Vahtraste
Vahtraste mail võisid
korilased juba kiviajal liikuda (kust muidu siin 1870.a leitud
kivitalva katkend võiks pärineda?) ja üsna usutavalt
võis siin muinasajal juba püsiva asustusega tegemist olla,
kuid midagi konkreetsemat me sellest ei tea. Vallutustejärgsel
orduajal siin toimunu jääb samuti vaid spekulatsioonide
teemaks ja isegi taaniaja alguse maaraamatuis (1569/1571) ei oska
ühtki adratalu otseselt Vahtrastega seostada. Siiski võib
oletada, et Vahtraste küla Liivi sõja järgseis
rüüsteretkedes on suuresti laastatud, sest n.ö.
tühjale kohale ei oleks taaniajal siia jõudnud viite
peremeest neljale adramaale asuda. Neid märgib 1645.a maaraamat
(EAA.1.2.947) Lõetsa vakupiirkonna viienda külana, mida Dorff Wachtris
nimetatakse. See on ka esimene teadaolev külanime kirjapanek,
mille tähendus ja päritolu on siiski üsna ebaselged. Et
hiljem on nimi veel Wahtrasoo
kujul esinenud, võib ehk mingit seost külast lõuna
poole jääva soo ja siia kujunenud kõrgraba killuga
seostada. Märgime, et kõrgusjooni jälgides
jääks Vahtraste küla kunagi merest kerkinud
ürg-Muhu suurima saare ja Kesselaiu vahel asunud üsna
liigendatud väiksemast (Lõetsa) saarest läände
ulatuva neeme loodetippu. Selle juures jääks lähim
naaberküla Raugi hoopis n.ö. vastaskaldale – kunagise
Muhu põhisaare kirdetippu. Neist lõuna poole
jääb ulatuslik madalam piirkond, kuhu Muhu soo näol
kunagi saare põhiline veereservuaar tekkis. See sai kolhoosiajal
“kultuuristatud”, kuid selle tulevik pikemas perspektiivis
on üsna ebaselge. Külast kunagise
“emamaa” Lõetsa poole jääb ulatuslik
rannakarjamaa oma vanade rannavallide ja Muhu jaoks
ebatüüpilise (domeriididest koosneva ja biohermideta)
Kautliku pangaga, mida meri veel tänaseni murrutab.
Olgu öeldud, et kui 1645.a oli Lõetsa vakuküla
hinnatud 9,5 adramaa suuruseks, siis Vahtraste ja Kallaste suuruseks
märgitakse 4 adramaad (väikesed Raugi ja Paistu külad
olid vaid 2 adramaa suurused), aga nii Kallastet kui Vahtrastet
võib
arvata Liivi sõja järel rüüstatuiks ja nende
orduaegne asustus võis
hoopis ulatuslikum olla.
Rootsiaja algul rajati Tamsele nn. ametimõis ja
Lõetsa vakupiirkond hakkas oma koormisi sellele ametile kandma,
aga see pidi ilmselt veel vanas orduaegses stiilis toimuma, sest
vaevalt Lõetsast ja Vahtrastest Tamsel teol käidi. Tamse
põlisküla põldudest said nüüd küll
mõisapõllud, aga ju teomehi ümberkaudu jätkus,
sest tundub, et Tamselt on isegi inimesi Vahtrastesse asustatud. Nimelt
võivad 1674.a aktis märgitud kaks esimest Vahtraste
peremeest Wademo Jahn ja Pille Käsper nende lisanimede
järgi otsustades 1645.a maaraamatu Tamse küla meeste
järglased olla! Ülejäänud De la Gardie akti
(EAA.854.2.2218) Vahtraste peremehed on siiski "oma kandi meestena"
ära tuntavad: Peetri-Jaagu ja Matsi eelkäija Lase Peter, pärastise
Kesküla tinglik eelkäija Thuste
Matz ning juba 1645.a maaraamatus märgitud Tika talu
toonase rendiperemehe Jaani järglane Ticka
Lehmet. Kuuendana on nimetatud aktis Vahtrastes kirjas
adra-talumehena esinev 1645.a Lalli (?) vabadik Lalle Erich ja seitsmendana samuti
juba 1645.a sama nimega esinenud Koetze
(1645.a Kotzy) Jahn. Viimast kahte ja ka
arvatavaid Tamse mehi ei oska seejuures küll hilisemate Vahtraste
põlistaludega (Noore-Jaagu, Poali,
Pärdi ja Tähvena) siduda, seda enam, et katku järel on
Vahtrastes peale hilisema 8 põlistalu veel Heimo-nimeline
talu eksisteerinud. Neist ja võimalikest rootsiaegsetest
eelkäijatest räägime siiski lähemalt juba talusid
ükshaaval käsitledes.
Rootsiaja lõpust (dateeritud 1698. aastaga) on
säilinud ulatusliku ala kaart EAA.308.2.57 Tamse
ja Nurme mõisa küladega Paenaselt Päraseni, kus ka
selleaegsed Tamse mõisa külad Raugi ja Vahtraste oma
taludega on kujutatud. Selle tervik-kaardi registrreimist MapInfo
digikaardiks on mainitud kõigi asjasse puutuvate külade
lugudes ja siin lisame vaid, et Vahtraste puhul oli n.ö.
reeperpunktiks kolme tee rist, mis usutavalt veel 20. sajandil
enam-vähem oma kunagisel kohal võis olla. Kaardi
eksplikatsiooni-tabelis on küll kõik talud nummerdatud,
kuid kahjuks on mitme küla puhul (Tupenurme, Kallaste, Raugi ja
Vahtraste) jäänud need numbrid kaardiväljale
märkimata. Sellepärast on orienteerumiseka kaardile
eraldi kihina kantud mõne punkti koordinaadid (mustade
kolmnurkadega tähistatud) nii Raugi ja Vahtraste vahel kui
külast Lõetsa pool. Toome siin illustratsiooniks
ekraanipildi sellest kaardist Raugi ja Vahtraste omaaegsete taludega:
Keskendume järgnevas vaid Vahtrastele (Raugist on omaette loos
juttu) ja esitame täiendavalt ühe tabeli, kuhu lisaks 20.
sajandini jõudnud kaheksale põlistalule veel 19.s algul
vabadikeks jäänud Heimo rea
lisame ning olulisemad pidepunktid Vahtraste taludest läbi kolme
sajandi saamre kirja panna:
Kood |
Käibenimi |
1674 |
1698.a kaart |
1713 |
18.s adrarevisjonid |
1799.a kaart |
19.s hingeloendid |
Nr. |
Peremees |
Nr. |
Nimi |
Nr. |
Nimi |
Nr. |
Nimi |
VH01 |
Noore-Jaagu |
Pilli Käsper* |
6 |
Pilli Käsper* |
|
8 |
(Litto Mihkel) |
3 |
Tõnise Jaak |
10 |
Tõnsu |
VH02 |
Kesküla |
Tusti Mats |
1 |
Tusti Mats |
95 |
1 |
Tusti
Aadu Jaak |
5 |
Kesküla Tähve |
7 |
Tusti |
VH05 |
Matsi |
Vademo Jaan* |
5 |
Lause Mart* |
96 |
2 |
Peetri Mats |
6 |
Matsi Juri |
8 |
Peetri-Matsi |
VH06 |
Poali |
Lalle Erich* |
3 |
Rauki Toomas* |
98 |
4 |
Mäe Laur* |
4 |
Paavli Andrus |
9 |
Paavli |
VH07 |
Peetri-Jaagu |
Lase Peeter |
4 |
Lepiku Jaak |
|
5 |
Peetri Jaak |
1 |
Peetri Jaak |
11 |
Peetri |
VH08 |
Pärdi |
|
|
|
|
|
8 |
Jaagu Pärt |
13 |
Pärdi |
VH12 |
Tika |
Tika Leemet |
2 |
Tika Mart |
|
7 |
(Tika Mart) |
2 |
Tika Aadu |
12 |
Tika |
VH13 |
Tähvena |
Koetse Jaan* |
7 |
Paiste Tõnis |
|
6 |
(Paisto Tõnis) |
7 |
Laurika Tähve |
14 |
Pärase |
VH18 |
Heimo |
|
|
|
97 |
3 |
Tõnise
Heim |
9, 10 |
Himo Made ja Eedu |
vabadikud |
Kuigi üldiselt on püütud tabeli ridadega ka talude
järjepidevust kajastada, ei pea sellest järeldama, nagu oleks
Noore-Jaagu rootsiaegseks eelkäijaks Pilli Käsprit või
Matsi puhul Vademo Jaani
ja/või Lause Marti
arvatud! Pigem on ebaselgete "õigusjärglastega"
rootsiaegsed peremehed lihtsalt tabeli vabaks jäänud ridadele
märgitud ja *-ga tähistatud. Selle juures võib
arvatavat rootsiaegset Paistu küla meest Tõnist mingi
tõenäosusega hoopis katku üle elanud Heimu
eelkäijaks pidada, kuigi kaardiväljal numbrite puudumise
tõttu me ei tea, kas ikka rootsiaegne kõige
läänepoolsem talu külas just numbrit 7 kandis?!
Rootsiaja lõpu näljahädad ja
Põhjasõja-aegse katku paistab Vahtraste isegi Muhu
keskmisest edukamaltki üle elanud – 1713.a protokollile lisatud Tamse vakuraamatus on
loetletud tervelt neli teovõimelist talu, mida
Vahtraste taludeks saab pidada ja esimeses adramaa-revisjonis 1731.a on
neile viiendana lisandunud veel Petri
Jack, keda rootsiaegse kaarditabeli 4. talu (Leppeko Jaach) järglaseks ja
hilisemaks Peetri-Jaaguks arvame. Nelja talu järjekorranumbrid
viidatud Güldenstubbe protokolli lisas on kantud veeru "1713"
vastavatele ridadele ning nende andmetega saavad asjahuvilised eraldi
tutvuda. Selgituseks olgu veel lisatud, et 18. sajandi
adramaa-revisjonide veergu on sööti jäänud
arvestusüksuste (rootsiaegsed) nimed sulgudes märgitud,
kusjuures alles sajandi lõpul Heimu maade arvel asutatud
Pärdi talul muud "eelkäijad" puuduvad sootuks.
Samuti ei saa Poali eelkäijaks arvata ühtki tabeli reale
kantud varasemat üksust, sest katku üle elanud
Mäe Lauri kaks vanainimest tunduvad rootsiajal pigem küla
keskuses (teede ristis) asunud ja kui 1738. aastaks olid neli (tabelis
"rasvaselt" kirja pandud) talu Võlla mõisale
arvatud, siis Mäe Laurist hilisemad andmed puuduvad.
Kui esimeses adrarevisjonis
1731.a olid Vahtraste talud
märgitud veel Tamse mõisale koormisi kandvatena, siis
üsna varsti arvati kogu küla Võlla mõisale ja
Tamse mõis märgib läbi kõigi adrarevisjonide
veel vaid oma söötis Litto
(või Lütto)
Mihkli arvestusüksust. Tabelis on aga kajastamata algselt Tamse
mõisa poolt
Vahtrastesse toodud hiidlane Jaak, kea juba 1738.a adrarevisjonis oli
pastor Vicki hingeks arvatud. Tema rajatud paistab olevat
pärastine Kesküla talu (kirikumeetrikad nimetavad Jaagu poega
Jaaku ikka Keskela Jaaguks),
mis hiljem Tusti talu uueks asupaigaks sai, aga sellest on
järgnevas lähemalt juttu. 18.s lõpuks sai
küla täielikult Võlla
mõisa valdusse ja nn. mõisapiiride reguleerimine
sajandivahetusel ei ole enam küla kuigivõrd puudutanud,
sest
selleks ajaks Buxhövdenite eramõisaks saanud Võlla
mõisale jäi Vahtraste kuuluma mõisamajanduse
lõpuni. Toome vaid illustratsiooniks veel väljavõtte
18./19. sajandivahetuse kaardisäilikust EAA.2072.3.357, millel
tabelisse saanud talunumbrid küll kõige paremini näha
ei ole, kuid asjahuvilistele võib soovitada kaardiga
lähemalt nn. VAU-keskonnas tutvuda.
1820-ndatest on Vahtrastes tegutsenud ka luteriusu abikool, mille
tegevus soikus massilise õigeusku siirdumisega 19.s keskel.
Millistes talutubades abikool täpsemalt toimis, ei ole
siinkirjutajale kindlamalt teada, kuid üheks
“kahtlusaluseks” on
Poali. Hiljem käisid Vahtraste lapsed Lõetsas koolis.
Vahtraste meeste täiendavaks elatusallikaks on läbi
aegade olnud kalapüük. Küla all rannas olid lautrid ja
võrkmaad ning ilmselt ka tulekoldega rannasaun, mis ühtlasi
vabadike eluasemeks sai. Siia kujunes omaette Ranna vabadikukoht.
1885. aastal ehitati Vahtrastes majakate tuleliin, mis Kesse majakate
järgi kulgenud faarvaatrist suunda Hari kurgu poole hakkas
näitama (merekaartidel Raugi tuleliiniks nimetatud). Alumise
majaka juures oli ka majakavahi eluase, millest lõpupoole
pisut veel eraldi räägitakse.
Mõisavaldade likvideerimise järel (1891.a) hakkas
Vahtraste küla Hellama ühendvalla alla kuuluma kuni 1939.
aastani, kui üks Muhu vald moodustati. Nõukogude ajal, kui
talumajandus likvideeriti, sai Vahtrastest algul kalurikolhoosi
“Suur Väin” osa. Kui lõpuks kõik Muhu
kalamehed olid “Saare Kaluri” alla viidud, jäid
mõned mereääred Nõmmkülas, Kallastel,
Lallil ja “Lõunarannas” sellele monstrum-kolhoosile
kuuluma, aga Vahtraste rannas oli juba siis kalapüük
lõpetatud ja küla kuulus tervikuna saare ainsa
põllumajandusliku “Muhu”
kolhoosi koosseisu.
1. KESKÜLA (TUSTI)
Kõigepealt selgitame
lähemalt, et
Kesküla nimi
pärineb 18. sajandi Hellama mõisa talult,
mille Tamse mõisa poolt Vahtrastesse toodud
hiidlane Jaak
paistab katku järel omale kuidagi "välja ehitanud", kuigi
seda Jaaku meie tabel ei kajastagi! Jaagu tütrele
Marele tuli 1772. aastal Lõetsast koduväiks Mäe Mardi
poeg Tõnis. Kas või millised hingede vahetused sellel
ajal täpsemalt toimusid, on mõneti ebaselge, aga esimeses
hingeloendis 1782.a olid
Tõnis ja Mare Hellama mõisa pererahvas Pärase
Tõnisel (Kokkade esivanemad); vana Jaagu poeg Jaak oli aga oma
perega selles hingeloendis Võlla mõisa vabadik
(arvatavalt Vahtrastes, kuigi loendist see kindlalt ei selgugi!).
Paneme tähele, et teisena toodud kaardipildil
näeme numbriga 5 tähistatud kahte hoonet kummalgi pool
külatänavat ja need peavad ühtekokku Tusti Tähvena
taluaset märkima! Kas selle juures Poalist (nr.4) Tika poole
jääv väike ilma numbrita maja vabadik Keskela Jaagu eluaset peab
märkima, ei selgu kaardilt sugugi! Igal juhul tundub, et
rootsiaegse Tusti Matsi (kaarditabeli nr.1) eluase pidi sel ajal
külatänavast põhja pool asuma ja kahe (või
isegi kolme) sajandi jooksul on see aegamööda üle
külatänava oluliselt lõuna poole nihkunud! Talu
tekkelugu võib taaniaega või kaugemalegi ulatuda, aga
hiljemalt rootsiajast on selle lugu ka dokumentaalselt jälgitav
uue aastatuhandeni välja.
Nii 1674.a aktis kui rootsiaja lõpu kaarditabelis on
Vahtrastes kirjas peremees Tusti Matz ja
võimalik, et sama
Matsiga tegemist on, kelle pojapoeg (või väimees?) Tusti Ado Laas
on katku üle elanud ning 1713.a protokollis koormisi kandma
märgitud. Paraku ei saa me selleaegsete kiriku-meetrikate
puudumise tõttu teada, kui vana mees Laas olla võis ja
mis temaga
juhtus, aga esimeses adramaa-revisjonis 1731. aastal on kahe
tööeas mehega talus peremeheks Tusti
Ado Jack (~1700–1776). 1756. aastal oli Jaak veel
peremees, aga 1767.a Võlla vakuraamatus on peremeheks Tusti
Ado Jacko Tähve (~1735–1808), kellel
Lõetsa Mäe Mardi tütre Madega viis poega ja kolm
tütart sündisid. Peale isa surma sai lühikeseks ajaks
peremeheks Tähve vanem poeg Andrus (1765–1812), kuid
mõne aasta pärast ta suri ja peremehe kohustused on saanud
Tähve kolmas poeg Mart
(1777–1842), sest teine poeg Mihkel oli 3-aastaselt surnud.
Tähve järglaskond sai priinime MALTIS ja kõik Muhu
Maltised võivad end Kesküla (Tusti) Tähve
järglasteks lugeda. Tähve neljas poeg Tõnis pandi
Raugi Laasul peremeheks ja Raugi loos on tema järglastest juttu;
viies poeg Tähve jun.
suri 24-aastaselt vallalisena.
Keskeas surnud Andrusest jäi kolm poega ja tütar Mare
(Andruse esimene poeg suri aastaselt). Vanem poeg Juri Maltis
(1800-67) abiellus 1825. aastal Raugi Juri Tõnise tütre
Marega ja pärimisõiguslikuna kinnitati ka peremeheks; onu
Mart on aga Pärdil peremeheks pandud ja temast tuleb edasises veel
juttu.
Juri Maltise esimene ja ainus poeg Andrus suri
mõne-päevasena (peale selle sündis veel vaid
tütar Mare) ja 1850. aastaks on peremeheks kinnitatud Juri teine
vend Mihkel Maltis
(1802-66). Mihkel oli 1826. aastal abiellunud Raugi Matsi
peretütre Ristega (Vahtra) ja sündisid tütar Mare ning
poeg Juri, kuid viimane suri koos emaga mõnepäevasena.
1836.a võttis Mihkel Külasemast teise Riste (Vapper,
Leemeti ehk Paa Andruse tütar) ja temaga sündisid poeg
Andrus ning neli tütart. Arvatavalt selle järel, kui talul
pärija kasvamas oli, kinnitati Mihkel ka peremeheks. Juri ja
Mihkli sulaseks jäänud noorem vend Tähve (1805-37) suri
noores eas. Temast jäi ainus tütar Ingel, kes 1852.a Oinale
mehele sai.
Mihkli ainsast üles kasvanud pojast Andrus/Andrei Maltisest
(1837–1915) sai sajandilõpu Kesküla peremees. Tal oli
Männiku-Jaani Rõõdaga (Maripuu) viis poega ja neli
tütart, kelledest kaks poega ja kaks tütart väikestena
surid. Vanem poeg Mihail Maltis
(1858–1937) jäi peremeheks; teine vend Georgi Maltis
(1864–1931) suri vanapoisina. Noorim vendadest, Andrei Maltis
(s.1875) sõitis merd. Ta soetas omale ka Võllas Ristikivi
koha, kuid jäi enne viimast sõda Ameerikasse.
Kruntimisaegsel Kesküla peremehel Mihklil kasvas üles
kuus tütart ja kaks poega; esimene Mihkliks ristitud poeg suri
8-päevaselt ja ka üks seitsmest tütrest suri
mõne-päevasena. Mihkel jagas talu poegade Ivani ja Vassili
vahel. Vanem poeg Ivan
(1888–1953) jäi kodus peremeheks ja Vassili ehitas omale
Uustalu osatalu.
Ivan Maltise nimele sai 23,16-hektarine Kesküla pooltalu,
mida
koos õdedega peeti. Ivani vanem õde Maria ja noorem
õde Akilina olid viimase koguduse-nimekirja järgi
vallalistena koju jäänud ja peale selle elas Keskülal
veel Ivani tädi, samuti vallaliseks jäänud Andruse
tütar, 1872.a sündinud Elena.
Ivan abiellus 1914.a Kristina Andrei t. Vahteriga Võllast
ja kogudusenimekirja järgi sündisid neil 1914.a poeg
Johannes, 1918.a tütar Aleksandra (Sanne) ja veel kaks poega
– noorelt surnud Ilmar (1922-29) ning 1931.a sündis Endel.
Johannese elu keerdkäigud viimase sõja ajal
jäävad siinkohal kirjeldamata, aga tema sai vist üheks
põhjuseks, miks Kesküla pere 1949. aastal
küüditati. Kolhoosiajal elas majas mitmesuguseid inimesi
(1959.a loenduse ajal, näiteks, on Keskülal kirja pandud
Matsi Isaak ja Juula Umalad, kes hiljem Raugi Petsikule asusid).
1970-ndatel kasutas kolhoos maja ehitusmalerva EÜE suvekorterina.
Viimase maareformiga sai Kesküla koha tagasi Ivani noorem poeg
Endel Maltis, kellele see siiski pigem suvekoduks sai. Võib
väita, et
kuigi vahepeal pisut asukohta muutnud, on talu rootsiajast alates
ühe perekonna valduses olnud.
UUSTALU
Kesküla Mihkli noorem poeg Vassili Maltis
(1895–1976) ehitas omale küla serva soo poole oma osatalu,
mille suuruseks sai kruntimisel 12,54 hektarit. Viimase Hellama
koguduse-nimekirja järgi oli Uustalu pere enne viimast sõda
8-liikmeline. Peale Vasseli ja naise (Akiliina Joosepi t.
Metsaalt) ning nende nelja lapse (pojad Albert ja Uuno ning tütred
Vaike ja Selma) elasid Uustalul veel Vasseli ämm (Elena Kirilli t.
Pea) ja
vallaliseks jäänud tädi Maria (Kesküla Andrei
tütar). Küüditamise hirmus asus Vasseli pere
kolhoosikorra tulles Tallinna ja Uustalule asusid Räimed Lehtmetsa
Jaagult.
1959.a olid Uustalul kirjas 60-aastane Raissa Timofei t. Räim
oma 24-aastase poja Alfrediga. Viimane läks Tähvenale
koduväiks ja tühjaks jäänud Uustalu jäi
kolhoosile oma tööliste majutamiseks. Koht jäi
lõpuks Rein Kaunissaare pere valdusse ja jõudis sellisena
ka 21-sse sajandisse.
2. MATSI
Teine katku üle elanud
peremees Vahtrastes oli 1713.a protokollis Petri Matz ja
Matsi nimi lõpuks talule jäigi, kuigi 18. sajandil
paistab kahe Matsi-nimelise peremehega tegemist olnud. Et ainus
teadaolev rootsiaegne Peeter oli 1674.a aktis Lase Peter, keda hiljem jutuks
tuleva Peetri-Jaagu võimalikuks eellaseks peame, siis on algul
toodud tabelis Matsi reale märgitud kaarditabeli sarnase
lisanimega peremees Lause Mart,
aga loomulikult jääb tema suhe või side katku üle
elanud Matsiga selgusetuks. Mingi tõenäosus siiski on, et
Matsi talu juba rootsiajal üks kaardil kujutatud Raugi-poolsemaist
oli, mille ehk kunagi Tamselt siia toodud mehed on rajanud ja kuhu
hiljem Peetri-Jaagu “sorti” inimesed olid asunud.
Läbi 18.s esimese poole on talus ikka ühte vana
meeshinge näidatud ja üsna ilmselt ei olnud 1750.a peremees Mats
(~1724-66) enam katku üle elanud mees, mistõttu isegi
kahtlus tekib, et Güldenstubbe protokolli Mats võib ehk
hoopis ekslikult Matsina kirja pandud rootsiaegne Lause Mart
olla?! “Noor” Mats on 1766.a surnud ja surmakandes vaid
30-aastaseks märgitud, kuid tõenoliselt oli ta selleks
ajaks pigem 40-ndates. Teadaolevalt oli sellel Matsil Lehtmetsast
võetud Tiiuga (sai hiljem Tika Tõnise naiseks) kaks
tütart ja 1767.a Võlla vakuraamatu järgi on peremeheks
arvatav Matsi noorem vend Petri
Maitzi Juri (1726–1799). Olgu öeldud, et talu
asustus on revisjonide järgi otsustades sajandi esimesel poolel
edukalt kasvanud ja 1750.a revisjon märgib talus koguni nelja
tööeas meest ning ühte naist; peale selle veel vana
meest
ja naist ning ka kahte last (poiss ja tüdruk). 1750-ndatel on aga
talust hingi mujale viidud, sest 1756.a revisjoni ajal oli talus veel
vaid kaks tööeas meest – ei naisi ega lapsi! Kuhu
Võlla mõis siit oma hingi ümber paigutas, vajaks
eraldi uurimist.
Arvatav vana Matsi poeg ja noore Matsi vend Juri abiellus 1761.
aastal Vahtraste uue talu Poali (vt. edasises) peretütre Marega ja
sündisid neli poega ning kolm tütart. Esimene poeg Mihkel ja
kolm nooremat last surid lapseeas ja esimeses hingeloendis 1782.a olid
Juril ja Marel kirjas vaid poeg Aad ning tütar Mare (esimene Mare
oli ka lapsena surnud). Isa surma järel on peremeheks saanud ainus
üles kasvanud poeg Aad
(1767–1814), kes 1790.a abiellus Kallaste Jaagu Mardi tütre
Rõõdaga ja sündisid samuti neli poega ning kolm
tütart. Priinimeks said Matsi inimesed UMAL.
Aadu vanem poeg Juri Umal
(1795–1847) sai järgmiseks peremeheks, teine vend Andrus
võeti 1818.a nekrutiks ja kolmas vend Jaen (1800-43) jäi
talus sulaseks; noorim vend Aad Aadu poeg suri 11-aastasena.
Juril oli Külasema Jaagu Marega (Vapper) vaid kaks poega ja
tütar Ingel (sai 1851.a mehele); sulasel Jaanil seevastu oli kaks poega ja neli
tütart. Tema vanem poeg Juri (s.1829) võeti jällegi
1849.a
nekrutiks, aga noorem poeg Mihkel (1831-72) läks Raugi Jurile koduväiks ja
ajutiseks peremeheks ning ehitas hiljem omale Raugil Saadu vabadikukoha, millest on Raugi
loos juttu. Pärimisõiguslik Jaen/Ivan Umal
(1821-95) oli sajandi teise poole Matsi peremees; noorem vend Andrus
suri 10-aastaselt. Jaen abiellus Lehtmetsa Tähvena Ingliga
(Mägi; õigeusus Elena) ja sündisid neli tütart
ning neli poega, aga pooled lapsed surid väikestena ja abieluni
jõudsid kaks vanemat (Kadri ja Andrei) ning kaks nooremat
– Elena ja Vassili. Viimane asus Ranna vabadikukohale ja tema
järglastest ning Umalate Noore-Jaagule ja Peetri-Jaagule asumisest
räägime hiljem eraldi.
Jaani esimene poeg Andrei Umal
(1848–1913; juba sünnijärgselt õigeusku
ristitud) abiellus 1872. aastal Raugi Jaani Ingliga (Elena Vaher) ja
jällegi sündisid 8 last – neli poega ja neli
tütart, kelledest vanem tütar Raissa 1880.a
mõne-päevasena suri. 19-aastaselt suri ka 1891.a
sündinud ja taas Raissaks ristitud noorem tütar; Akilina ja
Maria said mehele. Andrei neli poega kasvasid küll kõik
üles, kuid pikka iga ei olnud neist kellelegi antud.
Pärimisõiguslik Georgi (1873–1911) abiellus 1896. aastal
Kallaste Veski Tooma tütre Kadriga (Ekaterina Palu) ja
jõudsid neli poega ning tütar Elena sündida, kui Juri
(kolmas sellenimeline vana Matsi pojast arvates) peremeheks
jõudmata suri. Teine vend Ivan (1877–1916) on ilmasõja ajal
hospidalis surnud (temastki jäid Tupenurme Panga-Juri Kadriga kaks
poega ja tütar) ning kolmas vend Vassili (1884–1913) on Ameerikas surnud.
Noorim vend Joosep (1895–1928) abiellus esimese
ilmasõja ajal Pärase Poali Ekaterina Hobustkoppeliga ja
sündisid pojad Vladimir (1917) ja Vassili (1920-41) ning
tütar Adelaida (1922), kuid ka Joosep suri “Kristuse
eas” 1928. aastal. Viimases koguduse-nimekirjas oli Matsi pere
õige arvukas, kuna siin nüüd Juri, Ivani ja Joosepi
lesed oma lastega kirjas olid. Kruntimisandmetes jäi
37,95-hektarine Matsi talu siiski tervikuna Juri vanema poja Feodor Umala
(1902-67) nimele (esimene poeg Andrei oli 6-aastaselt surnud) ja tallu
jäi ka teine vend, 1904.a sündinud Iisak; noorim vend, 1907.a
sündinud David on noorelt surnud. Joosepi lesk Kadri (sünd.
Hobustkoppel) läks hiljem oma lastega Pärnu (poeg Vassili
langes viimase sõja algul); Ivani vanem poeg Andrei asus
Tallinna ja noorem vend Aleksander võeti Tupenurme Panga-Jurile
kasupojaks; tütar Juula oli hiljem Tikal, millest edaspidi veel
juttu tuleb.
Feodor Umal abiellus Raugi Mihkli-Matsi Madise tütre Raissaga
(Suu) ja sündisid kaks tütart ning poeg Jüri. 1959.a
olid Feodor ja Raissa Matsile kahekesi jäänud; noorem vend
Iisak oli oma naise Juulaga (Mundi Kallaste Niidilt) sel ajal
Keskülas ja hiljem Raugi Petsikul. Veeda ja Iisa lapsed olid sel
ajal kodust väljas. Hiljem tuli kalandustehnikumi lõpetanud
poeg Jüri (1943–2006) koju tagasi ja sai Juri
“neljandana” Umalana ka Matsi pärisperemees olla. Tema
perele koht jäigi ja, nagu Keskülagi, on Matsi talu
rootsiajast alates olnud ühe perekonna valduses.
3. POALI
Poali talu paistab olevat peale
katku tekkinud, kui 1730-ndate lõpul on Võlla mõis
pannud omaette koormisi kandma ühe Paavli (Pawel; sünd. umbes 1704). Teda
nimetatakse Tusti
Jacko Pawel’iks, aga vanust arvestades ei saa tegemist
olla eespool jutuks olnud Tusti talu peremehe Jaagu pojaga. Pigem
võib ta Tusti Jaagu selgumata nimega õele olla
koduväiks tulnud, sest Paavlil paistab kaks naist olnud, aga talu
on üsna selleaegse Tusti talu kõrvale (sellest pisut Tika
poole) rajatud. Meenutame, et sel ajal asus Tusti talu ilmselt samuti
veel põhja pool külatänavat. Paavli järglased
said priinime AAV, aga tema päritolu ja ka surmaaeg on
jäänud dokumentides
selgumata. Siinkohal võiks märkida, et toodud Poali
õuemärk ei pruugi Aavade-aegne olla, vaid siia hiljem
asunud inimeste (võib-olla Paistide) kasutusele võetud.
78-aastaseks märgitud Paavlit nimetab peremeheks veel esimene
hingeloend 1782. aastal, kui tema kaks teise abielu poega
Nõmmkülast võetud Marega – Andrus ja Jaak
mõlemad juba naisemehed olid; Paavli teadaolevad kolm
tütart
(arvatavalt esimesest abielust) olid selleks ajaks mehele saanud. Peale
Paavli surma on peremeheks kinnitatud tema vanem poeg Andrus
(~1753–1821) ja teine vend Jaak (~1757–1827) jäi tallu
sulaseks.
Andrusel oli Tusti Toomalt võetud Eeduga viis poega ja
ainus tütar Ingel (sai 1820.a Raugi kõrtsmiku Juri Ranni
naiseks). Andruse vanemad pojad surid noorelt – Aadu
(1775–1809) kaks last surid väikestena ja lesk Ingel sai
uuesti Aljavale mehele; kaksikvendadest Toomasest ja Andrusest elas
Toomas 14-aastaseks, aga Andrus paistab imikuna surnud (surmakanne
leidmata!). Peale isa surma sai peremeheks Andruse neljas poeg Tõnis Aav (1780–1873)
ja viies vend Juri (1786–1866) jäi jällegi sulaseks.
Vanal sulasel, Andruse vennal Jaagul oli kaks tütart ja kolm
poega. Tema vanem poeg Mihkel Aav (1782–1849) on 1826.a loendis
märgitud heinamaavahiks ja võimalik, et tema rajatud oli
esimene eluase pärastise Uiemaa kohal (ülemisest majakast
pisut lõuna pool). Jaagu kaks nooremat poega võeti
nekrutiteks (Juri 1812.a ja Andrus 1824.a) ning neist edasised andmed
puuduvad.
Tõnis/Dionisi Aaval sündisid Tupenurme Andruse
peretütre Marega kaks poega, kuid Mare suri 1822.a 32-aastaselt ja
Tõnis võttis Vanamõisa Tähvenalt teise naise
(Eed Kesküla), kellega veel tütar Mare sündis. Mare sai
1858.a Raugi Mihkli-Matsi väljateeninud soldati Mihkel
Tõnsu naiseks, kes muide võis enne kroonuteenistust
Vahtraste Poalil olnud luteri abikooli õpetaja olla. Kindlamad
andmed küll puuduvad, kuid esimene kooliõpetaja võis
Vahtrastes olla isegi Poali Tõnis Aav.
Viimane hingeloend miskipärast ei märgi Poalil
peremeest, kuigi Tõnise mõlemad õigeusku siirdunud
pojad – Juri/Georgi (1814-91) ja Jaen/Ilarion (1817-88)
oma peredega olid talus kirjas. Esimeses Hellama kogudusenimekirjas
märgitakse vanemat venda Juri siiski peremeheks. Tal oli
Võlla Nõmmelt võetud Marega (Kumpas) viis
tütart ja kolm poega, kelledest noorim poeg imikuna suri. Vanemale
tütrele Eedule tuli 1858.a koduväiks Raugi Mihkli-Matsi
Mardi poeg Jaen/Ivan Tõns (1832-85) ja nende pere oli samuti
Poalil. Meenutame, et selleks ajaks olid Tõnsud Mihkli-Matsil
vabadikeks kuulutatud ja Vaherid Hellama Tölbilt Raugil
peremeesteks pandud. Juri Aava noorem vend Jaen (õigeusus
Ilarioniks ristitu) oli juba 1860-ndatel Rannale märgitud ja ta
paistab omale vanas eas veel Saadu
vabadikukoha ehitanud. Mõlemast
tuleb ka eraldi pisut juttu.
Dokumentidest ei selgu, kas Aavadel ja nende väimeestel
Tõnsudel võis Carl von Buxhövdeniga mingi konflikt
olla või ei pidanud pisut laiema silmaringiga mehed talu edasist
rentimist lihtsalt otstarbekaks? Juri pojad Georgi ja Ignati (Hans)
läksid hoopis Lõetsa Kiisa sauna ja rajasid omale
Lõetsas vabadikukohad (Sihi ja Uie-Sauna), milledest
Lõetsa loos rohkem räägitakse. Märgime vaid, et
Lõetsast on Aavad edasi asunud veel Mäla Uielule, Uieperele
ja Mäla Väravale ning Kuivastu Aidamäele. Neist
võib vastavate külade juures veel üht-teist
lähemalt teada saada.
Teises kogudusenimekirjas olid nii Juri Aava kui koduväi Jaen
Tõnsu pered veel Poalile märgitud, kuid hiljemalt
1880-ndate algusest on Poali talu hakanud mõisalt rentima
(või välja ostma?) juba sajandi keskel Raegma Mardilt
Vahtraste Tikale toodud Mart Paisti teine poeg Juri/Georgi Paist
(1840–1929); Juri vanem vend Tähve/Timofei Paist oli
edaspidi jutuks tuleva Tika talu rendiperemees. Poali talu oli oma
rajajate Aavade valduses olnud pisut vähem kui poolteist sajandit.
Poali uuel peremehel Juri Paistil oli Lalli Tähvena Ristega
(Kipper) juba Tikal kaks poega ja viis tütart sündinud.
Poalil sündis veel kolmas poeg Vassili, kes mõnekuuselt
suri ja noorim tütar Julia. Juri esimene poeg Gavril Paist
(1865–1941; hiljem kirjades ka Kaabriel, kõnepruugis
Rillaks kutsutud) sai Poali järgmiseks peremeheks, aga teine vend
Georgi (1870–1905) on 35-aastaselt vallalisena surnud (tema
teenistuse kohta täpsem teave puudub). Kaabriel alias Rilla
abiellus 1892.a Lalli Mihkli Kadriga (Ekaterina Kipper) ja sündis
tütar Elena, kuid Kadri suri 1896.a 27-aastsaselt. Rilla
võttis Kesse Vana-Aadult teise naise – Kristina Vont,
kellega tal neli poega sündisid. Vanem poeg Mihail
(1897–1919) jäi Vabadussõtta; kaks keskmist poega
(Vassili ja Georgi) surid lapseeas ja ainsana jäi koju noorem poeg
Aleksander Paist (1909-41). Tema nimele sai kruntimisel Vahtraste
suurim, 38-hektarine Poali talu.
Aleksander abiellus 1934.a Põitse Kalju Mihkli tütre
Raissaga (Kolk) ja sündisid poeg Herbert (1931-56) ning
tütred Viive (1935) ja Aime (1939). Aleks langes 2.
Maailmasõja algul 1941.a septembris ja Poali ainsaks meeshingeks
jäi 10-aastane Herbert. Naispere oli sel ajal arvukam –
peale lese Raissa olid vallalistena koju jäänud Aleksi
poolõde Elena ja tädid (Rilla õed) Ekaterina ja
Maria. Sõja järel tuli Raissale teiseks meheks August
Laugen ja 1959.a oli Poali pere veel 4-liikmeline: peale Laugenite oli
kodus veel Iisa ja Aleksi noorem tütar Aime ning 65-aastane
tädi Eleena (Herbert oli noorelt tiisikusse surnud). August Laugen
suri 1978.a; Iisa läks Kuressaarde ja Leena viidi Kihelkonnale.
Aleksi tütred müüsid koha suvekoduks ja 21. sajandiks
sai Poalist mandrimehe Aivar Rebase kodu, kes
Nõmmkülas hakkas puutöökoda pidama. Nii
võib seda Vahtraste
“suitsu” elus olevaks lugeda.
Ranna
Läbi 20. sajandi
püsinud Ranna
koht Vahtraste rannas on ilmselt seotud sellest pisut loode poole
jäänud vana võrkaia ja mereäärse
lautrikohaga. Pärimustes on ka Vahtraste kordonist
räägitud, aga 19./20. sajandivahetuse nn. verstakaart
näitab kordonit ikka Lõetsas asuvat ja mingeid
kordoni-rajatisi ei ole Vahtrastes vist siiski olnud. Esimeste rannas
pikemalt peavarju saanud vabadike seas paistavad olnud Poali Aavad ja
Raugi Mihkli-Matsilt Vahtrastesse asunud Tõnsud, mistõttu
nüüd Poali järel püüame siin Rannast kui
elupaigast mingit ülevaadet saada.
1860-ndatel koostatud esimene Hellama kogudusenimekiri märgib
Poali Juri noorema venna Jaen/Ilarion Aava
(1817-88) elupaigaks Ranna, kus ta on kirjas oma naise ja tütre
Akiliinaga. Poeg Vassili käis Hellamal õigeusu
kihelkonnakoolis. Temast sai õigeusu köster ja
kooliõpetaja ning ta ehitas omale Hellamaal kiriku maale ka Aava
kohana teatud eluaseme. Vassili poeg Hermann Aav (1878–1961) on ehk üks
nimekaim Vahtraste juurtega mees, kellest 1925.a Soome õigeusu
peapiiskop sai (tema lühielulugu vt. A. Rullingo
“Muhumaa” lk.589). Vana Jaani tütar Akilina paistab
olevat ühele piirivalvurile mehele saanud, ehkki laulatust Muhus
kirjas ei ole ja Jaani leske (Lõetsa Andruse Kadri Vanasepp)
märgitakse hiljem Saadu vabadikukohal. Jääb selgusetuks,
kas selle juba vana Jaen Aav omale ehitas või oli see siiski
hiljem Pärdi Andrei Maltise rajatud, kuid sellest
räägime lõpupoole lähemalt veel peale Pärdi
taluga tutvumist. Tuleb aga tõdeda, et ilmselt olid juba varem
Ranna sauna püsiasukateks olnud Poali Juri ja Jaani noorem
poolõde Mare ning temaga 1858.a abiellunud Raugi Mihkli-Matsi
soldat Mihkel Tõns
(1821–1902). Neil sündisid kaks tütart Elena ja Maria;
ema Mare suri 55-aastaselt 1882. aastal ja Mihkel võttis
järgmisel aastal veel Võlla metsavahikohalt
Nagiväljalt (Kallaste ja Tupenurme vahel) omale teise naise,
kellega küll lapsi enam ei sündinud. Nii võis Poali
Jaen Aav Rannal ikkagi vaid ajutiselt olla, kuni ta omale Saadu koha
ehitas.
Kui Mihkel Tõnsu tütred mehele said ja vanad
päris vanaks jäid (Mihkli teine Mare suri 1906.a), on 20.
sajandi algul oma perega Rannale asunud eespool jutuks olnud Matsi
Ivani noorem poeg Vassili Umal
(1865–1924). Tal oli Kullapea (Võlla Sepa-Ansu) Raissa
Vahteriga kaks tütart ja viis poega. Vanem poeg Ivan Umal (1893)
läks 1920.a Peetri-Jaagule koduväiks; teine vend Georgi Umal
(s.1899) jäi Rannale, kolmas vend Joosep (1901) asus Hellama
Lehekoplile ja noor Vassel (1904) abiellus Tallinnas Noore-Jaagu
Juulaga. Sõja ajal värbasid sakslased ta oma teenistusse ja
1944.a märtsis sõjast deserteerudes uppus Vassel koos kolme
teise muhulasega Raugi madalal lahvanduses, kui nad öösel
üle Suure väina Muhusse üritasid tulla. Vana Vasseli
viies poeg Andrei (1908-26) oli jalust vigane ja suri noorelt.
Kruntimisel sai Georgi Vassili p. Umala nimele 10,94-hektarine
Ranna-Sauna nimega väikekoht. Olgu öeldud, et peale Ranna
olid kruntimiste järel Umalate nimel veel kolm Vahtraste
põlistalu – Matsi, Peetri-Jaagu ja Noore-Jaagu.
Viimases kogudusenimekirjas olid Rannal Georgi Umal oma Paenaselt
võetud naise (Elena Konstantini t. Müürisepp), ema
Raissa ja tütre Leidaga. Viimane sai Tallinnas mehele. 1959.a olid
60-aastased Juri ja Leena Rannale kahekesi jäänud. Peale
vanade surma jäi koht suvekoduks ja on seda vist jätkuvalt ka
peale viimast omandireformi.
4. NOORE-JAAGU
Noore-Jaagu nimi pärineb
sellest ajast, kui 1770. aastal Külasema Jaagu (sel ajal
Aadu-Juri) Jaagu kolmas poeg Jaak
(~1742–1815) Vahtraste
Peetri-Jaagu peretütrele Eedule koduväiks tuli ja omale uue
talu rajas. Talu rootsiaegsest eelkäijast võib üsna
tinglikult rääkida. Ühtpidi võib selleks pidada
rootsiaja lõpul ühte kolmest küla keskuses teede
ristis asunud talust (võib-olla kaarditabeli Lütto Michel,
kellest jäänud arvestusüksus läbi kõigi
adramaa-revisjonide söötis seisis), kuid teisalt on uue talu
tekkega kindlasti kuidagi seotud katku üle elanud Tönnise
Heim’u (Güldenstubbe protokolli nr.97) ja tema
järglase
Paavli läbi 18. sajandi üsna elujõuline talu, millest
sajandi lõpus miskipärast vabadikukoht sai. Mingit selgust
võiks asjasse tuua seni lõpuni
“dešifreerimata” jutt 1771.a Võlla
vakuraamatus, kus senine Vahtraste peremees Paavel on 1770.a talu maha
jätnud (verlassen) ja
Jaani kihelkonda (võib-olla
Kõinastusse) läinud, ning nüüd üks Jaak
nende maade eest maksma (zahl)
hakkab. Katku üle elanud
Heim’u või (Herm’i?) võib rootsiaegse Paiste
Tönnis’e järglaseks arvata ja 100 aastat
hilisema
kaardi järgi otsustades on tema talu vist Vahtraste kõige
Raugi-poolsem olnud, aga sellest kadunud Vahtraste talust
räägime lõpus veel eraldi.
Et rootsiaegsel kaardil nagu Noore-Jaagu kohal veel talu ei olnud,
võib oletada, et Jaak oma hooned päris uude kohta ehitas,
aga
kuna ta katku üle elanud Tönnise
Heim’u maid hakkas
kasutama, on Jaaku ka Tönnisse
Jaaguks nimetatud ja veel 19.s
hingeloendites kandis talu Tönso
(Tõnsu) nime.
Jaagul ja Eedul sündis kokku 8 poega (!) ja kolm tütart,
kelledest vaid 1786.a sündinud Riste ja 1788.a sündinud
kaksikud pojad (Tõnis ja Tähve) väikestena surid.
Surnud kaksikute asemel sündisid veel uued Tõnis (1793) ja
Tähve (1795), kes ka mõlemad üles kasvasid. 1811.
aastal oli vana Jaak oma kuue pojaga Tõnsu peremees –
vanuseks märgitud 74 aastat (tundub pisut liialdatud!). Tema
kolmas poeg Jaak oli 1802.a edasises lähemalt jutuks tuleva
Pärdi talu peremeheks pandud, aga Tõnis võeti 1813.a
nekrutiks ja temast rohkemat teada ei ole. Neli venda (Aad, Mihkel,
Andrus ja Tähve) jäid tallu ja pere sai priinime MEISTERSON.
Siinkohal peaks rõhutama, et Vahtraste Meistersonid on
meesliinis
Külasema (ka Soonda Simmu ja Igaküla Neo-Jaani) Vapperite
sugulased ning naisliinis Vahtraste Heinade ja Mölderite
(kaugemalt ka Umalate) sugulased.
Jaagu järel sai loomulikult peremeheks tema vanem poeg Aad
Meisterson (1772–1845), kellel aga Tusti Matsi Ristega
kuus
tütart sündisid. Viis neist said mehele, kuid Riste (1806-62)
oli hiljem Tustil tüdrukuks, kus tal kolm vallaslast sündisid
ja nendega andis ta “omapoolse panuse” arvukasse
Meistersonide
sugupuusse. Märgime, et Riste vallaspoeg Juri Meisterson oli
hiljem Kuivastu Kaura-Väraval, millest Kuivastu loos saab
lähemalt teada.
Noore-Jaagul sulasteks jäänud Andrusest
(1783–1842) ja Tähvest (1795–1852) ei jäänud
ka meesliini järglasi (kui Andruse tütarde vallaspoegi mitte
arvestada) – Andruse ainus poeg Madis suri 4-kuuselt; vanem
tütar Ingel sai Mõegakülla mehele, aga kahel nooremal
õel Ristel ja Kadril sündisid kummalgi kolm vallaslast ja
neist räägime eraldi Tausa vabadikukohaga seoses. Tähvel
oli ainus tütar Ingel, kes lapsena suri. 1850.a loendis on
Tähvet küll peale vanema venna Aadu surma peremeheks
nimetatud, kuid peale tema surma kinnitati peremeheks keskeas surnud
Mihkli (1775–1819) vanem poeg Andrus/Andrei
Meisterson (1807-76)
ja hilisemad Vahtraste Meistersonid on vana Jaagu teise poja Mihkli
järglased.
Andrus Mihkli pojal oli Mäla Pärdi-Andruse Marega
(Metsaalt) kuus tütart ja ainus poeg Juri/Georgi Meisterson
(1838-84), kes 1863. aastal Lehtmetsa Andruse Ingliga (Elena Pruul)
abiellus ning jälle seitse tütart ja kolm poega
sündisid. Märgime, et Juri tütardest pooled surid
küll väikestena, aga ühtekokku on 19. sajandil
Noore-Jaagult 18 Meistersoni-tüdrukut mehele saanud! Juri
onu Aadu, keda dokumentides hiljem ka Georgiks on
nimetatud,
oli sajandi keskel Pädaste mõisas kõrtsmikuks. Tal
sai luteri meetrikasse kolm poega ja kaks tütart kirja, aga tema
pojad paistavad hiljem Muhust minema läinud; vaid noorema
tütre Juula abielu Lõetsa Juri Georgi Viltoga leidub
Hellama kirikukirjades. Andruse kolmandal vennal, 1818.a sündinud Mihklil sündisid pere sulasena tütar
Riste (sai mehele) ja kolm
poega. Tema vanem poeg Hans (Anton) sai hiljem Peetri-Jaagul peremeheks
ja
neist Meistersonidest tuleb Peetri-Jaaguga seoses hiljem juttu. Siin
märgime vaid, et sulase Mihkli teine poeg Joann suri 6-aastaselt;
kolmas poeg Mihkel/Mihail (s.1856) teenis kroonu välja, abiellus
1884.a Raegma Sumari Elena Kärneriga ja pere rändas 1899.a
välja Ussuurimaale.
Juri Meistersoni vanemad pojad Mihail ja Vassili elasid sajandi
lõpul peredega Noore-Jaagul; kolmas poeg Feodor suri
4-aastaselt. Vanem vend, 1864.a sündinud Mihail
teenis kütjana
mereväes, kuid peale kroonuteenistust abiellus 1893.a Raugi Jaani
Kadriga (Vaher) ja sündisid poeg Georgi ning selle järel
Noore-Jaagu meestele iseloomulikult seitse tütart.
Õnnetuseks suri Mihkli ainus poeg juba aastaselt, kuid
tütred peale 5-aastaselt surnud Akilina kasvasid kõik
üles. Mihkli noorem vend Vassili (1865–1934) oli juba 1887.a
Võllast Maria Mölderi naiseks võtnud ja neil oli
neli tütart ning kolm poega. Talu jäi siiski vanemale vennale
Mihklile ja Vasseli pojad pidi hiljem kodust välja minema. Tema
vanem poeg Ivan (s.1893) paistab esimesse ilmasõtta
jäänud (kogudusenimekirja märgitud
“kadunud”); teine poeg Feodor (s.1902) oli hiljem
Mõisaküla Niidil koduväiks ja pere läks sealt
Virtsu (perekonnanimeks eestindati MEREKIVI). Noorim poeg Nikolai
(s.1907; eestindatult Mihkel MAIBLA) oli viimases kogudusekirjas Oina
Peedul ja Kuivastu Käspril kirjas – tema pere hilisem
käekäik jääb siinkohal üksikasjus teadmata.
Mihkli kaks vanemat tütart abiellusid kodust välja, aga
1930.a Tallinnas Ranna Vassili Umalaga abiellunud Juula jäi
lastega koju ja tema nimele sai ka 37,96-hektarine Jaagu talu. Vasseli
kurba saatust 1944.a märtsis oli juba eespool mainitud. Jaagu talu
jäid pidama Juula Umal
oma laste ja kahe õega – Elena
(eestindatud MERILO), kellel ka 1935.a poeg Andi sündis ja
kurt Maria (eestindatud KUIVASTU); noorim õde Sinaida sai enne
sõda Kallaste Jaagu Aleksander Pingi naiseks.
1959. aastal oli Jaagul veel 6 “hinge”: Juula oma kahe
poja (1936.a sündinud Jaanus ja 1938.a sündinud Kaimu) ning
tütre Sentaga (1941); õde Maria ja Tupenurme
Ansu-Pärdi Evaldi naiseks saanud Umalate vanema tütre Meeri
tütar Kaja. Lõpuks jäi Jaagule Vasseli ja Juula noorem
poeg Kaimu Umal. Kuuldavasti on järglasteta Kaimu
valinud koha pärijaks
vanema õe Meeri poja Andres Kolu (Kollo) ja naisliine
arvestades on seegi Vahtraste koht nüüd juba kolmandat
sajandit enam-vähem ühe perekonna valduses.
Tausa
Noore-Jaagu esimese peremehe
Jaagu neljandal pojal Andrus Meistersonil (1783–1842) kasvasid
üles kolm tütart. Nagu eespool öeldud, sai vanem
tütar Ingel 1851. aastal Juri Räime naiseks
Mõegakülas, aga nooremad õed Riste (1834–1908)
ja Kadri (1837-93) jäid vallalisteks. Paistab,
et kui neil
1860-ndatel vallaslapsed sündisid, on onu Mihkli pojad (peremeheks
saanud Andrus ja vennad Aadu ning Mihkel) neile Vahtraste karjamaa
Lõetsa-poolsesse serva eluaseme rajanud, mis Tausa nime sai. Et
eluase külast võimalikult kaugele ja selleaegse
Lõetsa piirivalvekordoni lähedusse tehti, on iseenesest
üsna mõtlemapanev tõik ja tuletab meelde
analoogilist Marjavälja meeste Kearu vabadikukoha rajamist
Külasemas (vt. Külasema lugu).
A. Rullingo on väitnud, et Kadri oma vallaslastega Lehtmetsa
moonakamajas olla olnud, aga seda on ta ehk selle põhjal
oletanud, et 1865.a sündinud Kadri poeg Timofei Meisterson Lehtmetsa
Tänavasuule kasulapseks võeti. Esimestes kogudusekirjades
olid õed siiski oma vallaslastega vabadike hulgas koos kirja
pandud, kuigi Tausa nimi tõepoolest alles sajandivahetuse
nimekirja ilmub, kui Kadri juba surnud ja tema vanem tütar, 1873.a
sündinud
Ekaterina oli juba mehele saanud. Kadri nooremal tütrel
Raissal sündis 1902.a omakorda
vallastütar Akiliina ja nemad
olid hiljem venna Timofei juures Lehtmetsa Tänavasuul. Muide,
Timofei poeg Mihail Meisterson sai omale 1920-ndatel Võlla
asunduses Kalju asunduskoha ja eestindas oma perekonnanimeks
MEREÄÄR, aga sellest on lähemalt Lehtmetsa ja Hellama
lugudes juttu.
Vanemal õel Ristel oli samuti kaks tütart ja poeg
Vassili. Tütred Elena (1857) ja Raissa (1867) said mehele, aga
Vassili Meisterson
(1862–1934) abiellus Lõetsa Sassi
Mihkli tütre Akilinaga (Vilto) ja sündisid kolm poega ning
tütar Agripina. Esimene poeg Timofei (1886) suri imikuna; teine
poeg Mihail (s.1888) sai omale Võlla asunduses Metsa
asunduskoha, millest Hellama loos ka juttu (perekonnanimeks sai
METSMAA). Kolmas poeg Vassili jun.
(1889–1921) suri vallalisena
ja Tausale jäi Agripina
(Piina, s.1892), kes oma perekonna-nimeks
MAIBLA võttis. Tema nimel oli ka kruntimisel moodustatud
5,07-hektarine Tausa popsikoht.
Tausa Piina kasvatas eespool jutuks olnud Noore-Jaagu Vassili
Virtsu asunud poja Feodor Meisterson-Merekivi poega, 1930.a
sündinud Kalju Merekivi, kelle ema noorelt suri. Hiljem asus Kalju
Lõetsa
Jaaniõuele, aga see on juba Lõetsa küla lugu. 1959.a
loenduses oligi Tausa Lõetsa küla alla arvatud, kuigi
väidetavalt kunagine Lõetsa ja Vahtraste piir olla üle
Lõetsa Ranna korstna läinud, mille järgi Tausa peaks
Vahtrastele kuuluma! Siis olid Tausal kirjas nii 66-aastane
Agripiina
Maibla kui kasupoeg Kalju Merekivi oma perega (naine Vilma, poeg Kenni
ja tütar Janne). Peale Piina surma ja Merekivide Jaaniõuele
asumist on Tausa koht kadunud.
5. PEETRI- JAAGU
Peetri-Jaagu talu
“jälgi” võib üsna suure
tõenäosusega taaniaega ulatuvaiks arvata, sest esimene
dokumentides esinev Peetri-nimeline peremees Vahtrastes oli 1674.a akti
Lase Peter
ja rootsiaegsel kaardil on kõige põhjapoolsem
talu üsna Peetri-Jaagu kohal kujutatud. Eksplikatsioonis on
küll kirjas hoopis peremehed Leppeko
Jaach ja Lause Mart,
aga
eespool oli juba oletatud, et rootsiajal on talust ka hilisem Matsi
talu eraldunud. 1713.a Güldenstubbe protokollis me Peetri-Jaagut
nagu koormisi kandvate talude hulgas ei leia, aga esimeses
adramaa-revisjonis 1731.a esinev Petri Jack
võib mingi
tõenäosusega veel rootsiaegne Lepiku Jaak olla! Nimelt
Jaagu-nimeline peremees on talul läbi kõigi 18.s
adrarevisjonide ja esimeses hingeloendis 67-aastaseks peremeheks
märgitud Jaak
(~1715–1793) peab vähemalt teine
sellenimeline olema.
Teisel Jaagul on Koguva Matsi tütre Lutsiga teada kaks poega
ja neli tütart. Vanem poeg Tähve on eespool jutuks tuleva
Tähvena talu peremeheks pandud ja kodus jäi peremeheks
noorem poeg Jaak
(1764–1828) ehk Jaak “kolmas”,
kellega õigupoolest ametlikult hilisem talunimi kinnistus. Pere
sai priinime MÖLDER ja Vahtraste Möldereid tuleb
genealoogiliselt Pädaste ja Võlla samanimelistest eristada.
Keerukam on lugu Simistega, sest seal läksid nagu Pädaste
Kane Tamse mõisa juurtega Mölderid Vahtraste Peetri-Jaagu
Mölderitega „kuidagi sassi“, aga püüame seda
pigem Simiste loos täpsemalt selgitada.
Võiks lisada, et rootsiaegsel kaardil on korduvalt
nimetatud teeristist ida pool künkal (arvatava Mäe Lauri talu
taga) kolme tuulikut kujutatud ja küllap Peetri-Jaagu mehed ka 18.
sajandil ning hiljemgi on möldri ametit pidanud – sellest
siis ka saadud priinimi.
Jaak “kolmandal” Mölderil sündis kahe
naisega seitse poega ja viis tütart (vahepeal veel Lõetsa
Mäe Marega vallastütar Kadri), aga ometi ei jäänud
Mölderid Peetri-Jaagul peremeesteks! Õigupoolest on 19.s
teisel veerandil Peetri-Jaagul toimunu üsna arusaamatu. 1826.a
vaheloendis oli Jaak “kolmas” Mölder oma
järelejäänud nelja pojaga kodus peremeheks nimetatud
(esimene poeg suri mõne-kuuselt, kolmas poeg Tõnis
võeti 1814.a nekrutiks ja 6. poeg Tähve suri imikuna), aga
1834.a loend väidab, et ta 1829.a (koos kahe noorema pojaga)
Pädaste kogukonda viidi. Ometi ei saaks nagu kahtlust olla, et (ka
„Saagas“ leitav) 1828.a surma-meetrika kanne just sellesama
Jaagu surma märgib!? Nii jääbki arusaamatuks, kas vana
Jaak ikka üldse sai Simiste Valka-Lepikul (hingeloendites Leppiko
b) peremees olla?! Võib-olla oli Simistes peremeheks
hoopis vana
Jaagu poeg Jaak (1790 –
1842), kes parajasti 1834.a kolmanda
naise võttis ja selleks sai üllatavalt hingeloendi
järgi (vt. säilik 337/11, kdr.14) sama aasta sügisel
Pädaste mõisa asunud Mihkel Kooli 21-aastane tütar
Ingel! Intrigeeriv on, et see (tegelikult juba 22-aastane) Ingel kandis
laulatusel KELNIKu nime, aga sellest „müsteeriumist“
saab huviline aimu Kansi, Liiva ja Levalõpma lugusid lugedes.
Jaak
“neljas” Mölder (1790–1842) oli
1834.a
Võlla mõisa loendis ilma naiseta (tema teine naine Mare
suri 1832.a) oma tütre ja kahe pojaga Peetri-Jaagul esimesena
kirjas, aga peremeheks teda ei nimetata ja tallu on toodud Lalli Tooma
Tähve teine vend Juri Lember
(1797 – ~1858), kes 1850. aastaks
(võimalik, et 1842.a ?) sai ka talus peremeheks kinnitatud! Vana
Jaagu pojad Jaen ja Andrus olid aga Pädaste loendis Simiste
Valka-Lepikul (Leppiko b)
kirjas ning vana Jaagu 2. abielu esimene poeg
Juri (1801 – 1845) oli ilmselt omal
algatusel hoopis Kesse
sulaseks läinud. Olgu öeldud, et Jaen Mölder (1793
– 1861) ilmselt surigi Simistes, aga noorem vend, 1815.a
sündinud Andrus
Mölder võeti 1840.a sealt nekrutiks.
Jääb üsna arusaamatuks, mis „kaubaga“
või kuidas vennad Buxhövdenid (Alexander ja Otto) on oma
hingi Pädaste ja Võlla mõisade vahel vahetanud, aga
Vahtraste Mölderite hilisema käekäigu jälgimisel
peaksime just Simiste osas tähelepanelikud olema, et ikka
Vahtraste Mölderitel ja Tamse (Siljavälja) juurtega Kane
Jaagu järglastel vahet teha!
1850.a loendis oli Juri Lember Peetri-Jaagul peremeheks
märgitud, aga esikohal on kirjas 1842.a surnud Jaak
„neljanda“ pojad ja tema 3. abielu lesk Ingel oma
vallaspoegadega. Märgime, et esimesest abielust oli Jaagul
Põitsest võetud Marega (Saartok) üles kasvanud poeg
Aad Mölder, kes 1839.a Võlla Uielult
naise
võttis (Eed Mees) ja kellega kaks poega ning tütar
sündisid. Viimases loendis 1858.a oli Aad/Aleksei oma perega veel
Peetri-Jaagul kirjas, aga ta paistab omale Vahtraste karjamaal Tipika
vabadikukoha ehitanud, kuhu tema lesk lastega esimeses
koguduse-nimekirjas oli märgitud; Aadu enda surmaaeg on seni
selgumata. Aadu poolvend, Jaagu 2. abielu ainus poeg Mihkel suri
12-aastaselt. 1834.a võetud kolmanda naise Ingliga olid Jaagul
kaks tütart, kes väikestena surid.
Tundub üsna küsitav, et Peetri-Jaagu viimase Jaagu 3.
naine Ingel Kelnik-Kool, kellel lesepõlves kaks
vallaspoega
sündisid, peale oma laulatatud mehe Jaagu surma (kui üldse
kunagi) Peetri-Jaagul oli! Noorem vallaspoegadest suri väiksena,
aga oletamisi kasvatas Ingel oma vanema poja Priidu hoopis Kansis
üles ja Kansi loos on neid Mu(u)tsi kohaga seoses ka
meenutatud.
Lalli Tooma Juri Lember oli 1821.a abiellunud Noore-Jaagu Aadu
tütre
Marega ja neil oli neli poega ning neli tütart. Viimane hingeloend
nimetab Jurit küll Peetri-Jaagu peremeheks, kuid märgib
samas, et ta on surnud! Meetrikast on Juri surmakanne leidmata ja
võib-olla on ta 1850-ndate lõpul uppunud? Nüüd
paistab Peetri-Jaagule asunud lese Mare onupoeg – sel ajal
Noore-Jaagul peremeheks olnud Andruse noorem vend Mihkel Mihkli p.
Meisterson oma perega ja talu jäigi Meistersonide
valdusse. Lemberid on Raugi Kõrtsile asunud ja neist on Raugi
loos veel pisut juttu; nende aeg Peetri-Jaagul piirdus aga vaid
paarikümne aastaga.
Ka Mihkel Meisterson on üsna varsti surnud, sest 1868.a
koostatud kogudusenimekiri märgib juba Peetri-Jaagul tema leske ja
peremeheks nimetatakse Mihkli vanemat poega Hans/Anton Meisterson
(1846–1919); märkimisväärselt on Mihkli surmaaeg
jällegi kirikukirjadest leidmata, mis taas kord üht Neptuni
ohvrit võib tähendada! Hans Meisterson abiellus 1870.a
Külasema Mäe-Tooma Ristega (Mägi) ja sündisid kolm
poega ning neli tütart. Vanem poeg Mihail (1871-95) suri noorelt
vallalisena; teise poja, 1874.a sündinud Andrei juures on
ilmasõjajärgses nimekirjas märkus: “kuulu
järele Ameerikas kadunud”. Hansu ja Riste noorim poeg
Ivan Meisterson ehitas omale kodust pisut lõuna poole Malmi
koha, millest kruntimisel Peetri-Jaagu osatalu sai.
Hansu naine Riste suri 1895. aastal ja Hans võttis Nautsest
teise naise Irina Aljase (Hellama nimekirjades Agripinaks nimetatud),
kellega lapsi ei olnud. Hansu vanemad tütred (Elena ja Ekaterina)
said mehele; kolmas tütar Maria oli aastaselt surnud, aga
nooremale tütrele, 1887.a sündinud Raissale tuli 1920.a
koduväiks Ranna
Vassili Umala vanem poeg Ivan Umal
(s.1893).
Kruntimisel jäi 2/3 Peetri-Jaagu talust (24.86 ha) Raissa
Meisterson-Umala nimele. Viimases kogudusenimekirjas olid Peetri-Jaagul
Ivan ja Raissa Umalad oma 1923.a sündinud tütre Hildaga.
Mõne aja on talus elanud ka Raissa vanemale õele Elenale
Kessest meheks tulnud Georgi Vont, aga nemad asusid hiljem Lehtmetsa
Peekspuule.
Sõja järel tuli Umalate ainsale tütrele Hildale
koduväiks piirivalvur Viktor Kiviaru (1924-86) ja 1959.a oli
Peetri-Jaagu kõige rahvarohkem Vahtraste koht – Kiviarudel
oli kolm väikest last (Helle, Kalle ja Endla) ning peale nende
5-liikmelise pere olid omaette leibkonnas Ivan ja Iisa Umalad. Koht
jäi lõpuks Kiviarude valdusse.
MALMI
Peetri-Jaagu Ivan Meisterson
(1884–1968) abiellus 1911.a
Poali Juri noorema tütre Juulaga (Paist) ja, nagu öeldud,
ehitas omale Malmi koha. Kruntimisel sai ta 1/3 Peetri-Jaagu talust ja
Malmi suuruseks oli maa-andmikes 11,99 ha. Perekonnanimeks eestindati
MERILUHT. Tundub, et Vahtraste Meistersonid on nimede eestindamise
kampaania ajal pea sama palju erinevaid nimesid võtnud kui
Simiste Jürissonid ja Jürgensonid kokku.
Ivanil ja Juulal sündisid
tütar Lidia (1912–2003) ja poeg Alfred (s.1925).
Viimane
abiellus peale sõda ühe saarlasest kooliõpetajaga
(Valli Ükskask) ja elas hiljem Saaremaal. 1959.a olid Malmi
elanikeks Ivan oma vallaliseks jäänud tütre Lidiaga
(Juula suri 1952.a). Milleniumi paiku jäi koht Alfredi laste
(tütre Külli) kasutada, kuid ilma püsielaniketa.
Tipika
Peetri-Jaagu viimase
Mölderi, Jaak “neljanda” esimese abielu poeg
Aad/Aleksei
Mölder paistab olevat omale Vahtraste
karjamaal (poolel teel Vahtrastest Lõetsa) hiljemalt sel ajal,
kui Meistersonid Peetri-Jaagule asusid, vabadikukoha ehitanud. Aad oli
1839. aastal Võlla Uielult naise võtnud (Eed Mees) ja
neil oli kaks poega ning tütar Ruudu. Vanem poeg Tähve suri
lapsena ja Aad ise on 1860-ndatel surnud, kuid meetrikast ei ole tema
surmaaeg selgunud. Esimene Hellama kogudusenimekiri (koostatud 1868.a)
märgib Tipikal leske Eedu noorema poja Ivan Mölderiga
(1851–1912), kes 1875.a Oinalt omast 17 aastat vanema naise, Oina
Matsi Andrusele mehele saanud Pädaste Sepa Mare vallastütre
Ruudu Hopp-Kõrtsmiku (1834–1911;
õigeusus Matrona)
võttis. Ivani õde Ruudu/Matrona Mölder sai Simistes
Madis Kärme naiseks.
Ivanil laste saamise muret ei olnud, sest Ruudul oli enne
abiellumist kolm vallaslast sündinud – tütar Ekaterina
ja pojad Georgi ning Ivan, kes kirikukirjades Hopi nime kandsid. Georgi
suri 10-aastaselt, aga Ivan Hopp (s.1868) abiellus 1897.a Simiste
vabadikutüdruku Uljana Terenti t. Siiaga ja hiljem oli pere
Kuivastu Jõel.
Ilmasõja-aegses kogudusenimekirjas on Tipikale
jäänud vaid kaks vanainimest – Ivan ja Ruudu/Matrona
Mölderid, kes teineteise järel 1911. ja 1912. aastatel surid.
Selle järel on Tipika koht ka nähtavasti kadunud.
6. TIKA
Kadunud Tika
on kolmas Vahtraste põlistalu, mille eellugu vähemalt
taaniaega ulatub, sest juba 1645.a maaraamatus esineb Vahtrastes Tikka
Jahn’i nimega peremees ja suure tõenäosusega
oli
üks kolmest teeristis olnud talust 1698.a kaardil tabeli nr.2
– Ticka Mart.
Katku järel seisis aga selle Mardi
½-adrane arvestusüksus ligemale pool sajandit
söötis ja alles 1750. aastaks on Võlla mõis
pannud sellel koormisi kandma Tecka
Teffen’a (~1706–1789).
Kas seda Tähvet rootsiaegse Mardi pojaks lugeda, on muidugi
spekulatsioonide teema, aga säilinud kirikuraamatutes oli Tika
Tähve üsna sageli esinev mees ja tal on ühe seni
selgumata päritolu Tiiuga vähemalt kolm poega ja viis
tütart sündinud (poegi ja kahte tütart kohtame ka
abielu-meetrikais). Tähve vanema poja Tõnise
(~1741–1810) pani Võlla rentnik Buxhövden Kallaste
Uietalul peremeheks; teine poeg Juri (~1744–1824) oli Lõpe
kõrtsis kõrtsmikuks ja noorim poeg Jaak (1768–1808)
kuulutati koos isaga 1770-ndatel vabadikuks (oli hiljem Raugi Laasul
sulaseks). Märgime, et Tähve järglased kandsid priinime
ÕUNPUU (algul kirjutati AUNPUH), aga miks Buxhövdenid pere
vabadikeks
kuulutasid ja 1770-ndatel Kõinastust uue peremehe tallu
tõid, jääb siinjuures teadmata.
1771.a Võlla vakuraamatus oli Tähve veel peremees, aga
1782. aasta hingeloendis on peremeheks Ticka
Teffene Ado
(1742–1827), kes koos noorema venna Pärdiga oli
Kõinastust Vahtrastesse toodud (Kõinastu Jaani Juri
pojad). Märgime, et noorem vend Pärt rajas Vahtrastes
Pärdi koha, millest järgmisena eraldi räägime.
Kõinastu mehed said Vahtrastes priinime SAAR ja mõneks
ajaks jäi Tika talu Saarede valdusse.
Aad Saarel oli Paenaselt võetud Marega kaks poega ja kaks
tütart, kes kõik abiellusid. Vanem poeg Juri Saar
(1783–1866) kinnitati isa surma järel peremeheks ja noorem
vend Aad (1787–1844) jäi talle sulaseks.
Juril sündisid
Kesse Pärdi Ristega kolm tütart, kes kõik mehele said
ja meespereks talus jäid sulase Aadu pojad Juri ja Aad. Viimane
pandi hiljem Raugi Nõmmel peremeheks ja temast on Raugi loos
rohkem juttu; Juri Aadu p. Saar
(1824-57) on 1850.a loendis Tika
peremeheks märgitud, kuid ta suri noorelt ja 1858. aastaks on
tallu toodud Raegma Mardi Mihkli noorema (kuuenda) poja Mart Paisti
(1810-60) pere ning Mart ka peremeheks kinnitatud. Temagi suri paari
aasta pärast, aga talu jäi Paistide valdusse, sest
nüüd sai peremeheks Mardi vanem poeg Tähve/Timofei
Paist
(1837–76). Varakult surnud Juri Saare ainus
poeg Jaen Saar on sel ajal
omale Uiemaa vabadikukoha
ehitanud.
Mart Paistist jäid kolm poega ja juba õigeusku
ristitud tütar Ekaterina. Tika peremeheks jäänud
Tähve teine vend Juri/Georgi Paist sai eespool jutuks olnud Poali
talu peremeheks ja kolmas vend, 1843.a sündinud Andrus/Andrei
Paist abiellus
1875.a Kallaste Niidi Mihkli tütre Elenaga (Mundi) ning omandas
Rootsi Mihkel Rehepapilt Niidi-Uielu vabadikukoha Kallastel (algul olla
ka
Vahtraste (?) kordonis elatud). Märgime, et Andrus jõudis
nii
tagasi “kodukülla”, kust 18.s lõpul olid Paistu
Juri pojad Raegma Mardile viidud.
Paisti nime kandev “teine” Tika Tähve suri ka
keskeas, aga tal jõudsid Raugi Matsi Ingliga (Vahtra) viis poega
ja viis tütart sündida. Palju lapsi suri noorelt;
vanemad lapsed Ekaterina ja Ivan surid 24. juulil, 1869.a samal
päeval – esimene 12- ja teine 10-aastasena. Poegadest
jõudsid abieluni vaid Vassili, kes järgmiseks Tika
peremeheks jäi ja noorem vend Mihail Paist (1865–1922).
Viimane abiellus 1892.a Kansi Kaegu Mihkli tütre Ruuduga ja Mihkli
surmani elati Tikal. Nende kuuest lapsest pooled surid väikestena;
1898.a sündinud Aleksander on vist Vabadussõjas olnud
(dokumentaalset kinnitust ei ole!), sest ta sai omale 1920-ndatel
Pädastes asunduskoha, mille ta peagi võõrandas ja
ise Muhust välja läks. Hiljem omandasid koha Kuivastu
postkontori ülem Gustav Lukas ja vallakirjutaja Kramm (vt. ka
Pädaste lugu).
Vassili sen. Paist (1861–1942) abiellus
1882.a Rebaski
Lembri Andruse tütre Ekaterinaga (Kallaste Jaagul sündinud
Pink) ja sündisid kolm poega ning kaks tütart. Vanem poeg
Ivan ehitas omale ilmasõja järel külast pisut
välja põldude vahele Lõo
pooltalu ja Tikale jäi
noorem vend Vassili jun. Paist (1900–1964);
keskmine vend
Andrei suri 17-aastaselt.
Tika “teine” Vassel elas vabaabielu Matsi Ivani
tütre Juulia Umalaga ja pidas koos vallaliseks jäänud
õe Akilinaga poolt Tika kohta. Ametlikult jäi koht jagamata
ja maa-andmetes oli 35,6-hektarine Tika talu vendade Paistide (Vassili
ja Lõo Ivani) kaasomandis.
1959.a olid Tikal kirjas 58-aastane Vassili Paist omast 10 aastat
noorema elukaaslase Juulia Umalaga, 27-aastane poeg Vassili Umal ja
4-aastane tütar Evi (ikka Umal). Tika kolmas Vassel (Umal)
läks Viirele majakavahiks ja hiljem asus pere Virtsu; koht
jäi tühjaks ja 1970-ndatel hooned lammutati (Tika ait on
Kallastel tänini püsti – nüüd juba oma
kolmandal kohal Vanaelul). Nii on see Vahtraste põlistalu
kadunud ja taluna enam vaevalt taastub, kuid Tika
õue (pisut Malmi poole) oli hiljuti (2010.a paiku) juba uus
“suits” tekkinud. Käesolevas me siiski uuel
aastatuhandel tekkinud uusi elupaiku lähema vaatluse alla ei
võta ja need
alles ootavad n.ö. "ajalooks saamist".
LÕO
Tika vana Vasseli vanem poeg Ivan Paist (1885–1964)
abiellus
Noore-Jaagu Mihkli vanema tütre Kristina Meistersoniga ja 1916.a
sündis neil tütar Florida. Tiina suri 23-aastaselt 1919.a
novembris ja Ivan võttis järgmisel aastal Tiina noorema
õe, 1899.a sündinud Raissa teiseks naiseks. Lapsi ei ole neil aga
kirikukirjade järgi rohkem olnud.
Millal Ivan oma Lõo koha
külast ülemise majaka poole põldude vahel valmis sai,
ei ole siinkohal täpsemalt teada. 1959.a rahvaloenduse lehel olid
Ivan ja
Iisa veel kaks Lõo elanikku. Hiljem on lühemat
aega Lõol olnud Noore-Jaagu Jaanus Umal oma perega, kuid varsti asuti
naisekoju mandrile (Viljandi rajoonis), kus Jaanus muide üsna
noores eas suri. Lõo koht müüdi kolhoosiajal Enn
Roosele suvekoduks ja
perenaise Ingrid Roose käe all hakkas uuel aastatuhandel
Lõol turismitalu
tegutsema. Kuuldavasti on viimasel ajal (2014.a) sellest muhu veinitalu
saanud ja nii võib ehk Lõo koht paratamatult
hääbuma kippuval Vahtraste külal veel mõnda aega
aidata "hinges püsida".
Uiemaa
Kõigepealt peaks
Vahtraste ja Lõetsa kanti tundvatele inimestele rõhutama,
et jutt on siin Vahtraste uuest ülemisest majakast pisut
lõuna-kagu poole jääva Vahtraste Uiema
nüüdseks kadunud kohast, sest sama nimega Lõetsa
Tähvena vabadikukoht jääb siit veel vaid pisut üle
poole kilomeetri lõuna poole ja see püsib veel 21. sajandi
teisel kümnendil elus. Poali
taluga seoses oli spekuleeritud, et juba heinamaa-vahiks olnud Poali
Jaagu poeg Mihkel Aav (1782–1849) võis 19.s teisel
veerandil siin kandis oma eluaseme rajada, aga see jääb
siiski pelgaks oletuseks. Kindlasti oli aga Tika Juri ainsal pojal Jaen
Saarel (1851–1912) selleks ajaks, kui ta 30-aastaselt
Pärase
Alvandi Seiu tütre Ristega (Tukk) abiellus, siin oma elamine sisse
seatud. Märgime, et 20. sajandi lõpuni säilinud
keldri ja
raudkivimüüride jäänuste põhjal otsustades
pidi siin kunagi kapitaalselt välja ehitatud kohaga tegemist olema.
Jaen Saar jäi luterlaseks ja luteri sünnimeetrikasse
said kirja tema neli poega ning neli tütart, kelledest vaid
tütar Ingel on 1893.a paarikuuselt surnud. Paraku on luteri
personaalraamatud õigeusu koguduse-nimekirjadest märksa
infovaesemad ja peret saame lähemalt jälgida alles 20.
sajandil, kui see Hellama kogudusse on kirja pandud. Siit selgub, et
Jaani vanem peg, 1881.a sündinud Juri on 1. Maailmasõja
ajal kadunuks
jäänud ja noorem poeg Mihkel/Mihail Saar
1925.a
Nõmmküla Sõo-Saadu Priidu tütre Juuliaga (Seo)
abiellunud. Jaani teine poeg Madis (1884 –
1923) suri 39-aastaselt
vallalisena, aga Mihkli vanema venna ja temaga samal aastal abiellunud
noore Jaani (1894)
käekäik jääb siin teadmata. Vana Jaani noorim
tütar, 1901.a sündinud Leena
sai mandrile mehele.
Mihklil ja Juulal sündisid kaks tütart surnult ja 1932.a
sündis poeg Berland (hiljem kirjutatud ka Bernald), kuid
järgmisel aastal 31-aastane Juula suri. Poeg kasvas Juula venna
Adrian Seo peres Nõmmküla Sõo-Saadul üles ja
teda on Nõmmküla loos samuti meenutatud.
Mihkel võttis 1935.a Paatsalust teise naise ja läks
hoopis Muhust minema; tema nimele jäi 8,23-hektarine Uiema
väikekoht, mille viimase maareformi ajal nõutas tagasi
Puuri Berlandi ja Pärna Hilda vanem poeg Jüri Saar. Uiema
hooned olid juba viimase sõja järel laastatud ja kas siia
kunagi veel eluase sünnib, seda saab vaid aeg näidata.
7. PÄRDI
Pärdi talu on Vahtrastes
üks nooremaid ja 1782.a esimeses hingeloendis me seda veel ei
leiagi. Ilmselt sai selle esimeseks rendi-peremeheks
Kõinastust Vahtrastesse toodud Tika Aadu noorem vend Pärt
(~1747 – ~1800), kes esimeses
hingeloendis veel venna juures Tika talus
kirjas oli. Kahjuks puudub 1795.a Võlla mõisa hingeloend,
mis Pärdi peremeheks olekut võiks kinnitada. Võib
muidugi küsida, miks reguleeriniskaartide
spetsifikatsiooni-köites EAA.311.1.1041 seda Pärti Jaagu
Pärdiks nimetatakse, aga üsna ilmselt peab Tika Aadu noorema
vennaga tegemist olema. Pärdi surmaaega
ei ole kirikuraamatus ja nähtavasti on ta sajandivahetusel
uppunud, kui tema kaks poega olid veel alaealised. Märgime, et
Pärdi neljas ja noorim poeg, 8-aastaselt surnud Juri oli 1800.a
sündinud; 1793.a sündinud Matsi aga ei meenuta 1811.a loend
üldse – ta võis ka juba enne 1795.a surnud olla,
kuigi
seda meetrikakannet muhu meetrikais ei ole!
1802.a on peremeheks pandud Noore-Jaagu Jaagu kolmas poeg Jaak
ja teda märgib peremehena ka 1811.a hingeloend, aga
nüüd on talule raskeks koormaks saanud Napoleoni
sõdade aegne nekrutikohustus. Pärimisõiguslik
Pärdi vanem poeg Mihkel (s.1790) võeti 1812.a nekrutiks ja
miskipärast võeti 1813.a nekrutiks ka peremees Jaak (koju
jäi naine kahe pojaga – 4-aastane Mihkel ja 2-aastane
Tähve). Nüüd kinnitati peremeheks 1808. aastal
tallu toodud endine Lalli Mihkli sulane Jaen
(1777–1850), kes
varsti hakkas kandma priinime PÕLD (PÖLD). Ta oli endise
Lehtmetsa Veski peremehe, Pärase hiidlase Peetri noorem poeg.
1830.a suri noores eas Lehtmetsa Tähvena peremees Andrus
Mägi. Sulane oli 1828.a nekrutiks võetud ja nüüd
kulus n.ö. hädaabi-peremees Jaen Põld Lehtmetsas
ära. 1834.a loendis oli ta Lehtmetsa Tähvenale viidud ja
Vahtraste Kesküla Tähve kolmas poeg Mart Maltis
(1777–1842) Pärdil peremeheks kinnitatud. Olgu öeldud,
et Jaen Põldu Lehtmetsas siiski alaliseks peremeheks ei pandud.
Tal oli Vahtraste Tähvena Ingliga ainus poeg Jaak sündinud,
kes hiljem omale Lehtmetsas Tänavasuu vabadikukoha ehitas, kuid
see oleks juba Lehtmetsa lugu.
Mart Maltisel oli Külasema Mäe-Tooma Kadriga (Mägi)
kolm poega ja tütar Ingel (kõik veel Keskülas
sündinud). Esimene poeg Mihkel suri 17-aastaselt ja peremeheks sai
isa surma järel teine poeg Andrus/Andrei Maltis
(1810-86); kolmas
poeg Juri/Georgi Maltis (1820-98) jäi esialgu Pärdil
sulaseks, aga peale onu Tõnise surma Raugil pandi ta Raugi Laasu
peremeheks.
Andrus abiellus 1836.a Mõegaküla Jaagu Ingliga
(Öövel) ning sündisid neli tütart ja kaks poega.
Vanem poeg Mihail Maltis
(1849–1916) oli sajandivahetuse
Pärdi peremees; nooremast vennast Andreist sai Saadu vabadik.
Pärdi Mihklil sündis Lehtmetsa Andruse Ingliga (Elena
Pruul) kuus poega ja neli tütart. Neljast vanemast lapsest (Maria,
Georgi, Elena ja Ivan) kasvas üles vaid esimene poeg Georgi, kes
ka Pärdi peremehe-õiguse päris. Kolmas tütar
Akilina suri
30-aastaselt vallalisena; 1888.a sündinud Vassili jäi
esimesse
ilmasõtta ja Raissa sai 1917.a mehele. 1920-ndate
kogudusenimekirjas olid Pärdile peale peremehe Juri pere
jäänud kaks nooremat venda Andrei ja Timofei. Viimane oli
majakavahiks ja temast tuleb Majaka kohaga seoses ka juttu; Andrei suri
Pärdil vallalisena. Mihkli neljas poeg, 1892.a sündinud Anton
paistab esimesse ilmasõtta jäänud.
Georgi Maltise
(1878–1935) nimel oli maa-andmetes
22-hektarine Pärdi talu. Juri oli 1907.a abiellunud Hellama
Värava Ivani tütre Raissaga (Kask) ja neile sündisid
kaks poega ning kaks tütart. Esimene poeg Aleksander Maltis
jäi Pärdi peremeheks kolhoosikorra tulekuni; teine poeg
Leonid (1918-19) suri väiksena. Juri vanem tütar, 1911.a
sündinud Lidia
sai peale viimast sõda Kallaste Uiesaadu Feodor
Saarkoppeli teiseks naiseks; kodust läks välja ka 1920.a
sündinud noorem õde Alla-Alviine.
Peale viimast sõda abiellus Aleks Raugi Nõmme
Terenti tütre Senniga (Ksenia Vaske) ja 1959.a olid Pärdi
elanikeks Aleks ja Senni poegade Aivo ja Velloga ning elas veel
74-aastane Aleksi ema Raissa. Pärdile jäi Aleksi vanem poeg
Aivo Maltis (s.1953); nooremad vennad Vello (1956) ja Jüri (1961)
asusid hiljem Võlla ja Piirile.
Saadu
Siinkohal jääb
mõneti ebaselgeks, kas ehk juba eespool jutuks olnud Poali Jaen
(Ilarion) Aav vanas eas omale karjamaal (hilisemast majakate liinist
pisut Kautliku panga pool) elupaiga ehitas, või suri tema lesk
Kadri 1900.a siiski rannasaunas.
Saadu nimi esineb esmakordselt 1892.a koostatud
koguduse-nimekirjas, kus 1909.a surnud Pärdi sulase Andrus/Andrei
Maltise peret märgitakse. Andrus oli 1887.a Tamse
Rannakülast
Kraavisuu Mare Armase naiseks võtnud ja sündisid neli
tütart ning poeg Vassili. Viimane suri poole-aastasena ja lapsena
suri ka esimene tütar Raissa. Hiljem oli Saadul Mare oma kahe
noorema tütre Juliania (1897 –
1967) ja Kristinaga (s.1901). Viimasele tuli
1920.a Kessest koduväiks Vassili
Kõvamees (Lalli
Põllu Mihkli vennapoeg) ja sündisid tütar
Armilda (1922) ning pojad Arnold (1924) ja Evald (1929). Vassel
jättis pere maha ja läks mandrile, aga viimases
kogudusenimekirjas olid Saadul veel vana Mare ja tütar Juula
Maltised ning Juula noorem õde Kristina Kõvamees oma
kolme lapsega. Juula vallaspoeg Lembit suri 1925.a imikuna.
Kruntimisel sai Juliane Maltise nimele 5,13-hektarine Saadu
popsikoht. Perekonnanimeks võttis ta eestindamise kampaania ajal
MÄESALU. 1959.a oli Saadu ainsaks elanikuks 61-aastane Juulia
Mäesalu. Õe Kristina laste
käekäik jääb siinkohal välja selgitamata. 20.s
lõpuks oli Saadu koht kadunud.
Majaka
Nagu öeldud, ehitati 1885.a
Vahtrastes merekaartide Raugi tuleliini majakad ja alumise majaka
juurde ka majakavahi eluase Viimane on küll Helve Saartoki leitud
andmeil alles 1905.a valmis saanud. Tuleliini valmimisel paigaldati
Raugi madala juurde ka
üks esimesi tsaari-Venemaa valgustatud merepoisid, mis Vahtraste
(Raugi) ja Kesse tuleliinide ristumiskohal märgib Kesse faarvaatri
pöördumist Kumari faarvaatrile Hari kurgu suunas. 1906.
aastal asendati Vahtraste puittornid terassõrestik-tornidega
– alumine 22 ja ülemine 26,5 meetrit kõrge. Viimane
majakate ümberehitus toimus 1983. aastal, kui püstitati 25 ja
40 meetri kõrgused tüüp-detailidest tornid, mille
tulede nähtavus pidi siis olema 15 miili. Vt. ka A. Rullingo
“Muhumaa” lk.317.
Esimeseks teadaolevaks majakavahiks on 19.s lõpul olnud Matvei Liiv, kes 1898.a Peetri-Jaagu Ekaterina
Meistersoniga abiellus. Majakavahi abilisteks on olnud Lõetsa
Põlluvälja Maksim Hein ja veel keegi mandrimees.
Eesti Vabariigi ajal (1922.a) tuli Vahtraste majakavahiks Johannes
Mägi (1886 – 1949) ja abilisteks
olid Peetri-Jaagu Ivan Meisterson ning Pärdi Timofei
Maltis, kes siis oma perega ka Majakal elas. Timmu abiellus
1921.a
Tika Vasseli tütre Juulaga (Paist) ja neil said kogudusekirja poeg
Richard (1922) ning tütar Erma (1924). Esimese nõukogide
okupatsiooni tulekuga muutus aga Majaka koht “strateegiliseks
paigaks”; Timmu läks oma perega hoopis mandrile ja
sõja ajal siin toimunu jääb suuresti juba
käesoleva
vaateväljast välja.
Sõja järel asus Majakale Gatšinast
sõjapõgenikuna Muhusse jõudnud Poola päritolu
Josif Šapeli pere. Tema vanem poeg Joosep läks
Lõetsa Uiemaale koduväiks ja sellest on Lõetsa loos
ka pisut juttu. 1959.a loenduse ajal elasid Majakal 61-aastane Josif
Anufri p. Šapel oma kolmanda naise Liisaga (Elisaveta Martini
t.; Joosepi teise naise Anna tütar!) ja Joosepi 17-aastane
tütar Valentina ning 5-aastane poeg Pavel. Võiks
märkida, et teise naise Annaga Joosepil lapsi ei olnud, aga selle
eest sündisid kasutütre Liisaga 7 last. Liisa elas Majakal
lõpuks üksi, aga vana Joosepi poegadest võiks veel
nimetada kolhoosiaajal Kallastele kolhoosi ehitatud majja asunud
Voldemar
Šapeli peret.
Peale majakate automatiseerimist ja kohapealsete teenistuste
likvideerimist olla Majaka hooned ühele lätlasele erastatud,
kusjuures Liisale olla seal surmani elamise õigus
jäänud. Igal juhul kõrge kivimüüriga
ümbritsetud koht alumise majaka all on täiesti olemas ka 21.
sajandil. Võiks veel märkida, et omaaegsetes
maa-andmikes oli Eesti Vabariigi omandisse kinnistatud 8,795-hektarise
maaüksuse nimeks “Muhu-Lõõtsa tuletorn”.
8. TÄHVENA
Tähvena talunimi paistab
jäänud Peetri-Jaagu “teise” Jaagu vanemalt pojalt
Tähvelt
(~1755–1800), kes esimeses hingeloendis veel
Peetri-Jaagul kirjas oli ja omaette taluna võib Tähvenat
Pärdiga üheealiseks lugeda. Nagu ka Pärdi puhul,
jääb talu kujunemislugu 1795.a Võlla mõisa
hingeloendi puudumise tõttu mõneti fragmentaarseks, kuid
võib arvata, et samal ajal, kui Tika Aadu vend Pärt pandi
omaette koormisi kandma, on Peetri-Jaagu Tähve samuti rootsiaegse
Tönnise Heim’u maadel omaette peremeheks seatud. Seni ainus
dokument, mis Tähve peremeheks olekut kinnitab, on nn.
reguleerimiskaartide register, kus selleaegse 7. talu peremees kannab
nime Laurika Teffe.
Lauri lisanimi esines Tähvena inimestel ka
muudes 19.s alguse dokumentides ja seni on ainsaks seletuseks sellele
tõsiasi, et lõpuks jutuks tuleval Heimo Paavlil poeg Laur
oli, keda me olemasolevais dokumentides küll ainult vabadikuna
kohtame, kuid kes 18.s lõpul võis siiski mõne aja
olla ka peremeheks seatud! Tähve järglased hakkasid
kandma priinime HEIN (algul kirjutati AEIN) ja Tähvenat
võib Vahtraste (ja Muhu) Heinade n.ö. tüvitaluks
lugeda.
Tähvel on Päraselt võetud Kadriga teada kaks
tütart ja kolm poega. 1811.a loendis oli peremeheks Tähve
vanem poeg Jaen Hein
(1786–1827), kusjuures hingeloendisse oli
märgitud Perrasse
Teffe Sohn Lauri Jago Jaen (!). Peale selle, et
Tähve naine Päraselt oli, ei ole talul muud seost
Pärasega teada, aga ometi jäigi siitpeale hingeloendite
talunimeks Perrase!
Tähve teine poeg Jaak Hein jäi talus sulaseks, aga
kolmas poeg Tähve jun.
võeti 1814.a nekrutiks. Nii
palju olid Peetri-Jaagu Jaagu järglased kõinlase
Pärdiga võrreldes siiski “kõvemast
puust”, et talu jäi 19.s viimase veerandini Heinade
valdusse. Sellega seoses peaks märkima, et 1834.a loendis oli
perepeaks hoopis 74-aastane Tähve lesk Kadri Hein ja
võib-olla on see üheks seletuseks, miks talu Pärase
nime kandis!
Peremees Jaanil sündisid Lehtmetsa Tähvena
Rõõdaga (Mõegakülas sündinud) ainus
tütar Kadri (sai Korista Jaen Müüripeali naiseks) ja
1826.a ainuke poeg Juri. Viimane abiellus 1845.a Korista Lutsi
vallastütre Ristega (Kallas), aga võeti järgmisel
aastal nekrutiks ja jäi vist Krimmi sõtta. Riste sai
Vanamõisa Välja Mihklile (Rull) uuesti mehele ja 1850.
aastaks oli senine sulane Jaak Hein
(1790–1855) peremeheks
kinnitatud.
Jaagul kasvas üles kaks poega ja tütar Ingel. Viimane
sai Mõegakülas sündinud ja Lehtmetsa Jaagule asunud
Maksim Räime naiseks. Vanem poeg, nüüd
pärimisõiguslik Mihkel (1827-53) abiellus 1848.a ja
jõudsid kaks poega sündida, kuid Mihkel suri 26-aastaselt,
jõudmata peremeheks saada. Tema esimene poeg Andrei suri
2-aastaselt, aga teise poja (Georgi Hein; s.1852) kasvatas ema Ingel
(Lõetsa Kiisa Tõnise tütar) üles ja Juri rajas
omale hiljem Lõetsas Põlluvälja vabadikukoha.
Sellest on lähemalt juttu Lõetsa loos.
Jaagu noorem poeg Tähve/Timofei
Hein (1834–1928)
võttis isa surma-aastal Võlla metsavahi, Nagivälja
Jaani tütre Kadri (Pauts) naiseks ja oli viimases hingeloendis ka
Tähvenal peremeheks kinnitatud. Peremeheks nimetab teda veel
1868.a kokku pandud esimene kogudusenimekiri, aga ta jäi viimaseks
Heinadest peremeheks Vahtrastes.
Tähve ja Kadri esimene laps sündis surnuna ja
väikestena surid ka kolm nooremat last (tütar ja kaks poega).
Abieluni jõudsid vaid vanem tütar Irina ja poeg Vassili.
Tähvena talu hakkas rendiga välja ostma Pädaste Sepa
Mardi poeg Ivan Kõrtsmik
(1848–1927), kes 1875.a Lalli
Uietoa Marega (Kipper) abiellus. Tähve Hein asus oma perega
selleks ajaks tühjaks jäänud Lõetsa
piirivalve-kordoni ja Lõetsa loos on pärastisest
Lõetsa Ranna vabadikukohast veel juttu. Nii juhtus, et Vahtraste
Heinadest 20. sajandiks Lõetsa inimesed said, aga vabadiku-kohti
Tähvenalt ei olegi Vahtrastesse tekkinud.
Tähvena uuel peremehel Ivan Kõrtsmikul sündisid
Marega kuus
tütart ja kaks poega. Vanem poeg Vassili suri 8-aastaselt ja
üles kasvas ainus poeg Ivan jun. Kõrtsmik
(1883–1978). Tema nimele sai 23,04-hektarine Tähvena talu.
Enne viimast sõda olid Tähvenale jäänud peale
noore Ivani pere veel tema kolm vallalisteks jäänud
õde Ekaterina, Elena ja Akilina.
Noor Ivan abiellus 1909.a Lehtmetsa Lepiku Villemi tütre
Ekaterinaga (Tomson) ja sündisid kolm tütart: Juulia (1910),
Sinaida (1912-44) ja Ksenia (1918). Sennile tuli peale viimast
sõda koduväiks Lehtmetsast Uustalule asunud Alfred
Räim (1931-81), kes Tähvenale ka uue maja ehitas (seda hakati
“peenemalt” Täheks kutsuma). 1959.a olid
Tähvenal üle-seitsmekümnesed Ivan ja Ekaterina ning
tütar Ksenia Räim oma poja Arvi (kandis veel
Kõrtsmiku
perekonnanime) ja tütre Ulviga (s.1958; Räim). Arvi hukkus
1978.a avariis Muhu soos; Ulvile tuli koduväiks Soonda Nuudi
Mati Sooäär (s.1957) ja nende pere valdusse see
Vahtraste talukoht jäigi.
***
Sellega on mäletatavad 17
Vahtraste “suitsu üle käidud“, aga lõpuks
peaks veel mõne sõna rääkima Vahtrastes katku
üle elanud Tönnise
Heim’u talust, mis siin peaaegu
läbi 18. sajandi algul Tamse mõisale ja hiljem
Võlla mõisale koormisi kandis.
Võrreldes 18./19. sajandivahetuse nn. reguleerimiskaarti
rootsiaja lõpust säilinud Vahtraste kaardiga,
jääb mulje, et rootsiaegne kõige Raugi-poolsem talu
võis ehk umbes samal kohal asuda, kus 100 aastat hiljem
numbritega 9 ja 10 kahte vabadikukohta märgitakse. Selle juures on
ehk Pärdi talu (nr.8) 1800. aastaga võrreldes pisut
põhja poole nihkunud ja Tähvena (nr.7) enam-vähem oma
hilisemal kohal. Loomulikult on paarisaja aasta jooksul taluhooneid
korduvalt ümber ehitatud ja vaid arheoloogilised uuringud
võiksid siin täiendavat selgust tuua, aga kultuurkiht peaks
siin kandis vähemalt rootsiaegne olema.
Katku üle elanud Heim’u
(Güldenstubbe protokolli
nr. 97) me rootsiaegsete peremeeste hulgas veel ei kohta ja ainus
selleaegne Tõnis, kelle järglane see mees olla võis,
oli nii 1698.a kaardi-tabelis kui juba 1674.a aktis Paiste Tönnis.
Temast on aga ilmselt katkujärgsetesse adra-revisjonidesse
jäänud veel söötis poole-adrane arvestusüksus,
mille me oma tabelis Tähvena reale märkisime (kuna Heim katku
üle elanud oli!). Samas
oli juba rõhutatud, et rootsiaegsed peremehed on sellesse
tabelisse üsna tinglikult kantud – pigem oleks tulnud
tabelisse täiendavaid ridu lisada. Igal juhul paistavad
eespool jutuks olnud 18.s lõpul tekkinud Pärdi ja
Tähvena talud mõlemad olevat 18. sajandi esimesel poole
peremehe Heim’u
maade arvel tekkinud. Kas
siinsamas ka rootsiaja keskel arvatavalt Tamselt toodud peremeeste
talud võisid olla, jääb juba üsna
spekukulatiivseks küsimuseks.
1750. aastaks on Heim
nähtavasti surnud ja tema järel
kannab sajandi teisel poolel koormisi tema vanem poeg Paavel
(Pawel;
~1716–1788). Säilinud meetrikate ja esimese hingeloendi
andmete põhjal võib peale Paavli vana Heimu
pojaks arvata
veel Matsi (~1724–1788), kes 1762.a
Viiraküla Suitse
(pärastise Kuusiku) Jaani tütre Eeduga abiellus ja neil on
poeg Mihkel ning tütred Mare ja Kadri sündinud; Heimu
tütar Rõõt sai aga 1765. aastal
Mõegakülla mehele (Nööpide esiema).
Talu “hiilgeaeg” paistab 18.s keskel olnud. 1744.a oli
talus 3 tööeas meest ja 3 naist ning peale selle veel
üks vana naine. Muide, ühte vana naishinge märgivad
talus kõik revisjonid 1750. aastani ja viimane neist võis
olla 15.11.1769 surnud Eimo Vanna
Madde. 1771.a oli talu suuruseks juba
¾ adramaad märgitud (sellest jätkus nii Pärdi kui
Tähvena talu moodustamiseks!), aga vakuraamatu kanne Tönnisse
Paweli talu maha jätmisest on seni mõistatuslik.
Paneme
tähele, et siin on taas rootsiaegse Tönnis’e nimi
käigus, millest arvatavalt Noore-Jaagule Tõnsu nimi
jäi. Kuigi Külasemast tulnud Jaagu rajatud talu Pärdist
ja Tähvenast vaid pisut vanemaks osutub, on see hoopis rohkem
rootsiaegse külakeskuse poole rajatud, aga sellegi teke tundub
just Paavli talu maha jätmisega seotud olevat! Millega Paavel
täpsemalt hakkama sai, jääb siin mõistatuseks,
aga 1781.a paistab ta teise naise võtnud. Selleks oli noorema
venna Matsi naiseõde, Suitse Jaani tütar Made, kellega
1783.a veel tütar Riste sündis (sai hiljem Tupenurme
Vanaga-Jaanile mehele). Esimesest abielust on Paavlil teada poeg Laur
(~1747–1811), 1760.a paiku sündinud tütar Ingel ja veel
1765.a 3-kuuselt surnud tütar Mare. Viimase meetrika-kannetest
muide selgub, et Paavli esimese naise nimi Riste oli, aga rohkemat
temast teada ei ole!
Mitmed vana Heimu järglased on 1782.a Võlla
mõisa hingeloendi lõpus vabadikena kirja pandud,
kusjuures sajandivahetuse kaardiregistri järgi on neil koguni kaks
vabadikukohta olnud: nr.9 Heimo Madde
nimega – Paavli teise abielu lesk
ja nr.10 ehk Heimo
Edo – s.t. venna Matsi lesk. Priinime saamas ei olnud
aga neist enam kedagi. Seetõttu on muhulaste isiku-andmebaasis
vana Heimu järglastele tinglik perekonnanimi /EIMO/ omistatud.
Nüüd oleme koos kolme
osataluga õigupoolest 13-st Vahtraste talust ja vaid neljast
(koos kahe kunagise Heimo
vabadikukohaga siiski kuuest) vabadikukohast
rääkinud. Nii väike vabadikukohtade arv
võrreldes näiteks sama suure rootsiaegse Kallastega (4
adramaad), kus hiljem iga talu kohta keskmiselt neli vabadikukohta
tekkis, näitab ilmekalt erinevust eramõisa ja
kroonumõisa külade arengulugudes 18. ja 19. sajandil.
Tänaseks on paarikümnest (eri aegade) teadaolevast
Vahtraste “suitsust” veel tosinkond alles ja uusi juba
juurdegi tekkinud. Nii võiks ka 20. sajandi “katku”
juba üle elatuks lugeda, sest 1959.a rahvaloenduse ajal oli
Vahtraste 14
peres siiski 48 hinge kirja pandud, aga "globaalsed protsessid" paraku
suureks optimismiks seni põhjust ei anna!
2004.a oktoober; parandatud ja täiendatud
2007 ning novembris, 2011; ümber formateeritud
märtsis, 2012 ja viimati kohendatud juulis, 2014.
Kallaste Kopli Ülo Rehepapp
Tel. 657 2839; e-post: ylo@rehepapp.com; papp@neti.ee