Neile, kes asja lingvistilise sisu vastu huvi tunnevad, peaks lisama, et transkribeerimisel ei ole püütudki täna üldtunnustatud foneetilise transkriptsiooni sümboleid kasutada ega hakatud ka n.ö. faksimile-stiilis Th. Kaljo poolt kasutatud tähesümbolitele alla lisatud katustega (˄ ja ˅ jne.) uusi sümboleid  konstrueerima. Selle asemel on autori kasutatud lisasümbolid tema tähesümbolite järele sulgudesse paigutatud.
Murretest ja lingvistikast huvitatuile võiks veel lisada, et sisuliselt samal teemal kaitses Paul Ariste 1939.a oma doktoritöö Hiiumaa murretest, mis ühena kolmest osast ka samal aastal Tartus publitseeritud raamatus sisaldub ja näiteks Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus kõigile asjahuvilistele kättesaadav on (laenutuse kohaviit A110785). Väidetavalt on kõige kaasaegsemad seisukohad nende probleemide kohta kajastatud 2007.a ilmunud Mati Erelti toimetatud inglisekeelses kogumikus Linguistica Uralica vol.1 (laenutuse kohaviit Rävala pst. raamatukogus Vp.8 768/1), aga ilmselt oma küündimatuse tõttu ei leidnud siinkirjutaja sealt küll selgust selles osas, millist rolli etendab tänaste uurijate arvates murrete kujunemisel ja evolutsioonis aja maštaap? Oleks nagu enesestmõistetav, et suvalise hääliku kujunemine ühes või teises murdepiirkonnas sellest sõltub, kui paljude inimpõlvede jooksul see on saanud evolutsioneeruda, aga ei Ariste ega nüüd Tiit-Rein Viitso ei ole tõstatanud küsimust sellest, kas ja milline roll võiks näiteks Saaremaal ja Hiiumaal õ asendumises ö-ga rannarootsilise asustuse mõjul olla? Teadupärast ju skandinaavia keeltes puudub õ-häälik sootuks ja nn. rannarootslased on hiljemalt 13. sajandist ka Lääne-Eesti saari asustanud, aga puht-ajaloolises plaanis on siin mitmeid lahtisi küsimusi ja tekib loomulik huvi, kas ja kui palju  nende uurimisel võiks lingvistide abile loota?  
Nii toob P. Ariste huvitava näite sellest, kuidas üks "poolharitlasest hiidlane" (Ariste sõnapruuk) olla imestust avaldanud, et miks eesti keeles kaks ö-d on: täppide ja kriipsuga peal?! Tänases keelepruugis väljendudes tahab Ariste vist sellega öelda, et tema ajal (1930-ndatel) oli õ-häälik paljude hiidlaste jaoks hääldamatu ja sama hästi kui tundmatu vastava geneetilise baasi puudumise tõttu!? Selle üle arutlemist aga, miks ja millal need "sünnipärased eeldused" kadusid, me Aristelt ega ka Tiit-Rein Viitsolt midagi konkreetset ei leia. Arvestades viimase aja saavutusi molekulaar-bioloogias ja inimgenoomi DNA-järjestustest ammutatava informatsiooni hulka, oleks loomulik arvata, et paljude segaste ja vaieldavate küsimuste osas nii aja- kui koduloolased ja ka lingvistid võiksid tulevikus just molekulaar-bioloogidele loota. Et aga tulevik on alati segane ja prognoosimatu, siis jätame siingi küsimuse "õhku rippuma"!
Küll aga võivad järgnevast Th. Kaljo käsikirjast Saaremaa (eriti Pöide ja Valjala kihelkondade) koduloolased endi jaoks üht-teist huvitavat leida.

Märts, 2014
Ülo Rehepapp

Õ- ja ö-hääliku vahepiir Saaremaal

Lühendite seletus                                                            3

Kirjandus                                                                       4

Eessõna                                                                         6

Sissejuhatus

1. õ-hääliku esinemisala Saaremaal                           8

2. Häälikuvahepiiri jälgimisretk                                 9

3. Küsitelu metoodiline külg                                    11

A    1. õ-hääliku teisenemisest                                       13

2. Sega- ja üleminekuala                                         15

B    Häälikuvahepiiri kirjeldis                                        17

C    Ajalooline osa

1. Hõimu-, ordu- ja piiskopi- ning mõisavalla-piirid   58

2. Vallapiirid                                                          69

Tagasivaade                                                                  71

Järelsõna                                                                       75

Registrid

I õ-ala külade register                                             77

II Üleminekuala külade register                               79

III Segaala külade register                                       79

IV Küsitletud perede register                                   80

Märkus kaartide kohta                                            89

Lisa 

I Topograafiline kaart                                           90

II Häälikute vahepiiri kaart                                    91

III Saaremaa kihelkondade kaart                            92

IV Mõisavaldade kaart                                          93

V Vallapiiride kaart                                               94

VI Jälgimisretke kaart                                            95

VII Piiride ristlemiste kaart                                    96                               

[lk. 3 toodud lühendite seletused]: a. = aasta; asn. = asundus; k. = küla; khk. = kihelkonna (omastavas); klm. = kilomeeter; kt. = kaart; lk. = lehekülg; m. = mees; n. = naine; p. = pere; sj. = sajand; 1/2-v. = pooleverstaline (kaart); 3-v. = kolmeverstaline (kaart)
[lk. 4 - Kirjandus] Peamiselt kogutud materjali korraldamisel tekkis tarve hankida materjale mõningate küsimuste selgitamiseks vastavast kirjandusest. Selleks on tutvutud järgmiste teostega:
Peale loeteldud kirjanduse on saadud suulisi seletusi muistsete külakondade, ordumaa ja mõisavaldade üle professor J. Uluotsalt.
[lk. 6 - Eessõna] Käesoleva töö koostamisel on lähtutud põhimõttest, et selle ekspositsioon sisaldagu määrangu õ-hääliku esinemisalast mõningate topograafiliste märgetega. Järgmisena on kirjeldusalune jälgimiste ja küsitelu metoodiline külg. Sisu aga moodustab õ ja ö häälikupiiri arutelu jälgimise järjestuses. Kirjatöö lõppu on paigutatud ajalooliste piiride ja vallapiiri ning häälikupiiri suhtumiskirjeldis. Hiljem järgneb õ, tema variantide ja küsiteldud perede register ning lõpus on töösse kuuluvad kaardid. Pealkirjas, õ- ja ö(˅)-hääliku vahepiir, on õ sellepärast asetatud esikohale, et arutelusse tulevad variandid on kujunenud viimaks-nimetatud häälikust. Töö on oma laadilt hääliku-geograafiline, mis omakorda on põhjustanud teotsemise  foneetiliste ja ajalooliste küsimustega. Selguse saamiseks on mõningal korra tarvitatud märki (`) silbi ees, mis tähistab järgneva silbi ülipikkust.
[lk. 8 - Sissejuhatus] Õ-hääliku esinemisest Saaremaa idaosas on olnud teateid juba varemini, kuid on puudunud täpsemad andmed nimetatud häälikupiiri ja esinemisala suuruse kohta. Õ > ö(˅) kuulub Saaremaa murde üldisemate ja ilmekamate nähtuste hulka. Õ-häälik esineb praegu Pöide kihelkonnas, välja arvatud kihelkonna põhja- ja lääneosa. Põhjaosas on esindatud ö(˅), lääneosas on asustamata maa-ala, sood (kt. III). Pöide khk. läänepiir on kujundatud Valjala ja Jaani khk. idapiiriga kokkupuutumisest, ülejäänud khk.-piiri moodustab rand (kt. I). Ka khk. läänepiir rajaneb suuresti looduslikele alustele. Nimetatud piiri lõunaosa moodustab Maadevahe jõgi, Allika, Salimetsa ja Kehitu soo, keskosa –  Kurdla soo ja Kareda raba (ühise nimetusega Samlisoo) ning Marjasoo, haarates kõik loetletud sood Pöide khk. piirkonda. Põhjaosas puudub maid eraldav looduslik piir; osalt on piiriks maantee, siis teeb aga khk. piir enne väljajõudmist Taaliku k.-ni käänaku idasse ja ühineb rannapiirjoonega.
Õ- ja ö(˅)-hääliku vahepiiri jälgimist on toimetatud 1928.a suvel, ajaliselt 6 nädala vältel. Nimetatud piiri jälgimist on alustatud Valjala-Pöide khk.-piiri lõunaosa lähisküladega (Sakla, Nurme, Võhksa, Ranna; kt. VI). Kõige kauemini on tulnud peatuda üleminekualal ja segaalal. Lõunas osutub selliseks Ranna, Ruhve, Randvere ja Rõõsapõlde k. Edaspidine retk on liikunud esiti itta, siis põhja mööda Pöide khk. läänepiiri lähiskülasid (Üüvere, Kahtla, Asva, Laimjala. Mägi-kurdla, Nõmme); et aga see osutus ühtlaseks õ-alaks, siis on suundutud läbi soode käiva maantee (Hundi silla) kaudu Valjala khk. `piiri. Valjala khk.-s on jälgitud põhja suunas nimetatud khk. idapiiri lähiskülasid (`Kuisti, Kõriska, Vene, Sassi, `Kõksi, `Väkra, Mataka) ja jätkatud Karja ning Jaani khk.-s (Ratla, Imavere, Välja, Salu, Kuninguste) kuni saabuti järgmise, läbi soode käiva maanteeni (Silde tee).
Ühtlastes alades (s.o. õ või ö(˅)) on tähele pandud ka teisalt sisserännanud perede ja nende järeltuleva põlve hääldamist. Et ka viimaks jälgitud ala osutus ühtlaseks ö(˅)-alaks, siis on suundutud Silde teed kaudu Pöide kihelkonda. Ka Pöide khk. külad (`Kalma, Rahula, `Saikla) osutusid ö(˅)-esindusega küladeks; sellepärast on tagasi mindud khk. lõunaosas peatuma jäädud küladesse, nimelt Hundi-sillani ja alustatud retk põhja suunas (Paju-`Kurdla, `Mustla, Pahavalla, Ihumetsa, Ridala, Jõe, Ollamäe, `Audla, Käo, `Kapra, Korgi, Mäe, Puka). Nimetatud suunas on jälgitud kuni jõuti ö(˅)-hääliku piirkonda (Pöide kiriku ümbruskonda) ja on jätkatud õ- ja ö(˅)-vahepiiri põhjaosa jälgimist `põhja (Are, Linnataga, Kahutse, Iiruste, Levala, Mehama, `Reina, Orisaare, Maasi, Orinõmme) ning hiljem `lõuna (Nenu, Metsara, Mui, Veere, Oti, Uuemõisa, Kärneri), kuni saabuti ühtlasele õ-alale (Ula, `Ardla, `Välta ja Neemi). Neemikülast on jätkatud piiri jälgimist Pitkassoo lõunaossa ning sealt edasi, kuni küsiteldud alani (viimasena `Kingli asn.).
Eelnenud kirjeldis kujutab jälgitava häälikupiiri `matka peajoontes, mille üksikasjade juures peatutakse töös, mis tingitud aine ja käsitlusviisi laadist. Õ-alast jäi puudutamata Pöide khk. idaosa, mis ulatudes poolsaarena merre on kahest küljest piiratud rannaga, kolmas külg aga liitub jälgitud ühtlase õ-alaga, seega jäi kaugele ning väljapoole jälgitavat õ- ja  ö(˅)-hääliku vahepiiri. Selle ala tähtsamad külad on  Allika, Anumatu, Kakuna, Kanisaare, Keskvere, Kõrkvere, Leisi, Muraja, Saare, Talilaidu ja Ranna. Ometi on nende külade kohta teateid, nimelt kokkupuutumise läbi nimetatud külade elanikega häälikupiiri jälgimisel, et need on ühtlase õ-ala külasid.
Häälikupiiri jälgimise meetodilst küljest on püütud kõigepealt tähele panna õ-hääliku ja sellest edasi arenenud teisendite esinemist kõnes. Et mõnel juhul oli tarvilik kuulda sõnade korduvat hääldamist ja õ ning selle variantide esinemist teatud häälikuühendeis, siis on tarvitatud ka esemelist meetodit (nimelt esemete nimetuste küsitlemisega). Eelmistele lisaks on tarviduse järele lastud ka õ-häälikut üksikult hääldada, et veenduda õ-hääliku elemendi väärtuses üksikhääldamisel. Piiri jälgimisel on silmas peetud nii kohalikke kui ka sisserännanud elanikke. Ühtlase esindusega külades on küsiteldud 2 - 3 peret, üleminekualal ja segaalal aga tarviduse järele; peale selle on küsiteldud ka üksikult seisvad pered.
[lk.13 - algab sisukorra A-osa] Õ- ja ö(˅)-hääliku vahepiiri jälgimisel tuleb tegemist peale vastnimetatud häälikute veel mõne õ-häälikust edasiarenenud häälikuteisendiga, nimelt õ(>)- ja ö(<)-ga. õ-häälik esineb ettepoole hääldatud kujul, mille märkimiseks on tarvitatud õ(>). Õ(>) hääldamisel sünnib keele artikulatsioon suu keskosas. Keel liigub oma puhkeasendist taha ja ülespoole, kuid ei nii palju kui õ hääldamisel. Huulte pilu on väiksem kui õ hääldamisel; ka huuled ei õiene ettepoole ega ümmardu, mis ilmneb ö hääldamisel – seega on õ(>)-häälik labialiseerimata.
Peaaegu ülesaaremaaliselt esineb õ asemel ö(˅). Ka esineb vahel õ asemel ö, mis on harvem ja individuaalsem. Ö(˅) artikulatsioon sünnib suu esiosas. Huuled ulatuvad natuke ettepoole, märgatavalt vähem kui ö hääldamisel ja huulte ümmardumine pole peaaegu märgatavgi. Keel liigub veidi ülespoole ja ei puuduta hambaid. Kui keel ö(˅) hääldamiskohast tahapoole liigub ja veidi üles, huulte pilu natuke suurem on kui ö(˅) hääldamisel, väiksem siiki kui e-hääliku puhul, huulte õieli olekut ei ole ja nende seis on umbes nii nagu e hääldamisel, siis niisuguse hääldamise märkimiseks on tarvitatud ö(<) häälikut. Ö(<) esinemine on umbes sama sagedane kui õ(>), mis mõlemad on õ- ja ö(˅)-vahepiiri häälikud. Nimetatud alal võivad õ(>), ö(<)  ja ö(˅) esineda ka ühelsamal isikul vaheldumisi, millest lähemalt allpool.
Ühtlane õ-ala ei ulatu Pöide khk. piirist ulgupoole, kõige lähemale khk. piirile läheneb õ-ala Pöide-Valjala khk.-piiri lõunaosas (kt. II). Õ- ja ö(˅)-ala vaheline keeleala, kus see on olemas, on nimetatud häälikute teisendite ala. Peale nimetatud kahe ühtlase ala on tegu kahesuguse segaalaga. Selline segaala, kus esinevad eelnimetatud häälikute üleminekustaadiumi kujul ö(<) ja õ(>) (ja vähemal määral vahel ka ö(˅) ning õ), mis moodustavad ülemineku õ- ja ö(˅)-ala vahel, on ala laadi järele nimetatud üleminekualaks. Kus aga häälikuesindus on segandatud teisalt sisse rännanud elanikkudega, nii et külas hääldavad osa peresid õ, ülejäänud ö(˅), vähemal määral esineb ka nende häälikute variante – sellist ala on tähistatud segaalana. Segaalad on tekkinud peamiselt asunduskülade loomisest. Järelikult on segaala oma suures enamuses võrdlemisi hiline näht. Variantkujude tekkimises segaalal ei saa oletada, et ö(˅)-alalt sisse rännanud elanikud kalduksid õ-alal õ hääldamisele. Küll ilmneb aga õ-alalt ö(˅)-alale rännanute juures, et hääldamises kaldutakse ö(˅)-le. Seda põhjustab kõigepealt see, et õ-häälik on ö(˅) hääldajal õige raske omandada, sageli võimatugi. Pealegi pole ö(˅)-ala elanikud sageli teadlikud, ei märkagi, et on olemas erisugune häälik õ. Õ-ala elanikud aga teevad nende kahe erisuguse hääliku vahel selget vahet.
Õ-hääliku ajaloolise arengu kohta oleks täheldada, et eesti õ vastab umbes alg-soome taga-e (e(<))-le. Samuti ka vadja ja liivi e, mis aga Soomes, Karjala-aunuses ja vepsas on muutunud esi-e sarnaseks. Eestis: mõrd, võrk, tõrv, hõim; soomes: merta, verkko, terva, heimo. Eesti häälikukuju on peetud algupärasemaks, sest et tagavokaalseis sõnus peab olema tagavokaal. Teisal ongi soome tagavokaalseis sõnus o, seega on kujunenud eesti õ e lähemaks häälikuks. [NB! Siin on käsikirjas lk.16 punasega allakriipsutusi ja veerisel küsimärk]. Soomes: korva, votan, kova; eestis: kõrv, võtan, kõva. Et on jõuk sõnu, kus niihästi eestis kui soomes on o (eestis ori, kodu, kotkas, õige; soomes: orja, koto, kotka, oikea), siis on ka arvatud, et algupärane o on võinud kujuneda eestis õ-ks. Teine erinev seik, mille vanemus on lahtine, on soome a, millele eestis vastab õ. Eestis: sõna, lõng, kõik; soomes: sana, lanka, kaikki (mida ka mõnes eesti murdes). Viimaseks esitatud seigas on arvatud õ nooremaks.
Jälgitaval õ- ja ö(˅)-hääliku vahepiiril on tulnud tegu veel õ(>) ja ö(<)-ga, millede tekkimine on tingitud kahe nimetatud erisuguse häälikuala vastastikkusest mõjustusest, ei kuidagi ole tingitud eesti õ algsoomelistest võimalikkudest erisugustest  päritoludest.
[lk.17 algab sisuosa B] Õ- ja ö(˅)- vahepiir Valjala-Pöide khk.-piiri lõunaosas kuulub segasemate hulka. Segandumine on osalt tingitud ka heast ühendusvõimalusest, nimelt käib siit läbi Kuivastu ja Kuressaare vaheline postmaantee ning puuduvad läbipääsmatud sood. Khk.-piiriks olev Maadevahe jõgi on sel kohal läbistikku 2 mtr. lai. Rannaküla paigus on vahemaa ühtlase õ- ja ö(˅)-ala vahel kuni 5 klm.-t. Segandumine oleks olnud mõjuvam ja kaldunud emma-kumma hääliku kasuks nagu see ilmneb khk. põhjaosas, kuid seda pole hõlbustanud võrdlemisi hõre rahvastik. Ö(˅)-ala lõpeb Valjala khk. idaosa küladega: Sakla, Viira, Nurme ja Võhksa ning eraldiseisva Võhksa perega (maantee ääres). Ranna, kõige äärmisem küla Valjala idas vastu Valjala-Pöide khk.-piiri, kuulub segaalasse (kt. II ja III). Kõlblik ühendusmaa, otsejoones lõunast põhja mööda khk.-piiri, pole kuigi lai, ligikaudu 2 klm. Sellest põhjapool on ühendus takistatud Allikasoo läbi, mis asub `Üüvere, `Kahtla ja Kurualuse k. [joonealune märkus lk.18 selgitab, et Kurualune kuulub ametlikult Rõõsapõlde küla alla] ja Üüvere külast eraldiseisva Liiva pere ning Allika (praegu elanikkudeta) pere vahel. Lõunapoolse piiri kujundab rand. Ranna, Kurualune ja Rõõsapõlde k., mis on Valjala-Põide khk.-piiriäärseid asulaid, on muutunud segaalaks sisserandamise tõttu õ-alalt. Varem kohal-asunud pered kuuluvad ö(˅)-alasse. Ainuke õ-hääliku levimisvõimalu võiks olla sisserändajate kaudu õ-alalt, seega et vanemailt õ lastele õpetataks ja nii õ võiks levida, sest nagu varem nimetatud, pole ö(˅) hääldajad võimelised omandama õ-häälikut läbikäimise teel.
Ranna küla on vähearvuliste üksikult seisvate peredega küla, varemini kuulus Tõnija külasse, 1918. aastast ka ametlikult iseseisev küla. Kärmi-Jaagu p. m. [on] kohalik, hääldab ö(˅). N. on tulnud 15 aasta eest Randvere külast. (Randveres on valitsev õ, kuid esineb vähemal määral õ(>), peamiselt lastel). Naisel puudub kõnes õ-häälik, selle asemel on ö(˅) ja ö(<), viimane häälikukuju on sagedasem, kuid ei puudu ka õ(>), mis oleneb häälikunaabrusest, lause rõhuoludest ja vältest. Üksiku sõna ja hääliku hääldamises, nagu see  objekti arvates Randvere külas on, hääldab õ(>). Lapsed niisugusel korral, ka Kärmi-Jaani peres, hääldavad ö(˅); õ-häälikut ei saa hääldada ka üksikult. Järelikult õ-ala elanikud, kes elama asunud ö(˅)-alale (või mõnele muule alale, kus õ-häälik puudub), kas seal kauemat aega on viibinud või sealsete elanikega sageli on kokku puutunud, kalduvad õ hääldamises ö-le – satuvad ümbruskonna mõju  alla. Õ-hääldamisest loobumise sugestioon on sisserändajaile nakanud peaaegu üldiselt, kuid sellele kaldub peamiselt naissugu. Võib-olla seletub see naise iseloomuga ja neile omase järeleaimamisvõimega. Eriti ilmneb see naistel ja lastel, meestel on see vähem märgatav. Omakorda on see õ mittelevikule õige oluline, sest et emal on kaaluv tähtsus lapse keele arenemises, eriti selle häälikulises kujunemises.Veel sunnib ö(˅)-d hääldama see, et ei taheta märgata lasta oma teistsugust hääldamist. Ö(˅)-ala ümbruse mõju on, et ka lapsed ei omanda enam õ-häälikut ja õ, kui see on kandunud väljapoole õ-ala, hävib. Ö(˅)-alal aga peetakse isegi väga üldiselt ainult ö(˅)-d õigeks kirjakeelehäälikuks. Viimase seiga puhul on arvatavasti autoriteetseks võetud kohalikkude kooliõpetajate hääldamist, kes suuremalt osalt on pärit ö(˅)-alalt ja vastavalt hääldavadki. Juba eelnevast selgus, et naissugu, olles siirdunud ö(˅)-alale, satub sealse hääldamise mõjukonda ja pikapeale võib võõrduda õ hääldamisest või see esineb veel vaid muutunud kujul. See näib olevat mõjuvam põhjus, mis ongi kaunis üldine, nagu seda korduvalt näha võib veel allpool.
Kisti p. naine tulnud 17 aasta eest Viltina külast (ühtlase õ-esindusala k.). Kõnes on valitsev õ(>)-häälik, vahel ka ö(<) ja ö(˅). Üksikult saab õ hääldada. Õ-elemendi suurem säilivus, võrreldes Kärmi-Jaagu perenaisega, võib arvatavasti panna Kisti pere eraldiasuva asukoha arvele. Nädal hiljem oli juhus kohata sama naist Tõnija külas, mis on ühtlase ö(˅)-ala küla. Huviga võis nüüd kuulata nimetatud naise kõnet, kus oli esindatud vaid ö(˅). Järelikult väljendub ka siin enamiku hääldamise ja arvamuse mõju. Seesugune ümbruse mõju on, et ka lastele enam ei õpetata õ-häälikut, kui see on kandunud väljapoole õ-ala.
Saadu p. naine tulnud 7 aasta eest Muhust. Õ-häälik on püsinud. Tuleb märkida asjaolu, et muhulastel on alati õ püsivam, neisse ei näi peaaegu üldse mõjuvat ümbruskond. Võimalik, et  Muhu õ eriti tugev värving suudab seda säilitada, kuna piiri lähiskülade nõrgema värvinguga õ(>) ja õ hääldajad alistuvad ümbruse mõjule. Muhu õ-hääliku värvingut arvestades tundub, et keele artikulatsioon ei sünni suu kesk- vaid tagaosas.
Teistsugune on asjaolu sisse rännanud meessoost elanikega.  Ranna p. m. on tulnud 35 aasta eest Mägi-Kurdla külast (ühtlane õ-ala küla). Õ-häälik on püsinud, kuid soravas kõnes võib märgata sõnu, kus esineb õ(>) ja ö(<). Naine on pärit Jaani khk.-st. Kooliealine tütar hääldab ö(<) ja ö(˅). Järelikult on emal suur tähtsus lapse keelele, eriti häälikulisele küljele. Seena on meessoost asukatega lugu hoopis teisem kui naisasukatega. Käesoleval juhul pole isegi 35 a. jooksul loobutud õ-häälikust, olgugi et ei olda täiesti vaba ümbruse mõjust. Seda juhtu ei saa arvata mittemusikaalse kõrva arvele, sest allpool lisandub veel muid juhtusid.
Ö(˅)-ala mõnes peres, eriti naissoo juures, võib märgata ö(˅)-hääliku hääldamist ö-na, näit. `Ukri peres. Kuid et see laiaulatuslik ala aruteldavasse `teemi ei kuulu, vaid omane on ö(˅)-alale, siis pole seda lähemalt jälgitud. Peale Tänava p., mis külast põhjapool asub, `Lepna ja `Põlde perede vahel, mille perenaine on õ-alalt, kuuluvad kõik muud Rannaküla pered ö(˅)-alasse: Kärmi-`Jürna, `Lepna, `Mihkli, `Põlde ja Ranna. Rannakülas on suuresti ülekaalus ö(˅). Kui uusi asukaid ei lisandu, siis võib pea kujuneda ühtlaseks ö(˅)-alaks. Tähelepandav on, et Rannakülasse pole sisse rännatud perekondade viisi, vaid on segunenud naiste ja meeste tulekuga õ-alalt. Seesuguse tendentsiga liikumine on säilitanud õ-häälikualapiiri, võrreldes kihelkonna piiriga, võrdlemisi püsiva, kuna õ-piiri põhjaosas ilmneb vastupidise tendentsiga liikumine. Rannaküla oli segaala, siitpääle algab üleminekuala. Üleminekuala näib algselt olevat olnud õ-ala, kuid aja jooksul on muutunud, missugune muutumistendents ilmneb veel praegu. Asukaid ö(˅)-alalt ei ole, kui tuleb tegu sisserändajatega, siis need on õ-alalt. Muutus tuleb arvata, peale Rannaküla kohta toodud näidete, eriti läbikäimise arvele praegu ning segunemisele ö(˅)-ala elanikega juba varasemail aegadel.
Rannaküla Kisti perest ühe klm. võrra idapool asuv Kõiguste asunduse eraldiseisev `Kopli pere kuulub üleminekuala esindusse. M. kohalik, hääldab ö(<), õige harva esuneb ka õ(>). N. on tulnud 30 aasta eest Muhust. Vahel hääldab õ selgesti, enamasti esineb õ(>), kuid ei puudu ka harv ö(<) esindus.
[lk.24 ja edasises on loobutud näitefraaside täpsema häälduse esitamiseks autoril kasutatud diakriitikutest ning fraaside eraldajana esineva punkti asemel kasutatud semikoolonit] Peale loendatud asjaolude, millel põhineb õ-hääliku variantide mitmekesisus, on veel kolm mõjukat tegurit, nimelt: häälikunaabrus, välde ja lause rõhuolud. Palataali naabrus on soodus  õ- ja õ(>)-hääliku esinemisele: kõva tuul; kõht; kõne; maadevahe jõgi jooseb sääre lahte; tuli akkab õõguma; läks Kõrsika küla vahele; piir lihab kõrtsi otsast. Sõna alghäälikuna on õ sageli püsiniud: õel inimene; riie õerub; õiglane; õbe ~ öbe (viimane kuju vist järgneva labiaali ja sõna 1. välte mõjul); tuule õhk; ta põlegid tuln õhta. Dentaali naabruses on harilikum ö(˅) või ö(<):  tõnija küla; õled; sõjavägi; sõbrad; muistisi sõnu; oli sedine vö(˅)era keele sö(˅)na; neil öetse mö(˅)rrad ola(va)d. Sagedaim on ö(˅) või ö(<) esinemine labiaali järgi: või; võivad; sõja eest kuski-s-võind panna; lihab põllale tööle; mõrrapüiu latsid; lahid obuse põllale; võerad käivad ka vahel vaatamas. Esivokaal kallutab tingimata ö(˅) või ö(<) hääldamisele: lille õitsed; jõe koht; sai õiete suure kuha. Pikk õ esineb diftongistunud kujul: võeras, võerad; õene nön [?]; minge tõeteo kautu (jõest läbikäiv sillataoline kivitee); riie õerus.
Õ-hääliku varieerumine sõltub ka vältest. Ülipikas (III) vältes esineb õ või õ(>), pikas (II) ning lühikeses (I) vältes õ(>), ö(<) või ö(˅):  õe pueg; õ(>)de; sit üle põlde minnes; lihab pö(˅)llale tööle; ö(˅)huke; tö(˅)rreks saab kutsutud - mõni räägib tõ(>)rs; õel inimene; kaks kõ(>)rva; nad istusid kö(<)ruti. Käesoleval juhul võvad vahel mõõduandvad olla ka lause rõhuolud ja häälikunaabrus. Lause rõhuoludest on tingitud, et kui lause algul ja muudel rõhulistel kohtadel esineb õ või õ(>), siis rõhutuis kohtades on võimalik õ(>), ö(<) või ö(˅) esinemine, sest mida nõrgemini on silp rõhutatud, seda enam on selle häälikud määratud kaole ja teisenemisele. Lause rõhuolud on peamiselt tingitud psüühilisist tingimustest. See rõhk võib langeda pea ühele, pea teisele sõnale, õieti sõnadegrupile ja tulemuseks võivad olla kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutused. Näiteks: mõni läheb üle põllu aa ning keerab suurt sihti mööda; mõned sö(˅)nad koa teistmoodi; nad elasid Võ(>)hksas koa, oli asuniku lats; põllalt see seeden aaski veised kinni; põrsad teise pere mies tõi uiest vallast – sedised sammud; aga rattaga psa mette põllalt läbi, lihate perete vahelt sö(˅)nni gui akkab tõ(>)nija ning tänatte nurgalt keerate manijale; mohulased tulid mineva pühaba õhta siia –  ö(˅)iglane rahvas. Eelmine määrang pole täielik; tuleb veel lisada, et õ varieerumine oleneb suuresti sellest, missugusel hääldamisastmel on elanik õ-hääliku suhtes. Kas ta on kõnes kalduvam õ või ö(˅) hääldamisele.
Sääreotsa pered (rahvasuus küla, mis on ametlikult Randvere küla osa) on üleminekuala. Muist elamutest kuuluvad kalastajatele muhulastele, kes sinna elama asuvad suvel mõneks kuuks. Sääreotsa peredes on väga tunduv õ-hääliku kao tendents. Selle põhjustab rohke läbikäimine ö(˅)-ala elanikega ja halb põllupind, milletõttu nooremas eas pikemat aega viibitakse välisteenistuses, eriti maakonnalinnas ja laevadel. Mäe p. m. 20 asstat Riias elanud. Valitsevam on ö(˅), harvem esineb õ(>). Sääre p. m. kohalik, kuid kaua aega välislaevadel olnud ning palju rännanud; esineb vaid ö(˅) ja ö. N. on tulnud 15 aasta eest Ruhve külast (õ ja õ(>) esindusega k.), hääldab kõnes ö(<) ja ö(˅). Hääliku üksikul hääldamisel on õ(>) õige nõrga värvinguga. Nende kooliealised lapsed hääldavad ö(˅). Kui kooli mõju arvestada, siis on oluline joon selles, et õ- ja ö(˅)-hääliku vahepiirialadel on enamik kooliõpetajaid pärit ö(˅)-alalt, mis arvatavasti on tingitud ö(˅)-häälikuala suuremusest. Õpilaste koolitöös on selgunud, et vähemarenenud õpilastel, kes on pärit õ-esindusega peredest, õ püsib, kuna arenenutel see kaldub ö(˅)-häälikule. Arvestades õpetajate koosseisu suhet võib kooli mõju noorsoole olla kaasamõjuv. Eelmisest vahest ongi pärit arvamus. et ö(˅)-häälik on kirjakeelne.
Ruhve külast eraldiseisvad Ärmpu ja Pärdi pere kuuluvad üleminekualasse. Kuid nende esindus on tunduvalt teistsugusem kui Sääreotsa külas; nimetatud pered moodustavad üleminekuahelas paar lüli õ-alale lähemale. Õ on esindatud vahel õ-na, mis ka valitsev. Tugevasti on õ esindus tingitud ka häälikunaabrusest ja rõhuolust, kus ta harvem esineb ö(<) ja ö(˅)-na. Alates Ruhve ja Randvere külaga algab õ-ala. Kuid kõigil elanikel ei esine õ püsivalt, soravas kõnes kaldub see õ(>) häälikule. Peamiselt esineb püsiv õ-häälik vanemail inimestl, eriti meessool, kes kogu aeg on elanud kohal. Kaldumine õ(>)-hääldamisele on kõige sagedamini märgatav noorsool. Ka need elanikkudest, kes on elanud vahepeal ö(˅)-alal või, kes on rohkest kokku puutunud sealsete inimestega, on märgatavalt kergemad kalduma õ(>)-hääldamisele. Ruhve ja Randvere külade ühesugune hääldamine on arvatavasti tingitud nende külade lähedast asukohast, nii et kokkupuute piiris asuvad mõlemate külade pered isegi läbisegi. Sisserändajaid ö(˅)-alalt neis külades ei ole. Ruhve k. Aadu pere mehel esineb selge ja püsiv õ-häälik, samuti ka Tõnu-Jaagul ja Peetril; naissool ja nooremail esineb ka õ(>). Saadu peres esineb enamasti õ(>). Randvere küla Mardi ja mõlemas Tillu peres esineb õ, kuid kõnes kaldub õ(>)-häälikule. Randvere külast 1 klm. põhjapool asuv Viltina küla kuulub täiesti kindla õ esundusalasse. Randvere külast 1 klm. läänepool olevasse Kõiguste asundusse on asunikud tulnud Randvere ja Ruhve külast (üks asunik Viltina küast), sellega seletub ka nimetatud asunduse elanikkude samalaadne hääldamine.
Nagu ülemal mitme asjaolu puhul märgata võis, on Pöide khk. lõunaosas õ-hääliku piir taanduv; ö(˅)-häälik levib, kuid õige aeglaselt. Kui oletada, et varemini õ-piir ühtus khk.-piiriga, siis on õ-piir taandunud maa-alaliselt Põide khk. lõunaosa poolsaarel mõne kilomeetri võrra. Tegelikult ei kuulu sellesse piiri ühtegi küla, vaid hulgakene üksikperesid. Tõnija, Rannakülast järgmine põhjapoolsem Valjala khk. idapiiri lähisküla, kuulub täiesti ö(˅)-alasse. Sisserändajaid ei ole, peale ühe naise Laasu peres, kes on kahe aasta eest tulnud õ-alalt. Mõnel inimesel esineb ö(<)-häälik. Tuma pere:  mehel ja lastel ö(˅), kuid naisel esineb ka ö(<). Eriti selge ja kindel on ö(<) Ritsu-Aadu peres.
Tõnija küla ja Valjala-Pöide khk.-piiri vahel on Rõõsapõlde küla, Kurualused pered ja Rõõsa asundus. Rõõsapõlde küla ja Kurualused pered moodustavad segaala, viimaks nimetetud pered kuuluvad Rõõsapõlde külasse, rahvasuus tuttavad ka küla nimega. Nimetatud segaala on seepoolest eelmisest erinev, et sisse rännatud peredena 40 - 50 aasta eest õ-alalt. Enamjagu neist peredest on aja jooksul segunenud kohapealse rahvaga ning muutunud seega ka keeleliselt segaperedeks. Ühtlase ö(˅)-esinduse pered, s.o. kohalikud Valjala khk. pered on: Aadu, Küüni, Maie, Tuulingamäe, Oomi ja Vene. Alalise juurdetulekuga õ-alalt on puht õ-ala peredena säilinud: Linnumäe, Oti, Mohu ja Niidi; siia kuulub ka Lao pere, mille elanikud on paari aasta eest sisse rännanud Üüvere külast. Ühtlase ö(˅)-esindusega pered pole segunenud peale Mulgu ~ Matsi, kus n. on õ-alalt. Suurem jagu õ-ala peredest on segunenud ö(˅)-ala elanikega. Viimased on praegu segapered:  Juurika ~ Jaagu p. – n. on pärit Valjala khk.-st, Kisti p. – n. Valjala khk.-st, m. õ-alalt, poeg hääldab ö(˅). Rauna p. – vanaema õ-alalt, pojanaine Valjala khk.-st, lapsed hääldavad ö(˅); Pööru pere –  vanaema õ-alalt. Segapered on veel Madaramäe ja Veskimäe – viimase peremees on tulnud 40 aasta eest Randvere külast, õ veel väga selge, n. ö(˅)-alalt. Neis õ-alalt sisserännanud peredes, mis seni veel segunenud pole, on valitsev õ-häälik, mis oleneb sellest, et neisse peredesse on alati sisse rännanud õ-ala elanikke. Siiski mitmel puhul esineb ka laste juures õ. Segaala peredest on mõned kujunenud ö(˅)-ala peredeks. Lastel esinev ö(˅) on peamiselt tingitud sellest, et nende emad on pärit ö(˅)-alalt, mis omakorda näitab ema mõju laste hääldamises, eriti häälikuõpis. Mulgu pere n. on tulnud 20 aasta eest Asva külast, milles on esindatud õ-häälik. Kõnes on naisel harilik ö(<) ja ö(˅), õige harva võib märgata ka õ-häälikut. Nagu objekt ise väljendas, hoiduvat ta teadlikult õ-hääliku hääldamisest, et ümbruskonnaga samaselt hääldada ning mitte märgata lasta oma võõrapärast kõnelemist.
Kisti  pere. m. on sisse rännnanud 41 aasta eest Mägi-Kurdla külast, mis on õ-ala küla, hääldab selgesti õ, õ(>)-häälikut võib tabada õige harva. N. on Valjala khk.-st , seega ö(˅)-alalt. Poeg, kes on umbes 30-aastane, hääldab ö(˅), vahetevahel ka ö(<). Pojanaine on pärit Tõnija külast, mis on ö(˅)-ala, tal on ka vastav hääldamine.
Nagu eelnevast selgus, moodustab Rõõsapõlde küla täieliku segaala. õ-alalt tulnud asukad on  sinna asunud 40 - 50 aasta eest, kuna kohapealsed elanikud hääldavad ö(˅)-häälikut. Ilmnenud asjaolud näitavad, et tendents on ö(˅)-hääliku kasuks, mille mõju on vähendanud see, et õ-alalt tulnud asukad veel hiljemgi on toonud naisi  õ-alalt. Rõõsa asunduse asunikud on pärit Tõnija külast, mis on ö(˅)-ala küla, selletõttu kuulub nimetatud asn. ö(˅)-alasse. Jõe peres on ö(<). Erandi moodustab Lembitu p. (end. mõisarentnik), kes on sisse rännanud 30 a. eest Viljandimaalt; hääldavad õ selgesti ja järjekindlasti.
Varem aruteldud segaalasse kuuluval Rannakülal on palju ühiseid jooni Rõõsapõlde külaga. Viimase küla segandatum esindus oleneb arvurikkamaist sisserändamistest õ-alalt. Olgugi, et ses on sisse rännatud peredena, ilmneb sama näht, et õ aja jooksul kaob ja kujuneb ö(˅)-alaks.
Mõisapõlde küla ja Rõõsa asunduse eraldavad Pöide khk.-st idapool asuvad sood: Salimetsa ja Allika. Nimetatud külasid ühendab Pöide khk. `Üüvere ja `Kahtla küladega läbi soode käiv külavahetee. Mõisapõlde küla ja Rõõsa asn., mille elanikud on muude Valjala khk. lähiskülade elanikega tihedas ühenduses, kuuluvad nendega ühisesse (Valjala) kihelkonda ja samuti valda (Kogula), viimase piirid langevad  peaaegu ühte  Valjala-Pöide khk.-piiriga, millest osalt ka tingitud ö(˅)-hääliku edu. Salimetsa ja Allika soo ääremail, mitte kaugel soist läbikäivast külavaheteest, asuvad mõned eraldiseisvad `Kahtla küla pered: `Mändamäe, Aru, Salimetsa ja Rääbandi. Esimeses kolmes peres on sisserännanud elanikud, viimases kohalikud. `Mändame ~ Pardiaugu peres elab üksik naine, on sisse rännanud 18 a. eest Veere külast (üleminekuala küla), hääldab ö(<). Aru pered. Elanikud kauemat aega kohal elanud, varem sisse rännanud Tõnija külast. Lastel on valitsev ö(<)-häälik, esineb harva ka õ(>). Salimetsa pere n. on 36 a. eest sisse rännanud Nurme külast (Valjala khk.-st), hääldab ö(˅).  M. on olnud kohalik. Täisealisel pojal esineb ö(˅). Rääbandi ~ Räävandi peres on valitsev õ-häälik, harvemini esineb õ(>)-häälik. Rääbandi perest 1/2 klm. võrra kirde pool asuv Laimjala asunduse Piipukopli p. kuulub õ-esindusalasse.
Peale mõne vastloetletud üksikpere algab selgesti hääldatava õ-ala `Üüvere ja `Kahtla külaga (ka noorsool esineb selge õ-häälik). Seesugune järsk ja varjunditeta õ-ala püsi on mõistetav, kui tähele panna, et õ-ala äärkülad on eraldatud ö(˅)-alast soodega. Peale selle asetseb õ- ja ö(˅)-ala vahel Valjala-Pöide khk.-piir ning Kogula-Laimjala vallapiir, mis juhivad kummagi ala huvi eri suunda. Sel kohal oleks õ-piir ühtunud khk.-piiriga, erandi teevad ses mõned üksikult seisvad pered, mille elanikud on sisse rännanud ö(˅)-alalt. Väga ühtlane on ka `Üüvere ja `Kahtla küla elanikkude poolest, välja arvatud mõni üksik naine, kes on teisalt sisse rännanud. Kahtla k. Jaagu p. n. on tulnud 16 a. eest `Kuisti külast (Valjala khk.-st), hääldab ö(˅). Huvitava asjaolu pakub `Üüvere küla Antsu pere, millest selgub, et laste hääldamislaadis pole eranditult tähtsus ema hääldamisel, vaid suuresti ka ümbruskonna hääldamisel. M. on kohalik, n. on tulnud 40 a. eest Valjala khk.-st, hääldab ö(˅). Kaks tütart, 18 ja 20 aasta vanused, hääldavad selgesti õ. Teine näide 6 klm. põhja pool olevast Pahavalla külast (ühtlane õ-ala) Uustalu perest, vaid selle vahega, et objekt on poeglaps (17 a. vana). N. on pärit Püha khk.-st. Mõlemad, niihästi ema kui poeg hääldavad ö(˅). Ses nähtes tuleb arvestada naissoo kaldumist ümbruskonna mõjule. Lapseeas, keele kujunemise ajal, ollakse võimelised omandama ümbruskonna keele häälikuid, kuid täisealistena mitte enam, nagu see ühtlasi selgub viimaks-nimetatud ülestänendistest.
Järgnevad külad kuuluvad ühtlasse õ-alasse: `Kahtla asn., `Asva k., Laimjala asn., ja Mägi-Kurdla k. `Kahtla asunduses moodustab erandi Välja pere. N. on sisse rännanud `Asva külast. M. on on tulnud ühe aasta eest Tõnija külast. Laimjala asunduses on üks asunik tulnud Kihelkonna khk.-st, muud on pärit õ-alalt, peale pöidlaste on mõned tulnud Muhust ja Viljandist. Kehitu ja Kurdla soo piiril  oleval seljandikul Hundi-silla (olevat 300 a. eest ehitatud) asub eraldiseisvaist peredest koosnev Nõmmeküla. Küla on tekkinud Tammimõisa jagamisest, endise Laimjala mõisa karjamõis. Keeleliselt kuulub Nõmmeküla ühtlasse õ-esindusalasse. õ teisendkujusid ei esine, olgugi et küla on Valjala khk. piiriäärne ja on eraldatud Laimjala vallast ja kuulub peamiselt Valjala khk.-s olevasse Kogula valda. Kuid majanduslikult on Nõmmeküla tihedas ühenduses muude Pöide khk. lähisküladega ja vallapiiril pole sellega võrreldes nii mõjuvat tähtsust. Nõmme k. kohalikud pered on: Aida, Nõmme, Ranna, Rehe, Vanakaju, Välja, Värava ja Öörlaki. Uueaia ja Velsandi peresse on asunikud tulnud Muhust ja Kehitu peresse Hanila khk.-st. Nõmmekülast lääne pool (Valjala khk. piiril) üksikult seisev Kehitu pere kuulub ö(˅)-alasse. Et sel perel oma talumaade asukoha tõttu on tihe läbiläimine Valjala khk. elanikega, siis arvatavasti ei ole saanud mõjustada Nõmmekülas esinev õ-häälik Kehitu pere elanike hääldamist. Õieti kuulub Kehitu pere vaid puhtametlikult Nõmmeküla alla. N. ja m. on tulnud 40 a. eest Hanila khk.-st, hääldavad ö(˅). Tütar on 35-aastane, hääldab samuti ö(˅). Kehitu perest läände jääv Valjala khk. on ö-ala. Alates Rannakülast ja ulatudes kuni Kehitu pereni, ühtus Valjala-Pöide khk.-piir ajaloolist nime kandva Maadevahe jõega (rahvasuus ka tuttav ordu- ja piiskopimaade vahepiirina), siit kaldub khk.-piir loode.
Nõmme külast põhjapool eraldavad Pöide ja Valjala kihelkondi Pöide khk.-s olevad Kurdla soo, soine Kõriskaru mets ja Kapra soo ning Naiste-, Pitk- ja Koigi järv. Neist läbipääsmatuist looduslikest takistustest on tingitud, et seal õ-häälikupiir lõpeb järsku, ilma et jõuaks varieeruda. Alates Nõmmekülast on põhjapoole järgnevad õ-piiriäärsed  külad järgmised: Paju-Kurdla, Mustla, Pahavalla, Ihumetsa ja Ridala. Need on ühtlase ja selge õ-esindusala külasid, ilma et esineks muuteid õ väärtuses, nii täiskasvanuil kui ka lastel. Ka elanikkude poolest ühtlased, vaid mõnes külas on üks või kaks naist, kes on pärit ö(˅)-alalt.
Ootuspärane oleks, et õ-ala ka Pöide khk. põhjaosas ulatuks khk.-piiri lähedusse, kuid alates `Audla külaga on tunnetav õ-värvingu nõrgenemine ja peagi muutub täiesti ö(˅)-häälikuks. Siin läheneb õ-ala õ- ja ö-hääliku põhjapoolsele. Ö(˅) pealetung tuleb khk. põhjaosast, lääne poolt on kihelkond seks hästi kaitstud võimsatest soodest.
Audla küla pered asuvad õige hajevil. Peamiselt koonduvad pered kahte ossa, lõunapoolset osa nimetab rahvas (Päris-)Audla külaks, põhjapoolset Audla-Välja külaks. Audla küla jagunemise järele esineb ka hääldamine. (Päris-)Audla külas on valitsev õ-häälik. Seesugune õ-hääliku ilmekas püsi on suuresti tingitud sellest, et elanikke on sisse rännanud peredena Muhu saarelt. Puht muhu pered on: Laose, Lõhna ja Tõllu,  osaliselt Tooma-Jaani. Kohalikes peredes, nagu Leemeti, Mäe jne., on tihti esindatud õ(>)-häälik. Audla-Välja külas pole sisserännanud muhulasi. Kuid ka keel endast on õ-hääliku poolest hoopis teistsugusem. Väljaküla õ-hääliku valitsev vaste kõnes on ö(˅) ja ö(<), õ(>) esinemine selle kõrval on harv. Võimalik on selline eritlemine, et naistel on sagedamini esindatud ö(˅), meestel õ(>). Näiteks Peerna pere.  Naissool esineb kõnes vaid ö(˅), kuid üksikult saavad õ(>) hääldada, ö(˅)-ala elanikud aga seda ilma harjutamata ei saa; kui katsuvad järele hääldada, siis on see ö(<). Kabja peres on eriti märgatav naiste ja meest erinev hääldamine. Endise Audla mõisa asemel on kolm vähearvuliste elamutega küla: Jõe, Ollamäe ja Käo. Khk. lõunaosa asundused Kõiguste ja Rõõsa olid võrdlemisi ühtlase esindusega, mis olenes asunikkude päritolust ühtlasemalt alalt. Khk. põhjapoolsema osa asundused ja uudiskülad on sellepoolest eelmistest erinevad. Jõe ja Ollamäe külas on valitsev häälik õ, selle kõrval ö(˅) ja harvemini õ(>). Oleneb sellest, et asunikud on pärit vastavatest küladest (Allika, Audla, Kapra, Ridala ja Tõnija). Käokülas on valitsev õ-esindus, asunikud on enamasti pärit lähisküladest, Kaprast ja Audla-Välja külast.
Kapra küla hääldamises esineb nii vanadel kui ka noortel õ-häälik. Individuaalselt on õ värving mõnel veidi tugevam, teisel nõrgem. Vahel esineb ö(˅)-na, tundub kaunis sageli ka ö(˅).  Elanikkude poolest võrdlemisi ühtlane küla, peale paari pere, mis on muhulasi ning üks pere hiidlasi. Kapra ning Audla-Välja moodustavad õ-hääliku variantide mitmekesisuse poolest üleminekuala. Peale Jõe-, Ollamäe  ja Käoküla moodustab segaala ka Koigi asundus. Khk. põhjaosa häälikupiiril  kuulub Koigi asundus õ-hääliku esinduse poolest segasemate hulka. Varem kohalolnud Koigi asunduse peredel esineb enamasti ö(<)- ja ö(˅)-häälik, õige harva ka õ(>). Õ(>) tuleb kuuldavale eriti pika vokaalina esinemisel (näit. Uuelu peres). Ka selliseid peresid on, kus on esinemas vaid ö(˅) (näit. Jõe p.). Sisserännanud asunikud, mis on suures ülekaalus, hääldavad oma päritolu järele. Õ- ja õ(>)-alalt on tulnud 5 asunikku (igast nimetatrud kohast üks pere): Kaprast, Muhust, Pukast, Reinast ja Tumalast. Ö(˅)-alalt on tulnud 7 peret (Jaani, Karja, Mustjala ja Valjala khk.-st ja 4 peret Pöide khk-st, nimelt Linnataga külast). Koigi asunduses on suuresti valitsev ö(˅)-häälik.
Koigi asundusest 2 klm. idapool, postmaantee ääres olev Oti asunduse Kopli pere kuulub õ-esindusalasse. Kopli perest natuke põhjapoolsem Koigi asunduse Opi pere kuulub ö(˅)-alasse. M. on tulnud 40 aasta eest Are külast, naine on Koigist, ka lapsed on sealsamas üles kasvanud, nimelt Koigis. Mäekülas esineb õ(>)-häälik. Arvestades lause rõhuolusid, häälikunaabrust jne, ning isiku hääldamisastet õ-hääliku suhtes, muutub õ(>)-häälik sageli  ö(<)- ja ö(˅)-häälikuks. Niisugusest teisenemisest on tingitud, et õ(>)-hääliku esinemine kõnes ei ole kuigi sagedane.
Samalaadne hääldamine on ka Mäekülast mõnikümmend sammu põhjapool olevas Puka külas. Puka küla koosneb vaid kahest perest (Puka-Mihkli ja Puka-Jaani). Ka siin esineb õ(>) õige harva, ö(˅)-häälik on valitsev, lastel samuti ö(˅). Are küla on ühtlane ö(˅)-ala, niisama ta lähiskülad: Linnataga, Kahutse, Iiruste ja Levala. Iiruste külast eraldi seisevas Soome peres, mis asub Pukaküla lähedal, on esindatud ö(˅)-häälik. Eriti märgatav on ö(˅) levikutendents Puka, Mäe, Kapra ja Audla küla suunas, mis osalt on seletatav nende asukohast postmaantee ääres. Praegu aruteldud piiridest idasse jääva ala õ-püsi, mille üksikasjade juures hiljemini peatutakse, on arvatavasti suuresti tingitud neid ümbritsevatest soodest, nimelt maantee läheduses olevast Levala-pajust ja Pitkassoost; põhjas, kus piir on rohkem avatud, ongi selle tunnistiseks õige laia ulatusega teisenemisala. Teispool Pöide khk. läänepiiril asuvaid soid, Valjala, Karja ja Jaani khk.-s ei esine üldse õ-häälikuala, erandina on sealgi üksikuid õ-alalt sisserännanud elanikke.
Nagu eespool õ-piiri püsile oli eriline tähtsus soodel, sama oleks oletatav ka põhjaosas veel mõjuvamast Kareda rabast, kuid sellest hoolimata osutub selle läheduses ö(˅) jõulisemaks. Võiks arvata, et ö(˅) mõju on levinud Jaani khk.-st Pöide khk. põhjaossa ning sealt tungib lõunapoole. Õige märgatav on vahe hääldamise vahel vanemail ja nooremail inimestel. Õ levik on seletatav ka sellest, et õ-ala põhjaosas ilmneb vastupidine tendents lõunas ilmsiks tulnud nähtele, nimelt segaabielude tõttu tuleb naisi õ-piirkonda ö(˅)-alalt. Võrreldes õ-hääliku lõunapiiri põhjapiiriga, siis on põhjas õ taandumistempo märgatavalt kiirem; see ilmneb juba ka ses, kui võrrelda lõuna ja põhja üleminekualasid, missugune on viimases hästi suurem.
Põide kirikust lääne- ja loodepoolsed külad, nagu nimetatud oli, on ühtlase ö(˅)-esindusega. Põhja suunas ulatub ö(˅)-ala edasi (Mehama, Saikla, Kalma, Rahula). Muud külad on elanikkude poolest võrdlemisi ühtlased, välja arvatud Saikla ja Suur-Rahula. Saiklas on kolm peret muhulasi, kaks peret hiidlasi. Suur-Rahulas on 8 peret muhulasi ja üks pere hiidlasi. Muhu pered on seni segunemata, selge õ-häälik püsib. Muhulaste ja hiidlaste väljarändamine, peaasjalikult Pöide, on tingitud väljarändajate kodukoha kehvast ja vähesest maapinnast. Enamasti kuulus maa mõisale. Tumala ja Audla mõisad hakkasid maad müüma 25 a. eest, mis ajast on ka pärit nimetatud sisserändajad. Reina asundus, nagu muudki põhjapoolsed asundused, kuulub segaalasse. Segaalaks on kujunenud rohkete sisserändamiste tõttu ö(˅)-alalt. Sisse on rännatud Mehama, Iiruste ja Levala külast ning üks pere Muhust ja teine Talilaidu külast. Varem kohal-asunud peredes hääldatakse õ(>), isegi õ, kuid ei puudu ka ö(˅). See on tingitud arvatavalt juba varemal ajal sisserännanud elanikkude päritolust erisugustelt aladelt. Kaunismäe pere: m. kohalik, n. on Harjumaalt, mõlemail õ; Vana-Kangru pere: m. hääldab ö(˅), n. õ(>). Uue-Kangru peres on esindatud vaid ö(˅), Laadamäe peres õ-häälik. Reina asunduse valitsev häälik on ö(˅).
Reina asundusest põhjapool, metsas eraldi olev `Türna pere kujutab õ-hääliku edujuhtu. See kuulub oma laadilt harvemate hulka, sellepoolest, et õ levitaja on ses meessugu. M. on tulnud 23 a. eest Muhust, hääldab õ.  N. on kohalik, ka ta vanemad on olnud kohalikud mitmest põlvest saadik. Naisel ja ta emal esineb ö(˅). Kahel pojal (17 ja 19 a.) esineb aga õ-häälik. Orisaare asundus, endine Tumala poolmõis, on Orisaare aleviku ja `Türna pere vahel. Kaks peret on mõne aasta eest sisse rännanud Muhust, ülejäänud 5 peret on varem sisse rännanud.  Suuremalt jaolt on viimased ühtlase ö(˅)-esindusega, mõnes segaesindus (Jausa p. m. õ-häälik, n. ö(˅), viimane on pärit Rahula külast). Samuti on Väikese väina ääres asuv Orisaare alevik muutunud sisserändajate läbi segaalaks. Varem kohal asunud elanikkudel esineb enamasti ö(˅)-häälik, suurem osa neist on sisse rännanud Jaani khk.-st. Viis peret on muhulasi. Neli neist on tulnud umbes 8 a. eest, üks pere 20 a. eest Muhust, ka viimases on esindatud õ-häälik.
Orisaare alevikust on häälikuala jälgitud edasi loode suunas. Viimase jälgitud paigana oli Sääre pere. See kuulub Orinõmme külasse, on nimetatud külast 2 klm. põhjapool. Orinõmme küla, samuti ka üksikpered on ühtlase ö(˅)-ala. Orinõmme küla ja Orisaare aleviku vahemaal olev Maasi asundus  kuulub segaalasse. Valitsev on ö(˅)-häälik, mis on tingitud ö(˅)-ala asunikkude enamusest.
Khk. põhjaosas viimati peamiselt jälgimisalused olnud asundused kujutavad segaala, siitpeale arutelusse tulevad külad (Nenu, Metsara, Mui ja Veere) kuuluvad üleminekualasse. Erinevana muust õ- ja ö(˅)-piirist moodustab nimetatud õ- ja ö(˅)-hääliku vahepiiriala kõige laiema osa üleminekualas. Neis külades oleks oodatav ühtlane õ-esindus. See oleks võinud tingitud olla nimetatud külade üksteisele lähisolust, eraldatuina oma asendi poolest  ö(˅)-alast, samuti ka looduslikult lahutatud olles Levala-pajust. Ühendust peab selle alaga läbi kõlvulikkude maa-alade lääne-ida suunas Pöide kiriku ja Uuemõisa ning Tornimäe (kreeka-kat.) kiriku vaheline maantee, põhja-lõuna suunas Orisaare ja nimetatud Tornimäe (kreeka-kat.) kiriku vaheline maantee. Tähtsa ö(˅) mõjustusalana tuleb pidada Pöide kiriku läheduses olevat ühtlast ö(˅)-ala; enamasti sealt on sisse rännanud naiselanikke. Kuid arutellu tulevas alas on ka peresid, mil on esinemas vaid ö(˅)-häälik ja millede elanikud end loevad oma mäletamise järele kohalikeks elanikeks. Neid asjaolusid arvestades peab oletama ö(˅)-ala mõjutamist juba õige ammusest ajast. Et sel üleminekualal on käimas võitlus kahe häälikuesinduse vahel, ilmneb ka ala laiusest. Suuremas osas selle ala küladest on valitsev õ-element; segaabieludest sõltudes pääseb ühes peres valitsema õ, teises ö(˅)-häälik, tendents kõneleb ö(˅) kasuks.
Nenu, vähese õ-variatsiooniga põhjapoolseim küla, on ka elanikkude poolest ühtlane, sest et pole sisserändajaid. Selle üleminekuala külad on igaüks eri ilmega. Nenu külas on valitsev õ-häälik, peamiselt on selle selgem kuju esindatud vanemail inimestel. Naistel ja lastel on sageli vähema värvinguga ja kaldub õ(>)-häälikule; isegi ö(<)-na esineb. Arvestada tuleb ka edaspidi selliseid inimesi, kes on elanud kauemat aega ö(˅)-alal, nende hääldatud õ on hoopis nõrgema värvinguga. Nenukülast veidi edelapool olev Metsara k. kuukub õ-hääliku poolest muutunumasse esindusalasse kui eelmine. See asjaolu tuleb panna osalt ka ö(˅)-allalt sisserännanud naiste arvele. Märgatav on, et noorsugu on kalduvam ö(˅)-hääldamisele. Kui arvestada vanemate ja nooremate hääldamise erinemist, siis oleks valitsev häälikukuju õ(>). Metsara küla Matsi pere. Peremehe täisealistel poegadel esineb õ(>) ja sageli ka ö(<) kujul; naised on pärit ö(˅)-alalt (Iiruste ja Levala k.-st). Jaagu pere. Peremees ja ta täiskasvanud poeg saavad hääldada õ-häälikut, kõnes esineb see õ(>), ö(<)  ja ka ö(˅)-häälikuna. ö(˅) leviku näitena olgu toodud Metsara külast veidi lõunapool seisev Paju pere. M. Leisi külast (õ-ala), n. on tulnud Nenu külast, hääldab õ(>) ja ö(<), nende 18-aastane tütar hääldab vaid ö(˅), ka üksikult ei saa õ hääldada.
Muikülas esineb vanematel inimeste, eriti meestel, õ kaunis selge kõlaga, näiteks Tiidu, Jaani ja Tooma peres. Tiidu pere asub ühes Jaani perega peaaegu ühe klm. võrra külast kirdepool. M. on kohalik, hääldab selge õ, n. on tulnud 25 a. eest Are külast (ö(˅)-ala), hääldab ö(˅), täisealine poeg hääldab õ, kuid see on kõnes nõrga värvinguga, sageli õ(>). Arvatavasti varemal ajal ö(˅)-alalt tulnud naiste läbi esineb praegu ka mõni puht ö(˅) pere (näit. Andruse). Kaldumine ö(˅)-le lähemale hääldamisele on märgatav noorsoo ja naiste juures. Tooma peres on mehel õ, naisel enamasti ö(<). Samuti on lastel esinev õ ja õ(>) tublisti ö(˅)-le kalduv. Üleminekuala elanikkudele on omane, et sagedasti saadakse selgesti õ hääldada, kuid kõnes on nimetatud häälik nagu mööda minnes ja nõrgaltr artikuleeritud. Õ-häälikuline element on vahel niivõrd nõrgenenult, et see on tulnud õ(>)-na märkida. Neist häälikuvariatsioonest hoolimata on siiski Muiküla valitsev häälik õ, olgugi et selle kvaliteet, nagu üldse üleminekualal, pole alati samaväärne.
Veere küla kuulub õ-elemendi suhtes vastloetletud küladest tublisti nõrgenenuma häälduse hulka. Õ(>) esineb harva vanemail inimestel ja peamiselt meessoost elanikkudel. Kõnes kaldub see tublisti ö(<) ja ö(˅) kujule. Noorematel inimestel esineb vaid ö(˅). Veereküla nii äkilist kaldumist ö(˅) hääldamisele tuleb seletada vist peale muu ta asukohaga ö(˅)-ala lähedal ja kahe mõisa vahel (Oti ja Uuemõisa), sest mõisate elanikud olid pärit väga erisugustelt aladelt. Valitsev häälik Veere küplas on ö(˅). Ka naaberkülade elanikud on tähele pannud Veereküla teistsugust hääldamist ja neil on üldiselt omane väljendus nimetatud küla isesugusest keelest. Risti pere, näitena õ-hääliku esinemise kohta. Kõnes õ varieerub. Kõrtsi-Jürna pere, näitena ö(˅)- ja ö(<)-hääliku esinemise kohta. Jaagu pere puht ö(˅)-hääliku näitena.
Veere külast lääne pool olev Oti asn. on peaaegu samalaadne lähisasundustele, vaid selle vahega, et asunikkudest on 2/3 tulnud õ-alalt. Varem kohal-elavat 6 peret kuuluvad segaalasse (näit. Püksi). Seitse perekonda on tulnud ö(˅)-alalt (Iiruste, Kapra, Levala ja Veerkülast). 20 perekonda on tulnud õ-alalt (Ardla, Kakuna, Laimjala, Mui- ja  Neemikülast). Selleks on asunikud veel liiga vähe kohal olnud, et märgatav oleks ühe või teise hääliku levitendents. Veere külast edelapool asuv Uuemõisa asn. on segaala, ei erine kuigi palju vastnimetatud Oti asundusest. Ka Uuemõisa asunduses on ülekaalus õ-häälik, mis oleneb asunikkude päritolust Ardla, Mui- ja Veere külast.
Kärneri küla (asub Tornimäe kreeka-katoliku kiriku lähedal) kuulub õ-alasse. Õ esineb nooremail inimestel, kuid tihti on ta nõrga värvinguga ja kaldub kõnes õ(>)-häälikule. Kui võrrelda Kärneri külas Landi peres elava Muhust pärit oleva naise õ-hääliku väärtust kohaliku õ-häälikuga ja üldse üleminekumail, siis on märgatav Muhu õ võimas värving. Ühtlase õ-ala vastav häälik, missuguse märkimisel on tähendatud  "selge õ", on juba samane Muhu õ hääldamisele.
Kärneri külast idapool, Kärneri ja Ula k. vahel olev Ardla k. Karjassare pere kuulub õ-esindusse. Õ kaldub kõnes vahetevahel õ(>)-le. Ulaküla kuulub, nii vanemate kui ka nooremate hääldamise poolest, selgesse õ-alasse. Ardla külas on esindatud õ, kuid kõnes on kalduv õ(>)-häälikule. Üksikult saavad hääldada õ-häälikut päris hästi. Mõnes peres on lapsed kalduvad ö(<)-häälikule, olgugi et vanematel esineb õ. Anduma pere: n. hääldab õ, kolm tütart (umbes 10, 12 ja 17 a. vanused) hääldavad ö(<), samuti Vana-Paali peres; ka üksikult ei saa hääldada õ-häälikut. Läänepool olevad Ardla küla pered: Ristetemaa, Põldri, Mardi ja Lille kuuluvad õ-alasse. Ardla küla peaaegu üldvalitsev häälik on õ, sellepärast tuleb teda lugeda õ-alasse.
Välta ja Neemi küla kuuluvad selge õ esindusalasse. Vanematel ja noorematel inimestel esinev õ-häälik on väärtuses võrdne. Välta külast kirdepool eraldiasuv Sombi pere on ühtlase õ-esindusega. Neemi külast edelapool, Neemi ja Kingli asunduse vahemaal, Pitkassoo ja Lahesoo piiril olev Kingli asunduse Palgimäe pere on õ-esindusega. Kingli asundus kuulub ühtlasse õ-esindusalasse. See on tingitud asunikkude päritolust õ-alalt, enamasti Ihumetsa külast. Niidi pere moodustab erandi. N. on õ-alalt, m. on Karja khk.-st.
Viimaseks nimetatud asundusega oli lõpetatud õ- ja ö(˅)-hääliku vahepiiri jälgimisretk Ida-Saaremaal. Sellest alast idasse jääv Pöide khk. osa kuulub ühtlasse õ-esindusalasse. Ühtlasel õ-alal esineb vahel ka lühike ö-häälik õ kujul: kõha, kõster, mõlder jne. Pikk ö esineb enamasti diftongistunud kujul: süök, tüö, vüö jne. Kihelkonna nimetus Pöide esineb ö-ga. Õ-alaga Pöide khk.-s algab ka sõna 'pole' esinemine 'põle' kujul.
[Algab sisukorra osa C (lk.58)] Keeleliselt moodustavad khk.-d praegusel ajal endaette enam-vähem ühiste keeleliste nähtudega murde ala. See ei tule ainuüksi khk. kui kirikliku koondise arvele panna, vaid põhjustab oletama, et selleks on ka muid asjaolusid ja et khk.-piiride aluseks ehk olid mõnesugused vanemaaegsed piirid, võiks oletada, et hõimupiirid. Etnograafilisest küljest kinnitab seda see, et igas khk.-s oli tarvitusel oma rahvariie. Pealegi oli hõim muiste tähtis ühiskondlik, majanduslik ja politiline üksus, missugused asjaolud koondasid teatud piirkonna ühishuvid ja mis soodustas nende keele murdeliste omapärade kujunemist. Seepärast võiks oletada, et praegused khk.-d on ligikaudu endiste, peamiselt politiliste liituste alad, mille keskpunktiks oli maalinn. Seesuguste liituste piirid olid ka olenevad looduslikest piirest. Niisuguseid mõjuvaid looduslikke piire on eriti Pöide khk.-l. Pöide nimetus, mis on tarvitatav praegu maa-ala, kiriku ja rahva kohta (pöidlane) näitab, et  Pöide on algses tarvitamises olnud seal elava rahva nimetus, sekundaarses – kiriku nimetus, sest praeguse Pöide kiriku läheduses varem kohal-asunud kindlus, mis ära põletati mässu ajal 1343, kandis juba Pöide nime (M. Körber. Oesel einst und jetzt. Lk.44).
Nagu õ-häälikupiiri kirjeldusest ilmnes, on see enam-vähem taanduv piir, mille vanemaaegset piiri tuleb arvata laiaulatuslikumaks, võimalik, et saaks ühtuvaks pidada Pöide oletatava hõimupiiriga. Õ-hääliku praegusaegse piiri kujunemisele on tähtis osa niihästi politilistel kui ka administratiivpiiridel ja nimelt sel määral, kuivõrra need köitsid elanikke maa-ala külge või võimaldasid vaba liikumist. Uuemate uurimuste järele on Saare- ja Muhumaa jagunenud muistsel iseseisvusajal  nelja külakonda (Prof. J. Uluotsa käsilolevast uurimusest). Muhu ja osa Pöide khk.-st on moodustanud ühe sellise, nimelt on sellesse ühisesse hõimupiirkonda kuulunud ka Pöide khk. ida- ja lõunaosa – sama, kus esineb õ-häälik. Sellest ühisest hõimust lähtudes võiks oletada, et juba XII sj. õ-häälik ei ulatunud üle praeguse Pöide khk. piiri. Muhus kui samas hõimus on praegu õ üldiselt esindatud. Põhjused õ > ö(˅) Saaremaa muus osas tuleb otsida veel kauemaist aegadest. Hõimupiiriks Pöidel võib oletada mõjukaid looduspiire, samad mis kujundavad praegugi Pöide khk.-piiri ning mis on piirideks olnud mitmesuguseile hilisemaile liigitustele. Nimelt Maadevahe jõgi, Allika, Salimetsa, Kehitu ja Kurdla sood ning Kareda raba. Nimetatud sood on arvatavasti põhjustanud rahva ning ühes sellega ka murde lõhestumise. Kokkupuude ühe või teise rahvaga on olnud sellestpeale erilaadne. Hiiu- ja Saaremaal on õ ehk enam kui mõni muu häälik olnud muutusealune, olles tundmatu häälik neile, kellega kokku puututi ja segunetigi, mille viimase kohta on mõningaid ajaloolisi andmeid olemas. Igatahes häälikud olles erisugustes oludes on arenenud erilaadselt. Näiteks setud, kes on olnud suuresti vene keele mõjualused, on õige tugevasti mõjustatud ka vene foneetikast, omades sageli isegi kogu vene foneetikat. Kuna Saaremaal esinevat ä > ε on arvatud rootsi keele mõjuks. Gabelenz peab seesuguse muutuse rahvaste ammuaegse segunemise järelmõjuks ja esitab sellistena slaavi keelte jämedakõlalise ℓ ning taga-ü (ы), mis on ühised mongoli ja türgi keeltega. Tšehhid aga, kes on sakslastest ümbritsetud, on loobunud mõlemast nimetatud häälikust. Sellevastu esineb aga Venemaal elavatel mustlastel üldiselt slaavi ℓ. Samuti seletab Gabelenz ka Saksamaa lääneosas asuvate švaabide ja pfaltslaste foneetika võõrapärast esinemist, nimelt omavad nimetatud rahvad nasaleeritud vokaale nagu prantslasedki (G. Gabelenz. Die Sprachwissenschaft. Lk.269).
On tõenäoline, et hiljem kohale asunud valitsusvõimud on arvestanud olemasolevaid piire ning võimalikult neile ka rajanud oma uudiskorraldused. Põide khk. lõunaosas peaaegu ühineb praegune õ-piir arvatava hõimupiiriga, mille suurem püsi tuleb panna hõimu ühendavate mitmesuguste asjaolude ühishuvi arvele. Mittevähem ka sõltudes sama piiriga (Maadevahe jõgi) ühtuvaist hiljem järgnenud maa-alalistest korraldustest: khk.-, ordu ja piiskopi maadevaheline piir, mõisavaldade ja vallapiir. Pöide khk. põhjaosa kuulus arvatavasti juba XII sj. hõimule, kel oli esindatud ö(˅)-häälik. Viimase lähisuse tõttu võis juba tol ajal olla segunemine õ-ala elanikega. Iseseisvusele järgnenud 331 aastat kestev ordu ja piiskopi valitsus (1229 – 1560) eraldas tolleaegse Pöide khk. (praeguse Pöide ja Jaani) muust Saaremaast (M. Körber: lk.65 – Jaani kihelkond eraldati Pöide khk.-st ja sai iseseisvaks 1675). M. Körberi samas teoses (lk.44) on nimetatud, et ka osa Valjala khk.-st on kuulunud ordu piirkonda. L. Arbuzov aga eraldab Valjala khk. piiskopi piirkonda. Viimase andmed põhinevad K. von Löwishof Menar'i uurimustele. Et Valjala khk. kuulus tervena piiskopi maa-alasse ja et Maadevahe jõgi oli vahepiiriks, millest nähtavasti on saanudki omale vastava nimetuse, mida selgitab ka dokument 29. aug. 1453. a.  (vt. Schwartz, Ph. lk. 264 – 266). Sellest dokumendist selgub, et sellised Pöide ja Valjala khk. piiriäärsed külad kui Kahtla (Cachtel), Kõiguste (Keykus) ja Randvere (Randever) on kuulunud ordu alasse ning Kõksi (Kockis), Sakla (Sackel) ja Tõnija (Toneyeqell) on kuulunud piiskopi alasse (kt. I). (Tõnija küla on Maadevahe jõe ääres, seega oleks Tõnijõgi nimetatud jõe vanem nimi). Esitatud arutelust ilmneb, et praegune Pöide-Valjala khk.-piir oli ka ordu ja piiskopi maadevaheliseks piiriks. Õ-piiri lõunaosale võis ordu ja piiskopi kauakestev valitsus mõjuda säilitavalt, sest et nimetatud piir oli ühtlasi ka õ- ja ö(˅)-ala vahepiiriks, kuna piiri põhjaosas aga avanes võimalus segunemiseks Pöide khk. põhjaosa ja Jaani khk. ö(˅)-ala elanikega, sest ka need kuulusid ordu võimkonda. Emma-kumma võimumehe piirkonnast teise minek oli kõvasti keelatud. Tõestisena on selle kohta [juba eespool] nimetatud dokument 29. aug., 1453. a., mis on kirjutatud Lõve mõisas (Valjala khk.-s) ja milles Saaremaa piiskop Ludolph ning Soneburgi foogt Dietrich von der Dorneburg kokku leppisid 53 nimepidi nimetatud elaniku kohta, kes on omavoliliselt läinud ordumaalt piiskopimaale. All on mõned väljavõtted nimetatud dokumendist:
... Meles van Leydema is tho Toneyeqell eyn bur, Ihamel Kaeck is tho Pammas eyn eynthfuthlinck, Hamell Tackever is thor Arensborch, Hymmoth Payenkurqell is tho Londal eyn bur, Hyuke Payenkurqell is tho Pechqell, Lembyth Thomall is tho Caris...
Samas dokumendis (vt. Schwartz lk.266, kärbe 301) on lepitud kokku, et piiskopil on õigus lasta kinni võtta need inimesed ordumaal, kes on tulnud sinna piiskopimaalt ning saata ordu foogti juurde, kes selle üle selgusele jõuab, kas tulnukate talitusviis on olnud õigustatud või ei ole. Ordu-piiskopi maadepiir on olnud seega poliitiline piir, mis lõunaosas on mõjustanud õ-piiri püsi, põhjas seda ei saanud teha, sest [hilisem] Jaani kihelkond on ö(˅)-ala ja nii võis soodustada õ-hääliku taandumist.
Ordu ja piiskopi võimule (1229 – 1560)  järgnevate valitsuste ajal kuulus maa tervena ühele riigile ja sellega kaotab end. ordu- ja piiskopiaegne vahepiir oma mõjustuse. Nimelt kuulus Saaremaa Taanile 1560 – 1645 ja Rootsile 1645 – 1710/20 ning hiljem Venele kuni 1917. Maasilinna piirkonna haaramist rootslaste poolt ja selle mõneaastast kuuluvust Rootsile (1568 – 1574) poleks tähtsust käesolevas töös arvestada selle lühiajalise kuuluvuse pärast, mis oli õieti vaid mõneaastane okupatsioon.
On veel teine asjaolu, mis ka tähtis oma alade piiratud iseloomu tõttu, nimelt mõisavallad (kt. IV). Muistsed kihelkonnad jagunesid vähemaiks piirkondadeks, ka lähikülad moodustasid endaette ühendi, üks emaküla, teised alakülad, mis oli tingitud peamiselt majandusliku elu ühisvormist (ühisheinamaad, ühine kalapüük jne.). Selliseile olemasolevaile korraldustele on arvatavasti nõjatatud ka mõisavaldade korralduste loomisel. Mõisavaldade vanus on erisugune, mis sõltub mõisate vanusest. Enamasti moodustuvad mõisavaldadeks liitunud külad praegu kas õ- või  ö(˅)-häälikuala, vaid põhjapiiril, kus ö(˅) levik on märgatavam, on mõisavaldu mõlema häälikuesindusega. Pöide khk. lõunaosas ei ulatu mõisavallad üle nimetatud khk. piiri, seega on Maadevahe jõgi kolmandaks tähtsaks piiriks. Niisugune olukord on võinud olla vaid kaasamõjuv õ-piiri säilimisele. Mõisavallad on suuresti säilitanud õ- ja ö(˅)-alade ühtlust, sest ühest mõisavallast teise minek ilma mõisniku nõusoluta oli keelatud. Seda nõusolu oli tarvis ka naissool abiellumiseks mõne teise mõisavalla elanikuga, sest et meeleldi ei tahetud kaotada tööjõudu. Palju ei olnud põhjust ka liikumiseks mujale, sest peaaegu kogu riigivõim kehastus mõisahärra isikus. Mõisavaldade kao viimaseks aastaks on Saaremaal 1819. [tegelikult kaotati mõisavallad alles 1891.a - võib-olla on siin autori "näpuveaga" tegemist!]
Mõisavallad Pöide khk. lõunaosas on õ-ala. Kõiguste mõisavalda kuulusid Anumatu, Randvere ja Ruhve küla; Kahtla mõisavalda Asva, Kahtla, Viltina ja Üüvere küla; Laimjala mõisavalda Kapra, Mägi- ja Paju-Kurdla külad. Nõmme küla on viimase 10 a. jooksul tekkinud, enne kohalolnud üksikpered kuulusid Laimjala mõisa alla. Kingli mõisavalda kuulus Allika, Mustla, Pahavalla ja Ridala küla; Audla mõisavalda Audla ja Ihumetsa küla. Jõe, Käo ja Ollamäe küla on tekkinud viimase 10 a. jooksul endise Audla mõisa asemel. Saare mõisavalda kuulus Neemi, Unguma, Saare ja Välta küla. Rannaküla on tekkinud hilisemal ajal, üksikpered on kuulunud Saare mõisa alla. Keskvere valda kuulusid Kakuna, Kõrkvere, Leisi ja Muraja külad. Kübassaare, Muraja ja Hundu [väikesed kõrvalmõisad] moodustasid igaüks omaette mõisavalla. Uuemõisa vald moodustab veel võrdlemisi ühtlase õ-hääliku esindusala. Sellesse mõisavalda kuulusid Ardla, Kanisaare, Kärneri, Mui, Nenu, Ula ja Talilaidu külad, peale loeteldute ka pool Levala küla ö(˅)-alalt. Oti mõisavalda kuulus Veere küla ja kolm talu Välta külast; Koigi mõisavalda Are, Mäe ja Puka küla. Seesugune, ertiti viimase juures ilmnev õ- ja ö(˅)-ala külade liitumine ühte mõisavalda on kahtlemata võimaldanud häälikuesinduse segandumist ning hoogsamat ö(˅) levikut, milline tendents ka praegu ilmneb ja mis iseloomustab õ- ja ö(˅)-hääliku põhjapiiri, võrreldes lõuna enam paikapidavama piiriga. Eelmistest põhjapoolsemad mõisavallad kuuluvad juba ö(˅)-alasse. Pöide kirikuvalda kuulus pool Levala külast. Reina mõisavalda kuulus Iiruste, pool Kahutse, Linnataga k. ja Jaani khk.-st Imavere ning Väljaküla. Tumala mõisavalda kuulusid Ariste, Kalma, Mehama, Suur-Rahula ja Saikla külad; Orisaare valda vaid pool Kahutse külast. Maasi mõisavald oli õige suur. Suurem osa nimetatud vallast kuulus Jaani kihelkonda. Maasi mõisavalda kuulusid Pöide khk.-s Liigalaskma, Orinõmme, Väike-Rahula ja Ööriku küla.
Hilisemate administratiivaladena on vallad. Nende vanus on ümbes 100 aastat [ilmselt loeb Kaljo siiski peale 1820-ndate talurahvaseadusi loodud vallakohtuid jaba uut tüüpi valdadeks, kuigi mõisavallad alles peale 1891. aastat likvideeriti]. Vallakorraldus on seega aruteldavaist kõige noorem. Vallapiiri mõju murdele võib oleneda sellest, kas ühendab vald ühesama või eri murrete alu. Peamine tähtsus on siiski sel asjaolul, et rahvas vabanes mõisavalla korraldustest ja omandas vaba liikumisvõimaluse. Pöide khk. lõunaosas olev Laimjala vald on õ-esindusala, välja arvatud mõned, peamiselt endiste mõisade asemele tekkinud külad (kt.V). Vallapiir ühineb peaaegu Valjala-Pöide khk.-piiriga, vaid Nõmme küla on haaratud Valjala khk.-s olevasse Kogula valda. Säärane vallapiir, nagu see on Laimjala vallal,  on tingimata kaasa mõjunud õ-piiri püsile. Kuid Uuemõisa vald, mis haarab enda piirkonda mõlemaid esindusalu, on mõjustanud õ- ja ö(˅)-häälikupiiri nihkumist. Laimjala ja Uuemõisa (= Uusvald) on tervena Pöide khk.- vallad. Ülejäänud Pöide khk. põhjaosa kuulub Maasi valda, ka kõik sinna kuuluvad külad on ö(˅)-esindusega. Maasi valda kuulub peale eelmise veel Jaani kihelkond ja osa Karja kihelkonda.
Vallad, mis on kõige uueaegsem maa-alaline korraldus eelpool loetelduist, on olnud ka oma iseloomult kõige väiksema mõjuga keelemurdele. Ajalooline arutelu on aidanud valgustada õ-hääliku püsi ja taandumispõhjusi ning ehk ka Muhu ja Pöide hõimu ühtekuuluvust.
[lk.71 - Tagasivaade] Õ- ja ö(˅)-hääliku vahepiiri asend (kt.II). Õ-häälikuala piir ei ulatu Pöide khk.-st väljapoole. Õ-ala väljaspoolsemad külad on (lõunast itta ja idast kirde – ses peatükis on külade all mõeldud ka asunduskülad = asundused):  Ruhve, Randvere, Kõiguste, Üüvere, Kahtla, Laimjala, Nõmme, Pahavalla, Ridala (Päris-)Audla, Kingli, Neemi, Ardla, Kärneri, Mui, Metsara ja Neemi [NB! viimane peaks vist Nenu olema]. Õ- ja ö(˅)-ala vahemaal olevad sega- ja üleminekuala külad on (viimased alla kriipsutatud): Sääreotsa, Ranna, Kurualune, Rõõsapõlde, Jõe, Ollamäe, Käo, Kapra, Koigi, Mäe, Puka, Oti, Uuemõisa, Veere, Reina, Orisaare (asn. ja alevik), ning Maasi. Ö(˅)-häälikuala lõunapiir asetseb Valjala khk.-s. Ö(˅)-piiri äärmisemad külad vahepiiri selles osas on: Võhksa, Kalli, Tõnija, Rõõsa, Kogula, Vene ja Kuisti. Vahepiiri keskosa moodustavad umbes viie klm. laiusel maaribal olevad sood (Kurdla, Kapra ja Alvessoo ning Koigi järv. Ö(˅)-ala äärmisemad külad vahepiiri põhjaosas (asuvad Pöide khk.-s) on: Are, Levala, Mehama, Ariste ja Orinõmme.
Peale õ-hääliku on peamiselt tegu kolme õ-hääliku variandiga: õ(>), ö(<) ja ö(˅) (nende hääldamisest lk. 13 ja 14). Nimetatud häälikuteisendite tekkimist põhjustavad peale punkt 4. all nimetatud põhjuste veel järgnevad mõjukad tegurid, nimelt häälikunaabrus, lause rõhuolud ja välde ning isiku õ-hääliku hääldamisaste. Õ häälikuteisendid esinevad eeskätt ülemineku-alal, harvemini ka sega-alal, missugused külad on loetletud eelmises punktis. Õ-ala külasid on 42. Need on alljärgnevad (* tähistab külasid, milles õ varieerumine esineb harva): Allika, Anumatu, Ardla, Asva, Audla, Hundu asn., Ihumetsa, Kahtla, Kahtla asn., Kakuna, Kanisaare, Keskvere, Kingli, Kärneri, *Kõiguste asn., Kõrkvere, Kübassaare asn., Laimjala, Leisi, *Metsara, *Mui, Muraja, Muraja asn., Mustla, Mägi-Kurdla, Neemi, *Nenu, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Ranna, *Randvere, Ridala, *Ruhve, Saare, Saare asn., Talilaidu, Ula, Unguma, Viltina, Välta, Üüvere.
Häälikulisest levikutendentsist [lk.73] Pöide khk. lõunaosas ühtub õ-piir peaaegu Valjala-Pöide khk.-piiriga, välja arvatud mõned üksikpered, mis on kujunenud ülemineku-esindusega aladeks. Õ-ala keskmise osa piir (Üüverest kuni Audla külani) on täiesti püsiv, see on seletatav läbipääsmatu loodusliku piiriga. Pöide khk. lõunaosas on õ-häälikupiir taanduv, ö(˅)-häälik levib, kuid õige aeglaselt. Kui võrrelda õ-hääliku lõunapiiri põhjapiiriga, on põhjas õ taandumistempo märgatavamalt kiirem; see ilmneb juba ka siis, kui võrrelda lõuna ja põhja varieerimisalasid, missugune on viimases hästi suurem.
Tegurid, millest sõltub ö(˅) levik ja õ taandumine [lk.74] Õ-ala elanikud, elama asudes ö(˅)-alale (või mõnele muule alale, kus õ puudub), seal kauemat aega viibides või sealsete elanikega sageli kokku puutudes kalduvad ö-le lähemale hääldamisele – satuvad ümbruse mõju alla. Eriti ilmneb see naistel ja lastel. Võib-olla seletub ehk naiste iseloomuga ja neile omase jäljendamisvõimega, emal omakorda on kaaluv tähtsus lapse keele häälikulises kujunemises. Sagedasti hoidutakse õ-hääldamisest ka sellepärast, et ei taheta märgata lasta oma teistsugust hääldamist, teisalt puudub pind õ levikule. Nimelt lapseeas, keele kujunemise ajal, sattudes elama  õ-alale, ollakse mõnikord võimelised omandama ümbruse keele häälikut, kuid täisealistena mitte enam. Ö(˅) levik tuleb panna, eriti põhjaosas, segaabielude arvele. Vahepiiri põhjaosas on märgatavam ka noorsoo võõrdumistendents õ hääldamisest. Õ-hääliku püsi on mõjustanud looduslikud ja ajaloolised piirid. Peamiselt hõimu-, siis kihelkonna-, ordu- ja piiskopi- ning mõisavaldade piirid ja hiljemal ajal vallapiir.
Järelsõna  [lk.75] Õ- ja ö(˅)-hääliku vahepiiri jälgimist on toimetatud 1928. a. suvel, ajaliselt kuue nädala jooksul  ja on küsiteldud 64 külas 218 peret, seega küsiteldud inimeste arv on tublisti suurem. Kui on tähelepanu kütkestanud liig sagedane peatumine töös üksikute perede ja ehk hajaperedegi juures, ja et üldjoonelisemast jälgimisest oleks jätkunud, mis oleks võimaldanud jälgimistki lühema ajaga lõpule viia – siis kasutan selleks järelsõna, et valgustan neid tingimusi, mis tähendatud juhtudeks mõõduandvad on olnud. Kui käesoleva töö puhul saaks kõne olla aega- ning vaevanõudvaist asjaoludest, siis on seda küll õ- ja ö(˅)-ala vahepiiri määramine, mida raskendas nimetatud häälikute väga segipaisatud esindus ja milles alles siis sai enam selgust, kui võis eraldada juba ülemineku- ja segaala ning kui teatud  kogemusi oli omandatud õ-hääliku teisendite suhtes, misjuures selgus, et oli tarvis ka tähele panna häälikunaabrust, väldet ja lause rõhuolusid. Teisalt tuli selgusele jõuda nende asjaolude üle, mis põhjustavad ö(˅)-häälikut hääldama ja kumb häälikupiiridest on taanduv. Olgu nimetatud, et häälikupiiri jälgimine (eriti õ ja ö(˅)) hoopis aeglasema iseloomuga ja teravamat tähelepanu omistav töö on, kui sõna või morfeemi; mida tegelikult läbi teha on tulnud. õ- ja ö(˅)-hääliku vahepiiri kirju esindust aitab iseloomustada vahest ka see, et paaril eelneval suvel nimetatud vahepiiri jälgimisele ( ja ainult selle piiri lõunaossa) asunud mõned kaasüliõpilased paaripäevase kohalviibimise järele sellest loobusid. Ainult üksikasjaline jälgimine on võimaldanud eraldada ülemineku- ja segaala ning tõmmata õ- ja ö(˅)-hääliku vahepiiri.

* tähistab külasid , milledes on võimalik õ-hääliku kõrval vähemal määral ka ö(˅) esinemine
 1. Allika                     15. *Kõiguste asn.                 29. Pahavalla
 2. Anumatu                16. Kõrkvere                        30. Paju-Kurdla
 3. Ardla                     17. Kübassaare asn.               31 Ranna (Põide khk.-s)
 4. Asva                      18. Laimjala asn.                   32. *Randvere
 5. Audla (Päris-)         19. Leisi                               33. Ridala
 6. Hundu asn.            20. *Metsara                         34. * Ruhve
 7. Ihumetsa                21.*Mui                                35. Saare
 8. Kahtla                    22. Muraja                            36. Saare asn.
 9. Kahtla asn.             23. Muraja asn.                     37. Talilaidu
10. Kakuna                 24. Mustla                             38. Ula
11. Kanisaare              25. Mägi-Kurdla                    39. Unguma
12. Keskvere asn.        26. Neemi                             40. Viltina
13. Kingli                    27. *Nenu                             41. Välta
14.Kärneri                   28. Nõmme                           42. Üüvere.

II. Üleminekuala külade register

1. Audla-Välja (mitteametlik küla)        4. Puka
2. Kapra                                                5. Sääreotsa (mitteametlik küla)
3. Mäe                                                   6. Veere

III. Segaala külade register

1. Jõe                                              8. Orisaare asundus
2. Koigi asn.                                    9. Oti asn.
3. Kurualune (mitteametlik küla)       10. Ranna (Valjala khk.-s)
4. Käo                                            11. Reina asn.
5. Maasi asn.                                   12. Rõõsapõlde (Mõisaküla)
6. Ollamäe                                      13. Uuemõisa asn.
7. Orisaare alevik

  IV. Küsitletud perede register

[see käsikirjas lk.80 algav register on "joondatud" vaid külade lõikes ja perede loetelus on eraldajaks semikoolon (lühend p. on ära jäetud)]
1. Ardla k.: Andruse; Karjassare; Käspri-Aadu; Mardi; Lille; Ristetemaa; Põldri; Vana-Paali
2. Are k.: Eeru; Uuelu
3. Audla k.: Kabja; Laose; Lõhna; Peerna; Tiltsoni; Tooma-Jaani
4. Ihumetsa k.: Jäära-Madise; Lauri
5. Iiruste k.: Reinu; Tõnu; Sandre; Soome
6. Imavere k.: Aadu; Kolga; Matsi; Raugu; Rauna
7. Jõe k.: Oja; Kalju; Raavi
8. Kahtla k.: Aru; Jaagu; Jürna; Mändimäe (~Pardiaugu); Rääbandi; Sakimetsa
9. Kahtla asn.: Nõmme; Rapi; Välja
10. Kahutsi k.: Leemeti; Lepiku
11. Kapra k.: Lauda; Mõisa-Mardi; Toose
12. Koigi asn.: Jõe; Lepiku; Opi; Uue-elu
13. Kingli asn.: Niidi; Palgimäe; Peetri; Tammiku
14. Kuisti k.: Juhani; Metsa; Peetri; Rämsemäe; Viiu
15. Kuninguste k.(Jaani khk): Mardi; Peetri
16. Kurualune k.: Madaramäe; Mohu; Niidi; Vene; Veskimäe
17. Kärneri k.: Kopli; Landi; Matsi; Siidri
18. Käo k.: Juhani; Mardi
19. Kõiguste asn.: Kopli; Mulgu; Tammiku; Tõnu
20. Kõksi k, (Valjala khk.): Jaani; Tüüdi
21. Kõriska k.: Saavi; Sõeru; Tõnu
22. Laimjala asn.: Aida; Piipukopli
23. Levala k.: Reediku; Simmukse
24. Linnataga Mk.: Nuki; Nurga
25. Maasi asn.: Aida; Rehe; Tõnu
26. Mataka k.: Mataka; Ranna
27. Mehama k.: Kuuli; Välja
28. Metsara k.: Jaagu; Matsi; Paju
29. Mui k.: Andruse; Jaani; Reinu; Tooma; Tiidu
30. Mustla k.: Lepiku
31. Mäe k.: Mäe; Sepa
32. Mägi-Kurdla k.: Kanepi; Miku
33. Neemi k.: Käänu; Tõnu; Tõnise; Tiisu
34. Nenu k.: Mihkli-Laasu; Jaagu-Laasu; Jõe; Peetri
35. Nõmme k.: Aida; Kehitu; Nõmme; Ranna; Vanakaju; Värava; Öörlaki
36. Ollamäe k.: Metsa; Ollamäe
37. Orinõmme k.: Lubjaaugu; Sääre
38. Orisaare alevik: Kraavi; Mäe; Riida
39. Orisaare asn.: Jousa; Kaema; Matsi
40. Oti asn.: Kopli; Püksi; Silla
41. Ula k.: Eitme; Metsa
42. Uuemõisa asn.: Aida; Kopli; Tänava
43. Pahavalla k.: Mardi-Laasu; Mardi-Mihkli; Uustalu
44. Paju-Kurdla k.: Tooma-Matsi; Tiitsu; Vana-Aadu
45. Puka k.: Puka-Mihkli; Puka-Juhani
46. Randvere k.: Mardi; Mäe; Sääre; Tillu
47. Ranna k.: Kisti; Kärmi-Jaani; Kärmi-Jürna; Mihkli; Ukri; Ranna; Rauna; Saadu
48. Ratla k.: Niidi; Põlde
49. Reina asn.: Kaunismäe; Laadamäe; Uue-Kangru; Vana-Kangru; Välja; Värava
50. Ridala k.: Antsu; Paltsu; Põlde; Reinu; Ärma
51. Ruhve k.: Aadu; Peetri; Pärdi; Saadu; Tõnu-Jaagu
52. Rõõsa asn.: Elu; Jõe; Lembitu
53. Rõõsapõlde (~Mõisa) k.: Aadu; Jaagu ~Juurika; Kisti; Küüni; Linnumäe; Maie; Mulgu ~Matsi; Oomi; Rauna; Tuulingamäe
54. Saikla k.: Kägi; Mäe; Uustalu; Eeru
55. Salu k. (Jaani khk): Tohvri; Rätsepa
56. Sassi asn.: Kauni
57. Suur-Rahula k.: Aru; Mardi
58. Tõnija k. (Valjala khk): Laasu; Ritsadu; Tuma
59. Vabadiku ~ Vene k.: Aidamehe
60. Veere k.: Jaagu; Kõrtsi-Jürna; Mardi-Ansu; Põldri; Risti
61. Väkra k.: Välja
62. Välja k. (Jaani khk): Värava
63. Välta k.: Kelbi; Laaritsa; Matsi; Pihla; Sombi
64. Üüvere k.: Antsu; Küüninde; Sõeru; Tõnise; Täna(va)su

[lk. 89]  Märkusi kaartide kohta
6 kaarti on valmistatud 3-v. kaardi järele, üks ja nimelt õ- ja  ö(˅)-hääliku vahepiir Pöide-Valjala khk.-piiri lõunaosas (kt. III-2) on valmistatud 1/2-v. kaardi järele. Andmed külade mõisavaldadesse kuuluvuse üle on saadud Orisaare ringkonna-valitsejalt. Vallapiirid on märgitud vastavalt kaardilt Saare maakonnavalitsuses. Häälikupiiri jälgimise vältel on käitatud 1/2-v. kaarti. Mõnedele kaardil tarvitatud märkidele seletuseks:
ʘ  alevik;    ○  küla;    ●   asundus;    •   pere.