Aleksander Koeli mälestused
Üles
kirjutatud Kalev Koeli poolt 1989a. oma vanaisa Aleksander Koeli
(1912 – 1995) mälestuste alusel, kes
mäletas neid lugusid lapsepõlves oma ema Julia käest
kuulduna ja külarahva poolt mäletatuna. Need ennemuistsed
lood kajastavad Saarekülas ja küla vahetus läheduses
toimunud sündmusi ja ebaharilikke juhtumusi.
Audlast Saareküla
poole sõites, enne Vihu jõge on kõrge
kruusa-seljandik, mida hüütakse Kangaste mäeks. See nimi
on tuletatud sõnast kangekaelsete mägi. Mäe otsas oli
olnud võllapuu, kus hukati talupoegi, kes olid oma tegude
või kangusega mõisnike ja parunite meelepaha alla
sattunud. Kangruselja mäelt olid paistnud kolm mõisa, kust
oli siis näha kangekaelsete kurba lõppu, mis pidi kolme
mõisa talunikele hoiatuseks näha olema. Üks neist
mõisatest oli Saare mõis. Hilisemal ajal on
külarahva poolt mäe otsast kruusa kaevatud. Nähtavale on
tulnud luukeresid, kusjuures kolbad on keredest eraldi maetud.
Kangaste mäelt alla Saare mõisa poole vaadates
asub keset soist maad Hanilao mägi. Selle saarekese idapoolsel
küljel olid vanal ajal asunud vundamendi jäänused ja
keset saart oli üks mittelooduslik õõnsus.
Saareküla alt olevat ennemuiste laeva tee läbi
käinud. Merelt olid laevad tulnud läbi Suuresilma ja Paagi
mäel olid mõlemal pool seljandikul paagi kohad, kus vanasti
tuli põles, et laevadele õiget teed näidata.
Tornimäel oli tol ajal tuletorn. 20. sajandi alguses oli üks
Rootsi laev Saareküla all maale jooksnud. Neil olnud veel nii
vanad kaardid, kus Saareküla alt veel laeva tee läbi
käinud.
Paagi mägi asub Pihlatsis. Vanarahvas räägib,
et Pihlatsis asub seitsme meremehe haud. Pihlatsi külje all,
Mustakivi nasvas seisab vees Suure Tõllu tõlla kivi.
Kanna Sander oli näinud omal ajal, kuidas Kollist tulev tule kera
läks Pihlatsi poole ja oli vajunud Paagi mäele. Paagi
mäel asub kivi, millel olla mingi müstiline maine. Kui kivi
kõrvale magama jääd, siis pidavat üles
hüütama. Titsu Juhan oli kivi kõrvalt kaevanud, kondid
olla vastu tulnud. Juhan oli kondid kiiruga tagasi matnud.
Saarekülasse
sõites üle Vihu jõe asub vana Saareküla
surnuaed. Vanaisa ema Julia teadnud rääkida, et viimati maeti
sinna Koka Ants.
Kolli rand oli olnud vanasti küla tähtsamaid
sadamaid. Nimi oli tulnud sellest, et sadamast kuuldus pidevalt
kolinat. Rand on võtnud palju elusid. Vanaisa lapsepõlves
on uppunud korraga 7- 8 poissi.
Endine Saareküla
vabadikeküla (Kadariku küla) paiknes piki Vihu jõge.
Sellest ei ole säilimud ühtki omaaegset elupaika, kuigi
kunagi oli külas 18 vabadikukohta: Kopli, Tulitu, Kolli, Kalda,
Suureaia, Nurga, Matsi, Uielu, Kustu, Saadu, Tänavsuu, Vihu
(Kiltsioni), Kadariku, Värava, Kanna, Titsu, Tammiku, Tõnu,
Loogalaiu (Kirsiaia), Kirsi. Edasi tulid 8 põlistalu kohad
Koka, Külavee, Tepu, Matu, Leemeti, Antsu, Tohvri ja Tõnu.
Mõisa lähedusse jäi veel hilisema tekkega nn. Kaniste
(Kauniste) küla 7 platsikohaga: Torni, Ka(u)niste,
Kesapõllu (Jaani), Mäe, Kase ja Jõe. Siia
võiks ka Värava väravavahi-koha lisada. Värava
Mihkel rääkis, et Kaerassaadu mäel olnud lõke,
kus koer lõket valvas. Vanarahvas tõlgendas seda kui
maetud kulla asukohta. Kellegi Anni jutt
räägib, et ta sattunud pimedas Kolli mäel lõkke
äärde, kus koerad lõkke ääres tuld valvasid.
Koerad ütelnud: "Kas sa hoor ka tahad saada" ja viskasid talle
tukke põlle sisse, aga Ann kohkus, lasi tukid maha ja
kõik oli korraga kadunud.
Vanasti kasvanud Tammelaiul
suur tammemets. See saetud maha ja müüdud jutu järgi
Soome. Sajandi algul olnud veel suured tamme kännud kadakate vahel
näha. Mereäärses kasvu järjepidevuses pidi peale
tamme kasvama kadakas ja kadakate vahelt pidi tõusma uus tammik.
Kaerassaadu mägi ja Tammelaid olevat olnud vanade
eestlaste asualad, mida märgistasid ohvrikivid ja
korrapärased kivivaremed maapinnal.
Saareküla mõisa hooned on aegade jooksul mitmel
erineval kohl olnud. Vana puust mõishoone oli asunud praeguse
Saare lastekodu kohal ja ühe vana mõisahoone lammutuse
jäägid viidud kloostri varemetele. Kloostri mäe peal on
käik mis viib mäe sisse. See oli olnud kloostri torni trepp.
Kolmekümnendatel aastatel olid kohalikud poisid selle augu lahti
kaevanud. Alla oli läinud 12 trepi astet ja seal all ruumis olid
raud uksed mida lahti ei saanud. Tolle aja noored olid otsinud
käiku kloostri kiriku alla.
Teine legend räägib, et käik Saareküla
kloostrist viis Tornimäe kloostri alla. Kloostri kirik olevat
2 korda maha põlenud. Mõisa ajal hakati kirikus rehte
peksma ja kirikust sai kuivati.
Kloostri nunnad olla viidud (taanlaste või rootslaste
poolt?) Tumala metsa ja seal tapetud. Klooster hävitati. [NB! See viimane pärimus võib Kalmari sõja ajast (1611 – 1613)
pärineda. Ü.R.]
Antsu Seiul (Küng
Aleksei) oli Pärnus raamatu-kauplus. Tal oli olnud raamat
Saareküla kloostri ajaloost (rootsi keelne). Raamatus oli jutt
kloostri sadamast ja et kloostri kuld (3 tündrit, kusjuures 1
tünder olla 3 toopi?!) on maetud sadama kivi alla. Seiu oli selle
raamatu maha müünud aga pärast oli üks rootslane
seda raamatut otsimas käinud. Seda
kõike oli kuulnud Jaan Koel kui ta Pärnus Seiu pool oli
ööbinud.
Mõisnikest viimane olla olnud Buxhoevden (? kuulmise
järgi Puksöben), kes olnud vana poissmees, värisenud ja
kartnud kõue ilma. Ta olla ka sõjas käinud ja
omanud leitnandi auastet. Enne oli mõisa rentnikuks olnud parun
Nolken (kuulmise järgi) koos perega; siis rentinud
mõisa parun Artna (ikka kuulmise järgi). Esimese
teadaoleva parunina olnud Päri [ilmselt
Gustav von Berg – vt. 1811. ja 1816. hingeloendeid Ü.R.],
kes oma suurte fantaasiarikaste plaanidega jättis küla
mällu palju jutte. Nimelt oli parun Päri see kes plaanis
hakata tegelema kalakasvatusega. Selleks võttis ta laenu ja lasi
kaevata Saareküla alt lahest jõe läbi metsa mereni.
Töölised kaevasid puu labidate ja puust kangidega, kuid enne
merd tuli pae vastu ja sealt läbi murda ei õnnestunud. Vett
jooksma ei saanud. Võlad kasvasid ja parun Päri neid maksta
ei jõudnud. Kui ta ükskord nägi jälle
võlanõudjaid tulemas, võttis ta püssi,
jooksis Luhina metsa ja lasi ennast maha. Koht kus ta ennast maha lasi,
hüütakse praegu Päri mäeks ja mäel on üks
lai lame kivi, millel ta ennast tulistas – nimetatakse
Päri kiviks.
Tepu lahe ääres
oli Tepu koht ja seal elas Tepu Mart kellel oli palju kanu. Parun
küsis siis Mardilt kust tal nii palju kanu ja Mart vastas, et ise
haudub. Parun kutsus siis Mardi oma sauna, mis asus Saunalahe kaldal,
mune hauduma. Mart sõi kõik munad ja pani lõpuks
saunale tule otsa. Sellest on pikk rahvapärimuslik laul.
Saarekülast Tornimäe poole asub Kotka koht, mis
olnud mereröövlite passimise koht. Kotka koha juures on Kotka
abaja.
Saareküla
popsi-kohad ja nende viimased elanikud (kohapeal
oli kasutusel Kadariku
külanimi):
1) Kopli – liikuvad
elanikud.
2) Tulitu – isa Kustu ja
tütar Maria.
3) Kolli – Aleksander
ja Liia, lapsed Ivand ja Klaudia – läks
Lillemäele (Ennemuist).
4) Kalda – Aleksander
ja Maria, lapsed Aleksei, Ivan ja Vassili.
5) Suureaia – Melanie
lapsed Vassili (I maailmasõjas surnud), Aleksei (Upa
ülesastumises tapetud).
6) Nurga – Andrei
lapsed, Akilina ja võõraslaps Maria.
7) Matsi – Taaniel ja
Juulia, lapsed Aleksei ja Aleksander, mõlemad noorelt surnud.
8) Uielu – Aleksander
ja Melanie, lapsed Vassili ja Maria (Ennemuist).
9) Kustu – Vassili ja
Melanie, tütar Mari (Joarand).
10) Saadu – Ingel
tappis lapse ja viidi selle eest Siberi. Siis tulid Aleksander ja
Melanie, lapsed Nikolai, Arteemi, Maria, Leo, Arno ja Herbi.(Riis)
11) Tänavsuu – Aleksander
ja Viia, lapsed Aleksander, Anton, Aleksei, Jaan, õde
(Pärnusse) ja Feodor (Lodi).
Pärimustes
räägitakse, et Tänavasuu Aleksander olnud Pärnus
kalakaupmehe sulane, kellel olnud suur raamatukogu ja haritud
tütar. Aleksander hakkanud peremehe tütrega kurameerima ja
rääkinud pruudile kui ilus ja uhke maja tal Saaremaal on. Nad
saidki paari ja pruudiga, kes ihkas näha mehe uhket maja,
sõideti vankril Saarekülasse. Eemalt paistsid
Saaremõisa majad ja naine küsis kas need on tema omad. Mees
aga käskis olla kannatlik, et küll jõuame koju. Kui
aga vanker ühe lagunenud onni ette jõudis ei jõudnud
naine mure ja hädapisaraid peatada. Teha polnud siiski enam midagi
ja tuli hakata edasi elama... Anton oli 2 korda abielus; teine
abielu naise tütrega, lapsed Feodor, Ivand, Alma, Alide, Veera,
Mihkel ja Aleksei sõjas surnud. Aleksei
lasti Vihu jõe ääres kogemata maha. Vihu jõel
oli mõisniku putka kust valvati et loata kala ei
püütaks. Feodor oli rännanud välja. II
maailmasõja ajal oli tulnud teade, et Feodor on Rumeenias mingi
röövlijõugu juht. 90-ndate aastate algul tuli veel
järelpärimine sugulaste kohta päranduse asjus.
12) Vihu (ka Kiltsoniks kutsutud. Seal elas
vanasti Kiltsoni nimeline mees, kes püüdnud Kiltsoni august
kala ja sinna noota tõmmates uppunud.) –
Aleksei ja Akilina lapsed Julia (4 tütart elasid Liu mäel),
Aleksander (alguses elas kooliõpetaja Elleniga kokku hiljem
Kannal Riidaga), Vassili (asus Tänavale), Adele, Juhan (Madal).
13) Kadariku –
Mihkel ja Tiiu, lapsed Vassili (Laimjala vallas kirjutaja siis
Orissaare
politsei komissar edasi mandrile raudtee konstaabliks), Marta
(Saadumäele), Aleksei (lapsed Peeter ja Villem elasid Pambul,
läksid mandrile), Anton (poeg Endel ja pojapoeg Vello elavad
Tammikul), Liisa, Mihhail (Upal tapeti; oli 17-18a. vana), Ivan (tumm,
suri noorelt). (Ennemuist)
14) Kanna (nimetati Värava Kanna) –
Aleksei (Laimjala valla kirjutaja) ja Melania kasupoeg Joan (isa oli
vist poolakas ja ema Melanie õde. Poiss sündis
väljapool abielu. Joanil lapsed Ruth, Vello ja Valdur. (Vana)
15) Titsu –
Tiiu (üksik), Mari (läks Otsale), Herman (asus Tallinna, kaks
last). (Tammik)
16) Tammiku –
Maria ja Aleksander (vend Joan oli läinud Tõnu
väimeheks, kuid Saare mõisas põles ära!
Läks
püssi ära tooma aga tõmbas ukse kinni; kui ukse lahti
sai jooksis Sauna lahte aga nahk tuli maha ja suri);
poeg Aleksei ja temal lapsed Andrei (vanapoiss, Norras meremees),
Arteemi
lapsed Vello ja Valdur, Veera (Kanadas, üks poeg). (Rand)
17) Tõnu –
elasid Seiu (jutustaja sõber. Oli tahtnud pool kohta talle anda
kuid suri enne.) ja Miina; lapsed Sander (lasteta) ja Akilina (lasteta,
Nurga ehk Paja Vasseli naine). Vassel lõhkus maja ja viis
Kingisseppa; ehitas selle Piiri tänavale, maja nr.9. (Rand)
18) Loogalaiu (Kirsiaia) –
Akilina poeg Aleksei (poissmees, Upal surnud). (Grünthal, eestindatud Oras).
19) Kirsi –
Aleksander (oli mandril töökojas) ja Melanie (Audla
mõisas kooli teenija) läksid lahku. Poeg Arteemi jäi
II maailmasõtta.
Saarekülas oli 8 põlistalu.
Need olid Koka, Külavee, Tepu, Matu, Leemeti, Antsu, Tohvri, ja
Tõnu ning veel kaks popsi-kohta Leemeti ja Viimne.
1) Koka talu –
Ants ja poeg Jüri. Jüril lapsed Mihail, Anna (jäi
segaseks, lapsi pole), Elisaveta, Maria ja Tiiu. Mihaili esimene naine
Hematugia, lapsed Aleksei (töötas laevas mehhaanikuna, suri
Köningsbergis kollatõppe; naine Akilina), Ivan (naine
Melania, lapsed Vassili, Aleksei ja Aleksander) ning Julia (Liia,
meenutaja vanaema); teine naine Elisaveta, lapsed Aleksander (naine oli
Anna ja neil oli poeg Vassel.) ja Akilina (mees Aleksei ja nende
tütar Julia, kellel oli 4 tütart; Aleksander, Vassili
(asusTänavale), Joan ja Adeele. (Kõve).Tiiul
tütar Melania, viimase lapsed: Olga (Muhusse), Veera
(Tänaval) ja Konstantin (Torontos). Elisaveta (Paja) lapsed Aleksander ja Aleksei
(Alekseil lapsed Vassel ja Ivand (Nurgal –
Helju, Aime ja Elve). Maria (Koel)
oma mehega lapsi pole, elas vabaabielu saksaga kellel olid majad
(lapsed Konstantin (asus Riiga) ja Aleksander, kellel poeg ja temal
tütar Linda Muruvee.)
2) Külavee talu –
Jüri lapsed Tiiu (tütar Mari ja mees Otsa Vassel), Juula ja
Ivan (naine Melania ning neil tütar Nadezda, kes läks poja
juurde Kuressaarde Piiri 6. Juhan uppus Kolli lahte). (Tammik)
3) Tepu talu –
Aleksander, Sergei, Anna (mõisa teenija) vallalised. Aleksei
naine Melaania (tütred Olga ja Nasti –
lapsed surid noorelt). (Lodi)
4) Matu talu –
Matsil pojad Aleksander ja Villem. Aleksandril oli naine Melania, neil
lapsed Aleksei (sündis hulluna), Maria (mees Mäe Mihkel neil
lapsed Linda (Riiga) ja Arteemi, kes jäi II maailmasõtta,
Julia (mees Vassili; nende lapsed Marta (Saadumäele) ja Herman
jäi sõtta), Joan (vanapoiss), Vassili (poissmees, suri
Ameerikas), Olga (2 korda abielus, lapsi pole) ja Aleksander (naine
Maria nendel tütar Õie kellel 2 tütart). Villemil oli
naine Miina nendel poeg Aleksander (Eesti kohtu minister, sotsialist;
tal tütar Niina). (Jõeäär)
5) Leemeti talu –
Aleksandri lapsed Jaan (naine Juulia), Vassili (naine Juuli ja lapsed
Juhan (Koplile), Anton (võõras poeg), Elisaveta
(Uueaiale) ja Melania (vanatüdruk), Aleksei (naine Melania nende
lapsed Alma (lastetu), Anton (langes Luki all), Aleksander (uppus) ja
Arteemi (lapsed Elle ja Malle). (Ennemuist)
6) Antsu talu –
Aleksander naine Elisaveta (meenutaja ema tädi) ja nende lapsed
Aleksei (naine Akilina ja lapsed Mihhail, Aleksander, Juhan, Maria,
Alma ja Elisaveta), Andrei, Vassili, Juhan ja Julia. (Küng)
7) Reinu (Tohvri) talu –
Jaak (Jaagul oli 11 venda ja nii said nad priinimeks Tosin; tulnud
Ungumalt). Maksimi esimene naine Akilina teine naine Maria; lapsed
Maria, Melania (mõlemad vanatüdrukud), Anna (tütar
Veera, temal lapsed Elvi ja Haralt), Aleksei (7.a.), Vassili (12.a.
uppusid) ja Juulia (poeg Ilmar). (Tosin)
8) Tõnu talu –
Juhan (põles ära) lapsed Aleksei (naine Anna, kes oli
meenutaja vanaema õde; lapsi polnud) ja Melania.
Olgu lõpuks siin veel nimetatud Tosinate Reediku popsikoht ja
poolakast rannavahi Jankuni Viimse-nimeline (Vimmina) eluase.
Kauniste platsiküla lugu.
Saare mõis vajas mõisale tööjõudu.
Selleks eraldas
tsaarivalitsus maad. Saaremaa Mõisnike Kogu (Landreht) mõõtis
välja moonaka-kohtade platsid ja mõis sai endale suilised.
Moonaka-kohad olid:
1. Torni kohale tuldi Loogalaost.
2. Tänava kohale tulid Neemi külast
Reedikult.
3. Värava kohale tulid Välta külast
Reedikult.
4. Jaani kohale tulid Pahavallast.
5. Kauniste kohale tulid Audla külast
Lõhnalt meenutaja esivanemad priinimega Koel, mis algselt
kooli (murdes) tähendas.
6. Mäe kohale tuldi Audla Utelt.
7. Jõe kohale tuldi Põide vallast
Aardla küla servast Ristati mäelt.
Kadariku küla popsikohtadele asusud hiljem:
1. Kolli kohale Leemetilt.
2. Uie-elu kohale Leemetilt.
3. Kadariku kohale Leemetilt.
4. Matsi kohale mees mandrilt ja naine Vesigult.
5. Saadu kohale (Aleksander Riis) Pöide vallast
Arekülast.
6. Kustu kohale väimehed mandrilt.
7. Nurga kohale väimees mandrilt.
8. Kalda kohale Külavelt.
9. Tänavsuu kohale Tepult.
10. Titsu kohale Külavelt.
11. Kanna kohale Antsult.
12. Reediku kohale Reinult (Tohvri).
13. Tammiku kohale Tõnult.
Saare mõisa põliskohti on ka Landrehti peredeks nimetatud
ja kordame siinkohal üle neis saadud priinimed koos
mõnesuguste selgitustega:
1. Koka –
Kõve –
talu juures oli madal koht kuhu äike sageli sisse lõi.
2. Külavee –
Tammik – asus
tammiku ääres.
3. Tepu –
Lodi.
4. Matu –
Jõeäär Jõeäärte tüvitalu oli
vist üks Unguma taludest!.
5. Antsu –
Küng –
künka järgi.
6. Reinu –
Tosin – oli 12
venda.
7. Tõnu –
Rand –
mereäärne asukoht.
8. Leemeti - Ennemuist.
Mõned killud koolielust:
• Esimene küla-kool Saarekülas avati
Kanna vabadikukohal. Õpetajaks oli Antsu Aadu (Küng). Aadu
oli Antsu Aleksandri isa vend. Aadu oli vana mees.(70 ringis) Ta oli
tagasi tulnud sõjaväe-teenistusest tsaari armees. Aadu
surma järel läks kool Kolli (Kooli?) koha peale.
• Kolli (Kooli?) kohale andis ruumid Aleksander
Ennemuist. Ivand Ennemuist oli ajutine õpetaja. Viimasena
õpetas Sergei Rand.(Võis olla ka Jankun Maria poeg.
Viimane Maria poeg Juhan pidi olema Titsu Seiu venna poeg).
• Järgmine kooli koht oli Matul.
Õpetajaks oli Aleksei Rand. 1923 aastal viidi kool üle
Audla Mõisa Algkooli. Õpetajateks olid Aleksei Rand ja
Teivik (eestindas Alekseiks) Treiman.
• Saareküla kool loodi uuesti 1932 aastal
praeguses Saare Lastekodu hoones. Maja ehitus-materjal toodi Kahtla
laiult, majaka abihoonete lõhkumisest. Kooli õpetajateks
olid saarlased Kerman, Pauts, Tammsalu ja Taimla. Mandrilt tulid Aru,
Sakeus ja Mangu.
... ja Saare Lastekodust:
Maakonna vanema Nepsu Mihkli eestvedamisel ja maakonna valitsuse
käsul loodi Saare Lastekodu. 1923 aastal avati Saare Lastekodu
algul mõisa hoones. 1928 aastal ehitati uus lastekodu (ja kooli)
hoone.
Esimesed kasvandikud olid Nadia ja Veera Kõigustest.
Kuulmise järgi olid juhatajateks:
1. Mihkel Ristand
2. Teder Vassili (Muhust)
3. Ruumet
4. Land (mandrilt)
5. Serand (naine)
6. Pihelpuu
7. Mangu (mandrilt)
8. Taimla
9. Maie Reinart
Mälestustes võib olla lünki ja valesti kuuldud nimesid
ning vigu seoses murde ja kirjapildi erinevustega. Küllap on puudu
ka juba unustatud lõike...