Leo Leesment
Saaremaa halduskonna finantsid 1618/19. aastal
Tartu, 1933
Tartu, 1933
Brošüüri sisukord ja mõned kommentaarid
Eessõna
I.Üldosa
1. Aruanderaamatute väline külg
Leesment on kasutanud kolme allikat, milliseid ta on Kopenhaageni riigi-arhiivis ekstserpeerinud (s.t. neist väljavõtteid teinud):
- Rechnung von Slosse Arensburgk vnd Lande Öezel, mille kohta autor kasutab lühendit „Art“
- Haus vnd Ambtsbotten Zettel (lühend „Trt“ ehk teenijate raamat) kujutab halduskonna teenistuses olnud isikute nimestikku
- Rolle vndt Abrechnung über die Befehlighabere vnd 4 Rotte Kriegesleute, waß dießelbe vndt ein jederinsonderheit in den 4 Quartalen, von Philippi Jacobi anno 1618 biß wieder umb Philippi Jacobi ao 1619 monattlich zu Lohn vnd Beßoldung empfangen – Kuressaare kindluse sõjaväelaste nimistu, mida Leesment lühendiga „Srt“ tähistab.
2. Aruanderaamatute sisu
Aruanne on esitatud majandusaasta kohta 1. maist, 1618 – 1. maini, 1619 – s.t. Viilipi Jakobi-päevast sama päevani järgmisel aastal. Maksuvahendiks olid rahast enamal määral mitmesugused naturaalid – teravili, loomad, kalad jne. Aasta tulud ja kulud on esitatud enam-vähem ühesuguste liikide ja struktuuri järgi.
3. Saaremaa halduskonna jaotus
Sel ajal on kogu halduskonnas olnud 21 ametit (Ambt), mida Leesment esitab (lk.8) järgmises järjekorras:
1. Sõrve – Schworffe
2. Lümanda – Lümmeda
3. Kärla – Kergell
4. Tiirimetsa – Tirimetz
5. Elme – Magnushoff
6. Karja – Kargies
7. Lõve – Löuell
8. Suuremõisa – Groszenhoff
9. Pähkla – Pechell
10. Pajumõisa – Pagimöise
11. Tagamõisa – Nemmal
12. Mustjala – Mustell
13. Muhu – Mohn
14. Maasi – Masich
15. Jaani – Spittelhoff
16. Uuemõisa – Newenhoff
17. Saare – Holmhoff
18. Paadla – Padell
19. Roobaka – Roboca
20. Tumala – Thomall
21. Abruka – Abra
2. Lümanda – Lümmeda
3. Kärla – Kergell
4. Tiirimetsa – Tirimetz
5. Elme – Magnushoff
6. Karja – Kargies
7. Lõve – Löuell
8. Suuremõisa – Groszenhoff
9. Pähkla – Pechell
10. Pajumõisa – Pagimöise
11. Tagamõisa – Nemmal
12. Mustjala – Mustell
13. Muhu – Mohn
14. Maasi – Masich
15. Jaani – Spittelhoff
16. Uuemõisa – Newenhoff
17. Saare – Holmhoff
18. Paadla – Padell
19. Roobaka – Roboca
20. Tumala – Thomall
21. Abruka – Abra
Selgitatakse, et Roobaka ja Tumala (eramõisad) on endistelt omanikelt ära võetud nende süütegude (riigiroidu ehk crimen laesae majestatis) karistuseks ja esimene arvatud Muhu ametkonna ning teine Kuressaare lossi juurde. Paneme tähele, et esimesena nimetatud Sõrve pidi ilmselt Jämaja kihelkonna ametit kujutama ja ilma haldurita Tiirimetsa oli pigem tekkiva Anseküla kihelkonna amet. Tähele panna tasub sedagi, et Elme riigimõisat juba sel ajal on Magnushoff’iks nimetatu ja see nimi siis kindlasti Holsteini Magnuselt (mitte Rootsi maa-marssalilt) pärineb! Küsitav on toonase Püha kihelkonna ameti nimetamine Kaarma-Suuremõisaks! Käesolevas on „Kaarma“ 8. ameti nimes teadlikult ära jäetud, sest teadupärast hakati Püha kihelkonna Suuremõisat nii alles 18. sajandil nimetama. Jaani ameti puhul toob autor (vist oma eestikeelsete nimede õigustamiseks) joonealuse viite A. W. Hupelile (Topographische Nachrichten) ja teab, et see vana hospidalimõisa kujutab ning et Jaani kirikukihelkond alles 17.s lõpul kujunes. Kokkuvõtteks selgub, et Pöide kihelkonnas on sel ajal olnud (koos Jaani ehk Spittelhoff’iga) neli riigimõisat, Kihelkonnal kolm (Paju- ja Tagamõisa ning Lümanda); Kärla ja Kaarma kihelkondades oli kummaski kaks (esimeses Kärla ja Paadla ning teises Elme ja Pähkla) riigimõisat. Ülejäänud seitsmes kihelkonnas (kui Mustjala juba sel ajal kihelkonnaks lugeda!) oli igaühes üks riigimõis. Viimasena nimetatud Abruka Ambt kujutas vist Schultzenhoff’i karjamõisa, kust kümnisena 21 tuhat kuivatatud räime on saadud.
4. Saaremaal esinevad mõõdud ja rahad
Teravilja mahumõõtudeks olid sälitis (Last), pund (Pundt), tünder (Thonne), vakk (Lop) ja külimit (Külmet). 6 külimittu moodustas põhiühikuna vaka; punnaks loeti 5 vakka ehk 2 tündrit (tünder oli seega 2,5 vakka) ja 12 punda ehk 24 tündrit moodustas ühe sälitise.
Raskusmõõduks oli kaal (Schippundt), mis jagunes 20 leisikaks (Lißpundt) või 400 naelaks (Marktpundt) – seega 1 leisikas = 20 naela. Hinnalisemate ainete puhul on eraldi selgitatud mahu- ja raskusmõõtude vahekorda. Näiteks võid väidetakse tündrisse minevat 16 leisikat, kusjuures taara ehk pakise peale tuleb 2 leisikat arvata.
Rahaühikuiks on taalrid, margad ja šillingid (1 taaler = 6 marka ja 1 mark = 36 šillingit. On esinenud ka veering, mis võrdus ¼ margaga. Tavalist ehk „halba“ taalrit (schlechter Taler) tuleb eristada riigitaalrist (Reichstaler), mis jagunes 8 margaks ehk 6 Taani margaks. Omaette kursiga oli käibel veel Riia mark.
Raskusmõõduks oli kaal (Schippundt), mis jagunes 20 leisikaks (Lißpundt) või 400 naelaks (Marktpundt) – seega 1 leisikas = 20 naela. Hinnalisemate ainete puhul on eraldi selgitatud mahu- ja raskusmõõtude vahekorda. Näiteks võid väidetakse tündrisse minevat 16 leisikat, kusjuures taara ehk pakise peale tuleb 2 leisikat arvata.
Rahaühikuiks on taalrid, margad ja šillingid (1 taaler = 6 marka ja 1 mark = 36 šillingit. On esinenud ka veering, mis võrdus ¼ margaga. Tavalist ehk „halba“ taalrit (schlechter Taler) tuleb eristada riigitaalrist (Reichstaler), mis jagunes 8 margaks ehk 6 Taani margaks. Omaette kursiga oli käibel veel Riia mark.
5. Esinevad hüvised ja nende liigid
Raha omas sel ajal vähest tähtsust ja põhilisteks hüvisteks olid terevili (nisu, rukis, oder ja kaer), loomad ja linnud ning karjapidamise saadused (liha, või, nahad, vill). Kolmanda grupi moodustasid kalad. Ülejäänud hüvised on jaotatud kohalikeks ja mujalt saaduteks ning neid on vaadatud ühes grupis.
II. Eriosa
Brošüüri põhisisu moodustavat eriosa on siin refereeritud või kommenteeritud vaid üksikute alalõikude osas. Kui toonase Taani riigi ülemere-provintsi majandus peaks täna kellelegi huvi pakkuma, tuleks vahetult Leesmendi brošüüri poole pöörduda.
A. Tulud
1. Tuluallikate järgi
α)Maksud
a) Maa(õiguse) maks
Selle adramaalt võetava maksu määrad olid maaraamatus (Jordebog) ette nähtud
b) Nn. „Heiten“
Nii nimetatud maksu maksid üksjalad ja vabadikud
c) Vakukohuse (ka vakuõiguse)maks
d) Vakujoomingu ja vakuõlle maks
e) Sõjaratsude söötmiseks võetav maks
See maks esines vähesel kujul ainult üksikuis ametkondades
f) Vanemate-maks
Esines erandina ainult Lõvel.
g) Kalakümnis
h) Rahamaksud ehk maksud rahas
i) Silla- ja parveraha
a) Ametialased süüteod
Karja ametihaldurilt Magnus Tollilt paistab varandus konfiskeeritud!
b) Omavoliline maakasutamine
Keegi Muhu talupeg oli maha niitnud kasutamata (wüst) heinamaa ja maksis selle eest trahvi nisus. Sõrves oli Pätsi Jaak sama süüteo eest tasunud oina ja Klaus Knubben 3 oinast ning ühe talle sõõtis põllu omavolilise kasutamise eest.
Muhus olid Läänemaa talupojad maksnud trahvi (ühe noore härja ja 2 taalrit ning 3 marka) oma loomade omavolilise karjatamise eest Muhu ametkonna karjamaal.
Muhus olid Läänemaa talupojad maksnud trahvi (ühe noore härja ja 2 taalrit ning 3 marka) oma loomade omavolilise karjatamise eest Muhu ametkonna karjamaal.
c) Muud süüteod
Kulu Tõnu Sõrvest oli sõnakuulmatuse eest maksnud trahviks ühe oina. Palasmäe Hans Muhust oli maksnud ühe taalri vereraha (Bluttgeldt – s.t. haavamise eest, kui haav oli verine). Gerdt Kocks Valjalast on maksnud 32 taalrit (!) selle eest, et ta Saaremaalt välja saadetuna on omavoliliselt tagasi tulnud.
d) Trahvid, mille alused on aruanderaamatus nimetamata γ) Halduskonna majanduslikud ettevõtted
a) Maa- ja karjapidamine
b) Karja loomulik juurdek
d) Kõrtsid
Rahalisest tulust moodustas põhiosa kõrtsidest saadud tulu – kokku 1074 taalrit. Sellest ligemale pool (452 taalrit) tuli Muhust.
δ) Muud tulud
a) Vaibevara
b) Kasuvili laenuks antud teraviljast
c) Liigmõõdud
d) Mitmesugused tulud
2. Hüviste järgi
α) Raha
β) Teravili
γ) Loomad ja karjasaadused
δ) Kalad
ε) Ülejäänud
B. Kulud
1. Liikide järgi
α) Palgad
a) Halduri palk
b) Halduskonna kojateenijate palgad
c) Sõjaväe palgad
d) Ametkondade teenijate palgad
e) Vaimulikkude palgad
b) Halduskonna kojateenijate palgad
c) Sõjaväe palgad
d) Ametkondade teenijate palgad
e) Vaimulikkude palgad
β) Hoolekanne
a) Vaesed
b) Vangid
b) Vangid
γ) Halduskonna majanduslikud kulud
a) Seemnevili
Muhu kohta leidub rukki külviga seoses märkus, et lisaks ameti külvile on rukit külvatud veel Kapimõisa (Cappenhoue) maale 6 sälitist ja 2 vakka. Suurim oli Muhus ka kaera külv – 9 punda ja 1 vakk.
b) Loomad
c) Inventari korrashoid
d) Halduskonna majanduslikud ettevõtted
Kõrtsides oli õlle pruulimiseks tarvitatud linnaseid ühtekokku 17 sälitist, 10 punda ja 3 vakka. Esikohal oli Muhu 7 sälitise, 6 punna ja 2 vakaga.
Kalakümnise soolamiseks oli kokku antud 11 tündrit ja 4 külimittu jämesoola; või soolamiseks kokku 5 tündrit ja 4 külimittu peensoola.
Kalakümnise soolamiseks oli kokku antud 11 tündrit ja 4 külimittu jämesoola; või soolamiseks kokku 5 tündrit ja 4 külimittu peensoola.
e) Kantseleikulud
Schreiber Stuben kulutas aastas 6 riisi paberit (18 taalrit), peale selle 2 taalrit tindipulbri ja ühe taalri punase vaha eest
f) Ajutised tööd
δ) Komandeerimised
a) Korralised komandeerimised
b) Erakorralised komandeerimised
Kahel korral oli kaks aadlikku saadetud läbirääkimisteks Tallinna Saaremaalt ära viidud talupoegade tagasi saamiseks. Taanikeelsest ääremärkusest selgub, et jutt on paarisajast talupojast, kelle rootslased olid viimase (Kalmari) sõja ajal Saaremaalt Rootsile alluvaile maadele viinud.
ε) Ülejäänud kulud
a) Vakujoomingud
b) Mitmesugused kulud
2. Hüviste järgi
α) Rahaβ) Teravili
γ) Loomad ja karjasaadused
δ) Kalad
ε) Ülejäänud
C. Kaubandus
1. Ostetud
α) Ostukoha järgi
a) Saaremaalt
Ühelt talupojalt oli pooleteise vaka otrade eest ostetud ¼ tündrit soolaturska
Kuressaare kirikuõpetajalt oli ostetud 120 taalri eest 7 kaalu ja 10 leisikat humalaid. Kaupmees Enewoldt Matzson’ilt oli veel (sama summa eest) 6 kaalu humalaid ostetud.
Talupoegadelt oli 10 väikest tündrit tõrva ostetud – kaks vakka rukit tündri eest.
Kuressaare kirikuõpetajalt oli ostetud 120 taalri eest 7 kaalu ja 10 leisikat humalaid. Kaupmees Enewoldt Matzson’ilt oli veel (sama summa eest) 6 kaalu humalaid ostetud.
Talupoegadelt oli 10 väikest tündrit tõrva ostetud – kaks vakka rukit tündri eest.
b) Taanist
Kopenhaagenist oli 5 kaalu ja 10 leisikat humalaid ostetud – 82 taalrit ja 3 marka
c) Välismaalt
Lüübekist oli ostetud üks kast (30 šoffi) klaasi 7 taalri eest ja Lüneburgist 5 tündrit peensoola (2 ½ taalrit tündri eest).
d) Teadmata kustOstukohta täpsustamata oli ostetud 2 kaalu kangrauda (20 taalrit), 5 naela inglistina (kokku 5 marka) ja üks kruus puuõli lossi ajanäitaja jaoks (3 marka).
β) Kokkuvõte kaubaliikide järgi
2. Müüdud
α) Koha järgi
a) SaaremaaleEespool nimetatud kaupmees E. Matzson’ile oli müüdud 7 punda nisu ja vasika-nahku, halduritele mitut liiki kuivatatud kalu, kanepi seemet ja lõngu. Talupoegadele oli müüdud ühtekokku 12 tündrit jämesoola (14 taalri eest) ja kaheksale ostjale kokku 55 sälitist lupja (1 taaler sälitise eest).
b) VälismaaleHollandisse oli laevaga viidud ja müüdud 3 sälitist ja 3 punda nisu, mille eest on saadud 195 taalrit.
c) Teadmata kuhuOstjat näitamata on halduskond müünud 112 sälitist rukist, 140 lammast, villa, rasva (Tallich), soolatud räimi ja kuivatatud kammeljaid.
β) Kokkuvõte kaubaliikide järgi
3. Kaubanduse üldine kokkuvõte
Paistab silma, et müük suuresti ületab sisseostu. Kui kaupade müügist oli saadud 5082 taalrit ja 27 šillingit, siis ostetud kaupade eest oli makstud vaid 363 taalrit ja 2 marka (peale selle 4 punda rukist ja poolteist vakka otri).
D. Eelmise aasta jääk ühes võlgadega ja jääk järgmiseks aastaks
α) Raha
β) Teravili
γ) Loomad ja karjasaadused
δ) Kalad
ε) Ülejäänud
III. Kokkuvõtted ja järeldused
L. Leesment järeldab, et peamisteks sissetulekuteks olid maksud ja halduskonna majanduslikud ettevõtmised. Väljaminekute põhiosa moodustavad peale halduri palga sõjaväelaste palgad.
Lisa 1. Väljavõte aruanderaamatust rukiste kohta
Rukist laekus maksuna kõnealusel majandusaastal suurimast kihelkonnast Pöidelt (selle nelja ameti laekumisi kokku võttes) 13 sälitist, 9 punda, 4 vakka ja 4 külimittu. Järgmisel kohal oli Muhu 10 sälitise, 5 punna ja 3 külimituga. Järgnesid Lümanda amet (8 sälitist, 4 punda, 4 vakka), Suuremõis (s.t. Püha amet – 7 s., 6p., 3 vakka ja 3 külimittu) ning Sõrve (koos Tiirimetsaga – 7 s., 4 p. 1 vakk ja 3 külimittu). Laekumised ülejäänud ametitest jäid alla viie sälitise, kusjuures Lossile arvatud endisest Tumala eramõisast ega Abruka karjamõisast ei olnud rukist üldse saadud. Selle juures jääb üsna arusaamatuks, mis elu sel ajal Ariste ja Rahula erb-Baurenid
elasid?
Peaks ehk märkima, et kui Lümanda ametile lisada Paju- ja Tagamõisa ametid Kihelkonnal, siis ületaks nende rukki-maks isegi Pöide kihelkonna oma – kokku 14 sälitist, 10 punda, 3 vakka ja 3 külimittu. Lisa 2. Lambad ja talled vakukohuse maksuna
Referat: Die Finanzen der Provinz Ösel im Jahre 1618/19
***
Leesmendi brošüüri refereeris ja kommenteeris arvuti-kandjal Ülo Rehepapp novembris, 2013 ilma mingite pretensioonideta "autoriõigustele". Nii võib iga huviline sellega suvaliselt toimetada.