Pisut Sõrvest ja muust...

Siinkirjutajale, kes oma jalaga ei olegi kunagi Sõrve pinnale astunud, on see kant miskipärast hakanud oma paigamäluga suurt huvi pakkuma...  Muhulasena usun ja arvan, et ma oma kodukihelkonna paigamälu olen isegi pisut suutnud aidata järglaspõlvedele talletada (kui neil peaks siin halli taeva all veel tulevikuski eluruumi olema?!), aga Sõrve on minu jaoks nii "kauge kant", et mul nagu ei peaks asja olema selle kohta midagi arvata! Ometi on vanaduspõlve mõttemõlgutused peale "muhu asjade" sageli viinud ka "ümbruse radadele", kus alati rohkem küsimusi üles kerkib kui kuskilt parajasti vastuseid võtta on!
Küllap on sõrulased oma kodukandi paigamälu osas hästi kursis nii Tartumaa juurtega Anseküla pastori Martin Körberi (1817 – 1893) vahendatuga kui oma kaasaegse, Lindmetsa küla mehe Eldur Seegeli ettevõtmistega selle mälu talletamisel, aga iga tõsisem koduloo-huviline on ikka ja jälle sunnitud pöörduma ka omast ajast jäänud mistahes jälgede (mitte ainult kirja pandud autentsete ajaloo-allikate nagu kirikuraamatud, hingeloendid jmt.) poole, et kuidagi mõista seda, mis ajavoolus toimunud ja ikka veel toimumas on. Paraku ei ole meil omakeelseid kirjalikke allikaid 13. sajandi koloniseerimise ajastki, rääkimata varasemast, näiteks nn. viikingiajast! Siit siis esimene küsimus hiljutiste Salme laevaleidude puhul: kas kõige sellega seonduva mõistmiseks ja interpreteerimiseks peame tõesti üksnes arheoloogide õpitud kogemustele ja kutseoskustele lootma või vajaks iga leiukoha paigamälu hoopis põhjalikumat ja mitmekülgsemat analüüsi?
Väga tahtnuks küsida ka varalahkunud Jüri Uluotsalt, miks ta 13. sajandi ladinakeelseis ürikuis kujul Svorve kirja pandud paiga Läänemaa Karuse kihelkonnaks arvas ja mitte Saaremaalt Kuramaa suunas sirutuvaks poolsaareks? Hiljuti lohutas Enn Tarvel mind küll, et vanade kohanimede õige identifitseerimisega on alati probleeme ja teadupärast esineb ju taoline toponüüm ka veel Harjumaal, aga mind see jutt antud juhul küll ei lohutanud!
Viimati tekkis Sõrve vastu huvi sellega seoses, kui Kaupo Vipp'i raamat nn. "naftatipu" ja globaalpohmeluse kohta kätte puutus. Proovisin siis omal käel Sääre mõisa Läbara Peedu juurtega Sõrve Vippidest midagi teada saada ja veendusin järjekordselt, kuidas koduloolaste jaoks ammendamatusse "Saaga" varasalve on vaja mistahes küsimustega korduvalt ja pidevalt samade allikate juurde tagasi pöörduda. Olles omale Jämaja kihelkonna osas "Saaga" linkidega spikri teinud, sain üsna kiiresti mingi ettekujutuse nii Jämaja kihelkonna mõisadest kui küladest 18. ja 19. sajandeil ja kuna Sõrve ikka mingis mõttes ühte tervikut kujutab, otsustasin sama asja ka noorema ehk Anseküla kihelkonna osas proovida. Mõlema kihelkonna hingeloendites osutusid külad ja talud oma nimedega üpris hästi ajas jälgitavaiks ja nii otsustasin oma spikrid nendepõhiselt üles ehitada – see tähendab, et märkisin oma kahte MS Excel'i formaadis tabelisse tähestikulises järjekorras Torgu ja Salme valdade külad, mis eksisteerisid veel 2000.a Statistika-ameti haldusüksuste klassifikaatoris EHAK. Külade alla hakkasin omakorda märkima hingeloendites esinevaid talunimesid ja nende puhul kasutatud järjekorra-numbreid. Need ei saanud (külade kaupa) küll mitte enam numbri ega tähestiku järjekorda, sest põhiliselt muutusid 18. ja 19. sajandivahetuse paiku toimunud mõisapiiride korrastamisel ka talude esitus-järjekorrad hingeloendites, aga mulle oli tähtis, et sisuliselt sama talu ikka kõigis tabeli veergudes samale reale jääks.
Nagu juba öeldud, ei tea ma Sõrve küladest ega taludest üksikult võttes midagi ja antagu mulle andeks, kui mul esinevad talunimed sootuks erinevad neist, mida kohapeal teati ja mäletati, sest need olen hingeloendites esineva nime põhjal kirja pannud. Samas tahan märkida, et tänane noorem põlvkond reeglina ei tea enam midagi mõisadest, millele ta kodutalu kunagi on kuulunud või mille territooriumil asunud ja päris loomulik, et nooremad koduloo-huvilised oma juuri otsides just tänastest (peagi kaduvatest!) valdadest, küladest ja taludest (ka 1826. aastaks saadud priinimest) lähtuvad.
Möödunud (2015.a) sügisel "lahvatas" EGES-i Saaremaa osakonnas järjekordne tuhin asuda ühises on-line-keskkonnas Saaremaa hingeloendeid arvutikandjale sisestama ehk siis ühte järjekordset ulmelist andmebaasi looma – see pidi "isikukeskne" saama, millest ma nii aru sain, et see peaks isikute järgi päringuid võimaldama, aga mida ja kellele selline päring midagi andma pidi, ei saanudki (vähemalt mulle) päris selgeks! Taolisi "algatusi" on varemgi tehtud, aga kõik nad on seni sumbunud ja probleem paistab hoopis selles olevat, et käsikirjaliste algdokumentide (olgu kirikuraamatud, hingeloendid või mistahes muud dokumendid) lugemine tundub algajatele väga aeganõudev ja vaevarikas ning loodetakse "see tüütu töö kuidagi talgu korras ära teha"! Sõnnikutalgud on ju meie agraarkultuuris küll üldtuntud, aga kui palju nende puht-majanduslikku tõhusust või efektiivsust hinnata on osatud, oleks vist hoopis omaette teema...

Lõpuks olgu veel üks märkus siin allalaadimiseks pakutud failide kohta. Need on loodud MS Exceli 2003.a versiooniga ja kuigi Windows 10 võib neid sõna lausumata alla laadida ning lugemiseks avada, peab ta oma pühaks kohuseks niisuguse hüperlinkidega faili oma arvutis avamisel hoiatada. et see lausa ohtlik võib olla! Loomulikult võidakse teid hüperlinkidega ka mistahes kahtlastesse paikadesse suunata, aga siinkohal võin kinnitada, et kõik lingid järgnevates failides teid üksnes "Saaga" servrile viivad, kus te ühtki "pahalast" kohata ei tohiks!

Ülo Rehepapp
Suvi, 2016