Soonda


Soonda küla jääb siin kandis peaaegu põhjast lõunasse kulgevate 10 ja 15 meetri kõrgusjoonte vahele. Ida pool langeb maapind pea 5 meetrini ja kerkib uuesti kümnest meetrist kõrgemale Hellama Männiku kandis. Vahepeale jääb ürgvagumuse ala, mis arvatavalt kunagise Muhu saarestiku suuremat saart Pärase-Hellama piirkonna väiksematest saartest lahutas. Mitu aastatuhat enne Kristust korilaste jalg siin kanda kinnitas, jääb spekulatsioonide teemaks, kuid mõned juhuleiud lubavad Soonda aladel inimasustust oletada juba nooremal kiviajal. Usutavalt oli esimesel aastatuhandel peale Kristust ümbruskonnas juba ulatusliku asustusega tegemist, rääkimata selle aastatuhande teisest poolest – nn. viikingiajast. Sellesse aega võivad ulatuda veel vanad teadmised kultusekohtadest (viimase maaparandusega hävinud nn. valuallikas ja ohvrikivi Tammeniitis), samuti Soondas levinud spekulatsioonid Rootsi kuninga haudadest. Neid teatakse koguni kahes erinevas kohas olnud! Kaegu-Tähvena Joosep Naaber oli veendunud, et Ynglingide saaga kuningas Ingvar just praeguse Targale viiva tee ääres maetud oli ja suur rändrahn on siin tänini alles, kuigi Targa-Juri Raimond Prii sellele oma “stalinetsiga” olla “teise külje keeranud”. Kahjuks ei tea siinkirjutaja, kas sama kiviga tegemist on, mida Immudi (Imurdi) kiviks on nimetatud ja mille läheduses ka ohvrikivi olla olnud (viimane olla maaparanduse ajal ära veetud). Teiseks Rootsi kuninga hauakiviks peetakse sellest tublisti kirde pool, Targa-peredest pisut Soonda poole jäävat paerahnu, mis Targa-Peetri Ivani teadmisel siit edela suunas jäävast vanast paemurrust olla seitsme paari härgadega kohale veetud. Vaidlus “õige” hauakoha üle olla Soonda mehed alles mäletatava jaanitule ajal tülli pööranud.
Võib oletada, et nii muinasajal kui ka vallutusjärgsel orduajal oli siin kandis (nagu Muhus üldse) hoopis rohkem hajutatud asustusega tegemist ja kui ei oleks toimunud kolhoosiaegset maaparandust, võinuks ehk selleaegsed arheoloogid veel 20. sajandil hea õnne korral Targa ja Lepiku-perede ning Soonda küla vahele jääval alal muistse asustuse jälgi leida (rääkimata siin 18. sajandil üle saja aasta eksisteerinud Pärdi taluasemest). Küla ja Targa-perede vahel sopistub 15-meetri kõrgusjoon ida poole välja ja siia jääb Soonda lubjakivi-maardla, kus arvatavalt läbi mitme sajandi on lupja (ja ka küla jaanitulesid) põletatud. Ümberringi olid aga põlispõllud. Küla poole jääv nn. Paade-augu põld kannab veel 1798.a kaardil nime Paeckste Pöld ja siia jääb Tammeniidiks nimetatud piirkond, mida innukas koduloolane Joosep Naaber uskus veel Põhjasõja ajal küla asukohaks olnud. On märkimisväärne, et rootsiaegsel 1695. aastaga dateeritud kaardil EAA.308.2.54 paistab küla oma 15 (või 17?) taluga üsna oma hilisemal kohal asuvat ja tiheda sumbküla läänepoolse ümbruse moodustab põhjast lõunasse ulatuv põldude poolring.
Varasemast ajast rääkides võib oletada. et kunagi piirkond Targa ja Lepiku-peredest Mälani (võib-olla isegi Raegmani) ühe vaku-piirkonna moodustas, mida 1569/71. aastate maaraamatuis nimetatakse Sonetacke Wacke. Selle 15 adramaal loetleti sel ajal 13 peremeest. Huvitav on märkida suurt vakukohustuste erinevust. Nii näiteks pidi Herke Bendt oma kahe adramaa pealt 5 šillingit maaraha ja 3 marka heina- ning meistriraha maksma ning lisaks veel 7 vakka rukist ning 4 vakka otri andma, samal ajal kui Urbanus oma ühe adramaa pealt 26 šillingit maaraha, kolmveerand marka heina- ja pool marka meistriraha maksis, millele lisaks 9 vakka rukist ja 4 vakka otri tuli anda! Selle juures piirdusid 1,5 adramaad harinud vanema (De oldeste Pep) kohustused 2 marga maaraha ja 10 vaka viljaga (5 vakka rukist ja 5 vakka otri) ning lambaid, kanu ega suitsumune, nagu enamuselt peremeestelt, temalt ei nõutud. Peale rukki ja odra pidid pooled peremehed 3-8 vakka kaeru andma, kusjuures adramaa suurusega ei paista nõutud kogusel mingit seost olevat! Olgu öeldud, et jutt on n.ö. püsikohustustest (Der pauren Hacken gerechticheit), mitte paljudest kollektiivsetest lisaandamitest, mida 2-3 korda aastas korraldatud vakupidudel tuli foogti kaaskonnale tuua ja millest märkimisväärne osa (õlu, leivad jne.) vist kohapeal ära tarvitati.
Liivi sõjale järgnenud segadustes ja rüüsteretkedes sai kogu Muhu nähtavasti tublisti kannatada ja 1592.a maaraamatus Soonda vakust enam ei esinegi. Tuleks lisada, et tõenäoliselt ei anna juba nimetatud Maasilinna foogtkonna maaraamatud kuigi adekvaatset pilti orduaegsest tegelikust asustusest. 1575/76. aastatel korraldasid Ivan Julma tatarlased Haapsalust kaks rüüsteretke Muhusse ja Saaremaale ning järgnenud aastakümnetel röövisid siin karistamatult nii Rootsi kui Poola vasallide sõjasulased. Kuigi Muhu lään ametlikult nüüd Taani kroonile kuulus, ei pakkunud see õigupoolest kohalikule elanikkonnale mingisugust kaitset ja rahulikum aeg saabus alles 17. sajandi algul. Kui palju oli selleks ajaks muhulasi maha tapetud ja kui palju siit mandrile asustatud, ei selgu olemasolevaist dokumentidest kuigivõrd, kuid mõneti meenutab taaniaja lõpp ning rootsiaja algus 100 aastat hilisemat aega, kui Põhjasõja järel oli taas vaja Muhusse hiidlasi asustada. Et kunagine Soonda vakus on üheks enim kannatanud piirkonnaks olnud, seda kinnitab kaudselt 1645.a maaraamat (EAA.1.2.947), mis Soonda viies talus sel ajal kahte hiidlast märgib ja samuti leiame “hiidlaste jäljed" Mäla küla rootsiaegseis dokumentides.
Teatavasti rajati 17.s algul kunagise Enneküla (Innekulla ehk Hingeküla) vakukeskuse kohal Muhu esimene riigimõis. Selleks ajaks oli nn. teoorjus välja kujunenud ja nähtavasti on nii Soonda kui Mäla talumehed Suuremõisa põldudel teol käinud. Nimetatud arhiivisäilikus leiame Ennenkulli vakuses 5-st arvestusüksusest koosneva 7 adramaa suuruse Sonda küla, kusjuures viiest neli üksust on kahe peremehega ühiseid koormisi kandvad n.ö. liittalud. Vaid kubjas Jaak kannab tervel adramaal iseseisvalt oma koormisi. Siinjuures võiks kohe lisada, et 1674.a aktis leiame ehk selle Jaagu "õigusjärglase" 11-ndana kirjas olevat kirikule kuuluvate Bauren'ite hulgas, aga juba nimetatud ja kohe lähemalt tutvustataval kaardil olid arvatavate Jaagu järglaste Leemeti ja Villemi mõlema pool adramaad märgitud söötis olevaiks ning edasises ei saa mingist järjepidevusest õigupoolest enam rääkida!
1650-ndate kolme peremehe (Simon, David ja Asmus) puhul kasutatakse lisanime Ustall(o), mis peab vist seda märkima, et nende talud hiljaaegu uuesti või taasrajatud olid. Selle juures on Davidi paarimeheks Hain Hiedlanne ja Asmuse paariliseks Hans Hiedlanne – mõlemad nähtavasti hiiumaist päritolu mehed. Võib arvata, et selleks ajaks oli küla juba tihedaks sumbkülaks koondunud, nagu me seda 1698.a kaardilgi (EAA.308.2.54) näeme. Kaardi andmed muudab mõneti küsitavaks tõik, et sellel 15 talu kujutavat "punast katust" näeme, aga eksplikatsiooni-tabelisse oli (just külas ilma hajataludeta) 17 peremeest kirja pandud?!
Nimetatud kaardi tervikpildi (Päeldast Soondani) rasterkujutist on proovitud MapInfos digikaardiks registreerida eeldusel, et Päelda, Levalõpma (koos kahe Lepiku hajataluga) ning ka Soonda külatuumik rootsiaja lõpul enam-vähem oma hilisematel kohtadel asusid (peale selle sai ühe "reeperina" kaardile kantud Liiva kirikut kasutada) ja siin toome illustratsiooniks ekraanipildi Soonda ümbrusest. Eraldi kaardikihina olid MapInfos kaardile kantud hilisemate elupaikade (mustad viisnurgad), aga ka mõnede loodusobjektide punkti-koordinaadid (mustad kolmnurgad).

Soonda rootsiaja lõpul

Kuna punaste katustega majakestena kujutatud selleaegsed talud on reeglina hiljem oma asukohti muutnud, siis aitavad pildil orienteeruda ehk kõige paremini mustade kolmnurkadena kujutatud objektid nagu  Immudi kivi, vana lubjaahi ja Sütla mägi  külast loode pool ning Raagi mänd pildi vasakus servas, aga ka enamasti rootsiaegsete põldude piirile jäävad hilisemad vabadikukohad.
Kõnealusel kaardil ulatuvad küla põllud sümmeetriliselt külast nii põhja- kui lõunasuunas ja lõunas lõpevad need hinnanguliselt üsna Mäla Poali-Jaagu perede läheduses. Viimaseid aga selleaegne Nurme mõisa kaart ei kujuta ja Kansi ning Suuremõisa maade kaardil (EAA.308.2.49) jällegi ei ole Soonda küla ega maid kujutatud. Kui nimetatud kaks kaarti kaasaegse aluskaardi järgi kalibreerida, jääks selleaegne Suuremõisa talu nr.6 – Tohma Pafweli Jack üsna pärastise Soonda Kearu vabadikukoha kõrvale, kuid sellest siiski pisut praeguse Mäla tee poole ja mitte Soonda põldudele! Selle juures peaks märkima, et Poali-Jaagu perede lähedusse tekkinud pärastised Soonda vabadikukohad Kearu, Rauna (Uielu) ja Nuka (NB! mitte Vike-Nuka, vaid Poali-Jaagu Nuka) jääksid ka praeguste ametlike lahkmejoonte järgi Mäla küla territooriumile, kuigi need Soonda vabadikukohtadena on tekkinud. Poali-Jaagu ja Sepa taludest räägitakse lähemalt Mäla loos, aga kus täpsemalt omaaegne Soonda ja Mäla piir oli, mida pärimustes tontiderohke Urakolli nimega teatakse, jääb siinkohal ebaselgeks (Pira Juulalt ei saa enam küsida, kuskohas üks rebasenäoga tont talle sõnnikuharki pakkus!).
Juba 1674. aasta De la Gardie aktis (EAA.854.2.2218) oli Soondas 15 talu kirjas, kusjuures adramaade suuruselt olid need juba väiksemad: vaid 2 talu olid ¾ adramaa suurusteks, 10 talu ½ adramaa ja 3 talu ¼  adramaa suurusteks arvatud – ühtekokku 7 ¼ adramaad. Enne Põhjasõda (1698.a kaardieksplikatsioonis) on Soondas koguni 17 veerandi- kuni poole-adramaa suurust talu märgitud, kuid nagu juba öeldud, ei leia kaardil kujutatud tihedas sumbkülas kahte viimast eksplikatsiooni-tabeli numbrit (16 ja 17 – Asmuse Mihkel ja Hindrik)! Peale selle ei selgu kaardilt, kas sel ajal olid endiselt osa talusid pastoraadile kuuluvaiks arvatud (1674.a aktis märgitakse kolm poole-adrast talu – Heimo Jürgen, Sohnda Jack ja Sohnda Pert Kirchen Bauren’id olevat). Selle tõttu jääb ebaselgeks, miks kaardil loetletud 17-st üksusest 18.s adramaa-revisjonidesse (koos Targaga) vaid 13 arvestusüksust jäi?! Segadust suurendab omakorda tõsiasi, et adrarevisjonides Soonda küla all märgitav esimene (katku üle elanud) talu Terka Andrus peab hoopiski Targa hajatalu olema ja Targalt paistab pärinevat ka teine katku üle elanud, kuid edaspidi Soondas koormisi kandev Terka Matz. Kõnealusel kaardil kandsid kaks Lepiku ja üks Targa hajatalu hoopis Päelda ja Levalõpma taludega ühist numeratsiooni (Targa oli nr.20), kuid 1731.a adrarevisjonis oli hiljem Kapi mõisale kuuluma hakanud Targa Soonda esimese taluna märgitud ning kaks Lepiku hajatalu olid eraldi hajataludena kirja pandud.
17./18. sajandivahetuse ikalduste aastad ning Põhjasõja ajal puhkenud katkuepideemia on Soonda küla järjekordselt rängalt laastanud. 1713.a Güldenstubbe protokollile lisatud Suuremõisa vakuraamatus on küll teisena (Viiraküla ainsa teovõimelise talu järel) koormisi kandma märgitud Tönno Michel  ja kolmandana Simo Andrus, kuid esimene osutub edasises Pärdi nimega tutvustatavaks hajataluks Targa all ja teinegi võis olla sel ajal pigem Targal oma koormisi kandnud Mats! Paistab aga, et külas ei olnud katku järel ühtki teovõimeliseks arvatud talu! Nii võis Kaegu-Tähvena Joosep Naabril (rahu tema põrmule) tuline õigus olla uskuda, et katku ajal oli külast välja mindud, aga me ei saa kuskilt teada, kui palju peresid sel ajal tegelikult külast lahkus ja millised eluasemed Tammeniitis või ümbruskonnas veel võisid olla peale siin 19. sajandini püsinud Pärdi!?
Peab tõdema, et Soonda oli Päelda kõrval teine küla, mis ilmselt katkuga täiesti tühjaks jäi (üks enim kannatanutest oli veel Viiraküla, kus vaid kupja Thoma Jahn’i talu katku üle elas). Kuni 1750. aastani märgivad adrarevisjonid Soonda alla küll kolme asustatud talu, kuid kaks neist olid pigem Targa  ja 18. sajandi lõpus hääbunud Pärdi, ning tekib kahtlus, et ka Matsi katkujärgne esimene peremees Terka Matz alles sel ajal külla asus, kui Hellama mõis (pastor Heinrich Vick sen.) siia juba oma hiidlasi hakkas asustama.
Proovime siiski mingi pildi saamiseks nii rootsiaegsed kui hilisemad andmed ühte tabelisse koondada, kuigi selle juures ei saa tabeli ridadelt mingit talude järjepidevust (ei asukoha ega inimeste mõttes) eeldada:
Kood
 Käibenimi 1674.a akt 1695.a kaart 18. sajand Kaart 1798 19. sajand
Nr. Adrad Nimi Nr. Adrad Nimi Nr. Nimi 1756 1782 Nr. Nimi. Priinimed 1826
SN01 Andruse 15 1/4 Nigula Simo 1 1/2 Simo Andrus 8 Simo Andrus 6 G3 9 11 Simmu ADER, RUTTU
15 1/4 Nigula Simo
SN02 Jaagu 11 1/2 Soonda Jaak 13 1/2 Jaagu Leemet 6 Nigula Teffen H H7 8 9 Uustalu Jaagu USK, KIRVES
14 1/2 Jaagu Villem
SN05 Juri 10 1/2 Heimo Jürgen 2 1/2 Simo Toomas 9 Simo Toomas H H5 11 10 Simmu-Jurna TELB, ÜLEM
SN06 Kaegu-Tähvena 12 1/2 Soonda Pärt 6 1/2 Pärdi Jürgen 4 Pärdi Jürgen K K 6 7 Pärdi-Tähvena SIRP, SOOND
SN10 Lauri-Aadu 8 1/2 Heimo Mats 11 1/4 Simo Mart ? 5 Hendo Matsi Mart H14 H8, 9 7 8 Uustalu VORN, USK
SN12 Matsi 9 1/2 Nigula Mats 8 1/2 Nigula Teffen 3 Terka Mats 3 G2 12 5 Targa-Matsi ÄKKE
SN13 Mihkli 5 1/2 Jaani Mihkel 4 1/2 Jaani Mihkel 11 Jaani Mihkel 8 G4 3 3 Mihkli VÄÄRTNÕU
SN15 Nuudi 6 1/2 Jaani Andrus 5 1/2 Jaani Andrus 12 Jaani Andrus 9 G5 4 2 Jaani SOOPARD
SN16 Poali 3 1/2 Asmuse Jürgen 3* 1/2 Asmuse Juri 10 Asmuse Jürgen 7 H4 10 12 Paavli RASVA
SN17 Peetri 13 1/4 Jaani Jaak 7 1/2 Heimo Mats ? ? ? P12 2 4 Peetri VÄÄRTNÕU
SN22 Simmu 1 3/4 Uustalu Simo Laes 10 1/4 Simo Laas 7 Simmu Mart * 5 P10 1* 1 Tõnu Mihkli VAPPER
SN23 Suure-Tähvena 7 1/2 Sepa Roos 12 1/4 Sepa Pärt 13 Tönno Mihkel (!) H12 H6 5 6 Tõnu Mihkli PIRA
SN31 Pärdi 14 1/4 Sepa Tõnu 9 1/4 Asmuse Laas 2 Tönno Mihkel 2 G1 13 vabadik JAUL
2 3/4 Asmuse Mihkel 16 3/4 Asmuse Mihkel Katkujärgsed järglastalud puuduvad!
4 1/2 Perkum (?) Laur 17 1/4 Asmuse Hindrik

 
Tabelis on kajastamata adrarevisjonides Soondas esimesel kohal märgitav Targa talu nr.1, mis pealegi 1756. aastaks Kapi mõisale arvati, kuid 1731.a koormisi kandnud kaks järgmist peremeest on juba Soonda taludeks loetud ja 18.s veergudes "rasvases" kirjas esitatud. Selle juures ei ole sugugi selge, mis ajast Terka Matz tegelikult külas hakkas asuma; vähemalt esialgu tundub ta pigem Targal oma koormisi kandnud. 18. sajandi esimese poole dokumentides ei kajastu ka pastoraadi talud Soondas, mida esimene hingeloend märgib ja võib arvata, et 1674.a aktis Kirchen Bauren’iteks loetud kolm talu (nr.-d 10, 11 ja 12) alles 18. sajandi teisel poolel taasasustati. Nende eelkäijad 1698.a kaardil on kõige ebaselgemad ja 19.s Peetri “eellasteks” oleksid need vaid selles mõttes, et viimane oma nime kellamees Peetrilt on saanud ning tema talu 18.s viimasel veerandil ka enam-vähem pärastise Peetri kohal asus.
Hellama kroonumõisa rajamisel 1730-ndatel oli Hiiumaalt Muhusse tulnud pastor Heinrich Vick tõsine "tegija” ja nähtavasti sai just tema katkuga tühjaks jäänud Soonda küla taas-asustajaks. 1738.a võib Soondas juba vähemalt kolmest pastorile kuuluvast talust – pärastised Juri, Jaagu ja Lauri-Aadu rääkida. Adrarevisjonid märgivad neid edaspidi Hellama mõisa taludena. 1750. aastaks oli (esimesena külas) hakanud Suuremõisale tegu tegema Jahni Thomas, keda Mihkli ja Nuudi ühiseks eelkäijaks võiks lugeda. Võimalik siiski, et selleks ajaks ka teine Suuremõisa peremees, katku üle elanud Terka Matz oli juba külla asunud ja Matsi talu samuti ehk juba oma hilisemal kohal asus.
1778.a Hellama mõisa vakuraamat märgib kõik selleks ajaks teadaolevad 12 Soonda talu enda omadeks, kuid 1. hingeloend 4 aastat hiljem arvab neist vaid pooled Hellama mõisale kuuluvaiks ja 5 talu Suuremõisale ning Kaegu-Tähvena hoopiski Kansi mõisale kuuluvat. Seda oleme püüdnud 1782.a tabeliveerus kajastada, lisades mõisat märkiva tähe hingeloendi järjekorra-numbrile mõisa lõikes. Et 1695.a kaarditabeli kõik talud tabelisse kanda, on kaks esimest talu (Andruse ja Jaagu) kahe reaga esitatud ning tabelile lisatud veel kaks rida kaardiväljal puuduvate kuid eksplikatsioonitabelisse kantud üksuste (nr.16 ja nr.17) jaoks.
Lisame siia veel "väljalõike" 100 aastat hilisemast kaardist EAA.2072.3.357, kus selleks ajaks külas asunud 12 talu juba oma hilisemail kohtadel leiame (peale hiljem veel asukohta muutnud Andruse nr.9):
Küla 1798. aastal

Sajandivahetuse nn. mõisapiiride korrastamisega hakkas Soonda küla taas tervikuna Suuremõisale kuuluma ja sel ajal toimunud inimeste ühest kohast teise asustamisega võisid muutuda ka taluhoonete asukohad. Neid toimunud muutusi, mis dokumentidest on välja loetavad, kommenteerime veel edasises põlistalusid ükshaaval käsitledes. Arvestades, et Lauri-Aadul vahepeal kaks peremeest (Laur ja Aad) Hellama mõisale tegu tegid, võib koos hääbunud Targa-aluse Pärdiga isegi Soonda 14 talust rääkida, kuid rootsiaja lõpu tase talude arvus jäi siiski saavutamata – oli neid siis 15, nagu kaardil näeme või 17, nagu eksplikatsioon väidab. Lõpuks jäi neist 19. sajandiks Suuremõisale koormisi kandma vaid 12 talu, mis siin mõisamajanduse lõpuni püsisid ja nendega me tutvume edasises nende hingeloendites esinemise järjekorras lähemalt.
Mõisavaldade moodustamisel 1860-ndatel hakkas Soonda loomulikult Suuremõisa kogukonda kuuluma ja jäi sellest kujunenud Muhu-Suure valla koosseisu 1939. aastani (siis moodustati ainus Muhu vald). Peale viimast sõda kuulus küla aastail 1945-54 Liiva ja 1954-60 Hellamaa külanõukogu alla.
Juba 1820-ndatest aastatest oli Soondas oma külakool, mis tegutses luteriusu koolina kuni Liival uue koolimaja valmimiseni 1920.a. Koolielu on vist terve sajandi asunud Mihkli talu maal, Nuudist pisut Hellama poole – umbes nii, nagu rootsiaegsel kaardil seisis küla kõige kirde-poolsem talu, numbrit 9 kandnud Asmusse Laas. Et koolimaja on ühtlasi ka koolmeistrite eluasemeks olnud, räägime sellest veel lõpupoole pisut eraldi.
Soonda vabadikukohtadest ja ka paarist 20.s osatalust tuleb seoses nende “tüvitaludega” edasises juttu ja siinkohal ei ole põhjust neid loetlema hakata. Esimene hingeloend 1782.a loeb Soondas 42 mees- ja 49 naishinge (niisiis 101 elanikku); 1826.a olid vastavad numbrid 77 ja 70 (kokku 147) ning viimase loenduse ajal juba 95 ja 81 ehk 176 elanikku! Kahjuks ei ole käepärast andmeid rahvaarvu kõrgajast enne Esimest  Maailmasõda, kuid kindlasti ületas Soonda elanike arv sel ajal 200 piiri. Selle kõrval on 1959.a rahvaloenduse andmed oma 35 mees ja 42 naishingega üsna mõtlemapanevad, kuigi ka sel ajal võis Soondas veel 21 “suitsu” kokku lugeda (20.s algul väidetakse neid 24 olnud).
Teise Maailmasõja ajal sai küla tulekahjudes kannatada ja muidugi tühjendas küla suuresti saabunud kolhoosikord. Kui omaaegne koguteos “Saaremaa” märkis uute põllutööriistade ja masinate tarvitamisel Muhus Soondat esikohal olevat ja Soonda meeste (Suure-Tähvena Andrei Väärtnõu, Kaigu-Tähvena Joosep Naaber jt.) asutatud Muhu Piimaühing (algul Kaegu-Tähvenal ja hiljem Liivale ehitatud meiereis) oli üks suuremaid Saaremaal, siis 1949.a moodustatud kolhoosil “Uus Soonda” ei olnud sellele õigupoolest midagi kõrvale panna. Peagi ühendati see suuremaks “Kalevi” kolhoosiks ja 1960.a liideti Hellama piirkonnaga ligemale poolt Muhu hõlmavaks “Ühismaaks”, aga seda kiiremini Soonda küla tühjaks jäi. Ometi ei saa Soonda puhul mingist “ääremaast” rääkida. Seda on aastasadu läbinud Muhu põhiline liiklussoon – algul Kuivastu-Vahtna post-maantee ja peale väinatammi valmimist Kuivastu-Kuressaare maantee. Viimane ehitati alles 1960-ndatel pisut põhja poolt külast mööda, sest vaatamata esimese ilmasõja ajal rajatud uhkele munakivi-teele külas ei rahuldanud see enam kuidagi liikluse nõudeid. Muide, selle uue tee alla võisid osaliselt jääda kunagiste (rootsiaegsete) talude õued, aga vaevalt vaevus keegi siis siit kunagise kultuurkihi jälgi otsima.
Enne, kui alustada 20. sajandisse jõudnud põlistalude vaatlemist, peaks veel põgusalt peatuma katku üle elanud ja umbes sajandi jooksul Targa all eksisteerinud talust, mis vabadikukohana isegi 19. sajandi alguspoolel võis veel üheks Soonda suitsuks olla.

PÄRDI

(Õuemärk teadmata)
1713.a Güldenstubbe protokollis on teisena kirjas (Viiraküla Toomu-Jaani järel) 1/6 adramaal koormisi kandev Tönno Michel – mees, naine ja tütar hingedena kirjas. See talu on sajandi lõpuni Soonda küla all jälgitav ja tegemist peab olema nn. reguleerimiskaartidel numbrit 13 kandnud taluga (jääb siin teisena toodud kaardipildilt välja!), mis Targalt umbes pool kilomeetrit Soonda poole jäi (jääks ka praeguste piiride järgi Soonda territooriumile). Mihkli ainsaks arvatavaks järglaseks on 1744. aasta revisjonis peremeheks märgitud Tönno Michli Pert (~1700-76), kellel paistab kaks naist olnud. Tema esimese abielu lasteks saaks ehk arvata Suure-Tähvena esimest Tähvet (~1720-81) ja 1764. aastal abiellunud tütart Kadrit. 1761.a võttis Pärt Nõmmkülast veel noore naise Ingli, kellega tal jõudsid kuus (!) tütart ja kaks poega sündida. Pärdi üle 50-aastase “viljakuseperioodi” võib muidugi suure kahtluse alla seada, aga sellega seoses peaks hoopis märkima, et surmameetrika järgi suri Pärt 15.10.1776, kuid sünnimeetrika märgib 14.03.1778 sündinud Rõõda veel Pärdi ja Ingli tütreks! Ingel suri umbes 50-aastaselt 1783.a ja nähtavasti ei saanud meetrikakande põhjal tema noorimaks tütreks arvatud ning 1806. aastal abiellunud Rõõt küll enam selle paari tütar olla, kuid see teadmine ei anna meile lisateavet ei Rõõda vanematest ega Pärdi võimalikest esimese abielu järglastest. Probleem on oluline pigem selles plaanis, et peale selle Pärdi võis ju Soondas 18.s esimesel poolel veel mõni teine Pärt olla, aga varasemate 18.s kiriku-meetrikate puudumise tõttu ei saa me kuskilt usutavamat pilti asjade tegelikust seisust!
Mihkli poja (või väimehe?) Pärdi järgi oleme siin talu Pärdiks “ristinud”, kuigi talunimena seda dokumentides fikseeritud ei ole. Selle eest leiame reguleerimiskaartidel siin kandis kohanimed Perdi Soat, Perdikse Allika Pealne jt., mis toponüümidena veel 20. sajandil Soondas käibel olid ja suure tõenäosusega ikkagi hajatalu 18.s keskpaiga peremehelt on jäänud. Pärdi teise abielu kahest pojast noorem, Mihkel on lapsena surnud (hingeloendites ei esine), kuid vanem poeg Pawel (1767–1818) on esimeses hingeloendis peremeheks märgitud. Tema järglased said priinime JAUL, kuid see nimi kadus Muhust juba 19. sajandi keskel.
Paavlil oli üks vallaspoeg Nautses, aga Viiraküla Orbuse Jaagu tütre Eeduga sündisid tal kuus poega ja ainus tütar Mare (sai 1827.a Päelda sulase, Orbuse Jaagu poja Mardi naiseks). Kaks vanemat poega ja noorim poeg Mihkel surid väikestena ning ka 1805.a sündinud Andrus on hingeloendi andmeil noorelt surnud, kuid Jaen ja Jaak on 19.s esimestes loendites Soonda vabadikena kirjas. Mis põhjusel Paavlist 1795. aastaks oli vabadik tehtud, ei ole selge, kuid 1795.a hingeloend märgib talus peremehena Targa Asmuse poja Andrus (~1743–1809; järglased kandsid esimest Targa priinime LEPIKUS). Tema ainus poeg Tõnis võeti nekrutiks ja 1811. aastaks oligi  talust saanud vabadikukoht.
Jaen Jaul (1801-47) oli hiljem Nuudil sulaseks; tema üks tütar ja kaks poega surid lastena. Noorem vend Jaak asus hiljem koduväina Viiraküla Tiirikile, kus ta arvatavalt (sulase seisuses) ka suri, kuigi surmakanne meetrikas on taaskord leidmata. Tema viiest tütrest ja kahest pojast jõudis täisikka vaid tütar Mare (abiellus 1860.a) ja sellega Jauli perekonnanimi ka Muhust kadus.
Kuigi dokumentidest ei selgu, millal rootsiaegne Tönno Michel oma taluga külast välja asus, pidi see nähtavasti päris rootsiaja lõpul või Põhjasõja ajal sündima. Siinjuures jääb lahtiseks Mihkli täpsem päritolu, kuid et rootsiaegseis dokumentides oli 1674.a Seppa Tönno ainus Tõnu-nimeline peremees, siis võib mingi tõenäosusega Mihklit tema järglaseks pidada. Peale selle võiks spekuleerida, et Mihkel uutel segastel aegadel oma taluga mitte päris tühjale kohale ei asunud ja mõni taluase võis siin kandis juba orduajal (või koguni muinasajal) olla, mis taaniaja segadustes oli tühjaks jäänud või maha jäetud. Seega, kui tänased arheoloogid peaksid kunagi “raha leidma”, tasuks ehk kolhoosiaegsetele “pööramistele” vaatamata just Pärdikse allikakoht üles otsida ning sellest Targa pool proovisurfe katsetada. Seekordse Pärdi talu eluiga piirdus küll ühe sajandiga, aga uueks aastatuhandeks sai paik poolteist sajandit “puhanud” ja ehk on kunagine ohvriallikas veel võimeline ellu ärkama.

1. SIMMU

 Õuemärk
Üsna kummastavalt kandsid läbi 19.s hingeloendite Soonda 1. ja 6. talu ühesugust Tönno Mihkli nime, kuigi neid ilmselt juba sel ajal ka vastavalt Simmu ning Suure-Tähvena nimedega teati. Kui Suure-Tähvena puhul võib kahtlustada selle esimese Tähve-nimelise peremehe seost Targa-aluse Tönno Mihkliga (sellest veel edasises), siis Simmu talunimi paistab pigem 18. sajandil pastoraadi poolt Soondas premeheks seatud hiidlaselt Siimult pärinevat. Simmu ja Siim ei ole küll Muhus eriti levinud nimed, aga Soondas paistab neid rootsiaegsete dokumentide põhjal otsustades lausa mitmeid olnud (mis ehk taaniajal Hiiumaalt saadud asustusele viitab) ning eks selle tõttu kandis hingeloendites Simo nime hoopis edasises vaadeldav Andruse talu. 
Esimeses hingeloendis 1782.a oli 57-aastane Siim (~1725-87) veel kirikumõisa peremeheks märgitud, kuid järgmises loendis me seda talu enam ei leia. Siimu teise abielu lesk Ingel oli oma poja Andrusega pastoraadi vabadike hulgas, aga Siimu esimese abielu laste (viis tütart ja kaks poega) käekäik on üsnagi ebaselge. Kui oletada, et esimestes hingeloendites Põitse Nakitsel ja Peelel sulasena kirjas olnud Juri, kelle järglased priinime ÜHTID (UHTI) said, oli 1769.a sündinud pastoraadi Siimu poeg, siis oleks ühtlasi kinnitus, et Siim Käinast pärit oli. Paistab tõepärane, et nad algselt olid Tamse mõisa hingedeks antud – kaks vanemat õde said mehele, aga kolmandat õde (Rõõt) hilisemad hingeloendid ei märgi. Neljas õde Lutsi (1766–1828) oli hiljem just Tamse mõisa vabadik ja kandis 1826.a loendis oma kahe vallaspojaga priinime PEELE, kuid rohkem ei ole taolist nime Muhus esinenud. Siimu ja Kadri viimased lapsed, 1774.a sündinud kaksikud on nähtavasti väiksena surnud, kuigi kandeid meetrikas ei õnnestu leida.
Mis Siimu teist naist, 1780.a laulatatud Inglit puudutab, siis temagi võis hiidlane olla, kuigi laulatusekandes teda Kaegu Ingliks nimetatakse. Soonda kontekstis on aga oluline, et nn. reguleerimiskaartide spetsifikatsioonis (EAA.311.1.1041) siin teisena toodud kaardipildi talu nr.1 asukaks märgiti Soonda Inglit, kes ilmselt peabki Siimu 2. abielu leske kujutama. Et surma-meetrikast ei ole Ingli surmaaeg selgunud, siis jääbki teadmata, kas ta läks tagasi Hiiumaale või suri Muhus?
1810. aastal on aga Soondas peremeheks pandud Simmo Jahn, kes 1826. aastast kannab priinime VAPPER. See Jaen oli Levalõpma Ritsul sündinud Külasema Jaagu Aadu noorim poeg. Aadust ja tema protsessimisest selleaegse Muhu pastori Glöckneriga on juttu nii Külasema, Levalõpma kui Rässa lugudes. Meenutame siinkohal vaid, et arvatavalt sai kogu Külasema Jaagu hõimkond just Aadu “tõe ja õiguse eest võitlemise” tõttu omale Vapperi priinime. Võiks veel lisada, et ankru kujutis on teadaolevalt ka Külasema Jaagu õuemärgiks ja kuigi selletaolised õuemärgid hiljem üsna levinud olid, paistab see Külasema Jaagu peremärgina teadaolevatest üks vanemaid olevat.
Jaanil sündis Aljava Matsi Ristega kolm poega ja viis tütart, kes enamasti ka täisikka jõudsid. Vanem poeg Jaen Vapper (jun.; 1815-83) jäi Simmul isa surma järel peremeheks; teine vend Mihkel sõitis merd ja rajas omale Jaaniõue koha ning kolmas poeg Juri (1823-99) oli Simmul vanema venna sulaseks. Tema kaks poega, Juri ja Jaen (Soonda Vapperid jäid enamasti luterlasteks) surid lapseeas; kolmest tütrest kaks (Riste ja Kadri) said mehele.
Teisel Jaen Vapperil oli Külasema Mäe-Tooma Marega kolm tütart ja ainus poeg Mihkel (1842-71), kes noores eas suri. Mihkli kaks poega (Madis ja Mihkel) surid ka väikestena (lesk Kadri sai uue abieluga Koguva Laasu Mihkel Tüüri naiseks) ja sajandi lõpus pidi vana sulane Juri mõne aja talus peremehe eest olema (selleks ajaks oli vist Simmu talu juba Suuremõisalt välja ostetud).
Jaani esimene naine suri 1872.a 54-aastaselt ja 1875.a võttis ta teise Mare – oma küla Kaegu-Tähvena Madise tütre (Metsniit), kellega sündis 1876.a tütar Julia. Kui 20.s alguseks talu peremeheta jäi, tuli 1904.a Juliale koduväiks Aljava Mihkli Mihkli poeg Madis Ligi. Sündisid neli poega ja neli tütart. Keskmine tütar, 1911.a sündinud Liina, nooremad pojad Bernhard ja Artur ning 1920.a sündinud kaksikud (Albert ja Senni) surid lapseeas. Ka Madis suri juba keskeas ning kruntimisandmetes oli 43,26-hektarine Simmu talu pereema Julia Ligi (1876–1959) nimel. Vanem õde Iisa (s.1905) abiellus Tänavasuu Ivaniga (Ivan Targem, s.1904). Ainus täisikka jõudnud poeg Joosep (s.1906) jäi vallaliseks ja 1959.a rahvaloenduse ajal oli 82-aastane Juula veel perepeana kirjas. Kodus olid ka 52-aastane Joosep ja noorem õde Juula (s.1909, Suure-Tähvena Jaen Väärtnõu lesk). Viimane asus peagi Mäla Mardi Aleksander Naabriga Liiva Opmannile. Neljanda “hingena” oli kirjas Juula tütrepoeg, 4-aastane Ivo Aulik.
Aulikude suvekoduks on Simmu jäänud vist ka uuel aastatuhandel.

Jaaniõue

Simmu esimese Jaani (1778–1861) teine poeg Mihkel Vapper (1820–1889) teenis mereväes ja sõitis peale seda üsna kaua merd, nii et ta alles 43-aastaselt Raudja Matsi tütre Ristega abiellus. Nähtavasti rajas ta siis omale kuskile Simmu õue alla ka oma eluaseme. Et selle täpne asukoht siinjuures selge ei ole, on  koht Soonda esimese “suitsuna” küla ülaltotsas (Liiva poolt tulles) kaardile kantud – seal kus põhjapoolses teeservas siiani kivist rist seisab. Viimane on arvatavalt samasugune mälestusmärk mõnele teel hukkunud ratsakullerile (võimalik, et 18. sajandist või isegi varasemast ajast), nagu see Piiri Aadu vastas vana maantee servas teada on.
Mihklil ja Ristel oli kolm poega ja kaks tütart. Juula ja Madis surid lastena; vanem poeg Jaen Vapper abiellus 1892.a Kopli-Nuka Juri tütre Ruudu Väärtnõuga ja neil oli omakorda kaks tütart ja kaks poega. Kindlad andmed Jaaniõue Jaani poegade Mihkli (1896–1942) ja Madise (s.1899) osavõtu kohta Vabadussõjast siinkirjutajal seni puuduvad, kuid Mihkel sai omale Lahekülas mõisa südame ja rajas seal Mõisa koha. Väidetavalt olla Lahekülla viidud ka Jaaniõue maja ja see Soonda suits kadus nähtavasti 1920-ndatel.
Jaaniõue vana Mihkli noorem poeg – Mihkel jun.Vapper (1874–1941) abiellus 1909. aastal Lõetsa Sassi Tähve tütre Kadriga (Ekaterina Vilto) ja asuti Kadri vanaema juurde Lalli Saadule. Lalli loos on pisut ka nende pere hilisemast käekäigust juttu.

2. NUUDI

 Õuemärk
Läbi 18. sajandi adrarevisjonide seisis Soondas söötis Jahni Michel’i arvestusüksus, kus alles 1760-ndatel hakkas Soonda altotsa viimase taluna (põhja pool teed) koormisi kandma naabritalu Mihkli perepoeg, Toomase vanem poeg Nuut (Nuth; ~1732-72). Mihkli talu, millest edasises eraldu juttu tuleb, oli juba 1750-ndatel taasasustatud, kuid seal Suuremõisale koormisi kandma hakanud Toomase päritolu ei ole selge. Tõik, et tema vanem poeg Muhus harva-esinevat nime kandis, viib mõttele, et Toomas võis Muhusse sisse toodud olla. Naiseks oli tal üks teadmata päritolu Ann, milline ka just levinud muhu nimi ei ole. See tähendaks, et pärastine suur Muhu Väärtnõude suguvõsa, kuhu õigupoolest ka Nuudi Soopardid kuuluvad, oleks mitte-muhu (tõenäoliselt siis Hiiumaa) juurtega!
Nuut suri 40-aastaselt ja tema lesele Rõõdale tuli arvatavalt samal aastal koduväiks üks Aad (~1746–1810), kes nii 1778.a vakuraamatus kui 1. hingeloendis talu peremeheks oli. Tema pojad Mihkel ja Tähve asusid hiljem Matsile ja said seal priinime ÄKKE, aga Nuudi poeg Mats (~1760–1832) oli teise loenduse ajaks 1795.a kodus peremeheks kinnitatud. Tema järglased said priinimeks SOOPARD. Pisut hiljem püüame Matsi kontekstis tõestada, et koduväi Aad Nõmmküla Tõnu-Aadult Soonda tuli ja selle juures jääb ainsaks probleemiks, kas Nuudi lesk Rõõt Targa Matsi tütar oli (nagu teise abielu kanne väidab) või hoopis Mälast pärit (nagu esimene hingeloend  kinnitab)?! Lisame, et Mihklil peremeheks jäänud Nuudi noorema venna Mihkli järglased said nimeks VÄÄRTNÕU ja sellest sai arvukaim Soonda sugupuu, mille üheks haruks veel Soopardide sugupuu osutub. Edasises tuuakse Mihkli talu juures selle sugupuu lihtsustatud skeem.
Matsil sündis Tusti Tooma Marega kaks tütart (surid lapseeas) ja 1790.a kaksikud pojad Aad ja Mihkel. Viimane võeti 1813.a nekrutiks ja temast rohkemat teada ei ole. Aad abiellus 1811.a Andruse Andruse tütre Marega, kuid suri 8 aasta pärast, jõudmata peremeheks saada. Peale vana Matsi surma on 1834.a loendis peremeheks sugulastalu Mihkli perepoeg Tõnis Väärtnõu (1796–1861), kes noorelt surnud Aadu lesele koduväiks asus ja teda märgib peremehena ka 1850.a loend.
Tõnisega sündisid Marel veel kaks tütart ja kaks poega – Andrus suri 5-aastaselt; Mihkel (1824-56) jõudis abieluni, kuid suri ka noorelt (tema kaks poega Tupenurme Panga Kadriga surid väikestena). Peab tõdema, et Nuudil on mitme põlve mehed noorelt surnud. Ka pärimisõiguslik Aad Aadu poeg (1819-59) suri 40-aastasena paar aasat kasuisast Tõnis Väärtnõust varem, kuid temast jäid jälle kaks poega (Jaen ja Juri), kes 1860-ndatel noorte meestena kohta pidama hakkasid (lisainfot sellest perioodist peaks Suuremõisa kogukonna-kohtu protokollidest saama). Vanem vend Jaen Soopard (1842–1922) on siiski peremeheks jäänud ja 4 aastat noorem vend Juri paistab olevat omale Kearu vabadikukoha ehitanud.
Jaen Soopardil oli Levalõpma Poali Ristega (Saaremäel) neli poega ja kolm tütart. Üks vanematest poegadest (Mihkel) ja kaks tütart surid aastastena, kuid kolm poega ja noorim tütar Kadri abiellusid. Vanas eas võttis Jaen omale naabriperest veel teise naise – Mihkli Madise tütre Kadri Väärtnõu (1857–1941), kellega tütar Liina sündis (suri noorelt tiisikusse). Sellega seoses võiks märkida, et Jaani teise poja Juri naine oli samuti sündinud Kadri Väärtnõu (1866–1938; Viiraküla Tiiriki-Mihklilt) ja nii oli Nuudil 20.s esimestel aastakümnetel kaks Väärtnõust Soopardiks saanud Kadrit. Ühtekokku on aga 19.s jooksul Muhus 18 Kadri Väärtnõud sündinud – neist 14 Soondas!
Jaani esimene poeg Juri Soopard (1865–1932) jäi loomulikult kodus peremeheks, aga nooremad vennad Jaen ja Villem on kodust välja läinud: Jaen oli hiljem koduväina Poali-Jaagu Nukal ja ilmasõtta jäänud  Villemi pere hiljem Ruusiaugul.
Juri ja “noore” Kadri kolmest pojast kaks surid jällegi noorelt (1897.a sündinud Mihkel põdes tiisikust, läks vabatahtlikult Vabadussõtta, kuid haiguse süvenedes suri teel koju 1919.a oktoobris). Juri jun. Soopard (s.1899; eestindas oma perekonnanimeks SOOÄÄR) abiellus 1927.a Oina Juri Aadu tütre Liinaga (Kask) ja tema nimel oli 35,27-hektarine Nuudi-Aadu talu. Meenutame, et hingeloendites kandis talu veel rootsiaegset Soonda Jaani nime.
Juri Sooäär oli EV aastail Pöide võitööstuse raamatupidaja. Koos Rootsivere Runni-Mihkli Ivan Piraga (Soonda juurtega) oli ka Nuudile koorejaam rajatud (kuni Liivale meierei ehitamiseni).
Juril ja Liinal sündisid 1928.a tütar Valve (lõpetas hiljem Tallinna Mäetehnikumi) ja selle järel neli poega. 1959.a loenduse ajal oli Nuudil (peale Juri ja Liina) kirjas vanema poja Arno pere (naine Aino Maripuu, tütar Anne ja poeg Andres), kuid Arno ehitas omale Hellamaal (“Ühismaa” planeeritud keskus-asulas) oma maja; teine vend Kalju asus Kirguvalla Vallile ja koju jäi Vello-Jüri Sooäär (s.1939) oma perega. Noorim vend Jaan lõpetas insenerina TPI ja oli aktiivne liige TPI meeskooris. Vello poeg Imre Sooäär (2011.a Riigikogu koosseisu saadik) on koos hollandlasest äripartneriga Pädaste mõisa uus omanik.

[Kearu]

 Õuemärk
Ametlike piiride järgi jääb Nuudi vana Juri vabadikukoht hoopis Mäla küla territooriumile, kus seda omakorda peaks meenutama, kuid oma asustuselt on ikkagi Soonda kohaga tegemist. Sellele “kahesusele” osundamiseks märgime siin ja edasises taolisi kohti nurksulgudes.
Arvatavalt sel ajal (hiljemalt 1870-ndatel), kui pärimisõiguslik Jaen Aadu p. Soopard (1842–1922) Nuudil peremeheks sai, on noorem vend, 1846.a sündinud Juri Soopard omale küla põldude lõunapiiril vabadikukoha ehitanud. Ta abiellus 1872.a Mäla Mardi Juri tütre Marega (Vaske) ja võimalik, et majakoht ka sel ajal Mäla Mardi maale sai. Juril ja Marel sündisid neli poega ja kaks tütart. Kaks poega (Tõnu ja Jaen) surid imikueas, kuid Madis ja Mihkel said täisealisteks. 1873.a sündinud Madis abiellus 1906.a Mõegaküla Aadu Elena Väliga, kuid jäi esimese ilmasõja järel kadunuks. Teine vend Mihkel (1878–1955) abiellus 1902.a Jaagu Ruuduga (Keerd) ja asus Saaremaale Maasi valda Randküla Tähvenale. Juri tütred abiellusid (Ruudu sai Pädastesse asunud Juri Madis Äkke naiseks) ja Kearule asus Poali sulase Mihkli (1860-1931) poeg Mihkel Väärtnõu (1885–1955), kes 1908. aastal Tupenurme Vanaga-Juri Ingel Peekeriga abiellus. Mihkel oli Poali Madise noorema venna Mihkli ainus täisikka jõudnud poeg ja arvatavalt asus ka vana Mihkel vanas eas Kearule. Märgime, et eespool nimetatud Kadridest veelgi arvukamalt sündis 19. sajandil Mihkli-nimelisi Väärtnõusid – üle 20! Selle juures äratab tähelepanu, et säilinud andmeil on Kearul kasutatud Poali (arvatavalt vanemat – Rasvade-aegset) õuemärki ja mitte Väärtnõudele tüüpilist kahe rombi kombinatsiooni.
Mihklil ja Inglil sündis 1910.a poeg Mihkel, kes EV aastatel oli Liival meieriks ja peale sõda veel samas võitööstuse juhatajaks. Kas tema või isa Mihkli nimel oli kruntimisandmetes ka 8,96-hektarine Kearu väikekoht (arvatavalt saadi lisaks nn. popsiseadusega eraldatud maale mingi juurdelõige ka Poali talust).
“Noorel” Mihklil 1933.a võetud Tiinaga lapsi ei olnud. Viimati elas Kearul Kristina (Tiina) Väärtnõu (1906-1987; sünd. Jürgenson Simisti Valka-Tähvenalt), kelle juurde kolhoosiajal mitmeid korterilisi paigutati (1959.a loenduse ajal, näiteks, on Kearul kirjas keegi Eino Karla p. Raisman oma naise, Valentine Ivani t. Žukovaga). Tiina pärandas maja Mäla Uustalu Ain Joosepi p. Ülem’ile (s.1964), kes ehitas hoone kaasaegsemaks ja Kearust sai tema pere kodu.

3. MIHKLI

Õuemärk 
Nagu öeldud, ei selgu kuskilt 1750. aastaks rootsiaegsel Jahni Andruse arvestusüksusel Suure-mõisale koormisi kandma hakanud Jahni Thomas’e (~1706–1767) päritolu, kuid temast alates on Mihkli talu järjepidevalt jälgitav. Samas ei tea me ka seda, kus asusid 1674.a aktis kirjas olevad kolm Jahne lisanimega peremeest (Mihkel, Andrus ja Jaak; viimane sai meie algul toodud tabelis üsna suvaliselt Peetri (SN17) reale kirja!). Mihkli katkujärgne sugulastalu Nuudi kandis veel hingeloenditeski Soonda Jaani nime, aga Mihklit nimetavad hingeloendid juba Soonda Mihkliks.  
Toomase arvatav vanem poeg Nuut hakkas 1760-ndatel omaette koormisi kandma, millest juba juttu oli ja noorem poeg Mihkel (1739–1788) oli 1778.a Hellama vakuraamatus ning esimeses hinge-loendis kodus peremeheks märgitud. Tal sündis Pärdi (Tõnu-Mihkli) Pärdi tütre Kadriga kuus poega (ainus tütar Mare suri 2-kuuselt) ja sellega oli suurele Väärtnõude sugupuule põhi pandud. Edaspidi jõudsid Väärtnõud Soondas peale Mihkli veel nelja tallu (Peetri, Suure-Tähvena, Poali ja ajutiseks peremeheks Nuudil), rääkimata mitmetest vabadikukohtadest. 20. sajandiks oli aga Soonda Väärtnõusid Igakülas, Pädastes, Raugil, Vanamõisas, Viirakülas jne. Nende hargnemiste jälgimise hõlbustamiseks toome siin ühe lihtsustatud skeemi:

Soopardid ja Väärtnõud

Olgu öeldud, et Mihkli kuuest pojast kolm surid järglasteta ja neid skeemil ei kujutata, nagu ka eespool jutuks olnud Soopardide esiisa Nuudi järglasi. Veel ei ole skeemile “mahtunud” Suure-Tähvena Aadu kolmas poeg Aadu (1825–1914), kes Igakülas sulaseks oli ja kelle poeg Madis Väärtnõu (s.1848) hiljem Soonda tagasi tuli ning Poali talu “pankrotist välja ostis”.
1795. aastal oli Mihklil peremeheks Mihkli teine poeg Andrus Väärtnõu (1769–1853; esimene poeg Toomas suri väiksena). Neljas poeg Tähve pandi nn. reguleerimiste ajal endises pastoraadi talus Peetril omaette peremeheks ja kuues poeg Aad seati 1830-ndatel Suure-Tähvenal peremeheks.
Peremees Andrus oli 1792.a abiellunud Vanamõisa Tähvena Tähve tütre Rõõdaga ja sündisid viis poega ning kolm tütart, kes kõik abieluni jõudsid. Neist noorim, Andrus (1810-57) on skeemil näitamata. Ta oli kodus sulane ja tema ainus täisikka jõudnud poeg Mihkel Väärtnõu (1844–1908) on Poali-Jaagu perede naabrusse Nuka vabadikukoha rajanud.
Kuigi 1850.a hingeloendis on vana Andrus veel peremeheks märgitud, oli sisuliselt juba peremeheks tema esimene poeg Jaen (Joan) Väärtnõu (1794–1855), kes vaid paar aastat isast kauem elas. Teine vend Tõnis (1796–1861) oli ajutiseks peremeheks Nuudil ja kolmas vend Juri (1803–1887) on 1850. aastaks Igaküla Runnile (sel ajal Runni-Pendi) viidud. Tema järglastest on Igaküla loos lähemalt juttu, aga märgime, et Suuremõis loobus oma sellest talust Igakülas ja Juri poeg Jaen (1826–1900) pandi 1860-te lõpul Viiraküla Tiiriki-Mihklil peremeheks. Andruse neljas poeg Mihkel (1806-90) kasvas üles onu Tähve juures Peetril ja oli hiljem samas sulaseks (ta võis ühtlasi olla üks esimesi küla-kooliõpetajaid Soondas).
Viimane hingeloend Jaani surma järel Mihklil peremeest ei märgi, aga tallu oli selleks ajaks jäänud 7 meeshinge ja Jaani esimene poeg Madis Väärtnõu (1821-1867) oli igati pärimisõiguslik. Jaani teine poeg Mihkel/Mihail (1823-1875) oli 1846.a. oma tädi Mare (1798–1881) perekonda Raugi Matsile kasupojaks võetud ja sai hiljem seal peremeheks; kolmas poeg, 1830.a sündinud Tähve võeti 1850.a. nekrutiks (skeemil puudub!), aga peale selle jäid koju veel Jaani kolm nooremat poega Juri, Kaarel ja Jaen (viimane poeg sündis 1845.a surnuna). Juri sai omale Suuremõisas Põllu latsikoha; Kaarel ostis ennast nekruti-kohustusest vabaks ja rajas omale Tammiku koha, kuid noorim vend Jaen (1839-83) võis mõne aja Mihklil peremeheks olla, kuni noorelt surnud Madise pojad täisealisteks said. Selle järel paistab ta Viiraküla Tiiriki-Mihklile omast vanema onupoja ja nimekaimu Jaen/Ivan Väärtnõu sulaseks läinud.
Peremees Madis abiellus 1848.a Lepiku-Mihkli Andruse tütre Eeduga ja sündisid neli poega ning neli tütart. Kaks tütart surid lapseeas, kuid kõik neli poega said täisealisteks. Esimene poeg  Mihkel Väärtnõu (1852–1920) jäi nähtavasti peremeheks, aga andmeid talu mõisalt välja ostmisest siinkohal esitada ei ole! Kolm nooremat venda (Madis, Jaen ja Juri) pidasid koolmeistri ameteid (peale Soonda veel Koguvas ja Madis vist mujalgi). Mihkli ainus poeg Mihkel suri 6-nädalaselt ja tütar Ruudu (1879–1964) jäi vanatüdrukuks. Peale Mihkli surma on peremehe rollis olnud noorem vend Jaen Väärtnõu (1863-1936), kes varem Soondas kooliõpetajaks oli. Koguvas kooliõpetajaks olnud Juri (1865–1911) suri vallalisena kopsupõletikku ja vanem kooliõpetaja ametit pidanud vendadest, Madis  (1854–1917) suri samuti järglasteta, kuigi oli 1879.a Nautse Laasu Mare Kolloga abiellunud.
Peremeheks jäänud Jaanil oli Kõinastust võetud Ingel Võrklaevaga viis poega ja kaks tütart. Kaks vanemat poega surid noorelt (Madis 1918.a grippi ja Jaen 1914.a kõhutüüfusesse); nooremad pojad Arturi, Eduardi ja Bernhardi võttis maailmasõda. Nii jäi 38,19-hektarine Mihkli talu juba viimase sõja ajal meespereta. Tagatipuks põlesid hooned 1944.a sügisel maha. Vana Mihkli tütrele Ruudule (s.1878) ja Jaani tütrele Juulale (s.1903) – mõlemad vallalised – kohendati elamiseks üks alles jäänud õuemaja ja nemad kahekesi olid Mihkli elanikeks ka 1959.a rahvaloenduse ajal. Ruudu suri 1964. aastal ja Juula 1976.a liiklusõnnetuse tagajärjel. Koha olla viimase maareformiga pärinud Juula õetütar Milvi Oidekivi-Metsaalt ja võib-olla on see Väärtnõude tüvitalu Soondas lihtsalt "varjusurmas" ning oma aega ootamas?!

[Nuka]

Formaalselt jäi see nüüdseks kadunud vabadikukoht pigem Mäla küla territooriumile (Poali-Jaagu perede lähedusse) ja selle rõhutamiseks on siinse lõigu pealkiri nurksulgudes, aga et tekkepõhiselt siiski Soonda vabadikukohaga tegemist, on otstarbekam seda hoopis Soonda kontekstis meenutada. Mihkli vana Andruse noorim poeg Andrus (1810-57) oli Mihklil sulaseks ja tal oli Mõisaküla Laasuga Kadriga kaks poega ning kaks tütart. Vanem tütar Ingel sai mehele, noorem poeg Andrus suri 7-aastaselt, aga Mihkel Väärtnõu (1844–1908) on Poali-Jaagu perede läheduses omale Nuka vabadikukoha ehitanud, kus ta paistab vallaliseks jäänud noorema õe Ristega elanud. Mihkel võttis 1872.a Võllast ka naise, aga abielu oli lastetu. Seevastu sündis õel Ristel 1878. aastal vallastütar Mare (1878–1962), kellele Nuudi perepoeg Jaen Jaani p. Soopard (1874-1951) 1906. aastal koduväiks tuli. Jaen olla noores eas Kuivastu mõisa teenistuses (kubjas) olnud. Tal sündisid Nuka Marega kaks poega ja neli tütart. 1906.a sündinud kaksikud Juula ja Mihkel surid väikestena; teine poeg Vassel (1909-1935) jõudis küll täisikka, kuid uppus Vigala jõkke. Hiljuti (2015.a suvel) selgus, et Vigala kandis kasvas üles Vasseli ja Akilina (Mihaili t. Põld) poeg Eldur, kelle järglased Soopardi nime sealmail edasi kannavad.
Jaani ja Mare noorematest lastest kasvasid üles veel kaks tütart, 1912.a sündinud Iisa ja viis aastat noorm Pauline (s.1917), kuid nende hilisem käekäik jääb siinkohal täpsustamata. Kruntimisandmetes oli väike kinnistatud 1,96-hektarine Nuka nimega maaüksus (Lit.32) Kadri Väärtnõu nimel ja nähtavasti on tegemist vana Mihkli lesega, kes küll Võllas Inglina sündis ja Elenaks ristiti, aga luteriusus peale abiellumist kuidagi Kadriks muutus?!
Peale Soopardide (Jaani ja Mare) surma on koht kadunud. Kus Mare 1962.a suri, jääb siinjuures teadmata, aga 1959.a rahvaloenduses seda Nuka kohta enam ei esine ei Mäla ega Soonda küla järgi. Soonda küla järgi oli küll Nuka nimega koht, kus Madis ja Kadri Lahked kirjas olid, aga see peab nn. Raagi nukkas olnud Vike-Nukat märkima, mis pigem juba Liiva territooriumile jääb.

Tammiku

Mihkli vana Jaani viies poeg Kaarel Väärtnõu (1836-1905) abiellus 1861.a Simmu Kadri Vapperiga ja rajas omale sel ajal Liivalt Mälasse mineva tee äärde vabadikukoha. Neil oli Kadriga viis poega ja kolm tütart. Kolm vanemat last ja veel poeg Mihkel surid imikueas ning üles kasvasid kaks poega ja kaks tütart. Vanem poeg, 1869.a sündinud Jaen Väärtnõu soetas omale hiljem Kuivastus Tammiku asunduskoha ja noorem vend Villem Väärtnõu (1883–1953) jäi Soonda Tammikule. Kruntimisel moodustati 8,12-hektarine Tammiku väikekoht Villem Väärtnõu nimel. Villemi vanem poeg Eino Väärtnõu (1915-1997) töötas enne sõda laevamehaanikuna. 1940.a venelased interneerisid laeva meeskonna ja peale mässukatset mehed vangistati. Nii elas Eino sõja aja vangistuses (ja Leningradi blokaadis) üle. Villemi noorem poeg Albert suri aastaselt leetritesse.
1959.a olid Tammikul Eino oma naise Senniga (Ksenia Andrei t. Jürgenson/Saluste Või Jurilt) ja lõpuks jäi Senni Tammikule üksi.

4. PEETRI

Õuemärk 
Peetri talunimi, nagu algul selgitatud, pärineb kindlasti kellamehelt Peetrilt (~1726–1811), kes ühes kolmest rootsiaegsest pastoraadile kuulunud talust Soondas viimane kiriku Erbkerl oli. Ta võis pastor Kellmani toodud hiidlase Kristjani (~1718–1810) noorem vend olla, kuigi dokumendid seda kuskil ei kinnita.  Algul toodud tabelireale (SN17) on rootsiaegsed juba nimetatud 1674.a Jaani Jaak ning 1695.a Heimo Mats küll üsna tinglikult kantud, aga  katkujärgset adrarevisjonide arvestusüksust enne kellamehe Peetri  Soondasse paigutamist ei selgugi.
Kui Soonda küla hakkas mõisapiiride korrastamisega 18.s lõpul Suuremõisale kuuluma, pandi siin omaette peremeheks Mihkli neljas perepoeg Tähve Väärtnõu (1774-1852). Muide, ka 1790-ndatest Mihklil peremeheks olnud Tähve vanemat venda Andrust nimetatakse 1806.a sündinud poja meetrika-kandes juba Peetri Andruseks ja võib-olla laiendas elujõuline Mihkli talu päris "iseeneslikult" oma eluruumi..
Tähve võttis 1801.a Mäla Jaani-Andruse Mihkli lese Mare (pärit Koguvast) naiseks ja sai ühtlasi kolm kasutütart tallu. Tal sündisid Marega veel kolm poega ja kaks tütart, aga kaks vanemat poega surid lastena. Ainsana kasvas üles noorem poeg Jaen/Ivan Väärtnõu (1816-99). Viimane hingeloend ei märgi Peetril kinnitatud peremeest, aga tallu oli arvatud veel Jaani onupoja – Mihkli Andruse poja Mihkel Väärtnõu (1806-90) pere. Kindlamad andmed puuduvad, kuid Mihkel võis ühtlasi Soondasse rajatud külakooli üks esimesi koolmeistreid olla. Kui mitte tema, siis tema poeg Juri on omale Koplinuka vabadikukoha ehitanud.
Jaen Tähve p. Väärtnõu abiellus 1838.a Igaküla Ansu-Matsi Eed Osaga ja pere on usuvahetusel õigeusku läinud. Jaanil ja Eedul sündisid viis tütart (noorim suri 5-aastaselt) ja 1853.a ainus poeg Matvei. Esimene Hellama kogudusenimekiri (1868-79) märgib Ivan Terenti poega Peetri peremehena.
Poeg Matvei (Madis) Väärtnõu (1853–1919) võttis 1872.a Paenase Ansu Mare Auväärti naiseks ja sündisid neli poega ning neli tütart. Muide, Madis hakkas oma lapsi taas luteriusku ristima. Madise ja Mare kolmas poeg Mihkel (1889) suri nädalaselt ja neljas poeg, 1890.a sündinud Vassili kadus 1925-30. aastate koguduse-nimekirjast. Teadaolevalt jõudis ta Ameerikasse, kus tema järglasi hiljemgi elas ja Wartnaw nime kandis. Peale Madise surma jagasid vanemad pojad talu omavahel: Jaen Väärtnõu ehitas omale Peetri-Jaani koha ja noorem vend Madis Väärtnõu (1882–1947), keda Hellama nimekirjad ikka Matveiks nimetavad, jäi Peetrile.
Noor Madis (Matvei) abiellus 1909.a Nautse Rannaeite Mihkli tütre Elenaga (Kann) ja viimane kogudusenimekiri märgib nende 1913.a sündinud tütart Lidiat ning kahte nooremat poega. 1919.a sündinud Artemi suri aastaselt ja Peetrile jäi 3 aastat noorem vend Albert Väärtnõu. Kruntimisandmetes oli 22,79-hektarine Peetri pooltalu Matvei Väärtnõu nimel, aga 1959.a loenduse ajal oli Peetril Albert Väärtnõu 5-liikmeline pere – naine Drosiida (s. Lahke,Viiraküla Reinult), tütred Milvi ja Asta ning poeg Jüri. Milvile tuli kolhoosiajal koduväiks Nikolai Lasn Rässa Laasult, aga hiljem olla Peetri koht saanud Kuressaares elava Jüri Väärtnõu nimele.

PEETRI-JAANI

Peetri vana Madise vanem poeg Jaen/Ivan Väärtnõu ehitas oma kruntimisel 24,66-hektariseks saanud pooltalu külast Liiva pool (selleaegsest maanteest põhja pool) välja juba 20.s algul. Kohta olevat ka läheduses olnud hobuste karjamaaga seoses Ingu-Peetriks kutsutud. Koduloolased peaksid täpsustama, kas oli sellesama ruunade kopliga tegemist, mida ka Munnimoaks on kutsutud (Munnimoa mulk on Soonda toponüüm).
Jaen oli Kõinastu Teetli Ristega abiellunud (laulatus võis Jaani kirikus toimuda!) ja neil on kokku viis tütart ning neli poega sündinud. Kaks tütart ja kaks poega surid lapseeas; täisikka jõudnuist osa on juba EV algaastail (Ekaterina ja Johann) Tallinna asunud. Viimases koguduse-nimekirjas oli Peetri-Jaanil Jaen oma teise naise (Raissa Tihoni t. Paist) ja nooremate esimese abielu laste, 1913.a sündinud Akilina ja 5 aastat noorema Vassiliga kirjas. Ka Akilina ette on märgitud "Tallinnas"; mis Vassilist sai, jääb ebaselgeks, kuid 1959.a oli 85-aastane Ivan Peetri-Jaanile üksi jäänud ja järgise aastasaja alguseks olid kohast vaid rehalse kivimüürid alles jäänud.

Koplinuka

Mihkli Andruse neljas poeg Mihkel Väärtnõu (1806-90) on läbi kõigi hingeloendite Peetrile märgitud – algul kasvandiku (zögl) ja hiljem sulasena. Eespool oli juba spekuleeritud, et ta võis üks esimesi Soonda küla-kooliõpetajaid olla, aga kindlaid andmeid selle kohta ei ole esitada. Ta abiellus 1830.a Külasema Mäe-Tooma Andruse tütre Kadriga ja sündisid neli tütart ning kolm poega. Kaks tütart ja vanem poeg Juri Väärtnõu (1842–1920) jõudsid abieluni (teine poeg Joann suri aastaselt ja noorim poeg Mihkel 19-aastaselt). Võimalik, et juba vana Mihkel omale Liiva tee äärde (nn. Raagi nukka) vabadikukoha ehitas, kuid kindlasti oli koht sel ajal olemas, kui Juri 1868. aastal Paenase Ansu Mihkli tütre Kadri naiseks võttis. Muide, Juri oli õigeusku läinud ja tema mõlemad abielud laulatati Hellamal, aga lapsed ristis ta jälle luteri kirikus, kus meetrikad teda Kopli Jegoriks nimetavad.
Esimese Kadriga sündisid Juril/Jegoril kaks poega ja kaks tütart, kelledest kaks nooremat (Riste ja Mihkel) väikestena surid. Tõnu abiellus 1902. aastal Vanamõisa Simmu Tõnu tütre Ruuduga ja nende 8 last on luteri meetrikas kirjas, aga mis sellest perest peale esimest ilmasõda sai, ei ole selge.
Jegori esimene Kadri suri 1884. aasta veebruaris ja samal aastal võttis ta Suure-Tähvena Aadu tütre Kadri teiseks naiseks. Temaga sündisid veel kolm poega, kelledest kaks (Jaen 1885-1909 ja Mihkel 1891-1908) noorelt surid. Noorim poeg Joosep Väärtnõu (1893–1976) oli järgmine vabadikukoha pidaja. Ta oli noores eas (sel ajal, kui poolvend Tõnu veel Koplinukal elas) Peterburis ja abiellus seal 1920. aastal ühe eestlannast lapsehoidjaga – Aliide Andrei t. Jakin-Lätt, pärit Äksi-Kassinurmest. Nad tulid Koplinukale (selleks ajaks pidi poolvend Tõnu oma perega olema Muhust lahkunud) ja siin sündisid nende kaks poega ning 1926.a tütar Senta Linda Margaretha. Viimane sai peale sõda Otepää kanti mehele; vanem poeg Edgar-Juri suri 3-aastaselt sarlakitesse ja 1959.a olid Koplinuka elanikeks Joosep naise Aliidega ning nende noorem poeg Harald-Mihkel oma naise Vaikega.
Kruntimisandmetes oli Joosep Väärtnõu nimel 4,78-hektarine Kraagi nimega popsikoht. Selle nimega vanast käsitööliste  eluasemest siinkandis tuleb edasises Soonda Jaaguga seoses veel eraldi juttu..
1960-ndatel soetas Harald Paistidelt Võlla asunduse Tammevälja koha ja Koplinuka müüdi arheoloog Jaan Tammele suvekoduks. Kunagi põhja pool maanteed olnud koht jääb uuest maanteest lõuna poole (vana ja uue maantee vahele) ning oli 21. sajandi teiseks aastakümneks nii tiheda metsa sisse kasvanud, et maanteele selle toredus sugugi näha ei olnud.

5. (TARGA-)MATSI

 Õuemärk
Alguses oli juttu, et esimestes adrarevisjonides oli Soonda kolmandaks (koos “päris” Targaga) peremeheks Terka Matz, aga selgusetuks jääb, kas Mats sel ajal külas või Targal koormisi kandis. Loomulikult said meie tabeli Matsi reale (SN12) rootsiaegsed Nigula Mats ja Nigula Tähve jällegi tinglikult kantud. 1750. aastaks oli Mats surnud, sest revisjon märgib perepeaks leske – nähtavasti veel 1782.a loendis 91-aastaseks märgitud Nõmmkülast pärit Inglit, kuigi tema nime adrarevisjoni ei märgitud. Seega teame katku üle elanud Matsist üsna vähe ja kuna tema järglasi 19. sajandil ei olnud enam priinime saamas, siis on isiku-andbebaasis 14-le hingele omistatud tinglik priinimi /TARGA/. Võib oletada, et Matsi pojad Jaak ja Asmus hiljemalt 18.s keskel külla, pärastise Matsi talu kohale asusid (kui see kohe peale katku ei sündinud) ja veel 19. sajandil kannab talu (vähemalt hingeloendites) Targa-Matsi nime.
1778.a Hellama vakuraamat märgib peremehena Matsi vanemat poega Targa Matsi Jaak (~1736 – 1816), aga et Jaagul ainult tütred olid sündinud, on vist põhjuseks, miks esimene hingeloend vakuraamatus vabadikuks märgitud noorema venna Asmuse (~1742–1795) taas peremeheks nimetab. Asmusel nimelt oli ka poeg Tõnis (1770–1809) sündinud (peale selle neli tütart), aga temast siiski peremeest ei saanud. Teine hingeloend märgib jälle peremehena Jaaku, aga 1811. aastaks on Matsi järglastest lõplikult vabadikud tehtud ning peremeheks talus pandud Nuudi väimehe Aadu poeg Mihkel Äkke (1773–1828). Siinkohal peaks tutvustama üht kummalist seika 1795.a loendis. Nimelt Soonda 7. talus (selle hingeloendi läbiva numeratsiooni järgi nr.1052) oleks nagu kaks peremeest: 1) Wirth Targa Matzi Jaack ja 2) Wirth Hindrik. Viimane osutub meetrikate põhjal Nõmmküla Tõnu-Aadu Tõnise pojaks, kes 1782.a Tõnu-Aadul sulase seisuses oli (peremeheks tema vanem vend Mihkel). 1811.a loend väidab Hindriku 1796.a surnud olevat, kuigi vastav meetrikakanne on leidmata. Lisaks peaks osundama abielu-meetrika kannet 1772. aastast, kui kolmandal advendi-pühapäeval laulatati Mikli Tonnise p. Aad ja Sonda Matsi tochter (nimi märkimata!). Need osutusid isiku-andmebaasis fiktiivseteks isikuteks, sest neid ei esine hiljem ei hingeloendites ega meetrikates. Et samal ajal oli teadmata abielukanne, kui üks Aad Soonda Nuudi lesele Rõõdale koduväiks tuli ja see pidi  parajasti 1772.a paiku juhtuma, kuna tulevane Matsi peremees, Nuudi Aadu ja Rõõda poeg Mihkel 1773. aasta 1. septembril sündis, oli loomulik oletada, et just see 1772.a 3. Advendi laulatus peab Rõõda teist abielu tähendama! Problemaatiliseks jääb vaid see, miks abielumeetrika Targa Matsi tütrest räägib, aga esimene hingeloend Aadu naist (ja arvatavat Nuudi leske) Mäla Andruse tütreks nimetab?! Kui koduväiks tulnud Aad võis üsna usutavalt olla Nõmmküla Tõnu-Aadu Tõnise poeg ja seal peremeheks jäänud Mihkli ning eespool nimetatud Hindriku kolmas vend, siis välistada ei saa ka võimalust, et Aad kõigepealt Targa Matsi tütrele (kelle nimi teadmata jääb!) koduväiks asus, aga see noorelt suri ja Aad alles selle järel Nuudi lesele koduväika läks!? Esmapilgul võib see “hiromantiana” tunduda, kuid arvestagem, et perekonnanimede-eelsel ajal peab pahatihti taolisi oletusi tegema. Kindlamat selgust selles “müsteeriumis” võiks anda see, kui kõik reguleerimisaegsed Tamse ja Suuremõisa omavahelised hingede vahetused ja nende “bilanss” läbi analüüsida, kuid et siin korraga enam kui kahe mõisa vehelised vahetused võivad mängus olla, siis on see üpris keeruline ülesanne (eeskätt info puudulikkuse tõttu). 
Koos Mihkel Äkke peremeheks seadmisega oli Matsile paigutatud ka tema noorem vend Tähve Äkke (1777–1834), kes enne surma Lauri-Aadul peremeheks pandi ja seal on tema järglastest juttu. Peremees Mihklil oli neli poega ja kolm tütart. Vanem poeg Jaen Äkke (1802-85) sai isa järel Matsi peremeheks, teine vend  Mihkel (1805-1895) sai sajandi teisel poolel peremeheks Soonda Juril; kolmas poeg Andrus võeti nekrutiks ja noorim poeg Juri suri 3 nädala vanusel.
Jaen Äkkel oli noores eas kaks vallaslast Kaegu Jaagu noore lese, Soonda Andruse Juri tütre Ristega, kelledest Kansi loos pisut juttu on ja veel vallastütar Korista Lutsiga. 1821.a võttis Jaen Linnuselt naise ja sündisid tütar ning kolm poega. Ingel suri 1840.a ja samal aastal võttis Jaen Päraselt teise naise (Rõõt Läheb), kellega samuti tütar ja kolm poega sündisid. Ka Rõõt suri 40-aastaselt ja 1854. aastal võttis Jaen veel kolmandagi naise – Jaagu Mihkli tütre Riste (Kirves). Temaga sündisid veel poeg Joann ja tütar Kristina. Nii sai Jaanil 10 seaduslikku ja kolm vallaslast ilmale. Kõigi nende käekäigu jälgimine läheks siinkohal pikale. Märgime, et Koguva muuseumis peaks olema Sulev Äkke koostatud Äkkede sugupuu, kust asjahuvilised võiksid täiendavat teavet saada. Olgu siiski öeldud, et Jaani vallaslapsed jõudsid kõik abieluni, aga seaduslikest  poegadest on teada esimese abielu poegade Mihkli ja Andruse ning teise abielu poja Madise abielud (kahe varasema abielu tütred surid lapseeas).
See, mis 19.s viimasel veerandil Matsil toimus, jääb kirikukirjades üpris segaseks. Jaani esimese abielu esimene poeg Aad suri 10-aastaselt; Mihkel (1829-88) abiellus 1853. aastal Tupenurme Saare Priidu tütre Marega ja neil sündisid 4 poega ning kaks tütart, aga peremeheks ei ole luterlaseks jäänud Mihkel Matsil olnudki. Paistab, et ta soetas omale Suuremõisas samuti Matsi nime saanud latsikoha ja teine vend Andrus/Andrei, kes mõisas aidameheks  oli, sai omale samas Aidamäe latsikoha. Esimene Hellama kogudusenimekiri (1868-79) märgib peremehena Matsil hoopis vana Jaani 2. abielu poega Madis/Matvei Äkke (1842-79), kes 37-aastaselt suri. Temast jäi Simmu Ristega (Vapper) kolm tütart ja ainus poeg Jaen Äkke (1875–1957), kes 20. sajandi Matsi peremees oli. Peaks lisama, et  Suuremõisa asunud Mihkli esimene, Soondas 1855.a sündinud poeg Mihkel Äkke suri 1914.a vallalisena, aga ta võis peale onu Madise surma mõne aja isegi Matsil peremees olla, sest Madise ainus poeg Jaen oli isa surma ajal alles 4-aastane! Selle Mihkli noorem vend, samuti veel Matsil sündinud Madis ehitas omale Soondas Ristipõllu vabadikukoha ja kolmas Suuremõisa Matsi Mihkli esimese abielu poeg, 1870.a sündinud Juri/Georgi Äkke sai hiljem Kuivastus Peedu asunduskoha. 
Kruntimisandmetes oli 40,38-hektarine Matsi talu Jaan Äkke nimel. Ta oli 1904.a abiellunud Juula Noorega ja viimane luteri personaalraamat märgib nende kahte tütart ning kolme poega. 1959. aastaks oli Matsile jäänud Jaani 80-aastane lesk Juula oma vanema poja, 1907.a sündinud Arturiga. Arturi noorem vend Herbert jäi viimasesse sõtta, aga 1925.a sündinud Vambola on kodust välja läinud. Artur suri 1983.a järglasteta ja koha päris Arturi vanema õe Liina 1927. aastal sündinud vallaspoja Manivald Äkke poeg Aivar Äkke. Alalisi elanikke peale Arturi surma Matsil enam ei ole ja uuel aastatuhandel on see põlistalu veel vaid suvekodu staatuses.

Ristipõllu

Ristipõllu on vana Soonda toponüüm. 1800.a kaartidel kannab Soondast Liivale mineva maantee ja Eitmeaa tänava vaheline põllumassiv nime Risti Põld. Selle põllu serva (Ruusiaugust Pira poole) ehitas Matsi Mihkli teine poeg Madis/Matvei Äkke (s.1865) omale millalgi 19.s lõpul vabadikukoha. Ta abiellus 1892.a Kaegu-Tähvena Tõnu (Timofei) tütre Ekaterinaga ja sajandi-vahetuse Hellama nimekiri märgib nende kahte tütart ning kahte poega. Noorem poeg Joosep (1899–1906) suri poisieas; vanem vend, 1896.a sündinud Matvei jun. Äkke asus täisikka jõudes Hellama Saarele, kus koht oli kauge sugulase – Juri Tähve poja Ivani õnnetu surma järel juba 1889.a peremeheta jäänud.
Ristipõllu vana Madise noorim tütar Irina (1901-44) teenis mandril taludes suilisena, abiellus seal 1927.a endise tsaariarmee ohvitseri Stepan Tsistousov’iga (1898-1932) ja mõne aja elati Raegma Uuetoal. Neil sündisid kaks poega, Ilmar (1928) ja Arkadi (1931-96). Irina muutis 1935.a oma perekonnanimeks Põldemaa.
1944.a 29. septembri öösel, kui nõukogude väed Muhu saart “vabastasid”, jäi Irina (poeg Ilmari kinnitusel, kes Ruusiaugu keldrist venelaste liikumisi olla jälginud) vene dessantüksuse kätte, kui ta Ristipõllult Ruusiaugule oli tulemas ja poja arvates lasti ilmselt maha. Ilmar asus hiljem elama Orissaarde; Arkadi leidis omale Otepääl elupaiga ning peale abielulahutust elas Valgas (suri peale rasket haigust Muhus Liiva hooldekodus 1996.a).
Madise vanem tütar Raissa (1893 – 1943; abielus Paju) tuli peale abielulahutust samuti tagasi Ristipõllule, kuid haigestus 1943.a ja suri sama aasta lõpus Kuressaare haiglas.
Kruntimisandmetes oli 4,04-hektarine Ristipõllu popsikoht Madise lese Ekaterina Äkke nimel. Peale sõda jäi koht tühjaks; seal elasid vaheldumisi Maajärved ja Laugenid kuni 1950.a paiku maja üüriliste poolt maha põletati. 1959.a loendus enam Ristipõllu kohta Soondas ei märgi.
Viimase maareformiga sai 4 hektarit Ristipõllu maad Irina pojale Ilmar Põldemaale tagastatud.

Lembri

Teiseks Matsi vabadikukohaks võiks olla Eitmeaa tänava ääres (Ristipõllu vastas) olnud Lembri koht, mille nähtavasti kunagise Liiva kiriku kellamehe, Koguva Sumari Tähve Tüüri (s.1841) vanem poeg Jaen Tüür (1869-1943) siia rajas, kui ta 1903. aastal Matsi Madise tütre Ristega abiellus.
Soonda pärimuste järgi olla Jaen tulnud Lembrile “Suuremõisa põllalt Kiitsakapesalt” ja tegemist on nähtavasti sama kohaga, mida Kansi loos Maripuu-aia nime all käsitletakse. Seal on Tähve “kellamehe-karjäärist” ja perest lähemalt juttu. Mis ametit Jaen pidas, ei ole kuskilt selgunud, kuid nähtavasti sai ta küpses eas abielludes omale naise kaasavarana Soondas majaplatsi.
Kirikukirjades on Jaanil ja Ristel ainus tütar, 1904.a sündinud Juula, kes 1936.a abiellus ühe meremehe Aleksander Koiksoniga (perekonnanimeks eestindati KODURAND). Viimane jäi Teise Maailmasõtta ja 1959.a rahvaloendusel oli Juula Koikson Suure-Tähvena ainsaks elanikuks märgitud. Nähtavasti oli sajandi algul ehitatud Lembri koht selleks ajaks väga viletsaks jäänud; võib-olla olid ka Suure-Tähvena inimesed oma kodu põlemise järel Lembril ajutist peavarju saanud ja Juula nüüd vastutasuks ajutiselt taastatud Suure-Tähvenale asunud. Teadaolevalt lõpetas Juula oma vanaduspäevad hooldekodus. Kolhoosiajal ehitati Lembri kohale noorloomalaut ja hiljem (peale vabariigi taastamist) tegutses selles üks puidufirma.
Lisame, et kruntimisandmetes oli Jaan Tüüri nimel 4,78-hektarine Lembri nimega posikoht, aga 1959.a rahvaloendus enam sellenimelist kohta Soondas ei tunne.


6. SUURE-TÄHVENA

 Õuemärk
18. sajandi esimese poole seisis Soondas Tönno Michel’i söötis arvestusüksus ja jääb üsna ebaselgeks, kuidas kaks sama nimega üksust (lisaks veel Targa all sama nimega katku üle elanud talu nr.13) tekkida võisid? 1756. aastaks on Hellama mõis saanud Suuremõisalt sellele peremehe – Tönno Michli Steffen (~1720–1781). See Tähve võis olla eespool jutuks olnud Pärdi talu selleaegse peremehe Pärdi esimese abielu poeg (või noorem vend?), kuigi eriti kindel ei saa selles olla. Tõsiasi, et nii seni külas söötis seisnud arvestusüksus kui Targa naabruses katku üle elanud talu sama nime kandsid, sunnib siiski arvama, et 1674.a akti Seppa Tönno järglastega tegemist on, aga paraku ei tea me midagi sellest, kuidas Tammeniiti asumine rootsiaja lõpul või Põhjasõja ajal toimuda võis?! Samas rõhutame, et talu SN23 reale meie tabelis said rootsiaegsed Sepa Roos ja Sepa Pärt lihtsalt sellepärast kirja, et nende jaoks muud kohta ei leidunud, aga lisainfot see tõik meile ei anna!
Teadaolevalt oli Tähvel kuus poega ja kolm tütart. Esimeses hingeloendis 1782.a oli peremeheks Tähve esimene poeg Toomas (~1746-95), kes keskeas suri. Tema lesk sai Lepiku-Jaanil peremeheks pandud Männiku-Jaani Mihkli teiseks naiseks. Toomase kaks poega (Juri ja Tähve) surid väikestena, aga Lepikul kasvasid üles Andrus ja Jaak. Viimane võeti hiljem nekrutiks, kuid 1790.a sündinud Andrusest sai Lepikul kirikumõisa hing ja ta pandi 1820-ndatel Lepiku-Jaanil peremeheks (järglased said priinime SAAR).
Peale Toomase surma oli peremeheks teine vend Tähve (~1750–1827), keda meetrikad nimetavad  Sonda Pitk Teffe. Nähtavasti oli tegemist suurt kasvu mehega ja temalt pärineb ka talunimi, kuigi hingeloendites kandis talu lõpuni Tönno Mihkli nime. Miskipärast abiellus "pitk" Tähve alles 60-aastaselt Vahtna kõrtsimehe Hindriku tütre Madega ja sündisid ka kaks poega, aga need olid isa surma järel alles lapseohtu ja tallu pandi peremeheks Mihkli Mihkli noorim (kuues) poeg Aad Väärtnõu (1781–1851; vt. ka eespool toodud skeemi). Nii sai juba neljas talu Soondas Väärtnõude valdusse (sel ajal oli ka Nuudil Tõnis Väärtnõu peremeheks). Aad lisas Mihkli õuemärgile ühe “pulga” juurde ja hakkas seda oma õuemärgina kasutama. Peaks lisama, et pitka Tähve vanem poeg Jaen võeti 1828.a nekrutiks, aga noorem poeg Juri sai hiljem Rootsivere Runni-Mihklil peremeheks ja priinimeks saadi PIRA.
Aad Väärtnõul kasvas üles kolm poega: Mihkel Väärtnõu (1811—1853) sai isa surma järel paar aastat peremees olla, kuid suri keskeas; teine poeg Tähve (1814-66) pandi Igaküla Uietalul peremeheks ja tema arvukast järglaskonnast saab Igaküla loos täpsema pildi. Kolmas poeg Aad jun. Väärtnõu (1825–1914) elas kõrge eani ja oli ilmselt vanema venna Mihkli surma järel ka peremeheks, kuni Mihkli pojad täisikka jõudsid. Hingeloendite järgi on ta ka Igakülas (Tõnu-Aadul) sulaseks olnud, kuid tema vanem poeg Madis Väärtnõu (s.1848) sai hiljem Poali peremeheks (see oli viies Väärtnõude hõvatud talu Soondas).
Millal varakult surnud Mihkli esimene poeg Andrus Väärtnõu (1832–1872) peremeheks kinnitati, ei ole selge – viimased hingeloendid Suure-Tähvenal peremeest ei märgi, kuid esimene Hellama kogudusenimekiri (1868-79) nimetab Andrust peremeheks. Mihkli teine poeg, 1835.a sündinud Mihkel võeti 1855.a nekrutiks ja temast ei ole rohkem midagi teada. Kogudusekirja järgi olid koju jäänud veel Mihkli tütar Ingel (Elena) ja noorim poeg Tõnu/Terenti Väärtnõu  oma perega.
Peale vana sulase Aadu on Suure-Tähvena mehed suhteliselt noorelt surnud – nii ka Andrus. Tema esimene poeg Ivan suri imikuna ja teine poeg Madis/Matvei oli isa surma järel jällegi alles lapseeas. Arvatavalt oli nüüd peremehe rollis Andruse noorem vend Tõnu/Terenti Väärtnõu (1844–1911), kelle järglased hiljem Laimjalga asusid.
Matvei Väärtnõu (1861–1914) abiellus 1883.a Mihkli peretütre Kristina (Tiina) Väärtnõuga ja kinnitati nähtavasti sel ajal ka peremeheks. Nende esimene poeg suri tund peale sündimist (jõuti siiski Ivaniks ristida). Selle järel sündisid kaks tütart ja neli poega. Vanem poeg Andrei Väärtnõu (1897–1935) oli Vabadussõjas Kuperjanovi pataljonis ja sai II liigi 3. järgu Vabadusristi ning Pädastes asunduskoha (Laasikse), aga ema soovil pidi ta kodus peremeheks jääma ja noorem vend, 1900.a sündinud Timofei pidi Pädaste asuma. 1925-30. aastate kogudusenimekiri märgib, nagu oleksid Pädastesse asunud kaks nooremat venda – peale Timofei ka kolmas vend Jaen. Tegelikult lõpetas Jaen/Ivan Väärtnõu (1902-1945) Õisu piimanduskooli, oli meier (viimati Tõllustes), arreteeriti 1944 ja suri vangina Leningradis. Jaani naine oli Simmu Juula (Ligi, s.1909); nende tütar, 1929.a sündinud Helja sai hiljem Nuudi Kalju Sooääre naiseks ja asuti Levalõpma Vallile.
Madise ja Tiina neljas ning noorim poeg Vassili suri 3-kuuselt; tütar Julia sai Ridasi Nabi Ivan Rihvki naiseks.
Kruntimisandmetest paistab, et Suure-Tähvena talu juba varem oli poolitatud. Nimelt on andmikus kaks maaüksust: 20,71-hektarine “Tähvena” nimega (Lit.42) üksus, mille kohta “Timofei Väärtnõu pärandustomp” märgitud ja mis ilmselt surnud Tõnu osakut märgib ning teiseks 19,12-hektarine “Suure-Tähvena” nimega (Lit.6) üksus Andrei Väärtnõu nimel. Kuna Tõnu järglased Muhust minema läksid, liideti hiljem nähtavasti mõlemad taas üheks taluks.
Viimane Suure-Tähvena peremees Andrei Matvei p.Väärtnõu oli Muhu Piimaühingu asutajaliige ja esimene esimees ning ka Saaremaa Maavolikogu liige 1927-1930. Nn. kolmepere veski (Mihkli ja Nuudiga ühine tuulik) asus Jaagu taga Seamäel (siinset põldu nimetab, muide, Seamäe põlluks juba 1800.a kaart).
Andrei abiellus 1923.a Juri Tiina Äkkega (1903-1946) ja neil oli 4 last: Leida, Laine, Herta ja Elmar (1933-1995). Pärast ema surma pidasid lapsed veel ühe aasta talu, siis andsid selle kolhoosile ja nooremad läksid linna õppima. Vanem tütar Leida (abielus Vokk) oli Liiva koolis kauaaegne õpetaja ja direktor. Pere elas algul Liiva Opmannil ja hiljem ehitati Liival oma maja. Laine (abielus Saluste) õppis aiandus-agronoomiks ja Herta sai Tallinna mehele (Meiner).
1944.a septembris “vabastajate” tulles sai Suure-Tähvena (nagu enamus Soonda lõuna-poolset küla) tulekahjus kannatada, aga Andreist pooleli jäänud betoonblokkidest müürid jäid muidugi alles. Kolhoosiajal tehti siia viljahoidla, kuid 20.s lõpul seati Suure-Tähvenal sisse Andrei nooremate laste ühiskasutuses suvekodu. Aiandus-agronoomist Laine Saluste on õue ka hulgaliselt dendroloogiliselt haruldasi puid ja põõsaid istutanud.
Ilmselt oli hädapärane elamiskoht Suure-Tähvenal kohe peale sõda taastatud, sest 1959.a loend märgib Suure-Tähvena ainsa elanikuna Lembri Juula Koiksonit, aga tema oligi vist siin viimane alaline elanik.

7. KAEGU-TÄHVENA

Õuemärk 
1674.a üleandmisaktis on Soondas kirikule kuuluvate talude hulgas nr.12 Sohnda Pert ja 1698.a kaardil numbriga 6 Perdi Jurgen ning nemad said ka meie tabeli SN06 rea vastavatesse veergudesse märgitud, aga Aljava juurtega Joosep Naaber oleks ehk arvanud (või mõne pärimuse järgi isegi teadnud), et rootsiaegsed Kaegu-Tähvena mehed hoopis sepa-ametit pidasid ja Pärdi Jurgen pigem meil Suure-Tähvena reale paigutatud Sepa Pärdi järglane pidi olema?! Sellega tahame üksnes osundada, et  olemasolevate nappide andmetega võib iga asjahuviline mitmeid erinevaid "narratiive" konstrueerida ja siinkohal jätame selleks kõigile nii õiguse kui vabaduse. 
1750. aastaks oli osa Perdi Jurgen’i arvestusüksusest arvatud Kansi mõisale (Kaigo Andrusele). Ülejäänud taluosa on 1756. aastaks saanud Kansi mõisalt asustuse ja peremeheks on pandud Perdi Jürna Teffe (~1715 – 1789). Küllap see Tähve vana Kaegu Andruse (~1690–1773) poeg pidi olema ja siitpeale kandis talu Kaegu-Tähvena nime, kuigi hingeloendites kasutati pooleldi rootsiaegset Perdi Teffena nime. Kansi mõisale kuulus talu 1809. aastani.
Meetrikais kohtame Tähve ja teadmata päritoli Eedu (Palgi Mihkli tütar – võib-olla hiidlane) ainsat poega Jaen (~1752–1822), kelle priinimeks 1826.a loend märgib SOOND. Ta oli teises loendis 1795.a talu peremeheks märgitud, kuid 1809.a seoses talu Suuremõisale minekuga vabadikuks kuulutatud. Jaanil oli Lõetsast võetud Erma Peetri tütre Ingliga kolm poega ja üheksa (!) tütart. Viimastest neli olid küll lapsena surnud, aga viiest tütrest said nüüd Soonda vabadikud. Mitmel neist olid vallaslapsed, keda siin ükshaaval loetlema ei hakka, kuid peaks märkima, et Jaani ühe vanema tütre Mare vallaspoeg kellegi Magnuse Gustaviga, Andrus Soond sai hiljem Viiraküla Lauritsel peremeheks. Jaani kolm poega võeti kõik üksteise järel nekrutiteks. Noorim neist, 1799.a sündinud Jaen jõudis 1824.a naise võtta, kuid temagi pidi 1828.a minema “keisri isamaad” teenima (temast jäänud tütar Kadri sai hiljem Koguva Laasule mehele)
Suuremõisa rentnik pani Kaegu-Tähvenal peremeheks endise pastoraadi hinge Johan Sirp (1765–1817). Ta oli Kiriku Pendi esimese naise, Orbuse Jaagu tütre Ingli (~1738–1774) vallaspoeg, kes emaga Liiva Pendul üles kasvanud (isaks oli von Aderkasi tentsik Johan). 1826. aastal oli Soondas rendiperemeheks tema ainus poeg Tähve Sirp (1795–1851). Tähvel lapsi ei olnud ja 1837. aastal on tallu toodud Tamse mõisast Laasuga Juri pojad Jaen  ja Madis, kes kandsid priinime METSNIIT – esimene sai rendiperemeheks. Rahvapärimuse järgi olnud Jaen rikas laevamees, kellel maja taga olnud varakirst. Ta pojad hakanud jooma, ei suutnud renti maksta ja talu läinud pankrotti. Võimalik, et selle “varakirstu “ sisuks poja Jakobi Meemelist toodud piiritus oli!
Jaen Metsniit (1805–1859) oli 1831.a abiellunud Mäe-Tooma Andruse tütre Marega ja neil oli Laasugal kaks tütart sündinud. 1838.a sündis (vist juba Soondas) poeg Jakob, kellest nähtavasti meremees sai (uppus millalgi sajandi lõpukümnendil). Mare suri 37-aastaselt ja 1843.a võttis Jaen Poali Juri tütre Ingel Rasva (usuvahetusel sai Olgaks) teiseks naiseks ning sündisid veel kaks tütart ja kolm poega. Noorim neist suri lapsena, aga Mihail ja Andrei asusid hiljem Suuremõisa Andruse ja Ränga (ka Allikivi) latsikohtadele. Jaani noorem vend Madis/Maksim Metsniit (1809–1854) oli Kaegu-Tähvenal sulasena kirjas, kuigi ta talutööga ei pruukinud tegeleda. Tema esimene poeg Kaarel suri alla-aastasena; teine poeg Feodor võeti 1870.a nekrutiks ja Türgi sõjast teda tagasi tulemas ei olnud. Madise noorim poeg Andrei ehitas omale Soondas Tänavasuu vabadikukoha.
1858. aastaks on Aljava Matsilt Kaegu-Tähvenale tulnud (või toodud?) Tõnu/Timofei Naaber (1823–1900) perega (ju siis Jaen Metsniidi merd sõitnud esimene poeg Jakob talu rendikohustused täitmata jättis!). Tõnul oli Rootsivere Ansu-Jaani Marega neli poega ja neli tütart, kelledest vaid kolmas poeg Mihail lapsena suri – ülejäänud seitse last jõudsid abieluni. Noorem poeg Timofei Naaber teenis kroonu välja, abiellus 1883.a Lehtmetsa Jaagu Juulaga (Pelagia Räim) ja kogudusenimekiri märgib nende seitset last. 1898.a on pere Ussuurimaale välja rännanud.
Tõnu esimene poeg Matvei Naaber (1846–1905) abiellus 1874.a Linnuse Aadu Kristina Keskülaga ja asus talu välja ostma; noorem vend Ivan Naaber (s.1849) sai omale Suuremõisas latsikoha, mis samuti Kaegu-Tähvena nime hakkas kandma. Madisel ja Ristel sündisid kolm poega ja tütar Raissa. Kaks vanemat poega (Mihail ja Matvei) surid väikestena ning 20. sajandi peremeheks jäi Joosep Naaber (1882–1976). Ta oli eestvedajaks Soonda meierei asutamisel 1925. aastal, mis suure meierei valmimiseni Liival kolm aastat Kaigu-Tähvenal töötas. Peale selle oli Joosep Aljava Matsilt leiutajavaimu pärinud. Ta olnud 10-aastane, kui ta naabripoisi, Lauri-Aadu Ivaniga telefoniühenduse sisse seadis. Selleks oli ta idee “Postimehest” saanud, mida Lauri-Aadul lugeda sai, aga küllap pidi ta ennast ka iseõppimise teel harima, sest omal käel olla Joosep ka saksa keelt õppinud. Telefonihuvist sai peaaegu äri: Joosep olla 8 aparaati Saaremaale ja 4 isegi Tallinnasse valmistanud, millede puust alused olid Raagi Villemi tehtud. Lisame, et ettevõtlik ja uuendusmeelne mees oli juba Joosepi isa Madis, kes esimesena Muhus harkadra asemele saha soetas ja uudismaast põldu tegi ning seal nisu kasvatama hakkas. Peale selle oli ta tuntud kaevumeister, kes olla käsitsi 52 kaevu puurinud.  Võiks veel lisada, et peale siin toodud Jaani-Aaduga kokkulangeva õuemärgi on Naaberite ajal ka stiliseeritud perekonnanime esitähte peremärgina kasutatud. 
Kruntimisel oli Joosep Naaberi nimel 37,15-hektarine talu, mis 1939. aastaks uudismaa arvel 42-hektariseks sai. Joosep abiellus 1912.a Oina Juri Juliania Kasega ja sündisid kolm poega ning kaks tütart. Vanem poeg Herman suri paari-aastaselt, aga nooremad pojad Oleg ja Joosep olid oma peredega 1959. aastal veel mõlemad kodus kirjas. 1944.a sügisel, kui küla põles, sai ka Kaegu-Tähvena kõvasti kannatada, kuid hädapärane eluase suudeti siiski üsna kohe taastada. Vanem vend, 1922.a sündinud Oleg oli Muhus tuntud fotograaf (olla oma esimesed tööriistad Lauri-Aadu väimehe Georgi Johansoni omastelt saanud) ja asus hiljem Orissaarde, kus ta omale maja ehitas. Varem nimetatud koduloo-huviline Joosep jun. Naaber jäi koju ja hooldas kaua aega Muhus telefoniliine. Uuel “ärkamisajal” 1980-ndate lõpus sai Joosepist  koos naisevenna Jüri Linguga rohelise mõtteviisi propageerija Muhus ja tema unistuseks jäi Liiva piimatööstuse taastamine.  Kaegu-Tähvena koht on jätkuvalt (noorema) Joosepi järglaste valduses. 

Tänavasuu

Kaegu-Tähvena Madis Metsniidi noorem poeg Andrei Metsniit abiellus 1879. aastal Rässa Laasu Mare vallastütre Elenaga ja on omale Eitmeaa tänava lõppu, põldude ja karjamaa piirile vabadikukoha ehitanud, mis dokumentides Tänavasuu nimega esineb. Seda olla ka Lambalärinaks nimetatud, kuna siitkaudu Eitmeaa tänavat mööda lambaid karjamaale aeti.
Andrusel ja Inglil (Elena) oli kaks poega ja kaks tütart. Noorem tütar Elena on Igakülla mehele saanud, aga ülejäänud pere (vana Andrus kaasa arvatud; Ingel suri 1918.a veel kodus) on EV algaastail mandrile läinud. Koha olla ostnud Lauri-Aadu Madise tütar Maria Targem, kellel 1904. aastal oli vallaspoeg Ivan sündinud.
Kruntimisandmetes oli 5,49-hektarine popsikoht juba Ivan Targemi nimel. Ivani ajal on kohta ka Ivani-Tänavasuuks kutsutud, eristamaks seda Targa tänava suus olnud teisest samanimelisest vabadikukohast.
Ivan abiellus 1933.a Simmu Madise tütre Raissa Ligiga ja 1934.a sündis poeg Sulev. Viimane ehitas omale kolhoosiaja lõpupoole Liivale maja ja peale Ivani ning Iisa surma müüs Tänavasuu koha nn. suvekoduks. Hiljem on see vist omanikke vahetanud, aga uuel sajandil omale taas alalised elanikud saanud.

8. LAURI-AADU

 Õuemärk
20. sajandil kadunud Lauri-Aadut võib üheks kolmest talust lugeda, mille pastor Vick peale katku 1730-ndatel Soondas taasasustas, kuid selle rootsiaegsed eelkäijad jätame siin jällegi "vabalt valitavaiks"! Selge ei ole seegi, kas 1744. aastaks Hellama mõisale koormisi kandma hakanud Sohnda Ustallo Juri oli mõne hiidlase järglane või hoopis Külasema Koosi Juri, kuid talu on juba adramaa-revisjonidest alates üheselt jälgitav. 1756.a revisjonis oli peremeheks veel Sohnda Ustallo Jurri, aga 1778.a Hellamaa vakuraamatus on talu “pooldunud” kaheks ¼-adraseks taluks Ustallo Jurna Laur (~1744–1788) ja Ustallo Jurna Aad (~1736–1815), kusjuures kumbki peremeestest ei ole ilmselt vana Juri otsene järglane. Lauri nimetavad meetrikad ka Simo Toma Lauriks, kuid Võlla küla loos on spekuleeritud, et ta võis Võlla Lolli vana Mihkli poeg olla. Arvatavalt oli ta talus väimees, sest 1765.a abielukande järgi oli Lauri naine Riste ühe Soonda Juri tütar. Lauri ja Riste ainus täisikka jõudnud poeg, 1778.a sündinud Aad oli hiljem Hellama mõisa vabadik Pärasel (võeti 1814.a 36-aastase naisemehena nekrutiks) ja järglased said priinime ROI. Nendest on Pärase loos lähemalt juttu. Teine peremees Aad oli 1769.a abielukande järgi Hellamaa kupja Tölbi Aadu poeg ja naine Made ühe hiidlase Toomase tütar, keda meetrikad ka Kapi Toomaseks (~1713–1773) nimetavad. Nende järglased said oma priinimeks VORN.
Esimeses hingeloendis 1782.a olid nii Laur kui Aad veel omaette peremeestena kirjas, kuid 1795. aastaks oli Lauri pojast Aadust saanud vabadik ja peremehena esineb veel vaid Tölbi Aadu poeg Aad, kellel Madega 3 poega ja kuus tütart sündisid. Vanem poeg, 1771.a sündinud Andrus kihlati 1804.a Korista Andruse tütre Marega (Kallaste Jõelt), aga mis Andrusest edasi sai, on teadmata. 1811.a loendis oli Andrus küll kirja pandud (vana Aad oli veel peremeheks märgitud), kuid vanust ei märgita ja hiljem tema jäljed kaovad. 1810.a sai Mare hoopis Männiku-Jaani sulase Jaen Maripuu naiseks, aga kas Andrus nekrutiks võtmise eest jooksu sai või nekrutiks võeti, ei selgu kuskilt. Aadu ja Made teine poeg Juri suri 2-aastaselt ja 1811.a loendis oli Lauri-Aadul vaid noorim poeg Mihkel (1783–1843), kes paistab suur “elumees” olnud. Tal olid vallaslapsed Pädaste Kõrtsi Liisu ja Nurme mõisa Viiuga ning ühe Ristega Tupenurmes. 1825.a võttis Mihkel Igakülast Lauri Tõnise tütre Kadri (Puu) lõpuks naiseks, aga 1816. ja 1826. a loendid talus peremeest ei märgi (1826.a oli Mihkel Vorn oma Kadriga ainsana Lauri-Aadul kirjas, kusjuures Mihklit nimetatakse sulaseks ja peremeest talul ei olegi!).
1834. aasta loendis on Lauri-Aadu peremeheks märgitud Tähve Ado p. Äkke (1777–1834), kes samal aastal suri. Ta oli Nuudi koduväi Aadu poeg, kes venna Mihkliga Matsile asus ja seal priinime ÄKKE sai. Tähvel oli Nõmmküla Uietalu Mardi tütre Ristega kaks poega ja kolm tütart (muide, Riste esimene poeg paistab Tähve vanema venna Mihkliga sündinud, aga tema kasvas Matsil üles ja sai seal koguni järgmiseks peremeheks!). Arvatavalt oli Tähve vanem poeg Juri Äkke (1805-40) Lauri-Aadul peremeheks, kuigi dokumentidest me sellele kinnitust ei saa. Ta suri noorelt; tema pojast, 1828.a sündinud Aadu Äkkest sai küla-kooliõpetaja, kes läks hiljem Mäla Ansule koduväiks. Juri noorem vend, 1807.a sündinud Jaen võeti nekrutiks ja nii ei saanud ka Äkkedest pikemaks Lauri-Aadul peremehi. Õigupoolest paistab talul nagu needus olnud kuni selle maha põlemiseni viimasel sõjasügisel 1944. aastal. Peaks lisama, et Mihkel Vornil oli oma Igakülast võetud Kadriga vaid kaks poega, kelledest vanem suri paarinädalaselt. Noorem poeg, 1831.a sündinud Madis/Matvei Vorn abiellus 1852.a ja elas oma perega esimese Hellama kogudusenimekirja järgi Raugi rannasaunas. Tema poeg Mihail Madise p. Vorn (1853–1907) sai omale hiljem Kansi mõisast Tamme latsikoha ja Kansi loos on Vornidest veel pisut juttu. Kõnepruugis ja kirikukirjades jäi talule 18.s lõpu peremeestest liitnimi, aga hingeloendites kandis see lõpuni Hellama mõisa aegset Ustallo nime.
1850. aastaks on Lauri-Aadule paigutatud Viiraküla Kuusiku (Tähvena) sulase Tähve pojad Andrus ja Jaen ning vanem vend Andrus Noor ka peremeheks kinnitatud. Andrus oli 1845.a Raugi Nõmme Mihkli tütre Ingliga (Rann) abiellunud ja sündisid ka kaks poega, aga 1852.a võeti Andrus nekrutiks ja tema vist Krimmi sõjast tagasi ei jõudnud. Noorem vend Jaen (1828–1852) suri aga 24-aastaselt ja talu jäi taas peremeheta.
Nüüd pandi peremeheks Mäla Sepa (Poali) sulane ja koduväi, Rehematsi Juri poeg Andrus Targem, kellel Sepal oli kahe naisega 10 last sündinud. Viimane hingeloend märgib küll, nagu oleks Andrus Sepal 1853.a surnud, kuid tema surmakanne on meetrikas hoopis leidmata ja suure tõenäosusega asus pere ikkagi Andruse eluajal Lauri-Aadule, kus Hellama esimene koguduse-nimekiri tema teise abielu leske (Ingel/Elena Tukk) perepeana märgib. Tõenäolisemalt võib 1853. aastat Andruse Lauri-Aadule asumise ajaks arvata, aga 1868. aastaks oli ta nähtavasti tõesti surnud. Tema esimese abielu ainus poeg Jaen suri imikuna ja neljast Sepa Riste tütrest on esimeses koguduse-nimekirjas Lauri-Aadul veel vaid Riste kirjas. Teise naise Ingliga oli Andrusel neli poega ja tütar Ekaterina, kes hiljem ka mehele sai.
Andruse teise abielu esimene poeg Madis/Maksim Targem (1841-94) abiellus 1870.a Levalõpma Mihkli Jaani tütre Riste Raunmägiga ja arvatavalt sel ajal kinnitati ka Lauri-Aadu peremeheks. Talle sündis Ristega kuus poega ja viis tütart. Madise teine vend Jaen/Ivan rajas omale Ruusiaugu vabadikukoha ja noorim vend Andrei ehitas peale kroonuteenistust Liiva poole maantee äärde Valgeposti koha. Vana Andruse kolmas teise abielu poeg Juri (s.1845) on esimesest koguduse-nimekirjast kadunud, aga tema surmakanne on leidmata ja ei ole selge, kas ta 1860-ndatel nekrutiks võeti või noorelt suri?
Madisel ja Ristel oli jällegi kuus poega ja viis tütart, aga pooled neist surid muidugi lapseeas. Peale Madise surma jagasid vanemad pojad Mihail ja Ivan talu pooleks (arvatavalt pidi see selleks ajaks välja ostetud olema) ja Ivan ehitas omale Jaani-Aadu pooltalu. Kodus peremeheks jäänud Mihail Targem (1879–1912) suri noores eas ja temast jäi poeg Mihail jun. Targem (s.1905) ning kaks tütart. Vanemale tütrele, 1908.a sündinud Raissale tuli 1928. aastal koduväiks Kilingi-Nõmmelt pärit päevapiltnik ja iseõppinud kunstnik Georgi Johanson (1904–1936). Ta tegi selle aja moe kohaselt oma piltidele taustad (laevad, maastikud jne.) ning käis pildistamas laatadel, pulmades ja matustel. Peale tema varast surma läks Iisa lastega Ameerikasse, aga fototarbed olla omandanud Kaegu-Tähvena Oleg Naaber, keda Lauri-Aadu Koori mantlipärijaks võib lugeda.
Kruntimisandmetes oli 19,54-hektarine Lauri-Aadu pooltalu arvatavalt juba noore Mihkli nimel, aga Mihkel asus hoopis Andruse Akiliina Aderile koduväiks ja Lauri-Aadule tuli nooremale õele, 1910.a sündinud Juulale Pädastest koduväiks Arseni Grünberg, kes oma perekonnanimeks eestindas MAAJÄRV. Ta mobiliseeriti Punaarmeesse ja jäi kadunuks; sõja lõpul põlesid Lauri-Aadu majad maha ja Juula oli hiljem lastega Juri saunas, Pira-Saadul ja viimati vist Ruusiaugul. Kolhoosikord kaotas selle 6-7 erineva perekonna valduses olnud Soonda põlistalu lõplikult.

JAANI-AADU

 Õuemärk
Lauri-Aadu Madise arvult neljas poeg Ivan Targem abiellus 1911.a Elena Mihaili t. Kasega ja ehitas nähtavasti juba esimese ilmasõja ajal külast Liiva poole maantee äärde oma osatalu, mille suuruseks kruntimisel sai 22,63 hektarit. Ivanil ja Leenal sündis küll kaheksa last, aga teisena sündinud tütar ja viis nooremat last surid kõik väikestena. Viimasesse kogudusenimekirja olid jäänud vaid vanem tütar, 1912.a sündinud Salme (Salomonia) ja kuus aastat noorem vend Herman. Viimase hilisem käekäik jääb siinkohal teadmata. 1959. aastaks olid Jaani-Aadule jäänud 72-aastane lesk Elena tütre Salme ja tema 12-aastase poja Jaaniga. Viimasest sai kolhoosiaja lõpupoole perepea ja viimase maareformiga jäi koht juba Jaani poja valdusse.

Ruusiaugu

Lauri-Aadul peremeheks jäänud Madise (1841-94) noorem vend Jaen Targem (1843–1929) võttis alles 33-aastaselt Pallasmalt Ellumäe Mihkli tütre Juula Armase naiseks ja ehitas omale Tänavasuu ja Ristipõllu vahele vabadikukoha, mis sai Ruusiaugu nime. Neil sündisid kuus poega ja kolm tütart, aga vanemad lapsed surid väikestena. 1880.a sündinud Andrei abiellus enne esimest ilmasõda, kuid langes 1915.a sõjas (lesk läks tagasi sünnikoju Suuremõisa Tähvenale). 1882.a sündinud Joosepi ja tema naise Olga hauad leiame Tallinna Siselinna kalmistult, aga 1889.a sündinud kolmanda venna Aleksei käekäik jääb sootuks teadmata. Jaani noorim poeg Georgi suri 5-aastaselt.
Enne surma olla Jaan müünud koha ilmasõtta jäänud Nuudi Villemi lesele Akiliina Soopardile (sünd. Ristkok), kes oma Nuudil sündinud laste Joani ja Lidiaga Ruusiaugule asus. Joan Soopard (1911-1944) läks siit koduväiks Mäla Poali-Tooma Drosida Mihkli t Ülemile (1920-2004). Ta mobiliseeriti Saksa sõjaväkke ja olevat langenud Kuremäe kloostri all.
Kruntimisandmetes oli 4,91-hektarine popsikoht Akuliina Soopardi nimel. Sõja järel asuti Mäla Uielule ja kolhoosiajal Ruusiaugu maja lammutati. 1959.a rahvaloenduse lehtedelt Ruusiaugu kohta Soondas enam ei ole.

Valgeposti

Lauri-Aadu Madise ja Ruusiaugu Jaani noorim vend Andrei Targem (1849–1929) võeti 1872.a kroonusse, teenis oma aja välja ja võib-olla sai Kopli-Nuka vastas maantee äärde ka soldatiplatsi, kuhu omale eluaseme ehitas. Andrus olnud kiviraiuja, kes selleaegsete raudkivi-ehitiste jaoks paekivist nurga- ja piirdekive ning ka korstnakive tahus. Sellest võib ka Andruse kohanimi tuleneda. Kuigi siinkandis oli vana maanteetamm hiljem valgete betoonpostidega ääristatud, ei ole selge, millal need siia paigaldati ja kas ehk sellest Andruse kohanimi võis tulla.
Andrusel sündis Koguva Käspri Kadriga neli tütart, kelledest kolm vanemat surid lastena; Ruudu sai mehele. Kadri suri 1919.a ja Andrus elas viimati Valgepostil üksi. Kruntimisandmetes oli ka 0,71-hektarine Posti nimega maaüksus, kuid see sai lõpuks Tammiku Villem Väärtnõu nimele.
Peale sõda olid Valgepostil vaid keldrimüürid säilinud, kuid kolhoosiajal ehitati siia individuaalelamu ja alles hiljuti (2006.a paiku) teadis selle perenaine ka seda, et Valgeposti kohaga tegemist olla. Nii võib väita, et see Soonda “suits” on uude aastatuhandesse jõidnud. Jääb vaid loota, et uued omanikud edaspidigi oma kohta hoiavad ja ka selle ajaloo vastu huvi tunnevad.

9. JAAGU

 Õuemärk
Jaagu talule (SN02) sai tabelis koguni kaks rida reserveeritud, sest soov oli 1695.a kaarditabeli söötis pooleadrased üksused nr.13 ja nr.14  mõlemad kirja panna. Kas selle juures esimese rootsiaegse maaraamatu Soonda kubjast Jaaku ja/või 1674.a akti samanimelist Kirchen Bauren'ite hulka arvatud meest saab rootsiaja lõpu Leemeti ning Villemi isaks arvata, jääks muidugi spekulatsioonide teemaks! Adrarevisjonide veergu olime sunnitud siiski Nigula Tähve nime märkima, kuigi kaarditabeli 8. talu mõnedel teistel kaalutlustel hoopis Targa-Matsi reale on kirja saanud! Niggola Teffen’a nimega üksus paistab siiski just see olevat, kuhu Heinrich Vick oma hiidlase (?) Ustallo Jack’u paigutas. 1750. aastani oli peremeheks Sohnda Ustallo Jaack (~1700–1770), aga mis sajandi kolmandal veerandil toimus, jääb säilinud dokumentides üsna ebaselgeks. Sel ajal hakkas Soondas Hellamaa mõisale koormisi kandma eespool jutuks olnud Suure-Tähvena Tähve, aga Jaagu talu leiame taas kindlalt alles 1778.a vakuraamatus, kus seda pooleadrast talu nimetatakse Sohnda Ustallo oder Niggola Asmus ja peremeheks on Asmus Jaagu poeg (~1737–1827), kes 1826.a loendis kandis priinime KARP. Võimalik, et vana Jaak siiski surmani peremees oli, kuigi ta 1756.a revisjonist leidmata on! Ega olemasoleva info põhjal ei saa selleski kindel olla, et Asmus üldse 1750.a peremehe Jaagu poeg oli! Esimeses hingeloendis 1782.a oli Asmus samuti peremeheks märgitud, aga miskipärast andmebaasis tema vanemaks vennaks oletatud Mihklit (s.~1730), kes naise, tütre ja pojaga talus kirjas olid, ei ole peremeheks kinnitatud. Ta kadus oma hulga noorema naisega hiljem dokumentidest jäljetult, kuigi lapsed Jaak ja Mare hiljem vabadikena kirjas olid (Jaak võeti hiljem nekrutiks, aga Mare on Virtsu asunud). Asmuse juurde lisatakse unbeweibt, kuigi ta 1777.a oli kihlatud Mäla Pärdi tütre Tiiuga ja 1773.a oli neil ka Asmuseks ristitud vallaspoeg sündinud. Selle Tiiuga on abielu-meetrikates segased lood: 1764. aastal kihlati ta Raegma Aadu poja Pärdiga, kes Tupenurmes peremeheks pandi, aga laulatus jäi vist toimumata. Pärdi lapsed sündisid hoopis 1772.a võetud Võlla Lolli (Lauri) Juri lese Lutsiga ja Mäla Pärdi tütar Tiiu kihlati teist korda 1777.a Soonda Jaagu Asmusega, kuid seegi abielu jäi nähtavasti laulatamata. Asmuse poeg Asmus kasvas Mäla Mihklil üles; tema poeg Andrus omakorda Mäla Mardil ja neist on ka Mäla loos pisut juttu. Peaks lisama, et Asmuse nimi vägagi Targa juurtega mehele viitab, sest see Muhus üsna harva esinev nimi on rootsiajal kindlasti Targal esinenud (meenutame, et samaealine Asmuse-nimeline poeg oli ka Matsi katkujärgsel peremehel Terka Matsil!).
Peale hiljem kadunud vanema venna Mihkli on 1782.a Jaagul kirjas veel Asmuse kaks nooremat ja vallalisteks nimetatud venda Andrus ja Tähve. Andrus abiellus küpses eas 1785.a Linnuse Tuulegi Tõnise tütre Kadriga, kuid suri 4 aasta pärast; tema kolm poega surid kõik väikestena ja Kadri sai teist korda mehele. Teise venna Tähve märgib 1811.a  loend teadmata kadunuks (verschollen) ja juba 1795. aastaks oli Hellamalt toodud tallu Tölbi Aadu poeg Andrus (~1735–1812) oma perega, kelle järglased said priinime USK. Asmusest sai aga Soonda vabadik ja 1826.a loendis olid nad 20-aastaselt Mälas surnud pojapoja Andrusega kaks ainsat priinime KARP kandnud hinge (noor Asmus oli juba 1796.a nekrutiks võetud).
Kupja pojal Andrusel oli Raugi Tõnsu (Mihkli-Matsi) Ristega viis tütart ja kolm poega. 1807.a abiellunud vanem poeg Juri Usk oli 1811. aastaks peremeheks kinnitatud (kaks poega surid poisieas), kuid 1816.a loend märgib, et ta on jooksus (entlaufen). Nähtavasti ähvardas Jurit nekrutiks võtmine ja mis temast sai, ei olegi selgunud, kuna ta dokumentidest kadus ja surmakanne meetrikas on leidmata. Juril oli Igakülast võetud naise Eeduga poeg Andrus sündinud, kes 1828.a ka nekrutiks võeti ja temastki ei ole rohkemat teada (tütar Ingel oli hiljem Jaagul ja Simmul tüdrukuks). Eedul sündis Peetri Tähvega veel vallaspoeg Juri, kes samuti priinime USK kandis ja Raagi vabadikukoha taasasustas.
1826. aastaks on Jaagul peremeheks pandud Andruse esimese tütre Rõõdaga abiellunud Tupenurme Hanso Mardi Juri poeg Mihkel Kirves (1769–1846), kes “reguleerimiste tuhinas” oli vahepeal mõneks ajaks Lõetsas peremeheks seatud. Mihkli esimese poja, 1794.a ebaseaduslikuna sündinud Andruse ainus poeg Jaen võeti nekrutiks ja peale vana Mihkli surma on peremeheks kinnitatud tema teine poeg Mihkel Kirves (1799–1861); vanem vend Andrus suri Jaagu sulasena. Peaks lisama, et vana Mihkli üks poeg Aad (1805-69) kasvas Linnuse Rannal kasulapsena ja oli hiljem Nurme mõisa kõrtsimees – temast on Linnuse ja Nurme latsikülade juures samuti juttu. Kokku oli vanal Mihklil viis poega, kelledest üks imikuna suri ja taas Juriks ristitud noorim poeg nekrutiks võeti.
19.s kolmandal veerandil läks Jaagu talu Kirvestelt Paenase vabadike Keerdide kätte. Mihkel “teise” Kirvese esimene poeg Andrus sai omale peale kroonuteenistust Kansi ja Suuremõisa vahel Paldu soldatiplatsi, kust edasi Suuremõisa Paldu latsikohale asuti ja teist venda Tõnu/Terenti Kirvest võib Mäla Pärna vabadikukoha asutajaks pidada. Vaid noorem poeg, Mihkel/Mihail “kolmas” Kirves rajas omale Soondas vabadikukoha, mis kirikukirjades Rauna nime kandis.
Keerdide perekonnapärimuse kohaselt olnud Kirve poisid nii laisad, et laenasid 80 vakka vilja ja koht läks "haamri alla". Keerdi suguvõsa kohta mäletati, et kunagi olla Hiiumaalt tulnud võrgukuduja poeg Jaen, algul Paenase väikesele vabadikukohale, mis hiljem kadunud, ja sealt edasi Soonda Jaagule. Kui Jaen oli naisega sõnnikut vedanud, lõi hobune perenaise vastu maja nurka surnuks ja kaheksa päeva pärast surnud ka Jaen. Palju lapsi jäänud järele, neist vanim, tulevane peremees Mihkel, kes oli 15-aastane. (Tegelikult oli Mihkel siis juba 19-aastane ja järgmisel aastal läks kosja! Kokku oli Jaanil 10 last – 4 poega ja 6 tütart.) Mihkel saanud oma esimesed püksid 15-aastaselt, kui kalakaubale läks. Püksid olnud nii kõvast takusest riidest, et hõõrunud reied verele. Külakogukond määras lastele hoidjaks ühe vana inimese, keda lapsed Kaagaks kutsusid, sest ta olnud laste vastu halb. Mihkli õde öelnud: hunt sittugu ta haua peale. Mihkel läks 18-aastaselt (kui täpne olla, siis 20-aastaselt!) kosja ja võttis naise Levalõpma Voadult, mis oli jõukas koht.
Üldiselt vastab see pärimus üsna hästi kontrollitavatele faktidele. Võrke kududa võis Jaani isa küll Paenasel ja Tooma koht, kus ta sündis, on siiski tänaseni alles. Tema vana-vanaisa Aad oli Kõinastust Paenasele koduväiks tulnud ja võib-olla oli tõesti Hiiumaalt pärit. Jaen/Ivan Matsi p. Keerd (1824-70) oli noorelt Paenasel ja Igakülas sulaseks ning asus Soonda Jaagule ilmselt peale teise Mihkel Kirvese surma 1861.a; kirjeldatud õnnetus aga juhtus Jaagul 1870.a augustis. Jaani neljast pojast kaks surid poisieas: teine poeg Joann suri 10-aastaselt juba 1868. aastal, aga 1870.a sündinud kaksikutest elas Matvei siiski (peale kirjeldatud õnnetust) 3-aastaseks (kaksikõde suri 2-nädalaselt). Keskmine vend Georgi Keerd ehitas omale hiljem Hellamaal Männiku koha.
“Häda-abiellumisega” peremeheks saanud Mihkel/Mihail Keerd (1851–1929) jõudis vist Jaagu talu välja osta. Levalõpma Aadu Kadri Priiga sündisid kuus poega ja kolm tütart, aga juhtus nii, et algul vaheldumisi sündinud lastest surid just poisid väikestena ja kolm tütart said kõik uue sajandi algul mehele. Kuuest pojast kasvas üles vaid eelviimasena sündinud Andrei Keerd (1889–1952), kes nagu isagi oli loomade tohterdaja ja hobuste ruunaja. Ta käis veel kolhoosiajal veterinaaria-alastel kursustel.
Soonda suurim talu (46,85 ha) sai Andrei Keerdi nimele. Tal oli Mõegakülast võetud naise Kristinaga (Kodu) kaks tütart ja kaks poega. Vanem poeg Mihail (s.1922) pääses küll viimase sõja ajal, kuid hukkus hiljem mootorratta-õnnetuses Sõrves; noorem vend Peeter-Pavel (s.1926) on vist sõjas kadunuks jäänud. Sõja lõpul sai ka Jaagu tulekahjus kannatada, aga rehalne ehitati 1945.a uuesti ja pisut enne kolhoosikorra tulekut sai 1948.a ka uus elumaja valmis.
1959.a loenduslehel on Jaagu koht Soondas üks rahvarikkamaid, sest peale viie n.ö. oma pere inimese olid siin korterilisteks bussijuht Oskar Kukk ja keegi Asta Ait (ilmselt mitte Võlla Kantsi Asta!). Oma inimestest on kirjas Andrei lesk Kristina oma tütarde Sinaida ja Susannaga (vanem tütar Sinaida oli enne sõda Isaak Suguliga abiellunud, kuid nüüd leseks jäänud) ja kasulapseks võetud Võlla Jaani-Juri Aleksandri poeg Georgi (Jüri) Keerd, kes ekslikult Tiina tütrepojaks märgitud! Peale selle oli Jaagule asunud ka üks sünnipärane Kirves – Andrus Altiga abiellunud ja nüüd leseks jäänud 77-aastane Uielu (Rauna) Mihkli tütar Elena Alt (sünd. Kirves). Lisame, et Andrei Keerdi tütardelt Siinalt (Sinaida) ja Susannalt on Alviine Schmuul üles kirjutanud mitmeid pärimusi, mis Koguva muuseumis peaksid tallel olema ja milledele ka siinses loos on toetutud.
20. sajandi lõpuks sai Jaagu perepeaks kasupojaks võetud Võllas sündinud Georg Aleksandri p. Keerd (vana Mihkli vennapoja poeg) ja koht jäi Keerdide valdusse ka viimase omandireformiga.

Raagi

Soonda pärimustes räägitakse Raagi mõisast ja siin on selle “tüüpjuhtumiga” tegemist, kus võõrast (saksa) soost inimeste eluaset on (võib-olla takkajärel) hakatud mõisaks nimetama. Need varemed, mida 1913.a sündinud Jaagu Sinaida Sugul-Keerd on mäletanud “Koplinuka maja taga Raagi aias” asunud, olid küll vabadikukoha jäänused, mille Jaagu Eedu ja Peetri Tähve vallaspoeg Juri/Georgi Usk (1823-73) siia 19.s keskel rajas, aga tegelikult on küll hoopis vanema elupaigaga tegemist, sest nn. reguleerimiskaardil EAA.2072.3.357 kujutatakse pisut enne selleaegse Liivalt Soonda tuleva tee hargnemist (teine haru hakkas Mäla poole minema) kahte eluaset ja registris kannavad need nime Der Gehöffplatz von Christinendahl. Kust Kristinendali nimi pärineb, on selgumata, kuid tegemist paistab olevat kohaga, kus 1760-ndatel elas vaba mehe rätsep Franz Georg Graak’i (s.~1730) pere ja ilmselt on just temast jäänud veel 20. sajandil Koplinuka maaüksuse nimeks olnud Kraagi (ka Raagi) nimi. Õnneks olid esimesed hingeloendused rohkem n.ö. rahvaloendused, kus ka vabade seisuste (isegi aadlike) esindajaid kirja pandi. 19.s loendid seevastu esitavad vaid kellelegi kuuluvaid hingi (gehörige seelen). Nii leiame 1782.a loendis pastoraadi osa alguses pastor Kellmanni ja tema kodakondsete järel rubriigis Deutsche und freie Leute koolmeister Carl Gustav Rothschildi, lukksepa Carl Johann Lundi ja nimetatud rätsepa Franz Georg Graaki pered. Viimase naine oli kingsepp Otto Reinholsoni tütar Anna Stina ja peres oli 17-aastane poeg Carl Gustav ning 16-aastane Anna Helenaks ristitud tütar. Kui kaua see rätsepapere Raagil elas ja mis neist edasi sai, ei selgu paraku kuskilt, aga on tõenäone, et siin veel 19.s algul eluase võis olla. Soonda pärimus on kokkuvõtlikult järgmine: Vanasti oli Raagi mõis ja Raagi preilnad. Kord sügisööl tulnud mõisa kaks noort meest, ratsahobustel. Nad palunud öömaja, mida preilnad lubasid. Hommikul ärgates olid mehed kadunud, aga sohva peal oli pisike nutsakas – poisslaps sees. Kui poiss seitsme aastaseks sai, tulid mehed teda kätte nõudma. Preilnad ei lubanud. Siis torkas ratsanik poisi surnuks. Sellele kohale istutasid preilid männi. Kui sügisõhtul sellest mööda lähed, käib plaks ja näed sinist suitsu. Ükskord üks vana mees läinud sealt mööda ja talle tulnud vastu poiss koeraga. Männi kohal käinud praks, tulnud sinist suitsu ja kõik olnud kadunud.
Vana mänd, mis ka looduskaitse alla on võetud, kasvab siin veel 21. sajandil ja dendroloogid peaksid ehk suutma hinnata, kas teda tänaseks 200-aastaseks võib arvata? Et see mõnedel andmetel ka meresõitjatele orientiiriks on olnud, annab ettekujutuse sellest, kui metsavaene Muhu tegelikult 19. sajandil oli. Pealegi teatakse, et kui Muhus hundijahti olla peetud, siis üks vaatleja olnud Raagi männi otsas ja teine Kirguvalla Saare suure saare otsas –  ju neil siis ehk ka silmside pidi olema!
Tulles tagasi dokumentaalselt kinnitatud andmete juurde, võib öelda, et 1845.a abiellus Juri Usk Kallaste Mihkli-Aadu Toomase tütre Kadriga (Tee), kuid lapsed hakkasid alles 10 aasta pärast sündima! Esimene tütar Elena (Hellamal 1856.a õigeusku ristitud) suri 2-aastaselt, kuid 9 aastat noorem Maria sai 1887.a Võlla Sepa-Mihkli Lavrenti Sõrme naiseks. Kolme poja (Andrei, Mihail ja Matvei) käekäik ei selgu Hellama kogudusekirjadest kuigi hästi, kuid sajandivahetuse nimekirjas on nad kõik veel Raagil kirjas ja vanem poeg Andrei (s.1858) oli ka Saaremaalt ühe Juula Madise t. Meieri naiseks võtnud ning 1889.a on neil poeg Mihail sündinud. Muhu meetrikais ei ole siiski ei Andrei abielu ega poja sündi kirja pandud. Ta paistab noorelt surnud olevat (nimekirjas märgitakse ka noorema venna Matvei surma ilma kohta ja aega märkimata) ja järgmine nimekiri konstateerib Raagil vaid Juri lese Kadri (Ekaterina) surma 83-aastaselt 1912. aastal. Seda võib ilmselt ka Raagi koha “teise inkarnatsiooni” lõpuaastaks arvata ja kruntimis-andmetesse oli vaid kohanimi Koplinuka Väärtnõu Joosepi maaüksusele jäänud.


[Uielu  (Rauna)]

Uielu oli kolmas ametlikult Mäla küla territooriumile jääv Soonda vabadikukoht, mille Jaagul peremeheõigused kaotanud Mihkel jun. Kirvese noorem poeg Mihkel/Mihail “kolmas” Kirves (1844–1909) Kearust veel pisut Poali-Jaagu perede poole 1860-ndatel ehitas. Koguduse-nimekirjades kandis koht Rauna nime, aga 20. sajandil on seda ka Jaagu-Uieluks ehk lihtsalt Uieluks hakatud nimetama.
Mihkel abiellus 1864.a Vahtraste Pärdi Kadri (Ekaterina) Maltisega. Nende ainsa poja, 1864.a sündinud Georgi käekäik on ebaselge (ilmasõja-aegses kogudusenimekirjas teda enam ei esine!);  kaks tütart (Maria ja Ekaterina) surid lapseeas, aga 1882.a sündinud Elenale tuli 1914.a koduväiks Kansi Kaegu Mihkli noorem poeg Andrus Alt (1879–1954). Kruntimisel sai Elena nimele ka 4,85-hektarine popsikoht (Lit.33), mis küll Jaagu nime kandis. Märgime, et ka viimane Hellama koguduse-nimekiri märgib Andrust ja Elenat Jaagu kohale (Rauna nime enam ei esine)), kuigi Andruse surmani nähtavasti ikkagi Uielul elati.
Andruse ja Leena ainus poeg, 1919.a sündinud Herman Alt läks Valjalga. Peale Andruse surma müüs Elena maja Mäla Uustalu Joosep Ülem’ile, kes Viiraküla Peedu Mihkli tütre Liiviaga abiellus. Täpsustuseks peaks lisama, et Joosepiks ristitud Joosepi poega Ülemit on rohkem Heinoks kutsutud ja 1959.a loenduslehel on Uielule märgitud Heino Ülemi pere (naine ja kaks poega – Tiit ja Tõnu), aga Leena oli juba tõepoolest Jaagul kirjas. Peagi asusid Ülemid Andrusele; Uielu koht jäi tühjaks ning kadus.

10. JURI

 Õuemärk
Algul tutvustatud 1695. aasta kaardil oli Soondas talu nr.2 – Simo Tohmas ja 1731.a adrarevisjonis samanimeline söötis arvestusüksus, millel 1738. aastaks oli rajatav Hellamaa mõis rendiperemeheks seadnud Hellama Andruse Juri. Väärib märkimist, et 1713.a revisjonis on Hellamaa põliskülas ainsaks koormisi kandvaks taluks Willema Andrus, kus kaks tööealist meeshinge. 1731.a on Hellamaa põlisküla ainus asustatud talu Hellama Andrus ühe tööeas meeshingega ja järgmine (1738.a) revisjon märgib Hellamaal vaid 12 rootsiaegset arvestusüksust (ilma adramaa suurusteta; nende hulgas ka Hellama Andrus ja Willema Andrus), sest küla on läinud rajatava mõisa ja mõisapõldude alla. 1731.a peremees Andrus asustati Pärasele, aga teine katku üle elanud tööeas meeshing on tõenäoliselt seesama Hellama Andrusse Juri ehk Jürgen, kes pastor Vickil rubriigis Von Grossenhoff verlegte neljandana kirjas oli ja see osutub pärastiseks Soonda Juri taluks. Asi on selge veel 1750.a revisjonis, aga 1750. ja 1756. aasta vahel on tehtud mitmeid ümberpaigutusi ja mõnda täiendavat dokumenti selle aja kohta leidmata jäävadki arusaamatuks nii kahe talu kujunemine Lauri-Aadul, Suure-Tähvena asustamise algus kui ka Jaagul ja Juril sel ajal toimunu.
1778.a Hellamaa vakuraamatus nimetatakse ½-adrast Juri talu Simo Thoma Tölbi Jurri ja nähtavasti ei ole enam sama Juriga tegemist, kes 1750. aastani peremees oli. “Uus” Juri (~1729 – 1803) on peremees ka esimeses hingeloendis, kus tema päritolu samuti ei selgu, aga et teda vakuraamatus Tölbi Juriks nimetatakse ja tema tütre järglased hiljem perekonnanime TÖLP (ka TELB) kandsid, siis võiks spekuleerida, et ehk oli Hellama kupja Aadu noorema vennaga (vana Tölbi Jaagu pojaga) tegemist?! Sellel Juril on teada ainus poeg Juri, kes 1791.a 23-aastaselt järglasteta suri ja 1795.a loendis on peremeheks vanema õe Rõõda mees Jaen (1761–1817) – meetrikate järgi Simmo Juri poeg, kes 1786.a oli Rõõdale (~1757–1833) koduväiks tulnud. Neil oli Rõõdaga neli tütart ja kolm poega, kuid kaks vanemat poega surid väikestena; noorem poeg Mihkel Tölp (1796–1853) oli hiljem Viiraküla Toomu-Aadul sulaseks ja Viirakülas ta ka suri.
Jaani ja Rõõda teisele tütrele Eedule (1790–1847) tuli 1809.a omakorda koduväiks Rässas sündinud ja Mäla Sepal (pärastine Poali) sulaseks olnud Laas Mihkli p.Ülem (1779–1846). Esialgu oli ta äia sulaseks, aga peale Jaani surma 1817.a on peremeheks kinnitatud ja oli seda surmani. Laasul ja Eedul sündis seitse poega, kelledest vaid eelviimane (Madis) imikuna suri ja peale selle kolm tütart. Ometi suutis nekrutikohustus ka selle elujõulise pere ruineerida ja 1860-ndatel läks talu hoopis Matsi Äkkede valdusse. Nimelt võeti Laasu kaks vanemat poega Andrus ja Juri nekrutiteks. Kõigepealt võeti 1838.a nekrutiks kolmas poeg Juri; esimene poeg Andrus valmistus peremeheks saama – oli 20-aastaselt Lõetsast naise võtnud, kes küll noorelt suri, kuid 1838.a võttis Andrus teise naise, kellega ka poeg ja tütar jõudsid sündida. Miskipärast aga võeti pärimisõiguslik Andrus 1840.a ikkagii nekrutiks. Teine poeg Mihkel ja viies poeg Jaen on aga noores eas (kuigi juba abielumeestena) surnud. 1850.a loend märgib nad mõlemad surnuks, aga meetrikas kandeid ei ole – nii võib ka kahtlustada, et mehed mere ohvriteks jäid. Mihklist jäi poeg ja tütar, Jaanist ainult poeg Mihkel. Mõlema venna pojad surid väikestena, aga Mihkli tütar Mare sai hiljem mehele. Tagatipuks võeti ka Laasu noorim poeg Aad 1855.a nekrutiks, kuid tema jõudis vendadest ainsana 1870.a tagasi ja ehitas oma soldatiplatsiele selleks ajaks vanema venna Tähve rajatud Pira vabadikukoha kõrvale Saadu koha.
Viimases loendis 1858.a oli Jurile jäänud Laasu neljas poeg Tähve/Timofei Ülem (1817-80) oma perega, kuid peremeheks ei ole teda enam nimetatud (eelmine loend 1850.a nimetas teda isa surma järel peremeheks) ja esimene Hellama kogudusenimekiri (1868-79) märgib Tähvet juba Pira vabadikukohal. Märgime, et hingeloendites kandis talu Simmo Jurna nime, aga siinkohal on Simmo lisanimi ilmselt rootsiaegne (erinevalt Simmu talust, mis arvatavalt oma käibenime kiriku Siimult on saanud, nagu eespool oli oletatud).
Nähtavasti ei suutnud koju jäänud Laasu neljas poeg Tähve Ülem oma rendikohustusi täita (nekrutikohustus oli loomulikult kõvasti talu nõrgendanud) ja peremeheks kinnitati Juril Matsi Jaani noorem vend Mihkel Mihkli p. Äkke (1805-1895). Tema kaks tütart olid lapsena surnud ja Jurile asuti kolme pojaga, neist kaks vanemat – Jaen ja Tähve juba perekonnainimesed. Mihkli noorem poeg, 1843.a sündinud Aadu Äkke olla noores eas Narvas Kreenholmi vabrikus teeninud ja võib-olla andis oma panuse ka talu välja ostmisse, sest vanemas eas elas temagi Juril (lapsi tal 1875.a võetud Nuudi Ristega ei olnud). Siinkohal saame seda Aadut tutvustada oma tuuliku taustal kiviaial istumas Joh. Pääsukese 1913.a tehtud fotol.
Vanema venna Jaen Äkke (1827-89) pojad Aadu ja Mihkel jäid Jurile, aga keskmise venna Tähve (1830–1903) viis poega (üks poeg Mihkel suri 4-aastaselt) pidid sajandi lõpupoole talust välja minema. Tähve esimene poeg Andrei oli Raegmas kooliõpetaja ja elas koduväina Raegma Mardil; teine poeg Timofei kasvas kasupojana Mäla Ansul ja sai hiljem Pädaste Kõrtsi koha. Tähve kolmas poeg Ivan asus Hellamaa Saarele, kuid sai Tallinnas tööl olles õnnetult surma (sellest lähemalt Hellama loos). Märgime, et Tähve laulatus oli nii Rinsis kui luteri koguduses registreeritud; esimese nelja lapse sünnid pandi Rinsis kirja, kuid nooremad lapsed (alates Marest) ristiti taas luterlasteks. 1872.a sündinud Juri teenis mereväes ja jäi ilmasõja järel kadunuks (viimased teated Liibavist ja Arhangelskist) ning noorim poeg Madis soetas omale hiljem Pädastes Aidrumäe asunduskoha.   
19.s lõpul ja 20. algul pidi Juri meespere õige arvukas olema ja väljapool talu omale tööotsi leidma. Soonda lugulaulgi kinnitab, et Matsi Madis madal mees, Juri poisid köivad töös…
Hiljemalt peale vana Mihkli surma sai peremeheks Jaani esimene poeg Aadu Äkke (1858–1941) ja tema nimele sai 39,92-hektarine Juri talu. Tallu jäi ka Aadu noorem vend Mihkel (1860–1929). Kui Aadul oli neli poega ja neli tütart, siis vend Mihkli esimene poeg sündis surnuna ja teine suri imikues ning selle järel sündisid talle kuus tütart. Sisuliseks peremeheks sai EV aastail muidugi Aadu vanem poeg Mihkel jun. Äkke (1892–1966). Mihkli noorem vend Villem (1896-1916) olevat olnud nii terane poiss, et jõudis enne ilmasõtta minekut olla vallasekretäri abi; noorem vend Jaen (1906-1923) aga suri tiisikusse Kuressaare Gümnaasiumi eelviimases klassis käies.
Mihkli vanem poeg, 1925.a sündinud Arnold Äkke sai kaugesõidukapteniks ja oli vanas eas veel Mereakadeemia õppejõud Tallinnas (suved veetis Muhus Nõmmküla rannas soetatud suvemajas). Tema elulugu vääriks nimekate muhulaste elulugude seeriasse lülitamist, kui Koguva muuseum asja ette võtab. Mihkli pojad Lennart (s.1932) ja Ülo Äkke (s.1928) ehitasid kolhoosiajal omale majad Liivale. 1959.a  olid Jurile jäänud Mihkel ja Tiina noorema poja Lennartiga, aga peale vanade surma jäi koht tühjaks. Taluõu ja aidahoone on siiski veel alles ka uuel aastatuhandel.

Pira

 Õuemärk
Juril vabadikuks jäänud Tähve/Timofei Ülem (1817-80) ehitas 1860-ndatel poegadega omale selleaegse Mäla tee äärde vabadikukoha, mis vanast Soonda toponüümist (1800.a kaartidel Pira-tagune, Pira põllud) omale nime sai. Tähve vanem poeg Tõnu/Terenti Ülem (1847-1927) oli pärimuste järgi küla väravavahiks. Teda on ilmselt ekslikult arvatud ka üheks kahest mehest, keda Joh. Pääsukese fotol 1913. aastast on kujutatud, kuid kes nähtavasti siiski Koguva väravavahte kujutavad (vt. A. Rullingo “Muhumaa” lk.403). Tähve teise poja Matvei juures on 1880-ndate Hellamaa kogudusenimekirjas pikk märkus, mille dešifreerimine alles kuue koguduse-nimekirja köite skaneerimist ja "Saagasse" ilmumist ootab!. Madis elas kõrge eani, aga suri 1930.a vallalisena. Tähve kolmas poeg Mihail suri 7-aastaselt.
Pira Tõnu võttis 1871.a Igakülast vabadikutüdruku Kadri Sulase naiseks, kellega kaks poega ja kolm tütart sündisid. Vanem poeg Ivan suri aastaselt, aga 1876.a sündinud Maksim (Madis) uppus Paldiskis mõrrasulaseks olles. Tõnu kolmest tütrest kasvasid üles kaks: Mare (s.1874) ja Juula (s.1883), kes mandril mõisades teenimas käisid. Juula abiellus 1914.a. Hiiumaa päritolu Juhan Siimu p. Liik’iga ja tema nimele sai ka 3,91-hektarine Pira popsikoht. Neil oli poeg Arseni Liik, kes ühena vähestest aurikult “Kassari” pääses, kui seda 1939.a. sügistalvel Ahvenamaa juures Punalaevastik torpedeeris. Hiljem sai ta ikkagi sõjas surma. Juula tütrel Roosil (s.1917; ristitud Rufina) oli vallaspoeg Heino (asus meheikka jõudes Tallinna) ja sõja ajal abiellus Roosi (arvatavalt 1941.a Punaarmeest deserteerunud) Paul (Pavel) Maslovskiga. 1959.a oli Roosi oma tütre ja kolme pojaga Piral kirjas, kuid 1960-tel läks ta ühe siin tee-ehitusel olnud Põltsamaa mehega mandrile. Maja müüdi Hellamaa Pisikse-Saadu Alfius Roile, kes sellest olla omale sauna ehitanud. Õnneks on Roosi vallaspoeg Heino (siinkirjutaja klassivend Liiva koolis) 1953.a talvel Vassili Kolga korraldatud aktsiooni käigus vihikulehele joonistanud oma kodumaja plaani. See on Koguva muuseumis olemas ja Soonda kontekstis üsna unikaalse dokumendina saame seda siingi tutvustada.

Saadu

Kui 1855.a nekrutiks võetud Juri Laasu noorem poeg Aad/Aleksei Ülem (1830-85) 15-aastasest kroonuteenistusest tagasi jõudis, sai ta nähtavasti omale soldatiplatsi ja ehitas selleks ajaks vabadikuks jäänud vanema venna Tähve ehitatud Pira kõrval oma eluaseme, mida ka Pira-Saaduks on nimetatud. Ta võttis 1870.a Tusti Tooma Mare naiseks ja sündisid kaks poega Mihail ja Timofei. Mare suri 1884.a ja samal aastal võttis Aadu veel Rootsiverest teise naise Elena Saadi, aga lapsi neil rohkem ei olnud.
Aadu vanem poeg Mihail (Mihkel) Ülem (1871–1949) abiellus 1905.a Või Aadu Riste vallastütre Elenaga (Toom), aga abielu jäi vist lastetuks (Mihkel paistab ka luterlaseks hakanud ning Hellamaa kirjadest tema lapsi ei tasugi otsida!). Kruntimisandmetes oli Mihkel Ülemi nimel 3,52-hektarine Saadu nimega popsikoht (Lit.41). Mis Mihkli nooremast vennast, 1877.a sündinud Timofeist sai, jääb siinkohal välja selgitamata.
Peale Mihkli surma ei jäänud Leena siiski Saadule üksi, sest siia asus sõja lõpul tulekahjus hävinud Lauri-Aadult Arseeni Maajärve lesk, Lauri-Aadu Juula (sünd. Targem) oma lastega. 1959.a loenduses on Juula oma tütre Saima ja poja Arseeniga Saadul (Leena suri 1952.a), aga maja oli viletsas seisukorras ja võimaluse avanedes asuti Ruusiaugule. Väidetavalt olla Saadul elanud veel Kansi Koplivälja Mihkli õde, 1906.a sündinud Elena Väli oma vallastütre Eviga, kes hiljem Pädaste Aidrumäe Ilmar Timofei p. Jõgiga abiellus.
Uue sajandi algul on Saadu kohale omale maja ehitanud Põitse Kästiki Peetri poeg Margus Mölder (s.1963) ja nii tuleb seda Seda Soonda elupaika veel elus olevaks lugeda!

11. ANDRUSE

 Õuemärk
Kuigi Andruse talu hingeloendites hoopis Simmu nimega esines, pärineb käibenimi ilmselt Andruselt (~1731–1809), keda dokumendid kas Simmu Andruseks või Targa Andruseks nimetavad (varased meetrikad ka Soonda Andruseks). Kõige ilmekam on 1778.a Hellamaa vakuraamat, kus talu nimetatakse Simmo Andrusse oder Targa Andrus. Selle juures peab meenutama, et 1713. aasta Suuremõisa vakuraamatus oli kolmandana veerandil adramaal koormisi kandmas samuti üks Simo Andrus koguni kahe (katku üle elanud!) tööeas mehega, aga me arvasime selle Targa hajataluks ja võib-olla saaks seda Andrust isegi 1731. aastaks samuti koormisi kandma hakanud Terka Matsi vennaks pidada! Adrarevisjonides ongi teda Terka Andruseks nimetatud kuni talu Kapi mõisale arvamiseni 1750-ndatel, aga samal ajal oli Soondas läbi kõigi revisjonide söötis poole-adrane Simmo Andruse üksus kirjas!? Rootsiaegset Simo Andrust võib isegi Nigula Simo pojaks arvata ja selle demonstreerimiseks sai tabelis Andruse talu (sarnaselt Jaaguga) samuti kahe reaga esitatud, et sinna 1695.a kaarditabeli talud 1 ja 15 mõlemad kirja panna! Jääb üle uskuda, et kõnealune Soonda talu omale katkujärgse asustuse ikkagi alles 18.s kolmandal veerandil sai, kusjuures siinsamas juba nimetatud Andruse päritolu on isiku-andmebaasis seni selgumata! Kummastavalt nimetab esimene hingeloend teda jälle Targa Andruseks (vanuseks 51 aastat märgitud) ja ju siis tulebki teda Targa meeste hulgast otsida! Selle juures meenutame juba Jaagu Karpidega seoses tõdetut, et Targa hajatalu paistab katku järel üpris rahvarohke olnud ja veel 18.s lõpu nn. reguleerimiskaardil (EAA.2072.3.357) näeme pastoraadile kuuluma hakanud Targal nii keerulist katastripilti, et siin sajandi algupoole vabalt võisid mitu peremeest koormisi kanda! Täpsema pildi Soonda ja Targa seostest võib siiski ehk alles mõne täiendava infokillu kuskilt välja ilmumine anda ja sellega seoses ei tohiks lootust kaotada, et kunagi pastor Nässmanni poolt Põhjasõja ajal Rootsi viidud Muhu kiriku-kantselei veel kuskilt võib kunagi päevavalgele ilmuda!
Talule nime jätnud Andrus on nähtavasti surmani peremees olnud ja kuna ta algselt Suuremõisa hing oli, ei ole teda ega järglasi ka mõisapiiride korrastamised puudutanud. Teadaolevalt oli Andrusel kolm poega ja üks tütar. Kaks nooremat poega surid varakult, aga 1811.a loendis on peremeheks Andruse vanem poeg Juri (~1760–1835), kes 1826. aastal sai priinimeks ADER (ADDAR). Juri Aderil Vahtrastest võetud esimese naisega lapsi ei olnud ja ainus poeg Tõnis Ader (1792–1837) sündis teisest abielust Paenaselt võetud Madega. Tõnisel oli Võlla Mihkli (Neo-Andruse) Rõõdaga kaks poega ja kolm tütart, kuid täisikka jõudis vaid noorem poeg Juri Ader (1826–1902). Tõnis suri 45-aastaselt ja arvatavalt oli vahepeal ajutiseks peremeheks põlise Soonda sulase – Päelda Mardi Tõnise poeg Aad Ruttu (1796–1870), kelle poeg Andrus on hiljem Rootsiveres Nuka vabadikukoha rajanud (Ruttudest on juttu nii Rootsivere kui Suuremõisa külade juures).
1845.a võttis noor Juri Ader 19-aastaselt Rässa Laasu Mare (Lasn) naiseks ja oli 1850. aastaks ka peremeheks kinnitatud. Juri jun. Aderil sündis Marega seitse last, kelledest kolm tütart ja poeg Madis abieluni jõudsid. 1880.a võttis 54-aastane Juri veel Lallilt teise naise (Irina Kipper) ja temaga sündisid veel üksteist (!) last. Neist pooled surid küll väikestena (üks poeg sündis surnuna), aga kolm poega ja kaks tütart jõudsid ka teisest abielust täisikka. Nemad paistavad aga EV algaastail olevat Muhust välja läinud.
Ei ole teada, millal Andruse "teine" Juri peremehe ohjad käest andis, kuid 20. sajandil sai peremeheks tema 1. abielu poeg Madis Ader (1862–1927), kes 1883.a Kansi Kaegu Mihkli tütre Marega abiellus. Neil sündisid tütar Kadri ja kolm poega. Mare suri paar kuud peale kolmanda poja Kaarli sündi (viimase saatus on teadmata) ja samal aastal võttis Madis Matsi Madise tütre Mare Äkke teiseks naiseks. Esimese abielu pojad surid noorelt: Villem 19-aastaselt ja Madis päris imikuna; ainult tütar Kadri sai 1906.a mehele. Teise Marega sündis Madisel kolm tütart ja kaks poega; noorem neist suri 4-aastaselt ja viimaseks Andruse peremeheks oli Madise 2. abielu poeg Reiu (Andrei) Ader (1902-37). Tema nimel oli 41,52-hektarine (Jaagu ja Simmu järel suuruselt kolmas) Soonda talu, mis kruntimiste ajal külast välja – peaaegu Poali-Jaagu perede naabrusse kolis. Uus maja on 1937.a valmis saanud ja võib-olla talu ümber kolimine Reiu tervise rööviski. Tal jõudis Simiste Valka-Tähvenalt võetud Akiliina Jürissoniga (õigupoolest peaks Jürgenson olema!) kaks tütart sündida ja Reiu suri 35-aastaselt. Liinale asus koduväiks Lauri-Aadu Mihkel Targem, kellega sündis veel tütar Luule (perekonnanimeks jäi Ader). Tütred läksid hiljem kodust välja ja 1959.a olid Andrusele kahekesi jäänud Akiliina Ader ja Mihail Targem.
Liina asus vanas eas tütre juurde Kuressaarde ja müüs koha Mäla Uustalu Joosepi pojale Joosep (Heino) Ülemile, kes perega eespool jutuks olnud Uielult Andrusele asus. Koht sai Heino poegade Tiidu ja Tõnu valdusse, kuid alalist elanikku kuuldavasti Andrusel enam ei ole (Ülemite kolmas vend Ain asus Kearule, millest eespool juba juttu oli). Seda väärtuslikum on 1953.a talvel Luule Aderi poolt Liiva kooli õpilasena üles joonistatud oma kodumaja plaan, mida siin teisena Soonda elupaikadest (lisaks Pira Heino Liigi omale) saame tutvustada.

12. POALI

Õuemärk 
Rootsiaegne Asmusse Jürgen’i talu ja sellest jäänud samanimeline 18.s arvestusüksus sai Soondas samuti viimaste seas omale asustuse. Läbi kõigi adramaarevisjonide seisis see ½-adrane arvestusüksus söötis ja esmakordselt märgib selle asustust 1778.a Hellama vakuraamat. Tõenäoliselt oligi see Hellamaa mõisa poolt hiljemalt 1770-tel asustatud ja kandis vakuraamatus nime Hellama oder Asmusse Jürna Pawel, mis üheselt seob seda 1698.a kaardil numbrit 3 kandva Asmusse Juri taluga. Pawel (Paul; ~1714-99) oli peremees ka esimestes hingeloendites; 1795.a koguni 81-aastaseks märgitud ja 1811.a loend väidab, et ta 1799.a suri, kuid sellekohast meetrikakannet jällegi ei õnnestu leida! Pauli päritolu ei selgu kuskilt (lastega seotud meetrikakannetes on teda ikka Soonda Pawel’iks nimetatud), kuid miks ta alles vanas eas peremeheks kinnitati, jääb mõistatuseks! Peaks lisama, et üks teine Pawel on 1756. aastast Kallaste Korjul peremeheks (võiks Tamse mõisa hiidlase Jaani poeg olla) ja tema surmakandes 1781. aastal märgitakse surmakohaks Soonda?! Esmapilgul tekib kiusatus neid samastada, kuid mõlemast jäi poeg Mihkel (Korju Paavli poeg Mihkel oli 1795.a Kallaste Anduväljal peremeheks ja Soonda Paavli poeg Mihkel samal ajal Soonda Poalil kirjas) ja nähtavasti pidi siis ikkagi kaks Paavlit ka olema! Lugu on seda mõistatuslikum, et mõlema Paavli naiseks oli Riste. Kui Soonda Paavli Riste on meetrika järgi surnud umbes ühel ajal Korju Paavliga (võib-olla sellega seoses sattuski ekslikult viimase surmakohaks Soonda?), siis Korju Paavli lesk Riste (Kallaste Jaagu Jaani tütar) oli üle 80-sena veel teises hingeloendis Korjul kirjas ja tema surmaaeg on siiani teadmata.
Kuni lõpplike “reguleerimisteni” sajandivahetusel jäi talu Hellama mõisale ja sai kõrge eani elanud Paavlilt ka oma nime, mida 19.s hingeloendidki kasutavad. 1811.a loendis on peremeheks Paavli ainus teadaolev poeg Mihkel (~1744–1819), kelle järglased hakkasid priinime RASVA kandma. Mihkli pojad Andrus (1778–1803) ja Jaen (1789–1819) surid noorelt (Andrus 25-aastaselt ennem ja Jaen isaga samal aastal) ning peremeheks sai 1809.a Mihkli vanemale tütrele Eedule koduväiks tulnud ja seni talus sulaseks olnud Orbuse Kadri vallaspoeg Juri Rasva (1781–1846), kes siin samuti Poali priinime sai. (Juri hingeloendis esinev isanimi Laur on fiction – tegelikult oli see tema emaisa nimi ja isaks märgib sünnimeetrika Kansi mõisa kubjast).
Eedul ja koduväi Juril sündis neli tütart ja ainus poeg Andrus Rasva (1811-69), keda 1850.a loend ka peremeheks nimetab (viimane loend Poalil enam peremeest ei märgi). Andrusel ja Võlla Lõpe (Ennu) Marel kasvasid kolm poega üles (noorim poeg Andrei suri 4-kuuselt), aga kolmas poeg Jakob suri 25-aastaselt vallalisena ja vallaliseks jäi ka teine poeg Juri (1838–1916), keda vist Poali saunas elanud torupilli-Jurina mäletatakse (arvatavalt tema mängib oma torupilli ka 1913.a Joh. Pääsukese fotol – vt. A. Rullingo “Muhumaa” lk.421). Andruse esimene poeg Mihkel Rasva (1835–1885) ei kavatsenudki hakata talu välja ostma. Tema esimene poeg Jaen oli kahe-aastaselt surnud; järgmised pojad Juri ja Madis läksid meheikka jõudes Muhust minema ja 1876.a jüripäevast hakkas talu välja ostma Suure-Tähvenal ajutiseks peremeheks ja hiljem Igakülas sulaseks olnud kunagise Suure-Tähvena perepoja Aadu (1825–1914) Igakülas sündinud poeg Madis Väärtnõu (1848–1933). Ta abiellus järgmisel aastal Viiraküla Tähvena-Toomal ajutiseks peremeheks olnud Paenase Ansu Juri tütre Ingel/Elena Auväärtiga (1855–1941) ja neil on 10 last sündinud – viis tütart ja viis poega. Madise pere jälgimine on keeruline, kuna lapsi on läbisegi luteri ja Hellama meetrikates ning Hellama viimased koguduse-nimekirjad kajastavad perekonda poolikult (Madis ise jäi luterlaseks). Kaks vanemat last Villem ja Ruudu on luteriusku ristitud, siis kaks poega ja neli tütart Hellamal kirja pandud ning lõpuks on veel kaks poega (Ivan ja Madis) luteriusku ristitud. Selle juures peaks tähele panema, et 1893.a Hellamal ristitud Ivan pidi ilmselt 1904. aastaks surnud olema kui järgmine poeg Liival sama ninega ristiti, aga kus esimese Ivani surm kirja sai, on seni üles leidmata! 1908.a sündinud viimase poja Madise käekäik on ka teadnata ja temagi võis lapsena surra. 
Madise viiest pojast vähemalt kaks on täisikka jõudnud. Vanem poeg Villem Väärtnõu (s.1879) oli viimane peremees, kelle nimel oli 37,79-hektarine Poali talu. Temalgi sündis Raugi Nõmme vana Terenti tütre Raissaga (Vaske) kolm poega ja viis tütart. Esimene poeg Herman suri 5-aastaselt; Leo asus sõja järel Orissaarde ja Paul oli oma naise Õiega 1959.a loenduses Liiva meierei elanikuks märgitud. Koju oli selleks ajaks jäänud 66-aastane Villemi lesk Raissa 1921.a sündinud tütre Linda ja vanema õe Senni (Ksenia) 1937.a sündinud vallaspoja Jaaniga. Viimane läks Liiva Jaani Virve Raunmägile koduväiks ja varsti jäi Linda Väärtnõu Poali ainsaks elanikuks. Lisame, et Villemi noorem vend, 1904.a luteriusku ristitud Ivan on hiljem Mustla asunud.
Mis Rasvadesse puutub, siis Mihkel suri nähtavasti Poalil. Tema kaks vanemat poega Juri ja Madis läksid noorelt Muhust välja (Madis abiellus Tolmu Tõnise tütre Liina Randmetsaga Peterburis), kuid ilmasõja ajal tulid Muhusse tagasi ja elasid Liiva Valtril (Madise kohta on ka Kitseväravaks nimetatud). Noorem vend Andrus Rasva (1871–1944) läks Suuremõisa 1. küla Võrkale Jaen Verendeli tütrele Inglile koduväiks (Ingli vanem vend Villem asus Kuivastu mõisa teenistusse). Nende ainus täisikka jõudnud tütar Mare sai 1924.a Saaremaale Kanissaare küla Vassili Kirsile mehele. Siinkohal peaks märkima, et kruntimisandmetes oli Soondas Ingel Rasva nimel 8,32-hektarine Saadu nimega maaüksus (Lit.A-27), mille nähtavasti Andrus kruntimiste ajal Soondas sai (nimistus Peetri-Jaani ja Jaani-Aadu kohtade vahel), aga eluaset ei ole sellel nähtavasti kunagi olnud. Vana Mihkli noorim poeg, 1874.a sündinud Tõnu Rasva abiellus 1901.a Targa-Juri Juula Priiga ja on vist kõigepealt Liiva Valtrile asunud, aga selle Soonda Matsi Jaani vallaspoja Tähve Valter-Värava (1823-87) rajatud koha hilisem käekäik leiab Liiva loos lähemat käsitlemist.
Lõpuks juhime tähelepanu tõigale, et Poali õuemärk (niivõrd, kui olemasolevad andmed tõesed on!) erineb Väärtnõudele tüüpilistest rombi-kombinatsioonidest ja võib Rasvade-aegne olla, kusjuures eespool jutuks olnud Kearule asunud Poali sulase poeg Mihkel Väärtnõu on väidetavalt Kearul samasugust õemärki kasutanud.

***
Sellega on (koos Mäla territooriumile jääva kolma vabadikukohaga) 26 Soonda “suitsu” üle vaadatud, aga peaks veel rääkima kahest Soonda territooriumile jäävast eluasemest – Koolielust ja võib-olla sellega seotud teisest Tänavasuu kohast Targa tänava alguses.

Koolielu

Luteriusu külakool asutati Soondas ühe esimesena Muhus juba 1820.a paiku. Arvatavalt töötas see algul Mihkli või Peetri talutoas ja eespool oli juba korduvalt märgitud, et üheks esimestest koolmeistritest võis olla Mihkli Andruse neljas poeg Mihkel Väärtnõu (1806-90), kes tegelikult Peetril üles kasvas (hingeloendid märgivadki teda Peetri sulasena). Mihkel abiellus 1830.a Külasema Mäe-Tooma Andruse tütre Kadriga ja nende ainus täisikka jõudnud poeg Juri/Jegor Väärtnõu (1842 – 1920) võis samuti noores eas koolmeister olla. Paraku on selle kohta täpsemat teavet raske leida. Millal Mihkli talu maale, Nuudist pisut Hellama poole eraldi koolihoone ehitati, ei ole selge, sest Vassili Randmetsa märkmetest võib nii aru saada, et väidetavalt 1870.a valminud uus koolihoone oli vanale juurde (ja külge) ehitatud. Seega võis pärastine Koplinuka Jegor Väärtnõu oma 1868.a võetud esimese Kadriga (Auväärt Paenase Ansult) algul isegi Koolielus elada. Veel enne seda võis 1850.a Mäla Ansule koduväiks asunud Matsi Juri poeg Aadu Äkke (1828–1918) Soondas õpetajaks olla.  
Teadaolevalt olid küla-kooliõpetajateks Mihkli Madise (1821-67) kolm poega, kes Kaarmal olid sellekohast koolitust saanud ja oma õpetaja-karjääri ehk kõik Soondas alustasid. Kindlasti oli Soondas õpetajaks hiljem Mihklil peremeheks olnud Jaen Väärtnõu (1863–1936).
Vassili Randmetsa märkmetes räägitakse Soondas kooliõpetajaks olnud Kapi Kaarlist, keda A. Rullingo on miskipärast Joosep Saaduga samastanud – s.o. Tamse Rannakülas Kraavisuu latsikoha saanud Linnuse Vana-Tooma Madise pojaga (s.1874), aga see vajaks küll täiendavat selgust. Märgime, et 19.s teisel poolel meetrikates esinevast enam kui 30-st Kaarlist tuleksid kõne alla ehk isegi viis, aga siinkohal ei ole mõtet neid “ära arvama” hakata. Arvatavalt sellesama Kaarli (kes hiljem on Muhust ära läinud) rajatud oli ka Targa tänava algusse tekkinud Tänavasuu vabadikukoht, millest veel pisut eraldi räägime.
Üks viimaseid Soonda kooliõpetajaid väidetakse olnud Saaremaa mees Kaalep Magus, kes 1918.a Tallinnas suri. Peale Liiva koolimaja valmimist 1920.a on koha omandanud (külajuttude järgi 175 rubla eest, aga teadmata on, millistest rubladest räägitakse!) Kuivastu mõisa kingsepp, Suuremõisa Mihkli Mihkli poeg Mihkel Pauts (1872–1946). Mihkel olla Kuivastu paruni Axel v. Buxhövdeniga tülli läinud ja Kuivastust Hellama Madismetsale tulnud, kust võimaluse avanedes Soonda Koolielule asus. Ta oli 1919.a ühe Miina Viiu t. Ritsiga (Valjalast) abiellunud ja vähemalt üks tütar paistab neil olnud olevat, keda Mihkli teiseks naiseks saanud Nuudi Juri tütar Mare (sünd. Soopard) oma kasu-tütreks on nimetanud (Miina suri 1940.a). Kruntimisandmetes oli Mihkel Pautsi nimel ka 0,95-hektarine Koolielu maaüksus, mis muidugi vaid õuet ja aeda kujutas.
Mihkel suri 1946. aastal ja Nuudi Mare (Mann) jäi viimaseks Koolielu elanikuks. 1959.a loenduse ajal oli ta veel Koolielule märgitud (kasutütar abiellus Virtsu), aga peale tema surma on maja  lammutatud.

Tänavasuu

Soonda pärimuste järgi olla Tänavasuul (mitte segada Ivani-Tänavasuu ehk Lambalärinaga) olnud üks Kaarel, kes mandrile läinud. Mingi tõenäosusega võib Kapi Kaarliks nimetatud koolmeistriga tegemist olla, kuid tema “identiteet” vajaks täiendavat selgitamist. Koha olla ostnud (ei tea, mitme Kerenski rubla eest?) Kõinastust pärit Viiraküla ja Igaküla sulese Mihkli tütar Kadri/Ekaterina Kesküla (sünd. 1866.a Viirakülas), kes oma vallaspoja Andreiga Igaküla Veskilt siia asus.
Andrei Kesküla (1894–1976) abiellus 1925.a Andruse Madise tütre Ruuduga ja kruntimisel sai tema nimele 4,03-hektarine popsikoht. Eristamaks kohta Eitmeaa tänava lõpus olnud samanimelisest kohast on seda Soondas Reiu-Tänavasuuks (ka Papi-Tänavasuu) kutsutud.
Reiul ja Ruudul oli kolm poega ja tütar Maie. Vanema poja, 1927.a sündinud Valentini käekäik on teadmata;  kolm aastat noorem Evald, kes Tänavasuule ka uue maja ehitanud, olla hiljem Kuresssaarde asunud ja 1932.a sündinud Artur on Sepamäe kalmistule maetud. 1959.a olid Tänavasuul Reiu ja Ruudu oma tütre Maiega; vanad surid mõlemad 1976. aastal ja Tänavasuule jäi tikkijana tuntud Maie Kesküla.

Kokkuvõttes on teadaolevast Soonda 28 suitsust tosina jagu kadunud ja kui suisel ajal võib veel ehk üle tosina suitsu kokku lugeda, siis talvisel ajal on pooled neist enamasti kustunud! Lõpetuseks lisame siia veel Soonda vastu suuremat huvi tundjate jaoks lingi ühele pdf-failile, mida ka käesoleva lisana võiks käsitleda ja kus üsna konspektiivselt esitatud mitmesuguseid Soondaga seonduvaid andmeid.

Jõulud, 2006; parandatud ja täiendatud jaanuaris, 2007 ning märtsis, 2008; ümber formateeritud veebruaris, 2012 ja viimati kohendatud 2015.a augustis.

Kallaste Kopli Ülo Rehepapp
ylo@rehepapp.com
tel. 675 2839