Püha kihelkonna varane hingeloend
Ajalooarhiivis on Liivimaa hingeloendite kollektsiooni sattunud dateerimata säilik EAA.1865.1.119, mis lähemal vaatlusel osutub Püha kihelkonna dokumendiks 1770-ndatest aastatest ja seda võib omapärase n.ö. eel-loendina 1782.a loendusele käsitleda. Nähtavasti Püha pastoraadis kokku pandud dokumendis on varasemate adramaarevisjonide spetsifikatsiooni-tabelite stiilis toodud mõisade kaupa taluperede (Gesind'ede) inimkoosseisud kolmes vanusegrupis, kusjuures talud (arvestusüksused) on ühtse ja läbiva numeratsiooniga varustatud. Hilisemais "päris" hingeloendeis on vaid 1795. aastal, kui kohustuslikult üksnes "kroonule" kuuluvaid hingi loendati, proovitud isegi kogu Saaremaa osas ühtset talude numeratsiooni rakendada, kuid selle loenduse säilinud eksemplaridest on ehk vaid Muhu loendi (EAA.1865.1.93) põhjal võimalik need Saaremaa jaoks unikaalsed talunumbrid kogu kihelkonna osas fikseerida. Teatavasti leidsid viimase (1857/58) loenduse talunumbrid (siis küll ikka mõisade lõikes) kasutamist veel 20.s alguse valdade dokumentides (nn. rulliraamatuis ja nimejuhatajais) ning nende sidumine esimeste loenduste talunumbritega võiks koduloolastele suureks abiks olla põlistalude järjepidevuse selgitamisel. Selles mõttes on kõnealune Püha kihelkonna esmaloend väärtuslikuks allikaks ja väärib pisut lähemat tutvustust.
Toome kõigepealt ühe tabeli säilikus kajastatud selleaegsesse Püha kihelkonda arvatud 14 mõisa andmetega. Viis nendest (koos pastoraadiga) oleksid n.ö. kroonule ehk publique kategooriasse kuuluvad ja 9 on rüütli- e. eramõisad (private). Kuigi kogu säilik vaid 10-le lehele mahub (11 kaadrit Saagas), lisame tabelisse ka mõisa alguskaadri numbri lingituna otse Saaga serverile:
| Mõis | Liik | Talud | Hinged | Algus- kaader Saagas |
|||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tööeas | Vanad | Lapsed | Kokku | ||||||||
| Arv | Numbrid | mehi | naisi | mehi | naisi | poisse | tüdr. | ||||
| Kirikumõis | pub. | 7 | 1...7 | 13 | 16 | 2 | - | 16 | 10 | 57 | 1 |
| Suuremõis | pub. | 39 | 8...46 | 63 | 63 | 7 | 7 | 57 | 60 | 257 | 2 |
| Pihtla | priv. | 15 | 47...61 | 30 | 31 | 5 | 5 | 23 | 17 | 111 | 3 |
| Kasti | priv. | 13 | 62...74 | 23 | 23 | 1 | 3 | 22 | 16 | 88 | 3 |
| Tõlluste | priv | 48 | 75...124 | 98 | 87 | 8 | 11 | 100 | 65 | 369 | 4 |
| Sandla | priv. | 44 | 125...169 | 70 | 66 | 5 | 10 | 58 | 63 | 272 | 5 |
| Kõljala | priv. | 37 | 170...208 | 56 | 59 | 9 | 6 | 69 | 57 | 256 | 7 |
| Kaali | priv. | 13 | 209...221 | 22 | 23 | - | 1 | 24 | 16 | 86 | 8 |
| Kangruselja | priv. | 9 | 222...230 | 13 | 14 | 1 | 3 | 17 | 14 | 62 | 9 |
| Loode | priv. | 6 | 231...236 | 11 | 15 | 1 | 1 | 14 | 11 | 53 | 9 |
| Reo | pub. | 3 | 237...239 | 5 | 4 | - | - | 4 | 5 | 18 | 9 |
| Sauaru | pub. | 8 | 240...247 | 13 | 7 | 1 | 5 | 14 | 7 | 47 | 10 |
| Ilpla | pub. | 10 | 248...257 | 16 | 20 | 3 | - | 14 | 14 | 67 | 10 |
| Võrsna | priv. | 11 | 258...268 | 13 | 15 | - | - | 17 | 20 | 65 | 11 |
| Vabade pered | (5) | (numbrita) | 7 | 5 | 1 | 1 | 5 | 11 | 30 | 11 | |
| Kõik kokku: | 268 | 453 | 448 | 44 | 53 | 454 | 386 | 1838 | |||
Säiliku lõppu on lisatud viis vabade inimeste peret (ilma arvestusüksuse numbriteta), kuid selle juures tasub tähele panna, et eramõisade (näiteks Tõlluste ja Kõljala) loendeisse on mõneti eksitavalt ka sel ajal mõisarahva hulka loetud inimesi kirja saanud, kellede osas nende "seisuslik staatus" ehk täpsustamist vajaks! Loomulikult esineb hingede kokkulugemisel ja vahesummade ridade tabelisse kandmisel ka vigu kuni selleni, et Tõlluste loendis on hakatud vahesumma real sadat ületavat tööeas naiste koguarvu esimest numbrit ühtäkki number 4-na kirjutama ja edasi sai sellest loomulikult 5, kuid keegi ei ole ebatavalist "soolise ebavõrdsuse ilmingut" märganud või seda parandada püüdnud! Selle tõttu oli lihtsam siinsesse tabelisse hinged mõisade kaupa uuesti kokku lugeda ja originaali lõppsummadesse tuleks mõnesuguse ettevaatusega suhtuda.
Algises vaid kolme taluga esineva Reo mõisa puhul viitavad 1782.a numbrid Reo mõisa vastavale loendile, kus selleks ajaks juba 18 arvestusüksust on kirja saanud, kuid meie tabelis näeme vaid kolme n.ö. eelloendi üksust. Need algavad seal külanimega Klein Puttel, kus esimesena kirjas 70-aastase Lauri Mihkli pere. Neljandaks üksuseks on juba Kaarma kihelkonna küla Kirradus (tänase nimega Kiratsi) järgi Kilgi Jaani pere jne, aga käesolevaga seonduvalt peaks vaid märkima, et veel 19.s loendites oli Laadjala mõisa ainsaks külaks märgitud Puttel ja siinkirjutaja ei oska seisukohta võtta, mida tollane Putla küla endast õigupoolest kujutas?! Tänaseni eksisteerivate Liiva- ja Saue-Putla külade territooriumid olid 19. sajandil pigem Kaali eramõisa maad, aga kas tänane Laadjala kunagi (ja mis ajani?) külana ka Putla nime on kandnud ja kas selleaegset Väike-Putlat võib tänase Reoga seostada, selle üle tuleks kohapealsetel koduloo-huvilistel mõtteid mõlgutada.
Algises 8 üksusega esinev Sauaru mõis on edasises samuti raskelt jälgitav, kuna selle kohta hilisemad hingeloendid sootuks puuduvad. Nähtavasti hakkasid toonased talud peale kahe kingsepa (Tõnise ja Jaagu) perede selleks ajaks juba ammugi Kaarma kihelkonda ümber asunud Suuremõisale kuuluma. Teatavasti asus kunagine Püha kihelkonna "maksuamet" juba taaniaja lõpul piiskopilossile lähemale ja sellest ajast arvati mõisale "valurahaks" ka terve Koimla vakupiirkond Kihelkonnal. Nii ei kujuta siin kirjeldatud loendi 39 arvestusüksust ilmselt mitte kogu Suuremõisa koosseisu vaid üksnes Püha kihelkonda jäävaid talusid. 1782. aastaks on neile lisandunud neli varem Sauvere mõisale arvatud talu (nr.-d 12, 16, 26 ja 27) Püha kihelkonnas, aga kaks talu (nr.-d 27 ja 28 Ilpla loendi järgi) paistavad selleks ajaks olevat Sauverelt Ilpla mõisale arvatud!
Nüüd aga lubatud tabel tervikuna:
| Algis | 1782 | 1795 | Arvestusüksuse nimi ja peremees | Tööealisi | Vanu | Lapsi | Hingi kokku | ||||
| Nr. | Nr. | Küla | mehi | naisi | mehi | naisi | poisid | tüdrukud | |||
| Püha kirikumõis | 57 | ||||||||||
| Pastori hinged (?) | 1 | 6 | - | - | 4 | - | 11 | ||||
| 1 | 4 | 4 | Vissaküla | Hõbeniku Jaak | 3 | 2 | - | - | 4 | 2 | 11 |
| 2 | 8 | 3a | Vissaküla | Hõbeniku Peeter | 1 | 2 | - | - | 1 | 1 | 5 |
| 3 | 10 | 3b | Vissaküla | Lauri Hain | 1 | 2 | 1 | - | 1 | 2 | 7 |
| 4 | 2 | ? | ? | Välja Villem | 1 | 1 | 1 | - | 1 | 1 | 5 |
| 5 | 3 | ? |
? | Välja Toomas | 2 | 1 | - | - | 1 | - | 4 |
| 6 | 7 | 2a | Vissaküla | Lasnama Pert (hiljem Reedik) | 1 | 1 | - | - | 4 | 2 | 8 |
| 7 | 1 | 5 | Vissaküla | Vissa Tiits (hiljem Aadu) | 3 | 1 | - | - | - | 2 | 6 |
| Suuremõis (Grossenhoff) | 257 | ||||||||||
| 8 | 14 | 3 | Väike-Rootsiküla | Kautsi Hans | 1 | 1 | - | 1 | 5 | - | 8 |
| 9 | ? | ? | ? | Rukli Han | 1 | 1 | - | - | 1 | 1 | 4 |
| 10 | 8 (?) | 4 (?) | Väike-Rootsiküla | Palsu Tõns | 1 | 2 | - | - | 1 | 2 | 6 |
| 11 | 20 | 11 | Suur-Rootsiküla | Ulla Tii(t)s | 2 | 2 | - | - | 1 | 1 | 6 |
| 12 | 10 | ? |
? | Komba Jurge | 2 | 1 | - | - | 1 | - | 4 |
| 13 | 11, 17 | 2 | Väike-Rootsiküla | Timmermanni Jurge | 2 | 2 | 1 | - | 1 | 1 | 7 |
| 14 | ? | 1 | Väike-Rootsiküla | Narisma Jaak | 2 | 2 | - | - | - | 2 | 6 |
| 15 | 23 | 14 | Kailuka | Vinni Jaan | 1 | 1 | - | - | 1 | 2 | 5 |
| 16 | 7 | 17 | Kailuka | Sessi Tohver | 1 | 1 | - | - | 1 | 3 | 6 |
| 17 | 9 (?) | 5 | Väike-Rootsiküla | Palsu Jürge | 2 | 4 | - | - | 1 | 2 | 9 |
| 18 | 35 | 10 | Suur-Rootsiküla | Mart Hulnic | 1 | 3 | - | - | 4 | 2 | 10 |
| 19 | 18 | 7 | Suur-Rootsiküla | Sepa Tõnu | 1 | 2 | - | 1 | - | 2 | 6 |
| 20 | 29 | 9 | Suur-Rootsiküla | Andrus Hulnic | 1 | 2 | - | - | - | - | 3 |
| 21 | 2 | 8 | Suur-Rootsiküla | Eiste Hans (NB! veel 1795.a peremees!) | 2 | 3 | 1 | - | - | - | 6 |
| 22 | 19 | 3 | Suur-Rootsiküla | Jaak Hulnic | 2 | 2 | 1 | - | 2 | 1 | 8 |
| 23 | 28 | 6 | Suur-Rootsiküla | Ulla Nigu | 1 | - | - | 1 | 3 | 2 | 7 |
| 24 | 25 | 2 | Suur-Rootsiküla | Peeter Hulnic | 1 | 1 | - | - | - | 4 | 6 |
| 25 | 21 | 12 | Suur-Rootsiküla | Ulla Reedik | 1 | 1 | - | - | 1 | 1 | 4 |
| 26 | ? | ? | (vt. Võrsna mõis) | Mäe Andrus | 1 | 2 | 1 | - | 1 | - | 5 |
| 27 | 15 | 18 | Kailuka | Sase Laur | 2 | 2 | - | - | 3 | 1 | 8 |
| 28 | 32 | 15 | Kailuka | Vinni Mats | 2 | 1 | - | - | - | 3 | 6 |
| 29 | 6 | 10 | Kailuka | Hiidlase Tohver | 2 | 2 | - | - | 1 | 2 | 7 |
| 30 | 24 | 20 | Kailuka | Hansu Jurge | 3 | 1 | - | 1 | 1 | 1 | 7 |
| 31 | 21* 22* | ? | 1782.a Ilpla m. all Kailuka külas | Nigula Aadu | 3 | 2 | 1 | 1 | 7 | ||
| 32 | 4 | 2, 3 | Kailuka | Otsa Jurge | 3 | 2 | - | - | 1 | 1 | 7 |
| 33 | ? | ? | (Kailuka ?) | Hiidlase Han | 2 | 2 | 1 | - | 3 | - | 8 |
| 34 | ? | 13 (?) | Kailuka | Allika Annus | 1 | 1 | - | - | 3 | - | 5 |
| 35 | ? | 16 | Putla (Laadjala?!) | Matu Mihkel (NB! 1795.a 75-aastane!) | 2 | 2 | - | 1 | - | - | 5 |
| 36 | 5 | 4 | Kailuka | Otsa Laes | 1 | 1 | - | - | 2 | 4 | 8 |
| 37 | ? | 5 | Putla (Laadjala?!) | Jõngu Redik | 2 | 1 | - | 1 | 3 | 1 | 8 |
| 38 | 55 | 4 | Putla (Laadjala?!) | Leedu Jaak | 1 | 1 | - | - | 1 | 2 | 5 |
| 39 | 54 | 7 | Putla (Laadjala?!) | Leedu Mihkel | 2 | 1 | 1 | - | 2 | 3 | 9 |
| 40 | 61 | 8 | Putla (Laadjala?!) | Kassi Hendrik | 1 | 2 | - | - | 1 | 5 | 9 |
| 41 | 60, 62 | 10, 15 | Putla (Laadjala?!) | Tõnu Redik | 2 | 1 | 1 | - | 3 | 4 | 11 |
| 42 | 30 | 1 | Suur-Rootsiküla | Mats Hilnic | 2 | 2 | - | - | - | 1 | 5 |
| 43 | 30* | 6 | Putla (Laadjala?!) | Leedu Gustav (1782.a 55-a-ne!) | 1 | 1 | - | - | 1 | - | 3 |
| 44 | 57 | 14 (?) | Putla (Laadjala?!) | Männiku Jurge | 2 | 1 | - | - | 3 | 1 | 7 |
| 45 | 22 | 7 | Väike-Rootsiküla | Henni Reedike Jaan | 2 | 2 | - | - | 3 | 2 | 9 |
| 46 | 59 | 6 | Väike-Rootsiküla | Henni Tähve | 1 | 3 | - | 1 | 1 | 2 | 8 |
| Reo mõis | 18 | ||||||||||
| 237 | 3 | ? | Väike-Putla (Reo?) | Möldri Mihkel | 1 | 2 | - | - | 1 | - | 4 |
| 238 | 1 | ? | (Reo?) | Lauri Mihkel | 2 | 1 | - | - | 2 | 3 | 8 |
| 239 | 2 | ? | (Reo?) | Lauri Jurge | 2 | 1 | - | - | 1 | 2 | 6 |
| Sauaru (Saucküll) mõis | 47 | ||||||||||
| 240 | 12* | 8 | Väike-Rootsiküla | Adama Hindrik | 1 | 1 | - | - | 2 | 1 | 5 |
| 241 | 26* | 10 | Ilplas (Suuremõis) | Tepsa Redik | 2 | 1 | - | 1 | 2 | 1 | 7 |
| 242 | ? | ? | ? | Tõns Schomaker | 1 | 1 | - | - | 1 | - | 3 |
| 243 | ? | ? | ? | Jaak Schomaker | 2 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 7 |
| 244 | 27* | 4 | Suur-Rootsi | Kaho Roos | 1 | 1 | - | - | 2 | 1 | 5 |
| 245 | 16* | 5 | Suur-Rootsi | Kaho Jurge | 1 | 1 | - | - | 3 | 1 | 6 |
| 246 | 28** | ? | Kailuka | Nigula Jurge | 3 | - | - | 2 | 3 | 1 | 9 |
| 247 | 27** | ? | Kailuka | Nigula Redik | 2 | 1 | - | 1 | - | 1 | 5 |
| Ilpla mõis | 67 | ||||||||||
| 248 | 20, 23 | 8, 9 | Kailuka | Laugu Pärt | 3 | 2 | - | - | 2 | 1 | 8 |
| 249 | 13*? | 13 | Suur-Rootsi | Roose Jurge | 1 | 2 | 1 | - | 2 | 3 | 9 |
| 250 | 14 | 5 | Alam-Ilpla | Välja Mart | 3 | 1 | - | - | - | - | 4 |
| 251 | 16 | 4 | Ülem-Ilpla | Meelase Redik | - | 3 | 1 | - | 2 | 2 | 8 |
| 252 | 15, 17 | 7, 8 | Ülem-Ilpla | Kamma Mats | 3 | 3 | - | - | 2 | 1 | 9 |
| 253 | 18 | 6 | Ülem-Ilpla | Meelase Jurge | 2 | 2 | - | - | 1 | 1 | 6 |
| 254 | 11 | 1 | Ilpla | Nellise Mats | 1 | 3 | - | - | - | 1 | 5 |
| 255 | 13 | 4 | Ilpla | Mihkli Jurge | 1 | 2 | 1 | - | - | 3 | 7 |
| 256 | 12 | 2, 3 | Ilpla | Nellise Han | 1 | 1 | - | - | 3 | 1 | 6 |
| 257 | 19 | 5 | Ülem-Ilpla | Meelase Han | 1 | 1 | - | - | 2 | 1 | 5 |
Lõpuks peab märkima, et toodud provisoorne katse siduda algul nimetatud dateerimata arhiivisäilikut hilisemate dokumentidega ei pretendeeri mingile "absoluutsele tõele" ja vaid kohapealset paigamälu omavad koduloo-huvilised võiksid (ning peaksid!) kõnealuse säilikuga lähemalt tutvuma. Üksnes nemad saaksid toodud tabelisse lisatud veergudesse jäänud küsimärgid kõrvaldada ja selles osas kõigi meie paigamäu hoidmisele kaasa aidata. Peale Püha kihelkonda oma kodukihelkonnaks pidavate asjaosaliste peaks see samavõrra ka saarlastele laiemalt huvi pakkuma, sest näiteks andmed hiljem kadunud Loode (Lodenhoff) eramõisast võiksid ju väidetavalt juba 13. sajandisse ulatuva Lode'de vasallisuguvõsaga seonduvatele küsimustelegi mingit valgust heita ...
Isegi kui kõigisse ümberkaudseisse (Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa, Rootsi ja Soome) aadlimatriklitesse immatrikuleeritud von Lode'de suguvõsa probleem kõrvale jätta, peaks onomastika kontekstis Loode tammikuna tuntud kohanimi siiski kõigile saarlastele korda minema. Siinkohal võiks aga veel küsimuse püstitada, miks ja kuidas baltisakslaste Kadwel (rootslastel 17. sajandil Kattfell) Kihelkonnal ning Clausholm Kaarmal maakeeles mõlemad Loona nime said ja kas Valjala Löönel võib samuti selle toponüümiga mingit seost olla?
Niisiis peaks küsimusi ja mõtlemisainet edasiseks piisavalt olema!
2015.a kevadtalv
Ülo Rehepapp