Püha kihelkonna varane hingeloend

Ajalooarhiivis on Liivimaa hingeloendite kollektsiooni sattunud dateerimata säilik EAA.1865.1.119, mis lähemal vaatlusel osutub Püha kihelkonna dokumendiks 1770-ndatest aastatest ja seda võib omapärase n.ö. eel-loendina 1782.a loendusele käsitleda. Nähtavasti Püha pastoraadis kokku pandud dokumendis on varasemate adramaarevisjonide spetsifikatsiooni-tabelite stiilis toodud mõisade kaupa taluperede (Gesind'ede) inimkoosseisud kolmes vanusegrupis, kusjuures talud (arvestusüksused) on ühtse ja läbiva numeratsiooniga varustatud. Hilisemais "päris" hingeloendeis on vaid 1795. aastal, kui kohustuslikult üksnes "kroonule" kuuluvaid hingi loendati, proovitud isegi kogu Saaremaa osas ühtset talude numeratsiooni rakendada, kuid selle loenduse säilinud eksemplaridest on ehk vaid Muhu loendi (EAA.1865.1.93) põhjal võimalik need Saaremaa jaoks unikaalsed talunumbrid kogu kihelkonna osas fikseerida. Teatavasti leidsid viimase (1857/58) loenduse talunumbrid (siis küll ikka mõisade lõikes) kasutamist veel 20.s alguse valdade dokumentides (nn. rulliraamatuis ja nimejuhatajais) ning nende sidumine esimeste loenduste talunumbritega võiks koduloolastele suureks abiks olla põlistalude järjepidevuse selgitamisel. Selles mõttes on kõnealune Püha kihelkonna esmaloend väärtuslikuks allikaks ja väärib pisut lähemat tutvustust. 

Toome kõigepealt ühe tabeli säilikus kajastatud selleaegsesse Püha kihelkonda arvatud 14 mõisa andmetega. Viis nendest (koos pastoraadiga) oleksid n.ö. kroonule ehk publique kategooriasse kuuluvad ja 9 on rüütli- e. eramõisad (private).  Kuigi kogu säilik vaid 10-le lehele mahub (11 kaadrit Saagas), lisame tabelisse ka mõisa alguskaadri numbri lingituna otse Saaga serverile:

Mõis Liik Talud Hinged Algus-
kaader Saagas
Tööeas Vanad Lapsed Kokku
Arv Numbrid mehi naisi mehi naisi poisse tüdr.
Kirikumõis pub. 7 1...7 13 16 2 - 16 10 57 1
Suuremõis pub. 39 8...46 63 63 7 7 57 60 257 2
Pihtla priv. 15 47...61 30 31 5 5 23 17 111 3
Kasti priv. 13 62...74 23 23 1 3 22 16 88 3
Tõlluste priv 48 75...124 98 87 8 11 100 65 369 4
Sandla priv. 44 125...169 70 66 5 10 58 63 272 5
Kõljala priv. 37 170...208 56 59 9 6 69 57 256 7
Kaali priv. 13 209...221 22 23 - 1 24 16 86 8
Kangruselja priv. 9 222...230 13 14 1 3 17 14 62 9
Loode priv. 6 231...236 11 15 1 1 14 11 53 9
Reo pub. 3 237...239 5 4 - - 4 5 18 9
Sauaru pub. 8 240...247 13 7 1 5 14 7 47 10
Ilpla pub. 10 248...257 16 20 3 - 14 14 67 10
Võrsna priv. 11 258...268 13 15 - - 17 20 65 11
Vabade pered (5) (numbrita) 7 5 1 1 5 11 30 11
Kõik kokku: 268 453 448 44 53 454 386 1838

Säiliku lõppu on lisatud viis vabade inimeste peret (ilma arvestusüksuse numbriteta), kuid selle juures tasub tähele panna, et eramõisade (näiteks Tõlluste ja Kõljala) loendeisse on mõneti eksitavalt ka sel ajal mõisarahva hulka loetud inimesi kirja saanud, kellede osas nende "seisuslik staatus" ehk täpsustamist vajaks! Loomulikult esineb hingede kokkulugemisel ja vahesummade ridade tabelisse kandmisel ka vigu kuni selleni, et Tõlluste loendis on hakatud vahesumma real sadat ületavat tööeas naiste koguarvu esimest numbrit ühtäkki number 4-na kirjutama ja edasi sai sellest loomulikult 5, kuid keegi ei ole ebatavalist "soolise ebavõrdsuse ilmingut" märganud või seda parandada püüdnud! Selle tõttu oli lihtsam siinsesse tabelisse hinged mõisade kaupa uuesti kokku lugeda ja originaali lõppsummadesse tuleks mõnesuguse ettevaatusega suhtuda.

Näitamaks võimalust siduda kõnealuse säiliku andmeid järgnevate hingeloendustega toome siin vaadeldavast säilikust väljavõtte viie riigimõisa osas, lisades täiendavad veerud viitadega hilisemaile (1782. ja 1795. aastate) loendustele. Seejuures peab tähelepanu juhtima tõigale, et 1795. aastast on Püha kihelkonna kohta Saagas ainus säilik EAA.1865.1.118 ja tabeli 3. veeru (Saagaga lingitud) numbrid kujutavad algise ehk eelloendi üksustele leitud tõenäoseid järglas-talusid paar-kolmkümmend aastat hiljem. Selles veerus lingitud number on 1795.a talunumber järgmisena lisatud veerus toodudud külas, kuna "kroonile kuuluvaid" hingi loendati 1795.a mitte mõisade vaid külade kaupa. Teisiti on lood esimese (1782.a) lisatud veeruga. Sellest ajast on 1865. fondi säilikud (4. nimistu järgi) olemas kirikumõisa (350/8), Suuremõisa (350/2), Reo (350/9) ja Ilpla (350/1) mõisade kohta ning vaadeldavas säilikus esinevaist riigimõisadest puudub vaid Sauvere (Saucküll) loend. Paraku ei ole neis üheski veel arvestusüksusi nummerdatud ja 1782.a veergu kantud (lingitud) number on tinglik üksuse järjekorra-number antud mõisa loendis, mida säilikust endast ei leiagi! Samal ajal on talude mõisaline kuuluvus 1782-ks aastaks algdokumendiga võrreldes osaliselt ilmselt muutunud. Selle tõttu esinevad juba Suuremõisa all 1782.a osas mõned *-ga märgitud viidad, mis Suuremõisa asemel Ilpla 1782.a loendile viitavad
Algises vaid kolme taluga esineva Reo mõisa puhul viitavad 1782.a numbrid Reo mõisa vastavale loendile, kus selleks ajaks juba 18 arvestusüksust on kirja saanud, kuid meie tabelis näeme vaid kolme n.ö. eelloendi üksust. Need algavad seal külanimega Klein Puttel, kus esimesena kirjas 70-aastase Lauri Mihkli pere. Neljandaks üksuseks on juba Kaarma kihelkonna küla Kirradus (tänase nimega Kiratsi) järgi Kilgi Jaani pere jne, aga käesolevaga seonduvalt peaks vaid märkima, et veel 19.s loendites oli Laadjala mõisa ainsaks külaks märgitud Puttel ja siinkirjutaja ei oska seisukohta võtta, mida tollane Putla küla endast õigupoolest kujutas?! Tänaseni eksisteerivate Liiva- ja Saue-Putla külade territooriumid olid 19. sajandil pigem Kaali eramõisa maad, aga kas tänane Laadjala kunagi (ja mis ajani?) külana ka Putla nime on kandnud ja kas selleaegset Väike-Putlat võib tänase Reoga seostada, selle üle tuleks kohapealsetel koduloo-huvilistel mõtteid mõlgutada.
Algises 8 üksusega esinev Sauaru mõis on edasises samuti raskelt jälgitav, kuna selle kohta hilisemad hingeloendid sootuks puuduvad. Nähtavasti hakkasid toonased talud peale kahe kingsepa (Tõnise ja Jaagu) perede selleks ajaks juba ammugi Kaarma kihelkonda ümber asunud Suuremõisale kuuluma. Teatavasti asus kunagine Püha kihelkonna "maksuamet" juba taaniaja lõpul piiskopilossile lähemale ja sellest ajast arvati mõisale "valurahaks" ka terve Koimla vakupiirkond Kihelkonnal. Nii ei kujuta siin kirjeldatud loendi 39 arvestusüksust ilmselt mitte kogu Suuremõisa koosseisu vaid üksnes Püha kihelkonda jäävaid talusid. 1782. aastaks on neile lisandunud neli varem Sauvere mõisale arvatud talu (nr.-d 12, 16, 26 ja 27) Püha kihelkonnas, aga kaks talu (nr.-d 27 ja 28 Ilpla loendi järgi) paistavad selleks ajaks olevat Sauverelt Ilpla mõisale arvatud!
Nüüd aga lubatud tabel tervikuna:
Algis 1782 1795 Arvestusüksuse nimi ja peremees Tööealisi Vanu Lapsi Hingi kokku
Nr. Nr. Küla mehi naisi mehi naisi poisid tüdrukud
Püha kirikumõis 57
Pastori hinged (?) 1 6 - - 4 - 11
1 4 4 Vissaküla Hõbeniku Jaak 3 2 - - 4 2 11
2 8 3a Vissaküla Hõbeniku Peeter 1 2 - - 1 1 5
3 10 3b Vissaküla Lauri Hain 1 2 1 - 1 2 7
4 2 ? ? Välja Villem 1 1 1 - 1 1 5
5 3 ?
 ? Välja Toomas 2 1 - - 1 - 4
6 7 2a Vissaküla Lasnama Pert (hiljem Reedik) 1 1 - - 4 2 8
7 1 5 Vissaküla Vissa Tiits (hiljem Aadu) 3 1 - - - 2 6
Suuremõis (Grossenhoff) 257
8 14 3 Väike-Rootsiküla Kautsi Hans 1 1 - 1 5 - 8
9 ? ? ? Rukli Han 1 1 - - 1 1 4
10 8 (?) 4 (?) Väike-Rootsiküla Palsu Tõns 1 2 - - 1 2 6
11 20 11 Suur-Rootsiküla Ulla Tii(t)s 2 2 - - 1 1 6
12 10 ?
 ? Komba Jurge 2 1 - - 1 - 4
13 11, 17 2 Väike-Rootsiküla Timmermanni Jurge 2 2 1 - 1 1 7
14 ? 1 Väike-Rootsiküla Narisma Jaak 2 2 - - - 2 6
15 23 14 Kailuka Vinni Jaan 1 1 - - 1 2 5
16 7 17 Kailuka Sessi Tohver 1 1 - - 1 3 6
17 9 (?) 5 Väike-Rootsiküla Palsu Jürge 2 4 - - 1 2 9
18 35 10 Suur-Rootsiküla Mart Hulnic  1 3 - - 4 2 10
19 18 7 Suur-Rootsiküla Sepa Tõnu 1 2 - 1 - 2 6
20 29 9 Suur-Rootsiküla Andrus Hulnic 1 2 - - - - 3
21 2 8 Suur-Rootsiküla Eiste Hans (NB! veel 1795.a peremees!) 2 3 1 - - - 6
22 19 3 Suur-Rootsiküla Jaak  Hulnic 2 2 1 - 2 1 8
23 28 6 Suur-Rootsiküla Ulla Nigu 1 - - 1 3 2 7
24 25 2 Suur-Rootsiküla Peeter Hulnic 1 1 - - - 4 6
25 21 12 Suur-Rootsiküla Ulla Reedik 1 1 - - 1 1 4
26 ? ? (vt. Võrsna mõis) Mäe Andrus 1 2 1 - 1 - 5
27 15 18 Kailuka Sase Laur 2 2 - - 3 1 8
28 32 15 Kailuka Vinni Mats 2 1 - - - 3 6
29 6 10 Kailuka Hiidlase Tohver 2 2 - - 1 2 7
30 24 20 Kailuka Hansu Jurge 3 1 - 1 1 1 7
31 21* 22* ? 1782.a Ilpla m. all  Kailuka külas Nigula Aadu 3 2 1 1 7
32 4 2, 3 Kailuka Otsa Jurge 3 2 - - 1 1 7
33 ? ? (Kailuka ?) Hiidlase Han 2 2 1 - 3 - 8
34 ? 13 (?) Kailuka Allika Annus 1 1 - - 3 - 5
35 ? 16 Putla (Laadjala?!) Matu Mihkel (NB! 1795.a 75-aastane!) 2 2 - 1 - - 5
36 5 4 Kailuka Otsa Laes 1 1 - - 2 4 8
37 ? 5 Putla (Laadjala?!) Jõngu Redik 2 1 - 1 3 1 8
38 55 4 Putla (Laadjala?!) Leedu Jaak 1 1 - - 1 2 5
39 54 7 Putla (Laadjala?!) Leedu Mihkel 2 1 1 - 2 3 9
40 61 8 Putla (Laadjala?!) Kassi Hendrik 1 2 - - 1 5 9
41 60, 62 10, 15 Putla (Laadjala?!) Tõnu Redik 2 1 1 - 3 4 11
42 30 1 Suur-Rootsiküla Mats Hilnic 2 2 - - - 1 5
43 30* 6 Putla (Laadjala?!) Leedu Gustav (1782.a 55-a-ne!) 1 1 - - 1 - 3
44 57 14 (?) Putla (Laadjala?!) Männiku Jurge 2 1 - - 3 1 7
45 22 7 Väike-Rootsiküla Henni Reedike Jaan 2 2 - - 3 2 9
46 59 6 Väike-Rootsiküla Henni Tähve 1 3 - 1 1 2 8
Reo mõis 18
237 3 ? Väike-Putla (Reo?) Möldri Mihkel 1 2 - - 1 - 4
238 1 ? (Reo?) Lauri Mihkel 2 1 - - 2 3 8
239 2 ? (Reo?) Lauri Jurge 2 1 - - 1 2 6
Sauaru (Saucküll) mõis 47
240 12* 8 Väike-Rootsiküla Adama Hindrik 1 1 - - 2 1 5
241 26* 10 Ilplas (Suuremõis) Tepsa Redik 2 1 - 1 2 1 7
242 ? ? ? Tõns Schomaker 1 1 - - 1 - 3
243 ? ? ? Jaak  Schomaker 2 1 1 1 1 1 7
244 27* 4 Suur-Rootsi Kaho Roos 1 1 - - 2 1 5
245 16* 5 Suur-Rootsi Kaho Jurge 1 1 - - 3 1 6
246 28** ? Kailuka Nigula Jurge 3 - - 2 3 1 9
247 27** ? Kailuka Nigula Redik 2 1 - 1 - 1 5
Ilpla mõis 67
248 20, 23 8, 9 Kailuka Laugu Pärt 3 2 - - 2 1 8
249 13*? 13 Suur-Rootsi Roose Jurge 1 2 1 - 2 3 9
250 14 5 Alam-Ilpla Välja Mart 3 1 - - - - 4
251 16 4 Ülem-Ilpla Meelase Redik - 3 1 - 2 2 8
252 15, 17 7, 8 Ülem-Ilpla Kamma Mats 3 3 - - 2 1 9
253 18 6 Ülem-Ilpla Meelase Jurge 2 2 - - 1 1 6
254 11 1 Ilpla Nellise Mats 1 3 - - - 1 5
255 13 4 Ilpla Mihkli Jurge 1 2 1 - - 3 7
256 12 2, 3 Ilpla Nellise Han 1 1 - - 3 1 6
257 19 5 Ülem-Ilpla Meelase Han 1 1 - - 2 1 5

Lõpuks peab märkima, et toodud provisoorne katse siduda algul nimetatud dateerimata arhiivisäilikut hilisemate dokumentidega ei pretendeeri mingile "absoluutsele tõele" ja vaid kohapealset paigamälu omavad koduloo-huvilised võiksid (ning peaksid!) kõnealuse säilikuga lähemalt tutvuma. Üksnes nemad saaksid toodud tabelisse lisatud veergudesse jäänud küsimärgid kõrvaldada ja selles osas kõigi meie paigamäu hoidmisele kaasa aidata. Peale Püha kihelkonda oma kodukihelkonnaks pidavate asjaosaliste peaks see samavõrra ka saarlastele laiemalt huvi pakkuma, sest näiteks andmed hiljem kadunud Loode (Lodenhoff) eramõisast võiksid ju väidetavalt juba 13. sajandisse ulatuva Lode'de vasallisuguvõsaga  seonduvatele küsimustelegi mingit valgust heita ...
Isegi kui kõigisse ümberkaudseisse (Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa, Rootsi ja Soome) aadlimatriklitesse immatrikuleeritud von Lode'de suguvõsa probleem kõrvale jätta, peaks onomastika kontekstis Loode tammikuna tuntud kohanimi siiski kõigile saarlastele korda minema. Siinkohal võiks aga veel küsimuse püstitada, miks ja kuidas baltisakslaste Kadwel (rootslastel 17. sajandil Kattfell) Kihelkonnal ning Clausholm Kaarmal maakeeles mõlemad Loona nime said ja kas Valjala Löönel võib samuti selle toponüümiga mingit seost olla?
Niisiis peaks küsimusi ja mõtlemisainet edasiseks piisavalt olema!

2015.a kevadtalv
Ülo Rehepapp