri (1786–1866) jäi jällegi sulaseks. Vanal sulasel, Andruse vennal Jaagul oli kaks tütart ja kolm poega. Tema vanem poeg Mihkel Aav (1782–1849) on 1826.a loendis märgitud heinamaavahiks ja võimalik, et tema rajatud oli esimene eluase pärastise Uiemaa kohal (ülemisest majakast pisut lõuna pool). Jaagu kaks nooremat poega võeti nekrutiteks (Juri 1812.a ja Andrus 1824.a) ning neist edasised andmed puuduvad.
Tõnis/Dionisi Aaval sündisid Tupenurme Andruse peretütre Marega kaks poega, kuid Mare suri 1822.a 32-aastaselt ja Tõnis võttis Vanamõisa Tähvenalt teise naise (Eed Kesküla), kellega veel tütar Mare sündis. Mare sai 1858.a Raugi Mihkli-Matsi väljateeninud soldati Mihkel Tõnsu naiseks, kes muide võis enne kroonuteenistust Vahtraste Poalil olnud luteri abikooli õpetaja olla. Kindlamad andmed küll puuduvad, kuid esimene kooliõpetaja võis Vahtrastes olla isegi Poali Tõnis Aav.
Viimane hingeloend miskipärast ei märgi Poalil peremeest, kuigi Tõnise mõlemad õigeusku siirdunud pojad – Juri/Georgi (1814-91) ja Jaen/Ilarion (1817-88) oma peredega olid talus kirjas. Esimeses Hellama kogudusenimekirjas märgitakse vanemat venda Juri siiski peremeheks. Tal oli Võlla Nõmmelt võetud Marega (Kumpas) viis tütart ja kolm poega, kelledest noorim poeg imikuna suri. Vanemale tütrele Eedule tuli 1858.a koduväiks Raugi Mihkli-Matsi Mardi poeg Jaen/Ivan Tõns (1832-85) ja nende pere oli samuti Poalil. Meenutame, et selleks ajaks olid Tõnsud Mihkli-Matsil vabadikeks kuulutatud ja Vaherid Hellama Tölbilt Raugil peremeesteks pandud. Juri Aava noorem vend Jaen (õigeusus Ilarioniks ristitu) oli juba 1860-ndatel Rannale märgitud ja ta paistab omale vanas eas veel Saadu vabadikukoha ehitanud. Mõlemast tuleb ka eraldi pisut juttu.
Dokumentidest ei selgu, kas Aavadel ja nende väimeestel Tõnsudel võis Carl von Buxhövdeniga mingi konflikt olla või ei pidanud pisut laiema silmaringiga mehed talu edasist rentimist lihtsalt otstarbekaks? Juri pojad Georgi ja Ignati (Hans) läksid hoopis Lõetsa Kiisa sauna ja rajasid omale Lõetsas vabadikukohad (Sihi ja Uie-Sauna), milledest Lõetsa loos rohkem räägitakse. Märgime vaid, et Lõetsast on Aavad edasi asunud veel Mäla Uielule, Uieperele ja Mäla Väravale ning Kuivastu Aidamäele. Neist võib vastavate külade juures veel üht-teist lähemalt teada saada.
Teises kogudusenimekirjas olid nii Juri Aava kui koduväi Jaen Tõnsu pered veel Poalile märgitud, kuid hiljemalt 1880-ndate algusest on Poali talu hakanud mõisalt rentima (või välja ostma?) juba sajandi keskel Raegma Mardilt Vahtraste Tikale toodud Mart Paisti teine poeg Juri/Georgi Paist (1840–1929); Juri vanem vend Tähve/Timofei Paist oli edaspidi jutuks tuleva Tika talu rendiperemees. Poali talu oli oma rajajate Aavade valduses olnud pisut vähem kui poolteist sajandit.
Poali uuel peremehel Juri Paistil oli Lalli Tähvena Ristega (Kipper) juba Tikal kaks poega ja viis tütart sündinud. Poalil sündis veel kolmas poeg Vassili, kes mõnekuuselt suri ja noorim tütar Julia. Juri esimene poeg Gavril Paist (1865–1941; hiljem kirjades ka Kaabriel, kõnepruugis Rillaks kutsutud) sai Poali järgmiseks peremeheks, aga teine vend Georgi (1870–1905) on 35-aastaselt vallalisena surnud (tema teenistuse kohta täpsem teave puudub). Kaabriel alias Rilla abiellus 1892.a Lalli Mihkli Kadriga (Ekaterina Kipper) ja sündis tütar Elena, kuid Kadri suri 1896.a 27-aastsaselt. Rilla võttis Kesse Vana-Aadult teise naise – Kristina Vont, kellega tal neli poega sündisid. Vanem poeg Mihail (1897–1919) jäi Vabadussõtta; kaks keskmist poega (Vassili ja Georgi) surid lapseeas ja ainsana jäi koju noorem poeg Aleksander Paist (1909-41). Tema nimele sai kruntimisel Vahtraste suurim, 38-hektarine Poali talu.
Aleksander abiellus 1934.a Põitse Kalju Mihkli tütre Raissaga (Kolk) ja sündisid poeg Herbert (1931-56) ning tütred Viive (1935) ja Aime (1939). Aleks langes 2. Maailmasõja algul 1941.a septembris ja Poali ainsaks meeshingeks jäi 10-aastane Herbert. Naispere oli sel ajal arvukam – peale lese Raissa olid vallalistena koju jäänud Aleksi poolõde Elena ja tädid (Rilla õed) Ekaterina ja Maria. Sõja järel tuli Raissale teiseks meheks August Laugen ja 1959.a oli Poali pere veel 4-liikmeline: peale Laugenite oli kodus veel Iisa ja Aleksi noorem tütar Aime ning 65-aastane tädi Eleena (Herbert oli noorelt tiisikusse surnud). August Laugen suri 1978.a; Iisa läks Kuressaarde ja Leena viidi Kihelkonnale. Aleksi tütred müüsid koha suvekoduks ja 21. sajandiks sai  Poalist mandrimehe Aivar Rebase kodu, kes Nõmmkülas hakkas puutöökoda pidama. Nii võib seda Vahtraste “suitsu” elus olevaks lugeda.  

Ranna

 Õuemärk
Läbi 20. sajandi püsinud Ranna koht Vahtraste rannas on ilmselt seotud sellest pisut loode poole jäänud vana võrkaia ja mereäärse lautrikohaga. Pärimustes on ka Vahtraste kordonist räägitud, aga 19./20. sajandivahetuse nn. verstakaart näitab kordonit ikka Lõetsas asuvat ja mingeid kordoni-rajatisi ei ole Vahtrastes vist siiski olnud. Esimeste rannas pikemalt peavarju saanud vabadike seas paistavad olnud Poali Aavad ja Raugi Mihkli-Matsilt Vahtrastesse asunud Tõnsud, mistõttu nüüd Poali järel püüame siin Rannast kui elupaigast mingit ülevaadet saada.
1860-ndatel koostatud esimene Hellama kogudusenimekiri märgib Poali Juri noorema venna Jaen/Ilarion Aava (1817-88) elupaigaks Ranna, kus ta on kirjas oma naise ja tütre Akiliinaga. Poeg Vassili käis Hellamal õigeusu kihelkonnakoolis. Temast sai õigeusu köster ja kooliõpetaja ning ta ehitas omale Hellamaal kiriku maale ka Aava kohana teatud eluaseme. Vassili poeg Hermann Aav (1878–1961) on ehk üks nimekaim Vahtraste juurtega mees, kellest 1925.a Soome õigeusu peapiiskop sai (tema lühielulugu vt. A. Rullingo “Muhumaa” lk.589). Vana Jaani tütar Akilina paistab olevat ühele piirivalvurile mehele saanud, ehkki laulatust Muhus kirjas ei ole ja Jaani leske (Lõetsa Andruse Kadri Vanasepp) märgitakse hiljem Saadu vabadikukohal. Jääb selgusetuks, kas selle juba vana Jaen Aav omale ehitas või oli see siiski hiljem Pärdi Andrei Maltise rajatud, kuid sellest räägime lõpupoole lähemalt veel peale Pärdi taluga tutvumist. Tuleb aga tõdeda, et ilmselt olid juba varem Ranna sauna püsiasukateks olnud Poali Juri ja Jaani noorem poolõde Mare ning temaga 1858.a abiellunud Raugi Mihkli-Matsi soldat Mihkel Tõns (1821–1902). Neil sündisid kaks tütart Elena ja Maria; ema Mare suri 55-aastaselt 1882. aastal ja Mihkel võttis järgmisel aastal veel Võlla metsavahikohalt Nagiväljalt (Kallaste ja Tupenurme vahel) omale teise naise, kellega küll lapsi enam ei sündinud. Nii võis Poali Jaen Aav Rannal ikkagi vaid ajutiselt olla, kuni ta omale Saadu koha ehitas.
Kui Mihkel Tõnsu tütred mehele said ja vanad päris vanaks jäid (Mihkli teine Mare suri 1906.a), on 20. sajandi algul oma perega Rannale asunud eespool jutuks olnud Matsi Ivani noorem poeg Vassili Umal (1865–1924). Tal oli Kullapea (Võlla Sepa-Ansu) Raissa Vahteriga kaks tütart ja viis poega. Vanem poeg Ivan Umal (1893) läks 1920.a Peetri-Jaagule koduväiks; teine vend Georgi Umal (s.1899) jäi Rannale, kolmas vend Joosep (1901) asus Hellama Lehekoplile ja noor Vassel (1904) abiellus Tallinnas Noore-Jaagu Juulaga. Sõja ajal värbasid sakslased ta oma teenistusse ja 1944.a märtsis sõjast deserteerudes uppus Vassel koos kolme teise muhulasega Raugi madalal lahvanduses, kui nad öösel üle Suure väina Muhusse üritasid tulla. Vana Vasseli viies poeg Andrei (1908-26) oli jalust vigane ja suri noorelt.
Kruntimisel sai Georgi Vassili p. Umala nimele 10,94-hektarine Ranna-Sauna nimega väikekoht. Olgu öeldud, et peale Ranna olid kruntimiste järel Umalate nimel veel kolm Vahtraste põlistalu – Matsi, Peetri-Jaagu ja Noore-Jaagu.
Viimases kogudusenimekirjas olid Rannal Georgi Umal oma Paenaselt võetud naise (Elena Konstantini t. Müürisepp), ema Raissa ja tütre Leidaga. Viimane sai Tallinnas mehele. 1959.a olid 60-aastased Juri ja Leena Rannale kahekesi jäänud. Peale vanade surma jäi koht suvekoduks ja on seda vist jätkuvalt ka peale viimast omandireformi.

4. NOORE-JAAGU

 Õuemärk
Noore-Jaagu nimi pärineb sellest ajast, kui 1770. aastal Külasema Jaagu (sel ajal Aadu-Juri) Jaagu kolmas poeg Jaak (~1742–1815) Vahtraste Peetri-Jaagu peretütrele Eedule koduväiks tuli ja omale uue talu rajas. Talu rootsiaegsest eelkäijast võib üsna tinglikult rääkida. Ühtpidi võib selleks pidada rootsiaja lõpul ühte kolmest küla keskuses teede ristis asunud talust (võib-olla kaarditabeli Lütto Michel, kellest jäänud arvestusüksus läbi kõigi adramaa-revisjonide söötis seisis), kuid teisalt on uue talu tekkega kindlasti kuidagi seotud katku üle elanud Tönnise Heim’u (Güldenstubbe protokolli nr.97) ja tema järglase Paavli läbi 18. sajandi üsna elujõuline talu, millest sajandi lõpus miskipärast vabadikukoht sai. Mingit selgust võiks asjasse tuua seni lõpuni “dešifreerimata” jutt 1771.a Võlla vakuraamatus, kus senine Vahtraste peremees Paavel on 1770.a talu maha jätnud (verlassen) ja Jaani kihelkonda (võib-olla Kõinastusse) läinud, ning nüüd üks Jaak nende maade eest maksma (zahl) hakkab. Katku üle elanud Heim’u või (Herm’i?) võib rootsiaegse Paiste Tönnis’e järglaseks arvata ja 100 aastat hilisema kaardi järgi otsustades on tema talu vist Vahtraste kõige Raugi-poolsem olnud, aga sellest kadunud Vahtraste talust räägime lõpus veel eraldi.
Et rootsiaegsel kaardil nagu Noore-Jaagu kohal veel talu ei olnud, võib oletada, et Jaak oma hooned päris uude kohta ehitas, aga kuna ta katku üle elanud Tönnise Heim’u maid hakkas kasutama, on Jaaku ka Tönnisse Jaaguks nimetatud ja veel 19.s hingeloendites kandis talu Tönso (Tõnsu) nime.
Jaagul ja Eedul sündis kokku 8 poega (!) ja kolm tütart, kelledest vaid 1786.a sündinud Riste ja 1788.a sündinud kaksikud pojad (Tõnis ja Tähve) väikestena surid. Surnud kaksikute asemel sündisid veel uued Tõnis (1793) ja Tähve (1795), kes ka mõlemad üles kasvasid. 1811. aastal oli vana Jaak oma kuue pojaga Tõnsu peremees – vanuseks märgitud 74 aastat (tundub pisut liialdatud!). Tema kolmas poeg Jaak oli 1802.a edasises lähemalt jutuks tuleva Pärdi talu peremeheks pandud, aga Tõnis võeti 1813.a nekrutiks ja temast rohkemat teada ei ole. Neli venda (Aad, Mihkel, Andrus ja Tähve) jäid tallu ja pere sai priinime MEISTERSON. Siinkohal peaks rõhutama, et Vahtraste Meistersonid on meesliinis Külasema (ka Soonda Simmu ja Igaküla Neo-Jaani) Vapperite sugulased ning naisliinis Vahtraste Heinade ja Mölderite (kaugemalt ka Umalate) sugulased.
Jaagu järel sai loomulikult peremeheks tema vanem poeg Aad Meisterson (1772–1845), kellel aga Tusti Matsi Ristega kuus tütart sündisid. Viis neist said mehele, kuid Riste (1806-62) oli hiljem Tustil tüdrukuks, kus tal kolm vallaslast sündisid ja nendega andis ta “omapoolse panuse” arvukasse Meistersonide sugupuusse. Märgime, et Riste vallaspoeg Juri Meisterson oli hiljem Kuivastu Kaura-Väraval, millest Kuivastu loos saab lähemalt teada.
Noore-Jaagul sulasteks jäänud Andrusest (1783–1842) ja Tähvest (1795–1852) ei jäänud ka meesliini järglasi (kui Andruse tütarde vallaspoegi mitte arvestada) – Andruse ainus poeg Madis suri 4-kuuselt; vanem tütar Ingel sai Mõegakülla mehele, aga kahel nooremal õel Ristel ja Kadril sündisid kummalgi kolm vallaslast ja neist räägime eraldi Tausa vabadikukohaga seoses. Tähvel oli ainus tütar Ingel, kes lapsena suri. 1850.a loendis on Tähvet küll peale vanema venna Aadu surma peremeheks nimetatud, kuid peale tema surma kinnitati peremeheks keskeas surnud Mihkli (1775–1819) vanem poeg Andrus/Andrei Meisterson (1807-76) ja hilisemad Vahtraste Meistersonid on vana Jaagu teise poja Mihkli järglased.
Andrus Mihkli pojal oli Mäla Pärdi-Andruse Marega (Metsaalt) kuus tütart ja ainus poeg  Juri/Georgi Meisterson (1838-84), kes 1863. aastal Lehtmetsa Andruse Ingliga (Elena Pruul) abiellus ning jälle seitse tütart ja kolm poega sündisid. Märgime, et Juri tütardest pooled surid küll väikestena, aga ühtekokku on 19. sajandil Noore-Jaagult 18 Meistersoni-tüdrukut mehele saanud!  Juri onu Aadu, keda dokumentides hiljem ka Georgiks on nimetatud, oli sajandi keskel Pädaste mõisas kõrtsmikuks. Tal sai luteri meetrikasse kolm poega ja kaks tütart kirja, aga tema pojad paistavad hiljem Muhust minema läinud; vaid noorema tütre Juula abielu Lõetsa Juri Georgi Viltoga leidub Hellama kirikukirjades. Andruse kolmandal vennal, 1818.a sündinud Mihklil sündisid pere sulasena tütar Riste (sai mehele) ja kolm poega. Tema vanem poeg Hans (Anton) sai hiljem Peetri-Jaagul peremeheks ja neist Meistersonidest tuleb Peetri-Jaaguga seoses hiljem juttu. Siin märgime vaid, et sulase Mihkli teine poeg Joann suri 6-aastaselt; kolmas poeg Mihkel/Mihail (s.1856) teenis kroonu välja, abiellus 1884.a Raegma Sumari Elena Kärneriga ja pere rändas 1899.a välja Ussuurimaale.
Juri Meistersoni vanemad pojad Mihail ja Vassili elasid sajandi lõpul peredega Noore-Jaagul; kolmas poeg Feodor suri 4-aastaselt. Vanem vend, 1864.a sündinud Mihail teenis kütjana mereväes, kuid peale kroonuteenistust abiellus 1893.a Raugi Jaani Kadriga (Vaher) ja sündisid poeg Georgi ning selle järel Noore-Jaagu meestele iseloomulikult seitse tütart. Õnnetuseks suri Mihkli ainus poeg juba aastaselt, kuid tütred peale 5-aastaselt surnud Akilina kasvasid kõik üles. Mihkli noorem vend Vassili (1865–1934) oli juba 1887.a Võllast Maria Mölderi naiseks võtnud ja neil oli neli tütart ning kolm poega. Talu jäi siiski vanemale vennale Mihklile ja Vasseli pojad pidi hiljem kodust välja minema. Tema vanem poeg Ivan (s.1893) paistab esimesse ilmasõtta jäänud (kogudusenimekirja märgitud “kadunud”); teine poeg Feodor (s.1902) oli hiljem Mõisaküla Niidil koduväiks ja pere läks sealt Virtsu (perekonnanimeks eestindati MEREKIVI). Noorim poeg Nikolai (s.1907; eestindatult Mihkel MAIBLA) oli viimases kogudusekirjas Oina Peedul ja Kuivastu Käspril kirjas – tema pere hilisem käekäik jääb siinkohal üksikasjus teadmata.
Mihkli kaks vanemat tütart abiellusid kodust välja, aga 1930.a Tallinnas Ranna Vassili Umalaga abiellunud Juula jäi lastega koju ja tema nimele sai ka 37,96-hektarine Jaagu talu. Vasseli kurba saatust 1944.a märtsis oli juba eespool mainitud. Jaagu talu jäid pidama Juula Umal oma laste ja kahe õega – Elena (eestindatud MERILO), kellel ka 1935.a poeg Andi sündis ja kurt Maria (eestindatud KUIVASTU); noorim õde Sinaida sai enne sõda Kallaste Jaagu Aleksander Pingi naiseks.
1959. aastal oli Jaagul veel 6 “hinge”: Juula oma kahe poja (1936.a sündinud Jaanus ja 1938.a sündinud Kaimu) ning tütre Sentaga (1941); õde Maria ja Tupenurme Ansu-Pärdi Evaldi naiseks saanud Umalate vanema tütre Meeri tütar Kaja. Lõpuks jäi Jaagule Vasseli ja Juula noorem poeg Kaimu Umal. Kuuldavasti on järglasteta Kaimu valinud koha pärijaks vanema õe Meeri poja Andres Kolu (Kollo) ja naisliine arvestades on seegi Vahtraste koht nüüd juba kolmandat sajandit enam-vähem ühe perekonna valduses.

Tausa

Noore-Jaagu esimese peremehe Jaagu neljandal pojal Andrus Meistersonil (1783–1842) kasvasid üles kolm tütart. Nagu eespool öeldud, sai vanem tütar Ingel 1851. aastal Juri Räime naiseks Mõegakülas, aga nooremad õed Riste (1834–1908) ja Kadri (1837-93) jäid vallalisteks. Paistab, et kui neil 1860-ndatel vallaslapsed sündisid, on onu Mihkli pojad (peremeheks saanud Andrus ja vennad Aadu ning Mihkel) neile Vahtraste karjamaa Lõetsa-poolsesse serva eluaseme rajanud, mis Tausa nime sai. Et eluase külast võimalikult kaugele ja selleaegse Lõetsa piirivalvekordoni lähedusse tehti, on iseenesest üsna mõtlemapanev tõik ja tuletab meelde analoogilist Marjavälja meeste Kearu vabadikukoha rajamist Külasemas (vt. Külasema lugu).
A. Rullingo on väitnud, et Kadri oma vallaslastega Lehtmetsa moonakamajas olla olnud, aga seda on ta ehk selle põhjal oletanud, et 1865.a sündinud Kadri poeg Timofei Meisterson Lehtmetsa Tänavasuule kasulapseks võeti. Esimestes kogudusekirjades olid õed siiski oma vallaslastega vabadike hulgas koos kirja pandud, kuigi Tausa nimi tõepoolest alles sajandivahetuse nimekirja ilmub, kui Kadri juba surnud ja tema vanem tütar, 1873.a sündinud Ekaterina oli juba mehele saanud. Kadri nooremal tütrel Raissal sündis 1902.a omakorda vallastütar Akiliina ja nemad olid hiljem venna Timofei juures Lehtmetsa Tänavasuul. Muide, Timofei poeg Mihail Meisterson sai omale 1920-ndatel Võlla asunduses Kalju asunduskoha ja eestindas oma perekonnanimeks MEREÄÄR, aga sellest on lähemalt Lehtmetsa ja Hellama lugudes juttu.
Vanemal õel Ristel oli samuti kaks tütart ja poeg Vassili. Tütred Elena (1857) ja Raissa (1867) said mehele, aga Vassili Meisterson (1862–1934) abiellus Lõetsa Sassi Mihkli tütre Akilinaga (Vilto) ja sündisid kolm poega ning tütar Agripina. Esimene poeg Timofei (1886) suri imikuna; teine poeg Mihail (s.1888) sai omale Võlla asunduses Metsa asunduskoha, millest Hellama loos ka juttu (perekonnanimeks sai METSMAA). Kolmas poeg Vassili jun. (1889–1921) suri vallalisena ja Tausale jäi Agripina (Piina, s.1892), kes oma perekonna-nimeks MAIBLA võttis. Tema nimel oli ka kruntimisel moodustatud 5,07-hektarine Tausa popsikoht.
Tausa Piina kasvatas eespool jutuks olnud Noore-Jaagu Vassili Virtsu asunud poja Feodor Meisterson-Merekivi poega, 1930.a sündinud Kalju Merekivi, kelle ema noorelt suri. Hiljem asus Kalju Lõetsa Jaaniõuele, aga see on juba Lõetsa küla lugu. 1959.a loenduses oligi Tausa Lõetsa küla alla arvatud, kuigi väidetavalt kunagine Lõetsa ja Vahtraste piir olla üle Lõetsa Ranna korstna läinud, mille järgi Tausa peaks Vahtrastele kuuluma! Siis olid Tausal kirjas nii 66-aastane Agripiina Maibla kui kasupoeg Kalju Merekivi oma perega (naine Vilma, poeg Kenni ja tütar Janne). Peale Piina surma ja Merekivide Jaaniõuele asumist on Tausa koht kadunud.
 

5. PEETRI- JAAGU

 Õuemärk
Peetri-Jaagu talu “jälgi” võib üsna suure tõenäosusega taaniaega ulatuvaiks arvata, sest esimene dokumentides esinev Peetri-nimeline peremees Vahtrastes oli 1674.a akti Lase Peter ja rootsiaegsel kaardil on kõige põhjapoolsem talu üsna Peetri-Jaagu kohal kujutatud. Eksplikatsioonis on küll kirjas hoopis peremehed Leppeko Jaach ja Lause Mart, aga eespool oli juba oletatud, et rootsiajal on talust ka hilisem Matsi talu eraldunud. 1713.a Güldenstubbe protokollis me Peetri-Jaagut nagu koormisi kandvate talude hulgas ei leia, aga esimeses adramaa-revisjonis 1731.a esinev Petri Jack võib mingi tõenäosusega veel rootsiaegne Lepiku Jaak olla! Nimelt Jaagu-nimeline peremees on talul läbi kõigi 18.s adrarevisjonide ja esimeses hingeloendis 67-aastaseks peremeheks märgitud Jaak (~1715–1793) peab vähemalt teine sellenimeline olema.
Teisel Jaagul on Koguva Matsi tütre Lutsiga teada kaks poega ja neli tütart. Vanem poeg Tähve on eespool jutuks tuleva Tähvena talu peremeheks pandud ja kodus jäi peremeheks  noorem poeg Jaak (1764–1828) ehk Jaak “kolmas”, kellega õigupoolest ametlikult hilisem talunimi kinnistus. Pere sai priinime MÖLDER ja Vahtraste Möldereid tuleb genealoogiliselt Pädaste ja Võlla samanimelistest eristada. Keerukam on lugu Simistega, sest seal läksid nagu Pädaste Kane Tamse mõisa juurtega Mölderid Vahtraste Peetri-Jaagu Mölderitega „kuidagi sassi“, aga püüame seda pigem Simiste loos täpsemalt selgitada.
Võiks lisada, et rootsiaegsel kaardil on korduvalt nimetatud teeristist ida pool künkal (arvatava Mäe Lauri talu taga) kolme tuulikut kujutatud ja küllap Peetri-Jaagu mehed ka 18. sajandil ning hiljemgi on möldri ametit pidanud – sellest siis ka saadud priinimi.
Jaak “kolmandal” Mölderil sündis kahe naisega seitse poega ja viis tütart (vahepeal veel Lõetsa Mäe Marega vallastütar Kadri), aga ometi ei jäänud Mölderid Peetri-Jaagul peremeesteks! Õigupoolest on 19.s teisel veerandil Peetri-Jaagul toimunu üsna arusaamatu. 1826.a vaheloendis oli Jaak “kolmas” Mölder oma järelejäänud nelja pojaga kodus peremeheks nimetatud (esimene poeg suri mõne-kuuselt, kolmas poeg Tõnis võeti 1814.a nekrutiks ja 6. poeg Tähve suri imikuna), aga 1834.a loend väidab, et ta 1829.a (koos kahe noorema pojaga) Pädaste kogukonda viidi. Ometi ei saaks nagu kahtlust olla, et (ka „Saagas“ leitav) 1828.a surma-meetrika kanne just sellesama Jaagu surma märgib!? Nii jääbki arusaamatuks, kas vana Jaak ikka üldse sai Simiste Valka-Lepikul (hingeloendites Leppiko b) peremees olla?! Võib-olla oli Simistes peremeheks hoopis vana Jaagu poeg Jaak (1790 – 1842), kes parajasti 1834.a kolmanda naise võttis ja selleks sai üllatavalt hingeloendi järgi (vt. säilik 337/11, kdr.14) sama aasta sügisel Pädaste mõisa asunud Mihkel Kooli 21-aastane tütar Ingel! Intrigeeriv on, et see (tegelikult juba 22-aastane) Ingel kandis laulatusel KELNIKu nime, aga sellest „müsteeriumist“ saab huviline aimu Kansi, Liiva ja Levalõpma lugusid lugedes.
Jaak “neljas” Mölder (1790–1842) oli 1834.a Võlla mõisa loendis ilma naiseta (tema teine naine Mare suri 1832.a) oma tütre ja kahe pojaga Peetri-Jaagul esimesena kirjas, aga peremeheks teda ei nimetata ja tallu on toodud Lalli Tooma Tähve teine vend Juri Lember (1797  ~1858), kes 1850. aastaks (võimalik, et 1842.a ?) sai ka talus peremeheks kinnitatud! Vana Jaagu pojad Jaen ja Andrus olid aga Pädaste loendis Simiste Valka-Lepikul (Leppiko b) kirjas ning vana Jaagu 2. abielu esimene poeg Juri (1801 – 1845) oli ilmselt omal algatusel hoopis Kesse sulaseks läinud. Olgu öeldud, et Jaen Mölder (1793 – 1861) ilmselt surigi Simistes, aga noorem vend, 1815.a sündinud Andrus Mölder võeti 1840.a sealt nekrutiks.
Jääb üsna arusaamatuks, mis „kaubaga“ või kuidas vennad Buxhövdenid (Alexander ja Otto) on oma hingi Pädaste ja Võlla mõisade vahel vahetanud, aga Vahtraste Mölderite hilisema käekäigu jälgimisel peaksime just Simiste osas tähelepanelikud olema, et ikka Vahtraste Mölderitel ja Tamse (Siljavälja) juurtega Kane Jaagu järglastel vahet teha!
1850.a loendis oli Juri Lember Peetri-Jaagul peremeheks märgitud, aga esikohal on kirjas 1842.a surnud Jaak „neljanda“ pojad ja tema 3. abielu lesk Ingel oma vallaspoegadega. Märgime, et esimesest abielust oli Jaagul Põitsest võetud Marega (Saartok) üles kasvanud poeg Aad Mölder, kes 1839.a Võlla Uielult naise võttis (Eed Mees) ja kellega kaks poega ning tütar sündisid. Viimases loendis 1858.a oli Aad/Aleksei oma perega veel Peetri-Jaagul kirjas, aga ta paistab omale Vahtraste karjamaal Tipika vabadikukoha ehitanud, kuhu tema lesk lastega esimeses koguduse-nimekirjas oli märgitud; Aadu enda surmaaeg on seni selgumata. Aadu poolvend, Jaagu 2. abielu ainus poeg Mihkel suri 12-aastaselt. 1834.a võetud kolmanda naise Ingliga olid Jaagul kaks tütart, kes väikestena surid.
Tundub üsna küsitav, et Peetri-Jaagu viimase Jaagu 3. naine Ingel Kelnik-Kool, kellel lesepõlves kaks vallaspoega sündisid, peale oma laulatatud mehe Jaagu surma (kui üldse kunagi) Peetri-Jaagul oli! Noorem vallaspoegadest suri väiksena, aga oletamisi kasvatas Ingel oma vanema poja Priidu hoopis Kansis üles ja Kansi loos on neid Mu(u)tsi kohaga seoses ka meenutatud.
Lalli Tooma Juri Lember oli 1821.a abiellunud Noore-Jaagu Aadu tütre Marega ja neil oli neli poega ning neli tütart. Viimane hingeloend nimetab Jurit küll Peetri-Jaagu peremeheks, kuid märgib samas, et ta on surnud! Meetrikast on Juri surmakanne leidmata ja võib-olla on ta 1850-ndate lõpul uppunud? Nüüd paistab Peetri-Jaagule asunud lese Mare onupoeg – sel ajal Noore-Jaagul peremeheks olnud Andruse noorem vend Mihkel Mihkli p. Meisterson oma perega ja talu jäigi Meistersonide valdusse. Lemberid on Raugi Kõrtsile asunud ja neist on Raugi loos veel pisut juttu; nende aeg Peetri-Jaagul piirdus aga vaid paarikümne aastaga.
Ka Mihkel Meisterson on üsna varsti surnud, sest 1868.a koostatud kogudusenimekiri märgib juba Peetri-Jaagul tema leske ja peremeheks nimetatakse Mihkli vanemat poega Hans/Anton Meisterson (1846–1919); märkimisväärselt on Mihkli surmaaeg jällegi kirikukirjadest leidmata, mis taas kord üht Neptuni ohvrit võib tähendada! Hans Meisterson abiellus 1870.a Külasema Mäe-Tooma Ristega (Mägi) ja sündisid kolm poega ning neli tütart. Vanem poeg Mihail (1871-95) suri noorelt vallalisena; teise poja, 1874.a sündinud Andrei juures on ilmasõjajärgses nimekirjas märkus: “kuulu järele Ameerikas kadunud”.  Hansu ja Riste noorim poeg Ivan Meisterson ehitas omale kodust pisut lõuna poole Malmi koha, millest kruntimisel Peetri-Jaagu osatalu sai.
Hansu naine Riste suri 1895. aastal ja Hans võttis Nautsest teise naise Irina Aljase (Hellama nimekirjades Agripinaks nimetatud), kellega lapsi ei olnud. Hansu vanemad tütred (Elena ja Ekaterina) said mehele; kolmas tütar Maria oli aastaselt surnud, aga nooremale tütrele, 1887.a sündinud Raissale tuli 1920.a koduväiks Ranna Vassili Umala vanem poeg Ivan Umal (s.1893).
Kruntimisel jäi 2/3 Peetri-Jaagu talust (24.86 ha) Raissa Meisterson-Umala nimele. Viimases kogudusenimekirjas olid Peetri-Jaagul Ivan ja Raissa Umalad oma 1923.a sündinud tütre Hildaga. Mõne aja on talus elanud ka Raissa vanemale õele Elenale Kessest meheks tulnud Georgi Vont, aga nemad asusid hiljem Lehtmetsa Peekspuule.
Sõja järel tuli Umalate ainsale tütrele Hildale koduväiks piirivalvur Viktor Kiviaru (1924-86) ja 1959.a oli Peetri-Jaagu kõige rahvarohkem Vahtraste koht – Kiviarudel oli kolm väikest last (Helle, Kalle ja Endla) ning peale nende 5-liikmelise pere olid omaette leibkonnas Ivan ja Iisa Umalad. Koht jäi lõpuks Kiviarude valdusse.

MALMI

Peetri-Jaagu Ivan Meisterson (1884–1968) abiellus 1911.a Poali Juri noorema tütre Juulaga (Paist) ja, nagu öeldud, ehitas omale Malmi koha. Kruntimisel sai ta 1/3 Peetri-Jaagu talust ja Malmi suuruseks oli maa-andmikes 11,99 ha. Perekonnanimeks eestindati MERILUHT. Tundub, et Vahtraste Meistersonid on nimede eestindamise kampaania ajal pea sama palju erinevaid nimesid võtnud kui Simiste Jürissonid ja Jürgensonid kokku.
Ivanil ja Juulal sündisid tütar Lidia (1912–2003) ja poeg Alfred (s.1925). Viimane abiellus peale sõda ühe saarlasest kooliõpetajaga (Valli Ükskask) ja elas hiljem Saaremaal. 1959.a olid Malmi elanikeks Ivan oma vallaliseks jäänud tütre Lidiaga (Juula suri 1952.a). Milleniumi paiku jäi koht Alfredi laste (tütre Külli) kasutada, kuid ilma püsielaniketa.

Tipika

Peetri-Jaagu viimase Mölderi, Jaak “neljanda” esimese abielu poeg Aad/Aleksei Mölder paistab olevat omale Vahtraste karjamaal (poolel teel Vahtrastest Lõetsa) hiljemalt sel ajal, kui Meistersonid Peetri-Jaagule asusid, vabadikukoha ehitanud. Aad oli 1839. aastal Võlla Uielult naise võtnud (Eed Mees) ja neil oli kaks poega ning tütar Ruudu. Vanem poeg Tähve suri lapsena ja Aad ise on 1860-ndatel surnud, kuid meetrikast ei ole tema surmaaeg selgunud. Esimene Hellama kogudusenimekiri (koostatud 1868.a) märgib Tipikal leske Eedu noorema poja Ivan Mölderiga (1851–1912), kes 1875.a Oinalt omast 17 aastat vanema naise, Oina Matsi Andrusele mehele saanud Pädaste Sepa Mare vallastütre Ruudu Hopp-Kõrtsmiku (1834–1911; õigeusus Matrona) võttis. Ivani õde Ruudu/Matrona Mölder sai Simistes Madis Kärme naiseks.
Ivanil laste saamise muret ei olnud, sest Ruudul oli enne abiellumist kolm vallaslast sündinud – tütar Ekaterina ja pojad Georgi ning Ivan, kes kirikukirjades Hopi nime kandsid. Georgi suri 10-aastaselt, aga Ivan Hopp (s.1868) abiellus 1897.a Simiste vabadikutüdruku Uljana Terenti t. Siiaga ja hiljem oli pere Kuivastu Jõel.
Ilmasõja-aegses kogudusenimekirjas on Tipikale jäänud vaid kaks vanainimest – Ivan ja Ruudu/Matrona Mölderid, kes teineteise järel 1911. ja 1912. aastatel surid. Selle järel on Tipika koht ka nähtavasti kadunud.                                            

6. TIKA

 Õuemärk
Kadunud Tika on kolmas Vahtraste põlistalu, mille eellugu vähemalt taaniaega ulatub, sest juba 1645.a maaraamatus esineb Vahtrastes Tikka Jahn’i nimega peremees ja suure tõenäosusega oli üks kolmest teeristis olnud talust 1698.a kaardil tabeli nr.2 – Ticka Mart. Katku järel seisis aga selle Mardi ½-adrane arvestusüksus ligemale pool sajandit söötis ja alles 1750. aastaks on Võlla mõis pannud sellel koormisi kandma Tecka Teffen’a (~1706–1789). Kas seda Tähvet rootsiaegse Mardi pojaks lugeda, on muidugi spekulatsioonide teema, aga säilinud kirikuraamatutes oli Tika Tähve üsna sageli esinev mees ja tal on ühe seni selgumata päritolu Tiiuga vähemalt kolm poega ja viis tütart sündinud (poegi ja kahte tütart kohtame ka abielu-meetrikais). Tähve vanema poja Tõnise (~1741–1810) pani Võlla rentnik Buxhövden Kallaste Uietalul peremeheks; teine poeg Juri (~1744–1824) oli Lõpe kõrtsis kõrtsmikuks ja noorim poeg Jaak (1768–1808) kuulutati koos isaga 1770-ndatel vabadikuks (oli hiljem Raugi Laasul sulaseks). Märgime, et Tähve järglased kandsid priinime ÕUNPUU (algul kirjutati AUNPUH), aga miks Buxhövdenid pere vabadikeks kuulutasid ja 1770-ndatel Kõinastust uue peremehe tallu tõid, jääb siinjuures teadmata.
1771.a Võlla vakuraamatus oli Tähve veel peremees, aga 1782. aasta hingeloendis on peremeheks Ticka Teffene Ado (1742–1827), kes koos noorema venna Pärdiga oli Kõinastust Vahtrastesse toodud (Kõinastu Jaani Juri pojad). Märgime, et noorem vend Pärt rajas Vahtrastes Pärdi koha, millest järgmisena eraldi räägime. Kõinastu mehed said Vahtrastes priinime SAAR ja mõneks ajaks jäi Tika talu Saarede valdusse.
Aad Saarel oli Paenaselt võetud Marega kaks poega ja kaks tütart, kes kõik abiellusid. Vanem poeg Juri Saar (1783–1866) kinnitati isa surma järel peremeheks ja noorem vend Aad (1787–1844) jäi talle sulaseks. Juril sündisid Kesse Pärdi Ristega kolm tütart, kes kõik mehele said ja meespereks talus jäid sulase Aadu pojad Juri ja Aad. Viimane pandi hiljem Raugi Nõmmel peremeheks ja temast on Raugi loos rohkem juttu; Juri Aadu p. Saar (1824-57) on 1850.a loendis Tika peremeheks märgitud, kuid ta suri noorelt ja 1858. aastaks on tallu toodud Raegma Mardi Mihkli noorema (kuuenda) poja Mart Paisti (1810-60) pere ning Mart ka peremeheks kinnitatud. Temagi suri paari aasta pärast, aga talu jäi Paistide valdusse, sest nüüd sai peremeheks Mardi vanem poeg Tähve/Timofei Paist (183776). Varakult surnud Juri Saare ainus poeg Jaen Saar on sel ajal omale Uiemaa vabadikukoha ehitanud.
Mart Paistist jäid kolm poega ja juba õigeusku ristitud tütar Ekaterina. Tika peremeheks jäänud Tähve teine vend Juri/Georgi Paist sai eespool jutuks olnud Poali talu peremeheks ja kolmas vend, 1843.a sündinud Andrus/Andrei Paist abiellus 1875.a Kallaste Niidi Mihkli tütre Elenaga (Mundi) ning omandas Rootsi Mihkel Rehepapilt Niidi-Uielu vabadikukoha Kallastel (algul olla ka Vahtraste (?) kordonis elatud). Märgime, et Andrus jõudis nii tagasi “kodukülla”, kust 18.s lõpul olid Paistu Juri pojad Raegma Mardile viidud.
Paisti nime kandev “teine” Tika Tähve suri ka keskeas, aga tal jõudsid Raugi Matsi Ingliga (Vahtra) viis poega ja viis tütart sündida.  Palju lapsi suri noorelt; vanemad lapsed Ekaterina ja Ivan surid 24. juulil, 1869.a samal päeval – esimene 12- ja teine 10-aastasena. Poegadest jõudsid abieluni vaid Vassili, kes järgmiseks Tika peremeheks jäi ja noorem vend Mihail Paist (1865–1922). Viimane abiellus 1892.a Kansi Kaegu Mihkli tütre Ruuduga ja Mihkli surmani elati Tikal. Nende kuuest lapsest pooled surid väikestena; 1898.a sündinud Aleksander on vist Vabadussõjas olnud (dokumentaalset kinnitust ei ole!), sest ta sai omale 1920-ndatel Pädastes asunduskoha, mille ta peagi võõrandas ja ise Muhust välja läks. Hiljem omandasid koha Kuivastu postkontori ülem Gustav Lukas ja vallakirjutaja Kramm (vt. ka Pädaste lugu).
Vassili sen. Paist (1861–1942) abiellus 1882.a Rebaski Lembri Andruse tütre Ekaterinaga (Kallaste Jaagul sündinud Pink) ja sündisid kolm poega ning kaks tütart. Vanem poeg Ivan ehitas omale ilmasõja järel külast pisut välja põldude vahele Lõo pooltalu ja Tikale jäi noorem vend Vassili  jun. Paist (1900–1964); keskmine vend Andrei suri 17-aastaselt.
Tika “teine” Vassel elas vabaabielu Matsi Ivani tütre Juulia Umalaga ja pidas koos vallaliseks jäänud õe Akilinaga poolt Tika kohta. Ametlikult jäi koht jagamata ja maa-andmetes oli 35,6-hektarine Tika talu vendade Paistide (Vassili ja Lõo Ivani) kaasomandis.
1959.a olid Tikal kirjas 58-aastane Vassili Paist omast 10 aastat noorema elukaaslase Juulia Umalaga, 27-aastane poeg Vassili Umal ja 4-aastane tütar Evi (ikka Umal). Tika kolmas Vassel (Umal) läks Viirele majakavahiks ja hiljem asus pere Virtsu; koht jäi tühjaks ja 1970-ndatel hooned lammutati (Tika ait on Kallastel tänini püsti – nüüd juba oma kolmandal kohal Vanaelul). Nii on see Vahtraste põlistalu kadunud ja taluna enam vaevalt taastub, kuid Tika õue (pisut Malmi poole) oli hiljuti (2010.a paiku) juba uus “suits” tekkinud.  Käesolevas me siiski uuel aastatuhandel tekkinud uusi elupaiku lähema vaatluse alla ei võta ja need alles ootavad n.ö. "ajalooks saamist".

LÕO

Tika vana Vasseli vanem poeg Ivan Paist (1885–1964) abiellus Noore-Jaagu Mihkli vanema tütre Kristina Meistersoniga ja 1916.a sündis neil tütar Florida. Tiina suri 23-aastaselt 1919.a novembris ja Ivan võttis järgmisel aastal Tiina noorema õe, 1899.a sündinud Raissa teiseks naiseks. Lapsi ei ole neil aga kirikukirjade järgi rohkem olnud.
Millal Ivan oma Lõo koha külast ülemise majaka poole põldude vahel valmis sai, ei ole siinkohal täpsemalt teada. 1959.a rahvaloenduse lehel olid Ivan ja Iisa veel kaks Lõo elanikku. Hiljem on lühemat aega Lõol olnud Noore-Jaagu Jaanus Umal oma perega, kuid varsti asuti naisekoju mandrile (Viljandi rajoonis), kus Jaanus muide üsna noores eas suri. Lõo koht müüdi kolhoosiajal Enn Roosele suvekoduks ja perenaise Ingrid Roose käe all hakkas uuel aastatuhandel Lõol turismitalu tegutsema. Kuuldavasti on viimasel ajal (2014.a) sellest muhu veinitalu saanud ja nii võib ehk Lõo koht paratamatult hääbuma kippuval Vahtraste külal veel mõnda aega aidata "hinges püsida".

Uiemaa

Õuemärk 
Kõigepealt peaks Vahtraste ja Lõetsa kanti tundvatele inimestele rõhutama, et jutt on siin Vahtraste uuest ülemisest majakast pisut lõuna-kagu poole jääva Vahtraste Uiema nüüdseks kadunud kohast, sest sama nimega Lõetsa Tähvena vabadikukoht jääb siit veel vaid pisut üle poole kilomeetri lõuna poole ja see püsib veel 21. sajandi teisel kümnendil elus. Poali taluga seoses oli spekuleeritud, et juba heinamaa-vahiks olnud Poali Jaagu poeg Mihkel Aav (1782–1849) võis 19.s teisel veerandil siin kandis oma eluaseme rajada, aga see jääb siiski pelgaks oletuseks. Kindlasti oli aga Tika Juri ainsal pojal Jaen Saarel (1851–1912) selleks ajaks, kui ta 30-aastaselt Pärase Alvandi Seiu tütre Ristega (Tukk) abiellus, siin oma elamine sisse seatud. Märgime, et 20. sajandi lõpuni säilinud keldri ja raudkivimüüride jäänuste põhjal otsustades pidi siin kunagi kapitaalselt välja ehitatud kohaga tegemist olema.
Jaen Saar jäi luterlaseks ja luteri sünnimeetrikasse said kirja tema neli poega ning neli tütart, kelledest vaid tütar Ingel on 1893.a paarikuuselt surnud. Paraku on luteri personaalraamatud õigeusu koguduse-nimekirjadest märksa infovaesemad ja peret saame lähemalt jälgida alles 20. sajandil, kui see Hellama kogudusse on kirja pandud. Siit selgub, et Jaani vanem peg, 1881.a sündinud Juri on 1. Maailmasõja ajal kadunuks jäänud ja noorem poeg Mihkel/Mihail Saar 1925.a Nõmmküla Sõo-Saadu Priidu tütre Juuliaga (Seo) abiellunud. Jaani teine poeg Madis (1884  1923) suri 39-aastaselt vallalisena, aga Mihkli vanema venna ja temaga samal aastal abiellunud noore Jaani (1894) käekäik jääb siin teadmata. Vana Jaani noorim tütar, 1901.a sündinud Leena sai mandrile mehele.
Mihklil ja Juulal sündisid kaks tütart surnult ja 1932.a sündis poeg Berland (hiljem kirjutatud ka Bernald), kuid järgmisel aastal 31-aastane Juula suri. Poeg kasvas Juula venna Adrian Seo peres Nõmmküla Sõo-Saadul üles ja teda on Nõmmküla loos samuti meenutatud.
Mihkel võttis 1935.a Paatsalust teise naise ja läks hoopis Muhust minema; tema nimele jäi 8,23-hektarine Uiema väikekoht, mille viimase maareformi ajal nõutas tagasi Puuri Berlandi ja Pärna Hilda vanem poeg Jüri Saar. Uiema hooned olid juba viimase sõja järel laastatud ja kas siia kunagi veel eluase sünnib, seda saab vaid aeg näidata.   
 

7. PÄRDI

 Õuemärk
Pärdi talu on Vahtrastes üks nooremaid ja 1782.a esimeses hingeloendis me seda veel ei leiagi. Ilmselt sai selle esimeseks rendi-peremeheks Kõinastust Vahtrastesse toodud Tika Aadu noorem vend Pärt (~1747  ~1800), kes esimeses hingeloendis veel venna juures Tika talus kirjas oli. Kahjuks puudub 1795.a Võlla mõisa hingeloend, mis Pärdi peremeheks olekut võiks kinnitada. Võib muidugi küsida, miks reguleeriniskaartide spetsifikatsiooni-köites EAA.311.1.1041 seda Pärti Jaagu Pärdiks nimetatakse, aga üsna ilmselt peab Tika Aadu noorema vennaga tegemist olema. Pärdi surmaaega ei ole kirikuraamatus ja nähtavasti on ta sajandivahetusel uppunud, kui tema kaks poega olid veel alaealised. Märgime, et Pärdi neljas ja noorim poeg, 8-aastaselt surnud Juri oli 1800.a sündinud; 1793.a sündinud Matsi aga ei meenuta 1811.a loend üldse – ta võis ka juba enne 1795.a surnud olla, kuigi seda meetrikakannet muhu meetrikais ei ole!
1802.a on peremeheks pandud Noore-Jaagu Jaagu kolmas poeg Jaak ja teda märgib peremehena ka 1811.a hingeloend, aga nüüd on talule raskeks koormaks saanud Napoleoni sõdade aegne nekrutikohustus. Pärimisõiguslik Pärdi vanem poeg Mihkel (s.1790) võeti 1812.a nekrutiks ja miskipärast võeti 1813.a nekrutiks ka peremees Jaak (koju jäi naine kahe pojaga – 4-aastane Mihkel ja 2-aastane Tähve).  Nüüd kinnitati peremeheks 1808. aastal tallu toodud endine Lalli Mihkli sulane Jaen (1777–1850), kes varsti hakkas kandma priinime PÕLD (PÖLD). Ta oli endise Lehtmetsa Veski peremehe, Pärase hiidlase Peetri noorem poeg.
1830.a suri noores eas Lehtmetsa Tähvena peremees Andrus Mägi. Sulane oli 1828.a nekrutiks võetud ja nüüd kulus n.ö. hädaabi-peremees Jaen Põld Lehtmetsas ära. 1834.a loendis oli ta Lehtmetsa Tähvenale viidud ja Vahtraste Kesküla Tähve kolmas poeg Mart Maltis (1777–1842) Pärdil peremeheks kinnitatud. Olgu öeldud, et Jaen Põldu Lehtmetsas siiski alaliseks peremeheks ei pandud. Tal oli Vahtraste Tähvena Ingliga ainus poeg Jaak sündinud, kes hiljem omale Lehtmetsas Tänavasuu vabadikukoha ehitas, kuid see oleks juba Lehtmetsa lugu.
Mart Maltisel oli Külasema Mäe-Tooma Kadriga (Mägi) kolm poega ja tütar Ingel (kõik veel Keskülas sündinud). Esimene poeg Mihkel suri 17-aastaselt ja peremeheks sai isa surma järel teine poeg Andrus/Andrei Maltis (1810-86); kolmas poeg Juri/Georgi Maltis (1820-98) jäi esialgu Pärdil sulaseks, aga peale onu Tõnise surma Raugil pandi ta Raugi Laasu peremeheks.
Andrus abiellus 1836.a Mõegaküla Jaagu Ingliga (Öövel) ning sündisid neli tütart ja kaks poega. Vanem poeg Mihail Maltis (1849–1916) oli sajandivahetuse Pärdi peremees; nooremast vennast Andreist sai Saadu vabadik.
Pärdi Mihklil sündis Lehtmetsa Andruse Ingliga (Elena Pruul) kuus poega ja neli tütart. Neljast vanemast lapsest (Maria, Georgi, Elena ja Ivan) kasvas üles vaid esimene poeg Georgi, kes ka Pärdi peremehe-õiguse päris. Kolmas tütar Akilina suri 30-aastaselt vallalisena; 1888.a sündinud Vassili jäi esimesse ilmasõtta ja Raissa sai 1917.a mehele. 1920-ndate kogudusenimekirjas olid Pärdile peale peremehe Juri pere jäänud kaks nooremat venda Andrei ja Timofei. Viimane oli majakavahiks ja temast tuleb Majaka kohaga seoses ka juttu; Andrei suri Pärdil vallalisena. Mihkli neljas poeg, 1892.a sündinud Anton paistab esimesse ilmasõtta jäänud.  
Georgi Maltise (1878–1935) nimel oli maa-andmetes 22-hektarine Pärdi talu. Juri oli 1907.a abiellunud Hellama Värava Ivani tütre Raissaga (Kask) ja neile sündisid kaks poega ning kaks tütart. Esimene poeg Aleksander Maltis jäi Pärdi peremeheks kolhoosikorra tulekuni; teine poeg Leonid (1918-19) suri väiksena. Juri vanem tütar, 1911.a sündinud Lidia sai peale viimast sõda Kallaste Uiesaadu Feodor Saarkoppeli teiseks naiseks; kodust läks välja ka 1920.a sündinud noorem õde Alla-Alviine.
Peale viimast sõda abiellus Aleks Raugi Nõmme Terenti tütre Senniga (Ksenia Vaske) ja 1959.a olid Pärdi elanikeks Aleks ja Senni poegade Aivo ja Velloga ning elas veel 74-aastane Aleksi ema Raissa. Pärdile jäi Aleksi vanem poeg Aivo Maltis (s.1953); nooremad vennad Vello (1956) ja Jüri (1961) asusid hiljem Võlla ja Piirile.

Saadu

Õuemärk 
Siinkohal jääb mõneti ebaselgeks, kas ehk juba eespool jutuks olnud Poali Jaen (Ilarion) Aav vanas eas omale karjamaal (hilisemast majakate liinist pisut Kautliku panga pool) elupaiga ehitas, või suri tema lesk Kadri 1900.a siiski rannasaunas.
Saadu nimi esineb esmakordselt 1892.a koostatud  koguduse-nimekirjas, kus 1909.a surnud Pärdi sulase Andrus/Andrei Maltise peret märgitakse. Andrus oli 1887.a Tamse Rannakülast Kraavisuu Mare Armase naiseks võtnud ja sündisid neli tütart ning poeg Vassili. Viimane suri poole-aastasena ja lapsena suri ka esimene tütar Raissa. Hiljem oli Saadul Mare oma kahe noorema tütre Juliania (1897  1967) ja Kristinaga (s.1901). Viimasele tuli 1920.a Kessest koduväiks Vassili Kõvamees (Lalli Põllu Mihkli vennapoeg) ja sündisid tütar Armilda  (1922) ning pojad Arnold (1924) ja Evald (1929). Vassel jättis pere maha ja läks mandrile, aga viimases kogudusenimekirjas olid Saadul veel vana Mare ja tütar Juula Maltised ning Juula noorem õde Kristina Kõvamees oma kolme lapsega. Juula vallaspoeg Lembit suri 1925.a imikuna.
Kruntimisel sai Juliane Maltise nimele 5,13-hektarine Saadu popsikoht. Perekonnanimeks võttis ta eestindamise kampaania ajal MÄESALU. 1959.a oli Saadu ainsaks elanikuks 61-aastane Juulia Mäesalu. Õe Kristina laste käekäik jääb siinkohal välja selgitamata. 20.s lõpuks oli Saadu koht kadunud.

Majaka

Õuemärk 
Nagu öeldud, ehitati 1885.a Vahtrastes merekaartide Raugi tuleliini majakad ja alumise majaka juurde ka majakavahi eluase Viimane on küll Helve Saartoki leitud andmeil alles 1905.a valmis saanud. Tuleliini valmimisel paigaldati Raugi madala juurde ka üks esimesi tsaari-Venemaa valgustatud merepoisid, mis Vahtraste (Raugi) ja Kesse tuleliinide ristumiskohal märgib Kesse faarvaatri pöördumist Kumari faarvaatrile Hari kurgu suunas. 1906. aastal asendati Vahtraste puittornid terassõrestik-tornidega – alumine 22 ja ülemine 26,5 meetrit kõrge. Viimane majakate ümberehitus toimus 1983. aastal, kui püstitati 25 ja 40 meetri kõrgused tüüp-detailidest tornid, mille tulede nähtavus pidi siis olema 15 miili.  Vt. ka A. Rullingo “Muhumaa” lk.317.
Esimeseks teadaolevaks majakavahiks on 19.s lõpul olnud Matvei Liiv, kes 1898.a Peetri-Jaagu Ekaterina Meistersoniga abiellus. Majakavahi abilisteks on olnud Lõetsa Põlluvälja Maksim Hein ja veel keegi mandrimees.
Eesti Vabariigi ajal (1922.a) tuli Vahtraste majakavahiks Johannes Mägi (1886 
1949) ja abilisteks olid Peetri-Jaagu Ivan Meisterson ning Pärdi Timofei Maltis, kes siis oma perega ka Majakal elas. Timmu abiellus 1921.a Tika Vasseli tütre Juulaga (Paist) ja neil said kogudusekirja poeg Richard (1922) ning tütar Erma (1924). Esimese nõukogide okupatsiooni tulekuga muutus aga Majaka koht “strateegiliseks paigaks”; Timmu läks oma perega hoopis mandrile ja sõja ajal siin toimunu jääb suuresti juba käesoleva vaateväljast välja.
Sõja järel asus Majakale Gatšinast sõjapõgenikuna Muhusse jõudnud Poola päritolu Josif Šapeli pere. Tema vanem poeg Joosep läks Lõetsa Uiemaale koduväiks ja sellest on Lõetsa loos ka pisut juttu. 1959.a loenduse ajal elasid Majakal 61-aastane Josif Anufri p. Šapel oma kolmanda naise Liisaga (Elisaveta Martini t.; Joosepi teise naise Anna tütar!) ja Joosepi 17-aastane tütar Valentina ning 5-aastane poeg Pavel. Võiks märkida, et teise naise Annaga Joosepil lapsi ei olnud, aga selle eest sündisid kasutütre Liisaga 7 last. Liisa elas Majakal lõpuks üksi, aga vana Joosepi poegadest võiks veel nimetada kolhoosiaajal Kallastele kolhoosi ehitatud majja asunud Voldemar Šapeli peret.
Peale majakate automatiseerimist ja kohapealsete teenistuste likvideerimist olla Majaka hooned ühele lätlasele erastatud, kusjuures Liisale olla seal surmani elamise õigus jäänud. Igal juhul kõrge kivimüüriga ümbritsetud koht alumise majaka all on täiesti olemas ka 21. sajandil. Võiks veel märkida, et omaaegsetes maa-andmikes oli Eesti Vabariigi omandisse kinnistatud 8,795-hektarise maaüksuse nimeks “Muhu-Lõõtsa tuletorn”.


8. TÄHVENA

 Õuemärk
Tähvena talunimi paistab jäänud Peetri-Jaagu “teise” Jaagu vanemalt pojalt Tähvelt (~1755–1800), kes esimeses hingeloendis veel Peetri-Jaagul kirjas oli ja omaette taluna võib Tähvenat Pärdiga üheealiseks lugeda. Nagu ka Pärdi puhul, jääb talu kujunemislugu 1795.a Võlla mõisa hingeloendi puudumise tõttu mõneti fragmentaarseks, kuid võib arvata, et samal ajal, kui Tika Aadu vend Pärt pandi omaette koormisi kandma, on Peetri-Jaagu Tähve samuti rootsiaegse Tönnise Heim’u maadel omaette peremeheks seatud. Seni ainus dokument, mis Tähve peremeheks olekut kinnitab, on nn. reguleerimiskaartide register, kus selleaegse 7. talu peremees kannab nime Laurika Teffe. Lauri lisanimi esines Tähvena inimestel ka muudes 19.s alguse dokumentides ja seni on ainsaks seletuseks sellele tõsiasi, et lõpuks jutuks tuleval Heimo Paavlil poeg Laur oli, keda me olemasolevais dokumentides küll ainult vabadikuna kohtame, kuid kes 18.s lõpul võis siiski mõne aja olla ka peremeheks seatud! Tähve järglased hakkasid kandma priinime HEIN (algul kirjutati AEIN) ja Tähvenat võib Vahtraste (ja Muhu) Heinade n.ö. tüvitaluks lugeda.
Tähvel on Päraselt võetud Kadriga teada kaks tütart ja kolm poega. 1811.a loendis oli peremeheks Tähve vanem poeg Jaen Hein (1786–1827), kusjuures hingeloendisse oli märgitud Perrasse Teffe Sohn Lauri Jago Jaen (!). Peale selle, et Tähve naine Päraselt oli, ei ole talul muud seost Pärasega teada, aga ometi jäigi siitpeale hingeloendite talunimeks Perrase!
Tähve teine poeg Jaak Hein jäi talus sulaseks, aga kolmas poeg Tähve jun. võeti 1814.a nekrutiks. Nii palju olid Peetri-Jaagu Jaagu järglased kõinlase Pärdiga võrreldes siiski “kõvemast puust”, et talu jäi 19.s viimase veerandini Heinade valdusse. Sellega seoses peaks märkima, et 1834.a loendis oli perepeaks hoopis 74-aastane Tähve lesk Kadri Hein ja võib-olla on see üheks seletuseks, miks talu Pärase nime kandis!
Peremees Jaanil sündisid Lehtmetsa Tähvena Rõõdaga (Mõegakülas sündinud) ainus tütar Kadri (sai Korista Jaen Müüripeali naiseks) ja 1826.a ainuke poeg Juri. Viimane abiellus 1845.a Korista Lutsi vallastütre Ristega (Kallas), aga võeti järgmisel aastal nekrutiks ja jäi vist Krimmi sõtta. Riste sai Vanamõisa Välja Mihklile (Rull) uuesti mehele ja 1850. aastaks oli senine sulane Jaak Hein (1790–1855) peremeheks kinnitatud.
Jaagul kasvas üles kaks poega ja tütar Ingel. Viimane sai Mõegakülas sündinud ja Lehtmetsa Jaagule asunud Maksim Räime naiseks. Vanem poeg, nüüd pärimisõiguslik Mihkel (1827-53) abiellus 1848.a ja jõudsid kaks poega sündida, kuid Mihkel suri 26-aastaselt, jõudmata peremeheks saada. Tema esimene poeg Andrei suri 2-aastaselt, aga teise poja (Georgi Hein; s.1852) kasvatas ema Ingel (Lõetsa Kiisa Tõnise tütar) üles ja Juri rajas omale hiljem Lõetsas Põlluvälja vabadikukoha. Sellest on lähemalt juttu Lõetsa loos.
Jaagu noorem poeg Tähve/Timofei Hein (1834–1928) võttis isa surma-aastal Võlla metsavahi, Nagivälja Jaani tütre Kadri (Pauts) naiseks ja oli viimases hingeloendis ka Tähvenal peremeheks kinnitatud. Peremeheks nimetab teda veel 1868.a kokku pandud esimene kogudusenimekiri, aga ta jäi viimaseks Heinadest peremeheks Vahtrastes.
Tähve ja Kadri esimene laps sündis surnuna ja väikestena surid ka kolm nooremat last (tütar ja kaks poega). Abieluni jõudsid vaid vanem tütar Irina ja poeg Vassili. Tähvena talu hakkas rendiga välja ostma Pädaste Sepa Mardi poeg Ivan Kõrtsmik (1848–1927), kes 1875.a Lalli Uietoa Marega (Kipper) abiellus. Tähve Hein asus oma perega selleks ajaks tühjaks jäänud Lõetsa piirivalve-kordoni ja Lõetsa loos on pärastisest Lõetsa Ranna vabadikukohast veel juttu. Nii juhtus, et Vahtraste Heinadest 20. sajandiks Lõetsa inimesed said, aga vabadiku-kohti Tähvenalt ei olegi Vahtrastesse tekkinud.
Tähvena uuel peremehel Ivan Kõrtsmikul sündisid Marega kuus tütart ja kaks poega. Vanem poeg Vassili suri 8-aastaselt ja üles kasvas ainus poeg Ivan jun. Kõrtsmik (1883–1978). Tema nimele sai 23,04-hektarine Tähvena talu. Enne viimast sõda olid Tähvenale jäänud peale noore Ivani pere veel tema kolm vallalisteks jäänud õde Ekaterina, Elena ja Akilina.
Noor Ivan abiellus 1909.a Lehtmetsa Lepiku Villemi tütre Ekaterinaga (Tomson) ja sündisid kolm tütart: Juulia (1910), Sinaida (1912-44) ja Ksenia (1918). Sennile tuli peale viimast sõda koduväiks Lehtmetsast Uustalule asunud Alfred Räim (1931-81), kes Tähvenale ka uue maja ehitas (seda hakati “peenemalt” Täheks kutsuma). 1959.a olid Tähvenal üle-seitsmekümnesed Ivan ja Ekaterina ning tütar Ksenia Räim oma poja Arvi (kandis veel Kõrtsmiku perekonnanime) ja tütre Ulviga (s.1958; Räim). Arvi hukkus 1978.a avariis Muhu soos; Ulvile tuli koduväiks Soonda Nuudi  Mati Sooäär (s.1957) ja nende pere valdusse see Vahtraste talukoht jäigi.

***
Sellega on mäletatavad 17 Vahtraste “suitsu üle käidud“, aga lõpuks peaks veel mõne sõna rääkima Vahtrastes katku üle elanud Tönnise Heim’u talust, mis siin peaaegu läbi 18. sajandi algul Tamse mõisale ja hiljem Võlla mõisale koormisi kandis.
Võrreldes 18./19. sajandivahetuse nn. reguleerimiskaarti rootsiaja lõpust säilinud Vahtraste kaardiga, jääb mulje, et rootsiaegne kõige Raugi-poolsem talu võis ehk umbes samal kohal asuda, kus 100 aastat hiljem numbritega 9 ja 10 kahte vabadikukohta märgitakse. Selle juures on ehk Pärdi talu (nr.8) 1800. aastaga võrreldes pisut põhja poole nihkunud ja Tähvena (nr.7) enam-vähem oma hilisemal kohal. Loomulikult on paarisaja aasta jooksul taluhooneid korduvalt ümber ehitatud ja vaid arheoloogilised uuringud võiksid siin täiendavat selgust tuua, aga kultuurkiht peaks siin kandis vähemalt rootsiaegne olema.
Katku üle elanud Heim’u (Güldenstubbe protokolli nr. 97) me rootsiaegsete peremeeste hulgas veel ei kohta ja ainus selleaegne Tõnis, kelle järglane see mees olla võis, oli nii 1698.a kaardi-tabelis kui juba 1674.a aktis Paiste Tönnis. Temast on aga ilmselt katkujärgsetesse adra-revisjonidesse jäänud veel söötis poole-adrane arvestusüksus, mille me oma tabelis Tähvena reale märkisime (kuna Heim katku üle elanud oli!). Samas oli juba rõhutatud, et rootsiaegsed peremehed on sellesse tabelisse üsna tinglikult kantud – pigem oleks tulnud tabelisse täiendavaid ridu lisada.  Igal juhul paistavad eespool jutuks olnud 18.s lõpul tekkinud Pärdi ja Tähvena talud mõlemad olevat 18. sajandi esimesel poole peremehe Heim’u maade arvel tekkinud. Kas siinsamas ka rootsiaja keskel arvatavalt Tamselt toodud peremeeste talud võisid olla, jääb juba üsna spekukulatiivseks küsimuseks.
1750. aastaks on Heim nähtavasti surnud ja tema järel kannab sajandi teisel poolel koormisi tema vanem poeg Paavel (Pawel; ~1716–1788). Säilinud meetrikate ja esimese hingeloendi andmete põhjal võib peale Paavli vana Heimu pojaks arvata veel Matsi (~1724–1788), kes 1762.a Viiraküla Suitse (pärastise Kuusiku) Jaani tütre Eeduga abiellus ja neil on poeg Mihkel ning tütred Mare ja Kadri sündinud; Heimu tütar Rõõt sai aga 1765. aastal Mõegakülla mehele (Nööpide esiema).
Talu “hiilgeaeg” paistab 18.s keskel olnud. 1744.a oli talus 3 tööeas meest ja 3 naist ning peale selle veel üks vana naine. Muide, ühte vana naishinge märgivad talus kõik revisjonid 1750. aastani ja viimane neist võis olla 15.11.1769 surnud Eimo Vanna Madde. 1771.a oli talu suuruseks juba ¾ adramaad märgitud (sellest jätkus nii Pärdi kui Tähvena talu moodustamiseks!), aga vakuraamatu kanne Tönnisse Paweli talu maha jätmisest on seni mõistatuslik. Paneme tähele, et siin on taas rootsiaegse Tönnis’e nimi käigus, millest arvatavalt Noore-Jaagule Tõnsu nimi jäi. Kuigi Külasemast tulnud Jaagu rajatud talu Pärdist ja Tähvenast vaid pisut vanemaks osutub, on see hoopis rohkem rootsiaegse külakeskuse poole rajatud, aga sellegi teke tundub just Paavli talu maha jätmisega seotud olevat! Millega Paavel täpsemalt hakkama sai, jääb siin mõistatuseks, aga 1781.a paistab ta teise naise võtnud. Selleks oli noorema venna Matsi naiseõde, Suitse Jaani tütar Made, kellega 1783.a veel tütar Riste sündis (sai hiljem Tupenurme Vanaga-Jaanile mehele). Esimesest abielust on Paavlil teada poeg Laur (~1747–1811), 1760.a paiku sündinud tütar Ingel ja veel 1765.a 3-kuuselt surnud tütar Mare. Viimase meetrika-kannetest muide selgub, et Paavli esimese naise nimi Riste oli, aga rohkemat temast teada ei ole!
Mitmed vana Heimu järglased on 1782.a Võlla mõisa hingeloendi lõpus vabadikena kirja pandud, kusjuures sajandivahetuse kaardiregistri järgi on neil koguni kaks vabadikukohta olnud: nr.9 Heimo Madde nimega – Paavli teise abielu lesk ja nr.10 ehk Heimo Edo – s.t. venna Matsi lesk. Priinime saamas ei olnud aga neist enam kedagi. Seetõttu on muhulaste isiku-andmebaasis vana Heimu järglastele tinglik perekonnanimi /EIMO/ omistatud.

Nüüd oleme koos kolme osataluga õigupoolest 13-st Vahtraste talust ja vaid neljast (koos kahe kunagise Heimo vabadikukohaga siiski kuuest) vabadikukohast rääkinud. Nii väike vabadikukohtade arv võrreldes näiteks sama suure rootsiaegse Kallastega (4 adramaad), kus hiljem iga talu kohta keskmiselt neli vabadikukohta tekkis, näitab ilmekalt erinevust eramõisa ja kroonumõisa külade arengulugudes 18. ja 19. sajandil. Tänaseks on paarikümnest (eri aegade) teadaolevast Vahtraste “suitsust” veel tosinkond alles ja uusi juba juurdegi tekkinud. Nii võiks ka 20. sajandi “katku” juba üle elatuks lugeda, sest 1959.a rahvaloenduse ajal oli Vahtraste 14 peres siiski 48 hinge kirja pandud, aga "globaalsed protsessid" paraku suureks optimismiks seni põhjust ei anna!

2004.a oktoober; parandatud ja täiendatud 2007 ning novembris, 2011; ümber formateeritud märtsis, 2012 ja viimati kohendatud juulis, 2014.

Kallaste Kopli Ülo Rehepapp
Tel. 657 2839; e-post: ylo@rehepapp.com; papp@neti.ee