Aleksander Koeli mälestused


Üles kirjutatud Kalev Koeli poolt 1989a. oma vanaisa Aleksander Koeli (1912 – 1995) mälestuste alusel, kes mäletas neid lugusid lapsepõlves oma ema Julia käest kuulduna ja külarahva poolt mäletatuna. Need ennemuistsed lood kajastavad Saarekülas ja küla vahetus läheduses toimunud sündmusi ja ebaharilikke juhtumusi.
Audlast Saareküla poole sõites, enne Vihu jõge on kõrge kruusa-seljandik, mida hüütakse Kangaste mäeks. See nimi on tuletatud sõnast kangekaelsete mägi. Mäe otsas oli olnud võllapuu, kus hukati talupoegi, kes olid oma tegude või kangusega mõisnike ja parunite meelepaha alla sattunud. Kangruselja mäelt olid paistnud kolm mõisa, kust oli siis näha kangekaelsete kurba lõppu, mis pidi kolme mõisa talunikele hoiatuseks näha olema. Üks neist mõisatest oli Saare mõis. Hilisemal ajal on külarahva poolt mäe otsast kruusa kaevatud. Nähtavale on tulnud luukeresid, kusjuures kolbad on keredest eraldi maetud.
Kangaste mäelt alla Saare mõisa poole vaadates asub keset soist maad Hanilao mägi. Selle saarekese idapoolsel küljel olid vanal ajal asunud vundamendi jäänused ja keset saart oli üks mittelooduslik õõnsus.
Saareküla alt olevat ennemuiste laeva tee läbi käinud. Merelt olid laevad tulnud läbi Suuresilma ja Paagi mäel olid mõlemal pool seljandikul paagi kohad, kus vanasti tuli põles, et laevadele õiget teed näidata. Tornimäel oli tol ajal tuletorn. 20. sajandi alguses oli üks Rootsi laev Saareküla all maale jooksnud. Neil olnud veel nii vanad kaardid, kus Saareküla alt veel laeva tee läbi käinud.
Paagi mägi asub Pihlatsis. Vanarahvas räägib, et Pihlatsis asub seitsme meremehe haud. Pihlatsi külje all, Mustakivi nasvas seisab vees Suure Tõllu tõlla kivi. Kanna Sander oli näinud omal ajal, kuidas Kollist tulev tule kera läks Pihlatsi poole ja oli vajunud Paagi mäele.  Paagi mäel asub kivi, millel olla mingi müstiline maine. Kui kivi kõrvale magama jääd, siis pidavat üles hüütama. Titsu Juhan oli kivi kõrvalt kaevanud, kondid olla vastu tulnud. Juhan oli kondid kiiruga tagasi matnud.
Saarekülasse sõites üle Vihu jõe asub vana Saareküla surnuaed. Vanaisa ema Julia teadnud rääkida, et viimati maeti sinna Koka Ants.
Kolli rand oli olnud vanasti küla tähtsamaid sadamaid. Nimi oli tulnud sellest, et sadamast kuuldus pidevalt kolinat. Rand on võtnud palju elusid. Vanaisa lapsepõlves on uppunud korraga 7- 8 poissi.
Endine Saareküla vabadikeküla (Kadariku küla) paiknes piki Vihu jõge. Sellest ei ole säilimud ühtki omaaegset elupaika, kuigi kunagi oli külas 18 vabadikukohta: Kopli, Tulitu, Kolli, Kalda, Suureaia, Nurga, Matsi, Uielu, Kustu, Saadu, Tänavsuu, Vihu (Kiltsioni), Kadariku, Värava, Kanna, Titsu, Tammiku, Tõnu, Loogalaiu (Kirsiaia), Kirsi. Edasi tulid 8 põlistalu kohad Koka, Külavee, Tepu, Matu, Leemeti, Antsu, Tohvri ja Tõnu. Mõisa lähedusse jäi veel hilisema tekkega nn. Kaniste (Kauniste) küla 7 platsikohaga: Torni, Ka(u)niste, Kesapõllu (Jaani), Mäe, Kase ja Jõe. Siia võiks ka Värava väravavahi-koha lisada. Värava Mihkel rääkis, et Kaerassaadu mäel olnud lõke, kus koer lõket valvas. Vanarahvas tõlgendas seda kui maetud kulla asukohta.    Kellegi Anni jutt räägib, et ta sattunud pimedas Kolli mäel lõkke äärde, kus koerad lõkke ääres tuld valvasid. Koerad ütelnud: "Kas sa hoor ka tahad saada" ja viskasid talle tukke põlle sisse, aga Ann kohkus, lasi tukid maha ja kõik oli korraga kadunud.
Vanasti kasvanud Tammelaiul suur tammemets. See saetud maha ja müüdud jutu järgi Soome. Sajandi algul olnud veel suured tamme kännud kadakate vahel näha. Mereäärses kasvu järjepidevuses pidi peale tamme kasvama kadakas ja kadakate vahelt pidi tõusma uus tammik.
Kaerassaadu mägi ja Tammelaid olevat olnud vanade eestlaste asualad, mida märgistasid ohvrikivid ja korrapärased kivivaremed maapinnal.
Saareküla mõisa hooned on aegade jooksul mitmel erineval kohl olnud. Vana puust mõishoone oli asunud praeguse Saare lastekodu kohal ja ühe vana mõisahoone lammutuse jäägid viidud kloostri varemetele. Kloostri mäe peal on käik mis viib mäe sisse. See oli olnud kloostri torni trepp. Kolmekümnendatel aastatel olid kohalikud poisid selle augu lahti kaevanud. Alla oli läinud 12 trepi astet ja seal all ruumis olid raud uksed mida lahti ei saanud. Tolle aja noored olid otsinud käiku kloostri kiriku alla.
Teine legend räägib, et käik Saareküla kloostrist viis Tornimäe kloostri alla. Kloostri kirik olevat 2 korda maha põlenud. Mõisa ajal hakati kirikus rehte peksma ja kirikust sai kuivati.
Kloostri nunnad olla viidud (taanlaste või rootslaste poolt?) Tumala metsa ja seal tapetud. Klooster hävitati. [NB! See viimane pärimus võib Kalmari sõja ajast (1611 – 1613) pärineda. Ü.R.]
Antsu Seiul (Küng Aleksei) oli Pärnus raamatu-kauplus. Tal oli olnud raamat Saareküla kloostri ajaloost (rootsi keelne). Raamatus oli jutt kloostri sadamast ja et kloostri kuld (3 tündrit, kusjuures 1 tünder olla 3 toopi?!) on maetud sadama kivi alla. Seiu oli selle raamatu maha müünud aga pärast oli üks rootslane seda raamatut otsimas käinud. Seda kõike oli kuulnud Jaan Koel kui ta Pärnus Seiu pool oli ööbinud.
Mõisnikest viimane olla olnud Buxhoevden (? kuulmise järgi Puksöben), kes olnud vana poissmees, värisenud ja kartnud kõue ilma. Ta olla ka sõjas käinud  ja omanud leitnandi auastet. Enne oli mõisa rentnikuks olnud parun Nolken (kuulmise järgi) koos perega; siis rentinud mõisa parun Artna (ikka kuulmise järgi). Esimese teadaoleva parunina olnud Päri [ilmselt Gustav von Berg – vt. 1811. ja 1816. hingeloendeid Ü.R.], kes oma suurte fantaasiarikaste plaanidega jättis küla mällu palju jutte. Nimelt oli parun Päri see kes plaanis hakata tegelema kalakasvatusega. Selleks võttis ta laenu ja lasi kaevata Saareküla alt lahest jõe läbi metsa mereni. Töölised kaevasid puu labidate ja puust kangidega, kuid enne merd tuli pae vastu ja sealt läbi murda ei õnnestunud. Vett jooksma ei saanud. Võlad kasvasid ja parun Päri neid maksta ei jõudnud. Kui ta ükskord nägi jälle võlanõudjaid tulemas, võttis ta püssi, jooksis Luhina metsa ja lasi ennast maha. Koht kus ta ennast maha lasi, hüütakse praegu Päri mäeks ja mäel on üks lai lame kivi,  millel ta ennast tulistas – nimetatakse Päri kiviks.
Tepu lahe ääres oli Tepu koht ja seal elas Tepu Mart kellel oli palju kanu. Parun küsis siis Mardilt kust tal nii palju kanu ja Mart vastas, et ise haudub. Parun kutsus siis Mardi oma sauna, mis asus Saunalahe kaldal, mune hauduma. Mart sõi kõik munad ja pani lõpuks saunale tule otsa. Sellest on pikk rahvapärimuslik laul.
Saarekülast Tornimäe poole asub Kotka koht, mis olnud mereröövlite passimise koht. Kotka koha juures on Kotka abaja.
      
    Saareküla popsi-kohad ja nende viimased elanikud (kohapeal oli kasutusel Kadariku külanimi):
1)    Kopli – liikuvad elanikud.
2)    Tulitu – isa Kustu ja tütar Maria.
3)    Kolli – Aleksander ja Liia, lapsed Ivand ja Klaudia – läks Lillemäele (Ennemuist).
4)    Kalda – Aleksander ja Maria, lapsed Aleksei, Ivan ja Vassili.
5)    Suureaia – Melanie lapsed Vassili (I maailmasõjas surnud), Aleksei (Upa ülesastumises tapetud).
6)    Nurga – Andrei lapsed, Akilina ja võõraslaps Maria.
7)    Matsi – Taaniel ja Juulia, lapsed Aleksei ja Aleksander, mõlemad noorelt surnud.
8)    Uielu – Aleksander ja Melanie, lapsed Vassili ja Maria (Ennemuist).
9)    Kustu – Vassili ja Melanie, tütar Mari (Joarand).
10)  Saadu – Ingel  tappis lapse ja viidi selle eest Siberi. Siis tulid Aleksander ja Melanie, lapsed Nikolai, Arteemi, Maria, Leo, Arno ja Herbi.(Riis)
11)  Tänavsuu – Aleksander ja Viia, lapsed  Aleksander, Anton, Aleksei, Jaan, õde (Pärnusse) ja Feodor  (Lodi).
Pärimustes räägitakse, et Tänavasuu Aleksander olnud Pärnus kalakaupmehe sulane, kellel olnud suur raamatukogu ja haritud tütar. Aleksander hakkanud peremehe tütrega kurameerima ja rääkinud pruudile kui ilus ja uhke maja tal Saaremaal on. Nad saidki paari ja pruudiga, kes ihkas näha mehe uhket maja, sõideti vankril Saarekülasse. Eemalt paistsid Saaremõisa majad ja naine küsis kas need on tema omad. Mees aga käskis olla kannatlik, et küll jõuame koju. Kui aga vanker ühe lagunenud onni ette jõudis ei jõudnud naine mure ja hädapisaraid peatada. Teha polnud siiski enam midagi ja tuli hakata edasi elama...  Anton oli 2 korda abielus; teine abielu naise tütrega, lapsed Feodor, Ivand, Alma, Alide, Veera, Mihkel ja Aleksei sõjas surnud. Aleksei lasti Vihu jõe ääres kogemata maha. Vihu jõel oli mõisniku putka kust valvati et loata kala ei püütaks. Feodor oli rännanud välja. II maailmasõja ajal oli tulnud teade, et Feodor on Rumeenias mingi röövlijõugu juht. 90-ndate aastate algul tuli veel järelpärimine sugulaste kohta päranduse asjus.
12)  Vihu (ka Kiltsoniks kutsutud. Seal elas vanasti Kiltsoni nimeline mees, kes püüdnud Kiltsoni august kala ja sinna noota tõmmates uppunud.) – Aleksei ja Akilina lapsed Julia (4 tütart elasid Liu mäel), Aleksander (alguses elas kooliõpetaja Elleniga kokku hiljem Kannal Riidaga), Vassili (asus Tänavale), Adele, Juhan (Madal).
13)  Kadariku – Mihkel ja Tiiu, lapsed Vassili (Laimjala vallas kirjutaja siis Orissaare politsei komissar edasi mandrile raudtee konstaabliks), Marta (Saadumäele), Aleksei (lapsed Peeter ja Villem elasid Pambul, läksid mandrile), Anton (poeg Endel ja pojapoeg Vello elavad Tammikul), Liisa, Mihhail (Upal tapeti; oli 17-18a. vana), Ivan (tumm, suri noorelt). (Ennemuist)
14)  Kanna (nimetati Värava Kanna) – Aleksei (Laimjala valla kirjutaja) ja Melania kasupoeg Joan (isa oli vist poolakas ja ema Melanie õde. Poiss sündis väljapool abielu. Joanil lapsed Ruth, Vello ja Valdur. (Vana)
15)  Titsu – Tiiu (üksik), Mari (läks Otsale), Herman (asus Tallinna, kaks last). (Tammik)
16)  Tammiku – Maria ja Aleksander (vend Joan oli läinud Tõnu väimeheks, kuid Saare mõisas põles ära! Läks püssi ära tooma aga tõmbas ukse kinni; kui ukse lahti sai jooksis Sauna lahte aga nahk tuli maha ja suri); poeg Aleksei ja temal lapsed Andrei (vanapoiss, Norras meremees), Arteemi lapsed Vello ja Valdur, Veera (Kanadas, üks poeg). (Rand)
17)    Tõnu – elasid Seiu (jutustaja sõber. Oli tahtnud pool kohta talle anda kuid suri enne.) ja Miina; lapsed Sander (lasteta) ja Akilina (lasteta, Nurga ehk Paja Vasseli naine). Vassel lõhkus maja ja viis Kingisseppa; ehitas selle Piiri tänavale, maja nr.9. (Rand)
18)  Loogalaiu (Kirsiaia) – Akilina poeg Aleksei (poissmees, Upal surnud). (Grünthal, eestindatud Oras).
19)  Kirsi – Aleksander (oli mandril töökojas) ja Melanie (Audla mõisas kooli teenija) läksid lahku. Poeg Arteemi jäi II maailmasõtta.

Saarekülas oli 8 põlistalu. Need olid Koka, Külavee, Tepu, Matu, Leemeti, Antsu, Tohvri, ja Tõnu ning veel kaks popsi-kohta Leemeti ja Viimne.
    
1)    Koka talu – Ants ja poeg Jüri. Jüril lapsed Mihail, Anna (jäi segaseks, lapsi pole), Elisaveta, Maria ja Tiiu. Mihaili esimene naine Hematugia, lapsed Aleksei (töötas laevas mehhaanikuna, suri Köningsbergis kollatõppe; naine Akilina), Ivan (naine Melania, lapsed Vassili, Aleksei ja Aleksander) ning Julia (Liia, meenutaja vanaema); teine naine Elisaveta, lapsed Aleksander (naine oli Anna ja neil oli poeg Vassel.) ja Akilina (mees Aleksei ja nende tütar Julia, kellel oli 4 tütart; Aleksander, Vassili (asusTänavale), Joan ja Adeele. (Kõve).Tiiul tütar Melania, viimase lapsed:  Olga (Muhusse), Veera (Tänaval) ja Konstantin (Torontos). Elisaveta (Paja) lapsed Aleksander ja Aleksei (Alekseil lapsed Vassel ja Ivand (Nurgal – Helju, Aime ja Elve). Maria (Koel) oma mehega lapsi pole, elas vabaabielu saksaga kellel olid majad (lapsed Konstantin (asus Riiga) ja Aleksander, kellel poeg ja temal tütar Linda Muruvee.)
2)    Külavee talu – Jüri lapsed Tiiu (tütar Mari ja mees Otsa Vassel), Juula ja Ivan (naine Melania ning neil tütar Nadezda, kes läks poja juurde Kuressaarde Piiri 6. Juhan uppus Kolli lahte). (Tammik)
3)    Tepu talu – Aleksander, Sergei, Anna (mõisa teenija) vallalised. Aleksei naine Melaania (tütred Olga ja Nasti – lapsed surid noorelt). (Lodi)
4)    Matu talu – Matsil pojad Aleksander ja Villem. Aleksandril oli naine Melania, neil lapsed Aleksei (sündis hulluna), Maria (mees Mäe Mihkel neil lapsed Linda (Riiga) ja Arteemi, kes jäi II maailmasõtta, Julia (mees Vassili; nende lapsed Marta (Saadumäele) ja Herman jäi sõtta), Joan (vanapoiss), Vassili (poissmees, suri Ameerikas), Olga (2 korda abielus, lapsi pole) ja Aleksander (naine Maria nendel tütar Õie kellel 2 tütart). Villemil oli naine Miina nendel poeg Aleksander (Eesti kohtu minister, sotsialist; tal tütar Niina). (Jõeäär)
5)    Leemeti talu – Aleksandri lapsed Jaan (naine Juulia), Vassili (naine Juuli ja lapsed Juhan (Koplile), Anton (võõras poeg), Elisaveta (Uueaiale) ja Melania (vanatüdruk), Aleksei (naine Melania nende lapsed Alma (lastetu), Anton (langes Luki all), Aleksander (uppus) ja Arteemi (lapsed Elle ja Malle). (Ennemuist)
6)    Antsu talu – Aleksander naine Elisaveta (meenutaja ema tädi) ja nende lapsed Aleksei (naine Akilina ja lapsed Mihhail, Aleksander, Juhan, Maria, Alma ja Elisaveta), Andrei, Vassili, Juhan ja Julia. (Küng)
7)    Reinu (Tohvri) talu – Jaak (Jaagul oli 11 venda ja nii said nad priinimeks Tosin; tulnud Ungumalt). Maksimi esimene naine Akilina teine naine Maria; lapsed Maria, Melania (mõlemad vanatüdrukud), Anna (tütar Veera, temal lapsed Elvi ja Haralt), Aleksei (7.a.), Vassili (12.a. uppusid) ja Juulia (poeg Ilmar). (Tosin)
8)    Tõnu talu – Juhan (põles ära) lapsed Aleksei (naine Anna, kes oli meenutaja vanaema õde; lapsi polnud) ja Melania.
Olgu lõpuks siin veel nimetatud Tosinate Reediku popsikoht ja poolakast rannavahi Jankuni Viimse-nimeline (Vimmina) eluase.

Kauniste platsiküla  lugu.
Saare mõis vajas mõisale tööjõudu. Selleks eraldas tsaarivalitsus maad. Saaremaa Mõisnike Kogu (Landreht) mõõtis välja moonaka-kohtade platsid ja mõis sai endale suilised. Moonaka-kohad olid:
1.    Torni kohale tuldi Loogalaost.
2.    Tänava kohale tulid Neemi külast Reedikult.
3.    Värava kohale tulid Välta külast Reedikult.
4.    Jaani kohale tulid Pahavallast.
5.    Kauniste kohale tulid Audla külast Lõhnalt meenutaja esivanemad priinimega Koel, mis algselt kooli (murdes) tähendas.
6.    Mäe kohale tuldi Audla Utelt.
7.    Jõe kohale tuldi Põide vallast Aardla küla servast Ristati mäelt.


Kadariku küla popsikohtadele asusud hiljem:
1.    Kolli kohale Leemetilt.
2.    Uie-elu kohale Leemetilt.
3.    Kadariku kohale Leemetilt.
4.    Matsi kohale mees mandrilt ja naine Vesigult.
5.    Saadu kohale (Aleksander Riis) Pöide vallast Arekülast.
6.    Kustu kohale väimehed mandrilt.
7.    Nurga kohale väimees mandrilt.
8.    Kalda kohale Külavelt.
9.    Tänavsuu kohale Tepult.
10.  Titsu kohale Külavelt.
11.  Kanna kohale Antsult.
12.  Reediku kohale Reinult (Tohvri).
13. Tammiku kohale Tõnult.

Saare mõisa põliskohti on ka Landrehti peredeks nimetatud ja kordame siinkohal üle neis saadud priinimed koos mõnesuguste selgitustega:    
1.    Koka – Kõve – talu juures oli madal koht kuhu äike sageli sisse lõi.
2.    Külavee – Tammik – asus tammiku ääres.
3.    Tepu – Lodi.
4.    Matu – Jõeäär Jõeäärte tüvitalu oli vist üks Unguma taludest!.
5.    Antsu – Küng – künka järgi.
6.    Reinu – Tosin – oli 12 venda.
7.    Tõnu – Rand – mereäärne asukoht.
8.    Leemeti - Ennemuist.
    
Mõned killud koolielust:
•    Esimene küla-kool Saarekülas avati Kanna vabadikukohal. Õpetajaks oli Antsu Aadu (Küng). Aadu oli Antsu Aleksandri isa vend. Aadu oli vana mees.(70 ringis) Ta oli tagasi tulnud sõjaväe-teenistusest tsaari armees. Aadu surma järel läks kool Kolli (Kooli?) koha peale.
•    Kolli (Kooli?) kohale andis ruumid Aleksander Ennemuist. Ivand Ennemuist oli ajutine õpetaja. Viimasena õpetas Sergei Rand.(Võis olla ka Jankun Maria poeg. Viimane Maria poeg Juhan pidi olema Titsu Seiu venna poeg).
•    Järgmine kooli koht oli Matul. Õpetajaks oli Aleksei Rand. 1923 aastal viidi kool üle Audla Mõisa Algkooli. Õpetajateks olid Aleksei Rand ja Teivik (eestindas Alekseiks) Treiman.
•    Saareküla kool loodi uuesti 1932 aastal praeguses Saare Lastekodu hoones. Maja ehitus-materjal toodi Kahtla laiult, majaka abihoonete lõhkumisest. Kooli õpetajateks olid saarlased Kerman, Pauts, Tammsalu ja Taimla. Mandrilt tulid Aru, Sakeus ja Mangu.
... ja Saare Lastekodust:
Maakonna vanema Nepsu Mihkli eestvedamisel ja maakonna valitsuse  käsul loodi Saare Lastekodu. 1923 aastal avati Saare Lastekodu algul mõisa hoones. 1928 aastal ehitati uus lastekodu (ja kooli) hoone.
Esimesed kasvandikud olid Nadia ja Veera Kõigustest.
Kuulmise järgi olid juhatajateks:
1.    Mihkel Ristand
2.    Teder Vassili (Muhust)
3.    Ruumet
4.    Land (mandrilt)
5.    Serand (naine)
6.    Pihelpuu
7.    Mangu (mandrilt)
8.    Taimla
9.    Maie Reinart

Mälestustes võib olla lünki ja valesti kuuldud nimesid ning vigu seoses murde ja kirjapildi erinevustega. Küllap on puudu ka juba unustatud lõike...