Ridasi

19. sajandi teisel poolel hakkas Muhus, eriti kroonumõisades ilmnema põllumajandusliku tootmise kiratsemine ja taandareng. Riigivarade ministeeriumi võetud suund üleminekuks raharendile ei tahtnud Muhus eriti “vedu võtta”, aga teokohustusega mõisapõldude harimine jäi ikka enam ja enam ebaefektiivseks. 1868. aastal teotöö-rendilepingud põhimõtteliselt keelati, kuid Muhus jäi kohati (näiteks Kuivastu eramõisas) teorent faktiliselt toimima isegi veel 20. sajandi alguses. Ühe võimalusena olukorra parandamiseks nähti viletsamate mõisapõldude mõne-tiinuste tükkidena sulastele ja vabadikuperedele välja jagamist, mis ühelt poolt pidi oma maa harimist stimuleerima ja teiselt poolt 1863. aastast liikumisvabaduse saanud inimesi siiski mõisa territooriumile kinnistama. Nii tekkisid 1860-70-ndatel aastatel kõigi Muhu kroonumõisade juurde nn. latsikülad.
Kõige enam jagati selliseid (p)latsikohti välja Suuremõisas ja Nurme mõisas. Viimase maadel vastu Vanamõisat oli juba Krimmi sõja järel mõned tiinused soldatiplatsid välja antud ja 1860-ndatel mõõdeti siin välja 40 mõne-tiinust maatükki ehk muhupäraselt latsi. Esimesed 14 latsi nn. Leeskopa põllust said sellega omale püsiasustuse ja kujunes Leeskopa latsiküla, millest omaette loos pisut eraldi räägitakse. Ülejäänud 26 latsi koos soldatiplatsidega hakkasid moodustama praegust Ridasi küla, kus läbi järgnenud sajandi võib kokku 31 “suitsust” rääkida.
Nurme loos on tutvustatud rootsiaegset kaarti (EAA.308.2.53), kust selgub, et Nurme mõisa rajamise järel 16.s lõpul on olnud mõned talud hilisema platsiküla idaservas – Nossa-Kopli ja Uienurme kandis, sellest sadakond meetrit lõuna pool ning kolmas veel pärastise Juri ehk Lensi piirkonnas, aga peale Põhjasõda ja katku on need kadunud. Sada aastat hilisemal kaardil (EAA.2072.3.358) näeme mõisast (kaardipildi allservas) põhja pool üksnes põlde ega leia 60 - 70 aasta pärast kujunenud platsiküladest veel mingeid jälgi.

Nii võib Ridasi kõige vanemateks eluasemeteks lugeda Vanamõisast lõuna pool, mõisapõldude piiril 19.s keskel tekkinud soldatiplatse nagu näiteks kadunud Tika kohta, mis Krimmi sõja järel soldatiplatsi “staatuse” sai, kuid arvatavalt tekkis juba 19. sajandi algul Vanamõisa Simmu vabadikukohana, kui Nurme mõisa kõrtsimees Jaen Kann Simmul peremeheks pandi ja endised Simmu inimesed vabadikeks jäid. Sellest lähemalt järgnevas, kui vaatame üle praegusele Ridasi territooriumile jäävad eluasemed ning selgitame välja nendega seotud inimesi. Teeme seda kunagiste platsinumbrite järjekorras, alustades soldatiplatsidega. Selle juures jääb hiljem Sauemäe nime saanud kunagine Vanamõisa Juri soldatiplats (nr.1) Leeskopa küla käsitlusse. Olgugi, et varem on seda kohta hoopis Vanamõisa küla alla arvatud, jääks see uue aastatuhande külade lahkmejoonte järgi siiski Leeskopa territooriumile ja Leeskopa loos tuleb kohast ka pisut lähemalt juttu. Nii alustame siinset Ridasi ülevaadet soldatiplatsiga nr.2 .

2. Vana-Tõnu (Panni)

Linnuse Ranna ja Uielu sulase Madise poeg Tõnu Ling abiellus 1848. aastal Nautse Jaagu-Mihkli Ingliga ja samal aastal sündis nende esimene poeg. Pere salviti õigeusku – Tõnust sai Timofei, Inglist Elena ja vanaisa järgi nime saanud pojast Matvei. Järgmisel aastal võeti Tõnu nekrutiks, aga paistab just Krimmi sõja ajal olevat kroonust tagasi saanud (võib-olla sõja-invaliidina). Arvatavalt sai Tõnu ka esimeste seas Vanamõisa küla piiril, vana Tika vabadikukoha naabruses omale soldatiplatsi, mida hiljem Vana-Tõnu nimega teati, kuid mille Saare Andrus olla Panniks ristinud, sest nende põllulapp olnud panni-kujuline.
Tõnu ja Ingli esimene poeg jõudis küll sõjamehest isa ära näha, kuid suri 8-aastaselt 1856. aastal. Lastena surid ka 1854.a sündinud Ekaterina ja 1857.a sündinud Andrei. 1859.a sündis viimane poeg, kes sai jälle Matvei nimeks ja tema jõudis ka meheikka. Matvei Ling abiellus 1889.a Nõmmküla Laasu Kadri (Ekaterina) Uulitsaga ja paari aasta pärast sündis tütar Akiliina. Madis teenis elatist ehitustööga.
1925.a müüs Madis koha Nabi Ivan Rihvkile ja asus perega Saaremaale Reina mõisa, kus pisut rohkem maad saadi. Kruntimis-andmeis märgib seda kunagist soldatiplatsi ilmselt teine Põllu nimega (Lit.2) 1,11-hektarine maaüksus, mille omanikuks on (võib-olla ekslikult) märgitud Jegor Rihvk – peaks ehk olema Ivan Rihvk. Vana-Tõnu majast ei olnud ilmselt juba enne viimast sõda midagi järel.

3. Tika

18. sajandil olid Vanamõisa Simmul peremeesteks kaks järjestikust Toomast ja 1811.a hingeloend märgib peremehena “noore” Toomase (~1742–1818) nooremat poega Jaaku. Jaak võeti 1812. aastal nekrutiks, kusjuures koju jäi Kessest pärit naine Ingel kolme tütre ja poja Juriga. 1826.a hingeloendis on Simmu Tooma järglased saanud priinime SIMMO; soldati poeg Juri Simmo (1806-83) on kirjas karjusena (Viehwächter) Nurme mõisarahva hulgas. Ta abiellus 1832.a Igaküla Ansu-Tõnise Ingliga (Liik) ja ilmselt sel ajal rajas omale Vanamõisa küla ja mõisamaade piirile Tika nime saanud vabadikukoha, kus neil Ingliga sündisid kaheksa poega! Pooled neist surid küll lapse-eas, aga neli poega jõudsid abieluni. Meetrikais on Jurit enamasti Tika Juriks nimetatud ja peaks rõhutama, et Mäla ja Suuremõisa vahel olnud kunagise Kansi mõisa koha ja pärastise Tika metsavahi-kohaga ei paista sellel seost olevat!
Juri vanem poeg Andrus Simmo (1833-92) võeti 1855.a jällegi nekrutiks, kusjuures ka temal jäi koju Külasema Leemetilt võetud naine Eed/Evdokia 2-aastase tütre Irinaga. Erinevalt vanaisast Jaagust oli Andrusel õnne teenistusest tagasi jõuda ja ilmselt temale mõõdeti ka tiinune soldatiplats Tikal välja. Tika Juri noorem poeg, 1843.a sündinud Jakob Simmo abiellus 1866.a Vanamõisa Simmu Andruse tütre Kadri Kannuga, aga lapsi neil kirikukirjades ei ole. Kolmanda venna, Ado Simmo esimene naine – Viire Jaani tütar Eed (Evgenia) Mölder suri noorelt ja kui ka tütar Mare 16-aastaselt suri, võttis Aad teiseks naiseks Simiste vabadiku Kadri (Ekaterina) Siia, kellega 1883.a sündis poeg Vassili. Vana Juri neljandal abieluni jõudnud pojal Tähvel sündisid Jõe-Poali Aadu tütre Ingliga kaks tütart (Juula ja Ruudu), kes mõlemad mehele said. Nii on Ridasi Tika vabadikukoht olnud üsna paljude Muhu Simmode kodukohaks.
Krimmi sõja veterani Andrus Simmo ainus tütar Irina (Ruudu) sai 1884. aastal arvatavalt Vene-Türgi sõjas olnud Vahtraste Pärdi sulase Tähve/Timofei Saare naiseks, aga jäi samal aastal leseks ja 10 aasta pärast kosis ta arvatav teine Türgi sõja veteran – Raugi Mihkli-Matsil 1851.a sündinud Ivan Ivani p. Vaher. Ivan oli 19.s teisel veerandil Raugi Mihkli-Matsil peremeheks pandud Tölbi Tõnise poja Jaen/Ivan Vaheri (1805-72) pojapoeg. Ivani isa, Jaen/Ivan “teist” Vaherit (1825-92) ei kinnitatud enam Mihkli-Matsil peremeheks; tema viis poega ja seitse tütart surid enamus lastena ja poegadest jõudis täisikka vaid kolmas poeg Ivan, kes vist Võlla mõisa moonakamajas Lehtmetsa Mulgul üles kasvas. 1980-ndatel ongi Ridasi naised (Nabi Juula, s.1893 ja Vesiaa Juula, s.1908) väitnud, et Ivan tulnud Tikale Lehtmetsast.
Tika Ruuduga Ivanil lapsi ei olnud. Peale Ruudu surma võttis Ivan 1911.a teiseks naiseks Nautse Jaagu-Mihkli juurtega Leeskopa Kästiki Juri tütre Irina Aljase (1871–1939), kellega teadaolevalt ainus poeg Vassili sündis. Tema suri 6-aastaselt 1919.a.
Kruntimisel jäi Tika 4,73-hektariseks popsikohaks, kus põldu vaid 0,84 ha. Ivan, keda Tika Silekäiseks kutsutud, oli õppinud metallnõusid tinutama ja plekk-kopsikuid valmistama ning sellega paistab ta omale põhiliselt elatist teeninud.
19.s lõpul ja 20.s algul levisid Muhus, eriti Nurme latsikülades, aga ka pastoraadis (Levalõpma Erikil) usu-uuenduslikud (adventistide ja metodistide) liikumised. Siinkirjutajal ei ole selge, kes olid nende põhilisteks eestvedajateks Muhus, kuid pärimuste järgi on ka Tikal palvetunde peetud ja 1909.-23. aastate Hellamaa koguduse-nimekiri märgib ka Ivan Vaheri metodisti-usku siirdumist, mistõttu sellest nimekirjast ei selgu isegi enam tema surmaaeg. Tuleks ehk lisada, et Ivani “teise” Ruudu vend, Ivan Aljas siirdus 20.s algul Tallinna, kus ta suhteliselt jõukaks meheks sai ja tema toel olla EV ajal Tikale veel uus elumaja ehitatud. Nagu öeldud, jääb Ivani surmaaeg siinkohal teadmata; Ruudu suri 1939. aastal, koht jäi tühjaks ning arvatavalt juba viimase sõja ajal kadus. Maa on omandanud Kupitse Maksim Ling (või tema poeg Ivan).

4. Saare

Neljanda Ridasi soldatiplatsi on välja teeninud Nautse Pärdi Matsi poeg Tõnu/Timofei Sonn (1834-99). Ta võeti 1855.a nekrutiks (jällegi just Krimmi sõja ajal), kuid jõudis tagasi ning abiellus 1870. aastal Rässa Laasu Ingliga (Elena Andrei t. Lasn). Nautse pärimuste järgi müünud ta oma Nautses saadud Tiri soldatiplatsi Laasu Madis Kollole ja esimeses Hellamaa koguduse-nimekirjas (1868-79) on Tõnu taas teeniva soldatina kirjas. Ju ta siis pidi ka Vene-Türgi sõja läbi tegema ja sai selle eest omale Ridasis uue soldatiplatsi. Teises Hellamaa nimekirjas 1879-91 on Tõnu ja Ingel (seal muidugi Timofei ja Elena) Sonnid Rässa küla juures maha tõmmatud ja järgmises nimekirjas on nad juba Ridasi Saarel kirjas. Kuidas ja miks tänaseni ainsana säilinud soldatikoht Ridasis Saare nime sai, jääb siinkohal teadmata!
Tõnul ja Inglil lapsi ei olnud; neljandas Hellamaa nimekirjas 1909-23 on Saarel esialgu kirjas vaid lesk Elena Sonn, kes suri 1918. aastal, aga samas nimekirjas ilmub Ridasi Saarele Andrei Andrei p. Metsniit (s.1881) oma naise Raissaga. Tuleb välja, et vabadiku- ja latsikohtade omanike vahetuste puhul osutub prantslaste mõttetera cherchez la femme üsna heaks juhtmotiiviks. Nimelt oli Saarele asunud Andrus Metsniidi ema Elena, samuti sündinud Lasn ja soldat Tõnu naise Ingli vanema õe Mare Rässa Laasul sündinud vallastütar, kes 1879.a oli saanud mehele Soonda Kaegu-Tähvena sulase Madise (Mõisaküla Laasugalt) nooremale pojale, Soonda Tänavasuu Andreile (s.1849). Nüüd asus nende poeg Andrei oma emapoolse vanatädi koju Ridasis. Ta oli 1901. aastal abiellunud Mäla Uielu Raissa Ristkokaga (s.1878) ja viimased Hellamaa nimekirjad märgivad nende tütreid Julia ja Sinaida ning kolme poega; eelviimane poeg Artemi suri 1917.a 6-kuuselt. Vanem poeg Vassili (s.1905) läks hiljem Lehtmetsa Andrusele koduviks, aga kahe venna – 1910.a sündinud Antoni ja 9 aastat noorema Johannese käekäigud jäävad siinkohal teadmata.
Kruntimisel jäi Saare 4,56-hektariseks posikohaks. Põldu oli vaid 0,7 hektarit ja teenistust otsimas käidi põhiliselt mandril. Noorem tütardest Sinaida abiellus enne viimast sõda Etkar Roosipuuga, kuid jäi peagi lesena tütart Meelit kasvatama (elasid peale sõda Mäla Saunal). 1959.a loenduse ajal oli Saare koht tühi, kuid Siina müüs selle Kallaste Jaani Valentini ja Kätraniidi Liide tütrele Aime Korvile, kellest sai läinud sajandi lõpul Ridasi Saare asukas.

5. Vana-Jaani ehk Lõo

Saare idapoolseks naabriks oli kunagi Vana-Jaani nime kandnud soldatiplats, mille sai ilmselt Nautse Pärdi Tähve noorem poeg Aad/Aleksei Sonn. Ta võeti 20-aastaselt nekrutiks ja tõenäoliselt võttis osa Krimmi sõjast. 1859. aastal abiellus ta Rootsivere Salu-Andruse Mihkli tütre Ingliga (1830-66), kellega sündisid poeg Ivan ja tütar Elena. Teise naise, Paenase Matsi Juri tütre Juula võttis Aad 1870. aastal ja temaga asuti ilmselt juba Ridasi soldatiplatsile. Teisest abielust sündisid veel tütred Raissa ja Maria. Ainus poeg Ivan suri paari-aastaselt; 1872.a sündinud Raissale tuli uue sajandi algul Pöidelt koduväiks Anton Johannese p. Aus.
Tõenäoliselt sai koht Vana-Jaani nime selle tõttu, et siia asus algul ka Aadu vanem vend, arvatav Nautse Tiri koha rajaja Jaen Tähve p. Sonn (1821-89). Kuigi dokumentaalset kinnitust sellele ei ole, paistab, et Jaen sai ka päris oma platsi (vt. edaspidi Jaani ehk Tiri), aga Aadu soldatiplatsi olla Saare Andrus Metsniit hiljem Lõoks ristinud. Võib-olla talle meeldisid linnu-nimelised naabrid – Tika koht oli siin ammu olemas ja nüüd siis ristis ta parempoolse naabri (külast vaadates) Lõoks.
Auside pere läks siit mandrile ja kruntimisel Lõo koht enam ei osalenud. Seni on ebaselge, kes oli maa-andmikes 1,11-hektariseks märgitud Lõo maaüksuse omanik Maria Mägi. Rinsi sünni-meetrikas leidub küll märge, et Aadu Sonni 1874.a sündinud tütar Maria hiljem oma perekonnanimeks RAHNU võttis, aga kas Rahnust millalgi Mägi sai, selle kohta siinkirjutajal andmed puuduvad.

6. Põllu

Üldkokkuvõttes sai siin kandis kuuenda (Ridasi piirides viienda) soldatiplatsi nähtavasti Vanamõisa Matsi-Laasu Jaak Saarväli (1818–1901), kes 1838.a nekrutiks võeti. Ei ole selge, kas ta teenis 15 või 20 aastat, aga Jaak oli üks vähestest 19.s esimesel poolel Muhust võetud nekrutitest, kes siiski teenistusest tagasi jõudis ja 1861.a ka veel Rootsivere Runni-Mihkli sulase Andruse tütre Ingliga abiellus. Ilmselt sai Jaak esimeste seas (koos Linnuse Uielu Tõnuga) juba hiljemalt 1860-ndatel ka oma tiinuse soldatiplatsi (hilisemais maa-andmetes kandsid mõlemad Põllu nime – Lit.2 ja Lit.6).
Meetrika järgi sündisid Jaagul ja Inglil 1864. aastal tütar Kadri, kes 1886.a Lepiku Madis Saarele mehele sai ja 1866.a poeg Madis, kes paari-aastasena suri. Seni ei ole dokumentaalselt selgunud, kes vanas eas Jaagule ja Inglile manuliseks või kasulapseks asus, kuid suulistes pärimustes räägitakse ühest Marest, kes hakanud kokku elama omaaegse Nurme mõisa valitseja Aleksander Truvertiga. Jutt saab Saaremaa mehest Aleksander Mihkli p. Truvertist olla (~1866 – 1906), keda võib isa järel nooreks Nurme mõisa valitsejaks arvata. Ta kihlati 1894. aastal Muhus ühe Kuressaare tüdruku Eugenie Helene Schleefiga. Pärimuse järgi olla valitseja oma naise mõisa saunas sadistlikult tapnud (pärastine laiba uuring näidanud, et “äkke pulk olnud naisele alt otsast sisse löödud”!). Kas sellele võikale pärimusele ka dokumentaalset kinnitust võiks leida, ei ole sugugi selge.
Kruntimis-andmetes on Põllu nimega (Lit.6) 4,7-hektarise maaüksuse omanikuks märgitud tõepoolest Maria Truvert. Väidetavalt olla see Mare vanas eas Nabil elanud, aga surnud sünnikodus Lepikul ja Nabi Ivani valdusse jäid kruntimisel nii Põllu kui Panni soldatiplatside maad. Muhulate andmebaasist selgust otsides ilmneb, et ajavahemikus 1892 - 1912 laulatati koguni kuus Lepikul sündinud Mare Saart - neist kahe abielud lastetuks jäänud ja kolme surmaajad teadmata, aga Põllu Mare "prototüübiks" ei sobi neist eriti ükski! Nii jääb see Nurme mõisa müsteerium meil siin lahendamata. Igal juhul lakkas Põllu koht hiljemalt 1940-ndatest olemast ja hiljem ehitas kolhoos “Ühendus” siia loomalauda, mida tänini Põllu laudaks nimetatakse. See laut on seni “monumendiks” kõigile kunagistele Ridasi soldatiplatsidele; ainsana neist (peale Leeskopa Sauemäe) säilis eluase 20.s lõpuni Saarel.

XV Sildu

Rootsivere Kästiki-Jaagu sulane Laas Tarvis (1817-91) sai vanas eas omale Nurme mõisalt platsi nr.XV, mis jäi üsna tulevaste Leeskopa ja Ridasi külade piirile. Päris oma koha saamine innustas Laasi veel 70-aastaselt teist naist võtma. Esimesest naisest, Igaküla Oeldu Andruse tütrest Rõõdast oli tal ainus poeg Jakob ja kolm tütart Eed, Kadri ja Ruudu (noorem poeg Andrus oli aastaselt surnud). Teiseks naiseks võttis Laas Linnuse Ranna Aadu tütre, omast 34 aastat noorema Juula Kirvese, kellega 1888. aastal sündis poeg Joosep.
Laasi vanem poeg Jakob Tarvis (s.1847) oli ettevõtlik mees. Temast sai Liival Suuremõisa kõrtsi kõrtsmik ja hiljem oma poe pidaja. Jakobil oli Kõljalast võetud naise Liisu Lemberiga küll kaheksa tütart, aga kolmest pojast jõudis täisikka vaid Bernhard (1893–1987; tema nimel oli viimati ka 5,74-hektarine Ridasi latsikoht); vanem vend Artur-Aleksander (1890–1905) suri 15-aastaselt ja Jakobi kolmas poeg sündis 1902. aastal surnuna.
Vana Laasi teise abielu poeg Joosep Tarvis sai 1920-ndatel Nurme mõisast asunduskoha ja rajas vastu Suuremõisat omale asundustalu, mis samuti Sildu nime sai. Siinkohal vajaks koduloolaste uurimisi Sildu toponüümi päritolu, sest teadaolevalt oli juba varem või umbes samal ajal Sildu latsikoha tekkimisega Ridasis veel Sildu-Saadu nimega soldatiplats Nurme ja Suuremõisa piiril. Enam-vähem selle soldatiplatsi lähedusse rajas oma asundustalu hiljem ka Joosep Tarvis, aga jääb üsna arusaamatuks, miks või kuidas see nimi siit vahepeal Ridasisse asus (õigemini, kuidas Laas Tarvise latsikoht Ridasis Sildu nime sai)? Ehk on Sildu nimi Ridasis kinnistunud alles peale Nurme (Suuremõisa) Sildu asunduskoha teket?
1930-ndatel olnud vana Laasu ja Jakobi ehitatud Sildu maja Ridasis veel püsti, aga et Jakob oma perega elas Liival (tema järglastest latsikoha pidajat ei olnud), siis jäi see peale Joosepi Nurme asumist tühjaks ning kadus. Maa olla Jakobi poeg Bernhard naabriperele Tõnisele müünud.

XVI Tõnise

Tõnise kohanimi Ridasis on pärit Rässast. Nimelt 1850/60-ndatel oli mõnda aega Rässa Tõnisel Oina Andruselt naise võtnud Paenase Ivardi Juri poeg Mihkel/Mihail Abe (1834–1923), kes vist lühemat aega Üllissaarte ja Vagade vahel seal ajutiseks peremeheks oli. Kui peremeheks Rässas kinnitati Mälast tulnud koduväi Ivan Vaga, sai Mihkel Abe omale Nurme mõisa 16. platsi ja asus Ridasisse. Nii võib vaielda selle üle, kas Ridasi Tõnise “juurtaluks” lugeda Paenase Ivardit või Rässa Tõniset, kuid kohanimi pärineb siiski Nurme mõisa “omast” külast.
Mihklil oli neli tütart ja ainus, Rässas sündinud poeg Georgi (Juri) Abe (1859–1941), kes vanas eas paistab omale veel Kansis Kesse (Mihkli) koha olevat soetanud.Ta abiellus 1884.a Vahtraste Matsi Elena (Ingel) Umalaga ja sündisid kolm tütart ja neli poega. Vanem poeg Mihail Abe (1885–1972) jäi Ridasis Tõnise kohta pidama, aga Juri oma perega (vist isegi koos vana Mihkliga!) on Hellamaa koguduse-nimekirjades 20. sajandil juba Kansis kirjas. Kansi (ka Pädaste) loos on sellest lähemalt juttu, kuid siinkohal võiks märkida, et Juri teine poeg Ivan Abe soetas omale Pädastes Välja asunduskoha, kolmas poeg Vassili pidas Kansis Kesse ehk Mihkli kohta ja neljas poeg Timofei asus Tallinna.
Koos Sildu platsiga sai Tõnise koha suuruseks kruntimise järel 14,22 ha, millest põldu oli 3,34 ha. Seda pidas Mihkel oma Raegmast võetud naise Julia Jürjestaustiga. Hellamaa koguduse-kirjad märgivad nende poega Aleksandrit (1908) ja tütart Salmet (1922). Aleksander töötas sõja järel Kuivastu sadamas; Salmele tuli koduväiks metsavahina töötanud mandri mees Karl-Georg Väli. Neist jäi tütar Annela, kes oma Loksalt tulnud mehe Aivar Paluga Tõnise elanikeks jäid.

XVII Saadu

Saadu latsikoha sai kunagine Võlla mõisa “alam” – Lalli Toomal sündinud ja Vahtraste Peetri-Jaagul üles kasvanud Kaarel Lember (1849–1927). Tema isa Jaen oli viimase hingeloenduse ajal Vahtraste Peetri-Jaagul peremeheks, kuid edasi pandi siin peremeheks Noore-Jaagu Meisterson ja osa Lembereid asus Raugi Kõrtsile. Võib-olla kasutas Kaarel 1860-ndatel tekkinud liikumisvabadust ja asus juba varem Nurme mõisa teenistusse. 1882.a abiellus ta Rässa Juri vabadiku, Saadu Andruse tütre Ristega ja küllap Rässast ka kohanimi Ridasisse tuli.
Meetrikates on Kaarlil ja Ristel vaid kaks tütart: Elena ja Maria (1890.a sündinud poeg Ivan suri aastaselt). Vanemale tütrele Elenale tuli Suuremõisa Tähvenalt koduväiks Andrei Mihaili p. Pauts (1886–1946). Ta saanud Või patareidelt puu-materjali ja ehitanud 1930. a paiku Saadule uue maja. Andruse ja Elena poeg Mihkel otsis põhiliselt tööd ja teenistust Muhust väljapool; emaga ei olevat tal head läbisaamist olnud ja lõpuks ta enam koju ei tulnudki. Tütar Adelaida (Iida) sai Leeskopa Uie-Juri Eduard Altile mehele, kuid kui viimane Velikie-Luki alla jäi, tuli Iida lastega peale sõda sünnikoju tagasi. 1959.a elas Saadul veel vana-perenaine, 75-aastane Eleena Kaarli tütar tütre Iida ja tema lastega. Saadule jäi Eduardi ja Iida poeg Uuno Alt oma Viiraküla Lauritselt võetud naise Leidaga. Hiljaaegu jäi Uuno Saadule üksi - pojad Arvi ja Ats jõudsid vahepeal esimene Pärnu ja teine Tallinna asuda.
Lisame, et omal ajal olid Saadu Leida ja Uuno Altid käesoleva kokku seadmisel ja Ridasi küla "kaardistamisel" olulisteks informandideks mitmetes Ridasi ja Leeskopaga seonduvates küsimustes.

XVIII Linga

Linga on vana Linnuse toponüüm ja võib-olla on sellest isegi Salu-Jaani perekonnanimi Ling tulenenud. Salu-peredest Nurme poole jäävat piirkonda on nimetatud Linnuse Link ja arvatavalt asus siin juba 19.s algupoolel (vähemalt Aljavalt maale tulnud taliteede aegu tegutsenud) Nurme mõisa kõrts. Sellest kõigest aga tehakse juttu Nurme küla loos ja siinkohal saab vaid märkida, et Linga kõrtsimehe Mardi poeg Karl Hebestreit-Eisenberg on olnud ühe latsi saaja Ridasis. Kas ta oli sunnitud Lingalt lahkuma või pidas muul põhjusel vajalikuks omale Ridasis eluase rajada, ei ole selge, aga siitpeale on ka Ridasis Linga kohanimi. Selle juures jääb ebaselgeks, mis Karli põhitegevuseks oli – kas ta teenis omale muhulaste tavalisel kombel ehitustel elatist või oli tal mõni “spetsiifilisem” tegevusala, ei ole selgunud, kuid ilmselt saadud latsikoht üksi tema peret ei toitnud.
Esimese naise, Miina Priidu tütre oli Kaarel Pöidelt võtnud, kuid tema suri üsna noorelt (poeg Aleksander esimesest abielust suri paari-aastaselt ja jäi ainult tütar Mare, kes hiljem Viiraküla Metsa Madise naiseks sai). 1859.a võttis Kaarel Karjast teise naise – Elena Mardi t. Tutk ja temaga sündisid viis poega ning kaks tütart. Hellamaa koguduse-nimekirjades kohtame (soldatiperede hulgas) vaid Kaarli vanema poja, 1861.a sündinud Ivani peret, aga 20. sajandil paistab ta Muhust lahkunud. Kaarli enda peret märgib vaid esimene Hellamaa nimekiri (1868-79; ilmselt veel Nurme Lingal olles), kus sellele on ring ümber tõmmatud ja lisatud üsna loetamatu märkus, nagu oleks pere kogudusest lahkunud!
Teadaolevalt jäi Ridasi Lingale Kaarli teine poeg Aleksander Eisenberg (1863–1934), aga nooremate vendade Vassili (1867; võttis hiljem perekonnanimeks KAJASTE), Kirilli (1872) ja Josperi (1875) käekäik peale ilmasõda jääb siinkohal välja selgitamata. 20. sajandist mäletatakse, et Lingal olla tellitud põllumajanduslikke ja muid ajakirju ning Aleksander osanud loomi ravitseda.
Aleksander Eisenberg abiellus 1891.a Raegma Kusta Elena Kärneriga (1863–1929) ja viimane Rinsi koguduse-nimekiri märgib nende kahte tütart: vanem tütar Elena on noorelt surnd, aga nooremale õele Mariale (s.1909) tuli Igakülast koduväiks Matvei Mihaili p. Puu .
Kruntimisel on algsest 8,69-hektarisest latsikohast saanud 16.57-hektarine väiketalu, kus põldu oli 3,7 ha. Lingal olid 20. sajandil ka muhu talule tüüpilised "atribuudid” tuulik ja sepapada.
1959. aastal olid peale vana Madise ja Mare Lingal kirjas nende ainsa poja Urmase naine, Ratlast pärit Aino Puu oma pisipoja Aivariga. Linga peremeheks sai uueks aastatuhandeks Urmase ja Aino noorem poeg Aadu Puu.

XIX Kõrtsi (Villemi)

Ilmselt sai 19. platsi Ridasis Linnuse Vana-Tooma sulane Juri/Georgi Saat (1835-79), aga miks koht Kõrtsi nime hakkas kandma, jääb siin ebaselgeks. Juri abiellus 1862.a Maria Laasu t. Teisiga Pöide kihelkonnast Saare mõisast (Maria enne abielu sündinud tütar Anna sai hiljem Linnuse Lensi Villemi naiseks). Võimalik, et Juri noorelt ka Nurme mõisas kõrtsimeheks on olnud. Ta suri 44-aastaselt 1879.a veebruaris (ühe pärimuse kohaselt jäi Nurme mõisa rehalse müüride alla), kui tema vanem poeg Vassili oli alles 17-aastane.
Vassili (Villem) Saat (s.1862) abiellus 1889. aastal Elena Aleksei t. Liigiga ja 1890.a sündis nende ainus poeg Matvei, kes alustas õpinguid Peterburis õpetajate instituudis, kuid suri 26-aastaselt tiisikusse. Villem teenis elatist ehitusmehena ja tema järgi on kohta hiljem ka Villemiks nimetatud, kuigi sama nime kandis algselt 32. platsile tekkinud Villem/Vassili Kirvese latsikoht, millest edaspidi veel juttu tuleb.
Villem Saadu vanemad tütred Akilina ja Eleena jäid koju, noorem tütar Julia sai Mõegaküla Tänavasuule Vassili Õuele mehele (said hiljem Kuivastus Kaldamäe asunduskoha) ja nende esimene poeg Osvald Õue (s.1923) anti Ridasi vana-vanematele kasulapseks.
Kruntimisel jäi latsikoha suuruseks 8,8 ha, millest põldu oli vaid 1,7 ha. Enne sõda jõudis Villem kasupojaga veel uue maja ehitada. Peale sõda abiellus Osvald Neo Mihkli tütre Salmega (Salomonia Kirves, s. 1917) ja 1959.a loenduse ajal (loenduslehel on kohta Villemiks nimetatud) olid juba kirjas nelja-liikmeline Õuede pere – peale Osvaldi ja Salme nende 9-aastane tütar Hilja ning 4-aastane poeg Enno. Üksikuna oli siis veel kirjas Villemi vanem tütar, 67-aastane Akiliina Saat.

XX Matsi (Uuenurme)

Linnuse Salu-Mihkli vabadiku, Lao Mihkli noorem vend Mats/Matvei Mägi (s.1837) sai omale Ridasis 20. platsi. Ei ole selge, kas plats oli algselt kahes tükis või ei mahtunud maja enam põldude vahele tegema, kuid Mats ehitas oma maja Nossa-Kopli lähedale metsa üsna selle paiga lähedusse, kus algul nimetatud rootsiaja lõpu kaardil ühte Nurme mõisa talu näeme. Küllap selleks ajaks, kui Mats 43-aastaselt omale 20-aastase Oina Vihukse Jaagu tütre Mare kosis, oli tal oma eluase juba valmis. 1881. aastal sündinud Matsi ja Mare esimene poeg sai nimeks Aleksander, aga tema on vist noorelt surnud (meetrika-kanne on siiski leidmata!). Kokku sündis peres (pikkade vaheaegade järel) tütar ja kolm poega, kuid viimane Rinsi koguduse-nimekiri märgib Uue-Nurme ainsaks elanikuks 1894.a sündinud Akiliina Matvei t. Mägi, keda teatakse esimese ilmasõja ajal ja järel olnud kooliõpetajaks Linnusel, Kansis, Suuremõisas ja ka Koguva Koolielul. Ühe käega Räpa Liina olnud eriti hea vene keele oskaja ja oma küla lapsed käinud hiljem tema juures koduski õpetust saamas (n.ö. pühapäeva-koolis).
Kruntimisel sai 8,69-hektarine latsikoht (1,9 ha põldu) Uuenurme nime, aga maa-andmikes on see miskipärast ühe Saaremäeli nimel. Siinkirjutaja oletuse kohaselt andis vanas eas usu-uuendusega kaasa läinud Liina oma koha usuvendadele – Levalõpma Eriki Madis Madise p. Saaremäelile (1888–1977) või tema pojale Albertile (1916-50), sest Ridasi naiste mäletamist mööda olla Liina ka uue elumaja tarbeks varutud palgid Kõrkvere palvemaja ehituseks ära andnud! Nii või teisiti jäi koht peale Liina surma tühjaks ja kadus.

XXI Kotsi-Vesiaa

Siinkohal võiks meenutada, et perekonnanime KANN said Muhus kahe venna – Igaküla Ennu Juri poegade Mihkli ja Jaani järglased. Noorem vend Jaen oli nimede paneku ajal juba Vanamõisa Simmu peremees, aga enne seda oli ta Nurme mõisa kõrtsmik olnud ja küllap see nimi algselt just tema “kõrtsmiku atribuuti” märkis. Sama nime said Nautses vanema venna, nn. reguleerimis-aegadel Riimil peremeheks seatud, kuid peagi vabadikuks jäänud Mihkli järglased. Nautse loos on Riimi Mihkli järglastest lähemalt juttu. Meenutame, et Mihkel võttis vanas eas (70-aastaselt) veel neljanda naise – Rässa Laasu Mare, kellega 1823. aastal sündis poeg Juri. Juri/Georgi Kann (1823-89) abiellus 25-aastaselt Oina Jaani Eed Suurkiviga ja paistab olevat omale Nautses Vesiaa vabadikukoha rajanud. Siin sündisid tütar Maria ja poeg Ivan. Krimmi sõja ajal on Juri nähtavasti kroonusse võetud ja kolmas laps – tütar Elena sündis alles 1861. aastal (sai hiljem Suuremõisa Andrei Verendeli naiseks). Küllap teenis Juri omale välja ka Nautse küla alla jääva Vesiaa soldatiplatsi (Linnuse karjamaal), aga peagi oli võimalus Ridasis suurem, 21. plats saada. Suulistes pärimustes nimetatud Andrusega seoses võib märkida, et Juri ehk soovis oma latsikohta tõesti vanema (pool)venna Andruse (1788 – 1851) mälestuseks Andruseks nimetada. Viimane suri Nurme mõisa vabadikuna järglasteta (kuigi tal kaks naist oli!) – võimalik, et isegi Juri rajatud Vesiaa vabadikukohal juba 1851. aastal ja latsikoha saajaks Ridasis ta kindlasti ei olnud.
Peale Juri surma jäi Ridasis kohta pidama tema ainus üles kasvanud poeg Ivan Kann (1852–1927), keda suulistes pärimustes väidetakse olevat Rässast tulnud. Ivan abiellus 1877.a Võlla Mardi Maria Vahteriga ja võis ehk noorelt Rässas sulaseks olla, kuid muud seost (peale selle, et ta vanaema Rässa Laasult oli) tal siiski Rässaga ei paista olevat! Ivanil ja Marel olid pojad Timofei ja Antoni; ainus tütar Akiliina suri 3-aastaselt. Vanem poeg Timofei Kann (1881–1915) abiellus 1909. aastal Rebaski Uie-Mardi Mihail Tänava tütre Mariaga ja neil sündis 1910.a ainus tütar Akiliina. Timofei olla jäänud nõrgamõistuslikuks ja suri 34-aastaselt 1915. aastal. Timofei nooremat venda Antonit 1925.a kogudusenimekiri enam ei märgi ja nähtavasti jäi ta esimese ilmasõja või järgnenud sündmuste keerisesse. Nii oli 1920-ndatel Kotsi-Vesiaale jäänud Timofei lesk Maria oma tütre Akiliinaga. Viimane oli ka kruntimisel moodustatud 10,64-hektarise maaüksuse omanik (põldu 2,7 ha). Ta sai Vanamõisa Lauri Vasselile mehele, kes omale Randla osatalu rajas ja Kotsi-Vesiaa koht Ridasis kadus juba enna viimast sõda. Pärimuste kohaselt olla maja viidud Mäla Tõnismäele, aga kes seda toimetas, jääb siinkohal selgitamata.

XXII Kupitse

Kotsi-Vesiaa naaber Kupitse oli selles mõttes samuti “pisut” Nautse päritolu, et praktiliselt Nautse külla, kuigi Linnuse maale oli omale vabadikukoha ehitanud Linnuse Salu-Jaani sulane Juri/Georgi Jaani p. Ling, kes hiljem Ridasis omale 22. platsi sai. Juri oli juba 1849. aastal Linnuse Rõtu Marega abiellunud ja nende neli poega ning neli tütart sündisid kõik enne Ridasi asumist. Juri vanem poeg Timofei (Tõnu) Ling (1850–1930) teenis Kuivastu sadama ehitustöödel (olnud isegi väikest viisi ettevõtja) ja tema ehitatud olid ka Kupitse hooned. Tõnu noorem vend, 1863.a sündinud Matvei Ling soetas omale Kansis platsikoha, kuid rändas sajandivahetusel perega välja Ussuurimaale; kaks keskmist venda Mihail ja Joann surid lastena.
1876.a abiellus Tõnu Raegma Mardil sündinud Ekaterina Ivani t. Pautsiga ja 1877.a sündis poeg Maksim Ling, kellest sai 20.s Kupitse peremees. Ta ehitas Kupitsel uue rehalse, sest kruntimisel sai 10,54-hektarisest latsikohast 18,42-hektarine väiketalu ligi 4 hektari põllumaaga. Madis abiellus 1900. aastal omaküla Ranna Kadriga (Ekaterina Matvei t. Naeris, s.1876) ja viimases Rinsi koguduse-kirjas on nende kolm poega: Ivan (1903), Aleksander (1907) ja Arseeni (1913). Ivan abiellus 1930. aastal Raissa Mihaili t. Peegliga Tupenurme Pangalt ja Aleksander 1934. aastal kellegi Akiliina Mihaili tütrega, aga mis noorematest vendadest viimase sõja järel sai, jääb siinkohal lahtiseks. 1959.a rahvaloenduse ajal olid Kupitse kaks elanikku Ivan ja Raissa Lingud. 1980-ndatel jäi koht tühjaks, aga viimase maareformiga sai see vist Ivani tütre valdusse ja siin loeme selle Ridasi elupaiga veel alles olevaks.

XXIII Jaani (Tiri)

Nautse loos on oletatud, et Tiri koha Nautses rajas Nautse Pärdi Tähve poeg Jaen/Ivan Sonn (1821-89) peale seda, kui peremehe roll Pärdil tema onu Aadule läks. Eespool oli juttu sellest, et Jaani noorem vend Aadu/Aleksei teenis omale välja Vana-Jaani soldatiplatsi, mis oma nime ehk just Jaen Sonnilt sai (kuigi Saare Andrus selle hiljem Lõoks ristis!). Paistab aga, et peale noorema venna soldatiplatsil “järjele aitamist” on Jaan vanas eas ka omale platsi võtnud, mida tema vanem poeg, 1849.a veel arvatavalt Nautse Pärdil sündinud Matvei Sonn edasi pidas. Jaani kolm poega surid noorelt (noorim, 1865.a sündinud Feodor suri 24-aastaselt isaga samal aastal), aga 1856.a sündinud ja juba Ridasis meheks saanud Timofei ostis Simistes Palgi kohana välja osa kunagisest Simiste Lepiku talust.
Matvei Sonni ainus poeg Matvei suri 4-aastaselt. Tema enda saatus on seni ebaselge nagu seegi, kuhu ta tütred mehele said, aga suulisi pärimusi uskudes abiellus keskmine tütar Julia (s.1885) Suuremõisa Paldu Ivan Kirvesega ja neilt olla ostnud tühjaks jäänud Ridasi Jaani koha Koguva Ranna Joosep Jaani p. Schmuul. Joosep oli mõnda aega Ulilas talu pidanud, kuid jäi sellega seal raskustesse ja tuli EV algaastail Muhusse tagasi. Ta oli loomade kokkuostja (parisnik) ning pidas ühtlasi kruntimisel 10,52 hektariseks kujunenud Jaani väiketalu (põldu oli 4,5 hektarit). Nimede eestindamisel võttis Joosep oma perekonnanimeks MAISALU.
Joosepi naine Raissa oli Igaküla Ansu-Matsilt (Osa). Rinsi viimases koguduse-nimekirjas on kirjas nende kaks poega ja neli tütart. Üks tütardest sai nähtavasti Hellamaa Sika Vassili Kiikeri naiseks, sest 1959.a loenduslehel on Ridasi Jaanil peale Joosepi ja Iisa ning nende noorema poja Heino (Heinrih, s.1929) ja tema naise Helju kirjas veel Joosepi tütre lasteks nimetatud Vassili Kiikeri lapsed – 12-aastane Kalle Kiiker ja 6-aastane Sirje Kiiker.
Maisalude valduses oli Jaani koht Ridasis ka 21. sajandi alguskümnendil.

XXIV Eemu

Nagu nimi viitab, on tegemist Linnuse Eemult asustatud latsikohaga, mille sai Eemu Madise poeg Tõnu/Terenti Väljaots. Parajasti latsikohtade jagamise aegu abiellus Tõnu 1872. aastal Igaküla Ansu-Jaani Aleksei tütre Ristega (Kristina Liik, s.1849). Riste noorem vend, Aleksei Aleksei p. Liik (s.1862) olla kroonuteenistuse “katteks” pidanud palgata küla-kooliõpetaja ametit Rinsi õigeusu abikoolides ja kooliõpetust olla ka Ridasi Eemul 19.s viimasel veerandil antud.
Tõnu vanem poeg Matvei Väljaots (1880–1949) läks EV algul perega Saaremaale, aga nooremate vendade Vassili ja Antoni käekäik on ebaselge. Kruntimisel Eemu enam ei osalenud; 7,04-hektarine endine latsikoht oli maa-andmikes Matvei Väljaotsa nimel. Viimases Rinsi koguduse-nimekirjas on Eemule märgitud Tõnu lesk Kristina (märkusega “surnud”) ja noorim poeg Antoni Väljaots (s.1890), aga seejärel on kõigele “rist peale tõmmatud”! Koht kadus arvatavalt 1930-ndatel.

XXV Tõnu

Kahekümne viienda platsi sai Ridasis Linnuse Tõnu Tõnu poeg Mats/Matvei Noot (1835-1905), kes 1859. aastal oli abiellunud Igaküla Ansu-Jaani Andruse tütre Marega (peale usuvahetust Marfa). Juba enne Ridasisse asumist olid sündinud tütar Kristina (suri 20-aastaselt vallalisena Linnuse Tõnul) ja poeg Timofei (1863-1952); Ridasis sündisid veel kaks poega ja kaks tütart. Nooremad pojad asusid hiljem Kantsi – Maksim (Madis) Kansi Poalile ja Mihail Kansi Mutsile; Timofei (Tõnu) Matvei p. Noot (1863–1952) jäi Ridasi Tõnu kohta pidama. Matsi kaks tütart said mehele – Elena Paenase Tõnies Ivan Madise p. Vagale ja Raissa (Ruudu) Nurme Mõisa Matvei Heapostile.
Noorelt oli Tõnu Noot olnud Liival kõrtsimeheks ja hiljem rajas ta omale Piiril poe – rahva seas tuntud Nooda poena, mille maja praeguseni (2014.a) alles. Veel vanas eas vedas Tõnu hobusega ka ühisuse poe kaupa Kuivastust Piirile.
Kruntimisel liitis Tõnu oma platsiga kapten Ebrauselt ostetud Ibrase (Peetri) maad – Rein Lahke andmetel 776 rubla eest, mille kohta on säilinud dokument 26. aprillist, 1903.a. Algsest 8,03-hektarisest latsikohast sai 17,64-hektarine väiketalu, kus põldu oli 6,8 hektarit.
Tõnu abiellus 1890. aastal Viiraküla Rihva-Kopli Ivani tütre Ekaterina Vagaga ja kokku oli neil kolm tütart ning kuus poega. Esimene tütar, 1892.a sündinud Julia sai Viiraküla Reinule ja 1896.a sündinud Ekaterina (Riina) Viiraküla Saarikule mehele; noorem tütar Raissa (1908-1988) suri vallalisena Tõnul. Tõnu ja Riina vanem poeg Timofei (1894-1952) abiellus 1919 Maria Keskülaga Linnuse Laasult ja asuti Laimjalga talu pidama. Vassili (s.1898) sai 1920-ndatel Nurme mõisa jagamisel Soodla asunduskoha, aga kolmas poeg Aleksander (1901-1906) suri lapsena. Neljas poeg Ivan (1903-44) abiellus 1930.a Juula Mihkli t. Schmuuliga. Tema pidas Piiril poodi ja ostis Ridasis Ibrase maaüksuse. Viimasel sõjasügisel oli pere Saksamaale siirduval põgenike-laeval, mis Danzigi lähistel uputati ja pääses vaid lauatükil välja ujunud vanem poeg Raul (vt. ka Piiri lugu).
Hukkunud Ivani noorem vend Matvei (1906-1993) abiellus enne sõda 1934. aastal Laimjala vallas Anastasia Treimanniga ja jäi perega Mustla külla elama.
Peale vana Tõnu surma jäid Tõnule vallalisteks jäänud noorem poeg Arseeni (1912-61) ja õde Raissa (1908-88). Invaliidistunud Seeni suri hooldekodus. Kolhoos müüs hiljem Tõnu hooned metsavahile Raimond Sepale, keda kolhoosiajast mäletatakse aktiivse rahvamalevlase ja ühiskondliku liiklus-inspektorina. Tema järglased hoidsid Tõnu kohta elus ka uue aastatuhande algus-kümnendeil.

XXVI Ranga-Vesiaa

Ago Rullingo teab, et Ranga-Vesiaal olla kasutatud ülal toodud õuemärki, mis kujutab “pea peale pööratud” Linnuse Jaagu märki. Peale Linnuse Jaagu Andrus “teise” Randmetsa surma 1858. aastal kujunes Jaagul keeruline olukord: pärimisõiguslik vanem poeg Juri (1813-55) oli juba surnud, tema vanemad pojad olid lapsena surnud, aga nooremad (Jaen, Matvei ja Andrei) veel peremeheks kinnitamiseks noored. Nende onu Andrus/Andrei Randmets (1814-78) olnud joomamees ja nähtavasti ei kinnitanud kogukonnakohus ka teda peremeheks ning ta sai omale hoopis Ridasis latsikoha. Juri poeg Jaen Randmets oleks 1860-ndatel võinud Jaagul peremehe rolli asuda, kuid temagi suri 28-aastaselt 1870. aastal. Selleks ajaks olid nooremad vennad Madis ja Andrus samuti juba täisealised ja Andrei Juri poeg Randmets lõpuks Jaagu peremeheks saigi, aga onu Andruse olla Juri pojad pärimuste järgi vesiaia vahiks pannud!
Linnuse pärimustes jääb selgusetuks, millist vesiaeda Jaagu Andrus oli “valvama” pandud, aga Ridasis tehti vahet sellega, et Jaagu Andruse latsikohta hakati Ranga-Vesiaaks ja Nautse Vesiaalt tulnud Juri Kannu oma Kotsi-Vesiaaks kutsuma.
Ilmselt asus Andrus/Andrei Randmets oma perega Ridasisse niipea, kui ta siin omale mingi eluaseme jõudis püsti panna. Nautse Kästiki Mardi tütre Marega oli Andrusel sündinud kuus poega ja kolm tütart (üks poeg oli surnult sündinud), aga abieluni jõudis neist vaid Timofei Randmets (1852–1927), keda tulebki põhiliseks Ranga-Vesiaa peremeheks lugeda. Timmu (Tõnu) võttis 1874.a Võiküla vabadiku Juri Kauri tütre Eedu (Või Mardil sündinud) naiseks ja neil sündis kaks poega ninga kolm tütart. Vanem poeg Ivani on 20. sajandil perega Muhust välja läinud, aga nooerm vend Timofei jun. suri 8-aastaselt. Vanemale tütrele, 1880.a sündinud Juliale tuli uue sajandi algul koduväiks Vanamõisa Välja Juri poeg Maksim Rull (1882–1913) ja 1908.a sündis nende tütar Juliania. Madis uppus 1913.a märtsis (Orissaare laada ajal) Väikeses väinas ja viimase Rinsi kogudude-nimekirja järgi on Vesiaale jäänud vaid naispere: Timofei Randmetsa lesk Eed tütarde Akiliina ja Raissaga ning Matvei Rulli lesk Julia oma tütrega. Viimase nimele jäi kruntimisel 9,83-hektariseks mõõdetud latsikoht, kus põldu oli 2,7 ha.
1959.a loenduse ajal oli Vesiaal perepeaks märgitud 50-aastane Juliania Rull oma 78-aastase ema ja 13-aastase poja Peetriga. Viimase valdusse jäi koht ka viimase omandireformi ajal.

XXVII Sepa

Vanamõisa Sepa sulase Mihkli poeg Aleksei Üksik sai omale Ridasis 27. platsi, kuhu ta omale pisikese eluaseme rajas – pärimustes märgitud, et “härja pea suuruse”. Kohta hakati Sepaks või Sepa-Saaduks nimetama. Tõtt öelda olid ilmselt “härja pea suurused” enamik esialgseid latsimeeste eluasemeid – peaasi, et katus pea kohale sai. Alles hiljem, põhiliselt juba 20. sajandil hakati neid võimalusi mööda ümber ehitama. Sepale ehitas uue maja Aleksei poeg Matvei alles 1931. aastal.
1874.a abiellus Seiu omaküla Välja Mihkli tütre Kadri Rulliga ja sündisid kaks poega ning tütar Elena. Pojad käisid ehitustöödel Riias ja Tallinnas. Ehitusega teenisid omale ülalpidamist ka isa Aleksei ja pärimuste järgi olevat juba vanaisa Mihkel Kuramaal ehitustöödel käinud.
Vanem poeg Matvei Üksik (1882–1940) abiellus 1909.a Nõmmküla Tooma Ivani tütre Irinaga (Soop, s.1882). Neil said kirikukirja vaid 1911.a sündinud tütar Raissa ja 5-aastaselt surnud poeg Artemi. Raissa sai Soonda Simmu Joosep Ligi naiseks, aga jäi viimase sõja ajal leseks ning 1959.a oli üksikuna Ridasi Sepa ainus elanik.
Kruntimis-andmetes oli 8,42-hektarine Sepa maaüksus (talundilehe järgi 1,9 ha põldu) Matvei Üksiku nimel. Kolhoosiajal, peale Raissa Üksik-Ligi surma jäi koht tühjaks ning sellest sai tollase Eesti Panga asepresidendi Andres Sutti suvekodu.

XXVIII Jaagu-Mihkli ehk Riida

Kui Nautse Jaagu-Mihkli Madis/Maksim Noss 1860-ndatel rendi-kohustustega kimpu jäi ja Aljased talu üle võtsid, oli Madis sunnitud oma perega Ridasi latsikohale asuma. Selleks ajaks oli tal kasvamas poeg Tõnu ja vähemalt kaks tütart (vanem tütar Kristina oli aastaselt surnud). Arvatavalt Ridasis sündisid veel pojad Ivan, Matvei ja Vassili ning 1875.a tütar Elena. Ivan suri 2-aastaselt ja Matvei 19-aastaselt, aga Vassili ei ole vist peale kroonuteenistust Muhusse tagasi tulnud.
Tõnu/Timofei Noss oli 1890-ndatel aktiivne ministeeriumi-kooli ehitamise pooldaja. Rinsi sünnimeetrikas on 1890.a tema tütre Lidia sünnikanne – emaks keegi Elisaveta, aga see mäletatav Liisa ei olnud muhulane ja Tõnu laulatus on seni kindlaks tegemata. Viiraküla Reinu Rein Lahke abiga oskame siiski kirja panna veel Tõnu ja Liisa tütred Maria ja Olga (elas hiljem Sauel) ning poja Aleksei (Aleks), kes hiljem emigreerus Rootsi (perekonnanimeks eestindati RIIDAL, mis ilmselt kohanime käändes peab tähendama).
Lidia Noss lõpetas esimese lennuga ministeeriumi-kooli Kansi Juriväraval ja temast sai esimene nais-kooliõpetaja Muhus. Hiljem ta abiellus Viiraküla Peedu Jaan Klaariga ja suri Rootsis (nende poeg ja tütar surid lapseeas ning Rootsi läks nendega koos kasutütar Leida). Muhust on aga Nossi perekonnanimi kadunud!
1908.a abiellus Mäla Tähvena Aadu poeg Madis Pauts eespool jutuks olnud Saadu Kaarel Lemberi noorema tütre Mariaga ja kuigi Madis jäi luterlaseks, märgivad ka Hellamaa nimekirjad nende tütreid ning elukohaks on Ridasi Jaagu-Mihkli. Millal Nossid Ridasist (ja Muhust) lahkusid, jääb siin täpsemalt välja selgitamata, aga ilmselt pidi Saadu teine Pautsist koduväi Nossidelt Riida koha omandama (mõne aja võisid Saadu Kaarli väimehed ka mõlemad Saadul olla!).
Teatakse, et 1904.a põles Jaagu-Mihkli koht (välgutabamusest) maha, aga see olla selleaegse Muhu kindlustusseltsi (askurantsi) esimehe – Koguva Tooma Juri Schmuuli abiga üsna kiiresti järgmisel aastal üles ehitatud. Nähtavasti toimus see veel Tõnu Nossi pere Ridasis olles, aga millalgi ilmasõja ajal pidid Nossid nähtavasti Muhust lahkuma.
Kruntimis-andmetes oli 9,41-hektarine Riida latsikoht juba Madis Pautsi nimel. 1939.a talundilehel on koha suuruseks märgitud 10,41 ha, millest koguni 4,31 ha põldu oli. Paistab, et Riida nime sai koht siiski juba Nossidelt (kuna nad selle hiljem ka oma perekonnanimeks eestindasid), aga endine Nautse talunimi on vist rohkem võõrama rahva kõnepruugis kasutusel olnud.
1959.a rahvaloenduse ajal oli Riida ainsaks elanikuks 47-aastane Ksenja Madise t. Pauts. Hiljem (1980-ndatel) olevat kolhoos müünud koha Randla Kalju Randmetsale, aga tema “võõrandas” selle omakorda ja uue aastatuhande algul oli Riida omanik keegi Margus Valgus.

XXIX Neo

Linnuse Neo Jaanil (1808-82) oli kuus poega, kelledest kaks said Nurme mõisalt latsikohad: Kaarel Leeskopal ja Jaen Ridasis. Mõlemale jäi ka Linnuse Neo kohanimi (tegelikult Linnuse katku-järgse peremehe Petri Neo isikunimi). “Tõe huvides” peaks lisama, et Jaen Jaani p. Nõu ristiti usuvahetusel Antoniks, aga laste sünnikannetes esines hiljem siiski Ivani nimi – kõnepruugis oli ta loomulikult ikka Jaen.
Jaen Nõu pere läks sajandi lõpu-poole Muhust minema (algul Saikla ja hiljem vist hoopis kuskile mandrimaale) ning koha ostis enne esimest ilmasõda Kirve Villemi teine poeg Mihail Kirves. Mihkel käis suveti mandril ehitustööl, abiellus Nabi Ivani tütre Elenaga ja viimases Rinsi koguduse-nimekirjas on nende pojad Roman (1915) ja Artur (1921) ning tütar Salomonia. Nii oli enne sõda piisavalt tööjõudu 9,26-hektarist väikekohta pidada (põldu oli vaid 2,75 ha) ja meespere pidi sellegipoolest väljast tööd ja teenistust otsima.
Peale sõda sai Salme eespool jutuks olnud Kõrtsi kasupoja Osvald Õue naiseks, aga vennad on vist mõlemad viimasesse sõtta jäänud – igal juhul 1959. aastaks olid Neole jäänud kahekesi 82-aastane Mihkel oma 75-aastase naise Elenaga. Peagi jäi koht tühjaks ja oli uue aastatuhande alguseks praktiliselt kadunud.

XXX Tõnu-Saadu

Kolmekümnenda platsi sai Ridasis nähtavasti Linnuse Uielu sulane Juri/Gerassim Ling. Mõneti jääb arusaamatuks, miks koht Tõnu-Saadu nime sai, sest paljude Tõnu Lingudega ega ka samanimelise Linnuse vabadikukohaga ei paista sellel midagi ühist olevat. Üheks võimalikuks põhjuseks on asjaolu, et Juri oli 1862.a abiellunud Vanamõisa Tähvena Madise tütre Ingliga ja neil sündisid surnult kaksikud (poeg ja tütar), kes ka ema hauda viisid. Juri võttis 1868.a teise naise – Linnuse Tõnu Tooma tütre Mare ja ilmselt üsna sel ajal või varsti peale seda sai ka oma platsi Ridasis. Võimalik, et siis uue naise auks koht Tõnu-Saadu nime saigi ?!
Marega sündisid Juril tütar Irina ning kaks poega: Matvei ja Ivan. Noorem vend Ivan suri 28-aastaselt vallalisena, aga vanem vend Matvei Ling abiellus 1893.a oma küla Vaarna Madise tütre Elenaga (Rull) ja sündisid kaks poega ning kolm tütart.
Kruntimisel jäi Tõnu-Saadu 8,96-hektariseks väikekohaks 2,8 ha põllumaaga. Madis teenis elatist ehitusmehena, oli meister vankrirattaid valmistama ja muudki puutööd tegema. Vanas eas jäi ta jalast ilma ja pidi siis ennast kingsepatööga ülal pidama.
Madise ainus täisikka jõudnud poeg Ivan Ling abiellus Leeskopa Neo Kaarli tütre-tütre ja Timofei (Tõnu) Sonni tütre Raissaga ja neil oli neli poega ning kolm tütart. Iisa oli lastega algul Leeskopal. Peale Tõnu-Saadu Madise surma lammutas Ivan Tõnu-Saadu maja ja asus omale Aljava ja Laheküla vahel poegadega sootuks uut – Kunnati kohta rajama (Aljava loos on sellest samuti pisut juttu). See jäi sõja ajal pooleli ja peale sõda ehitas üks Ivani poegadest – Aadu (ristitud Gerasim) midagi sellest uuesti Piiril üles (sai hiljem Arvo Avilo omandusse). Tõnu-Saadu (Kunnati) Ivan oli üks neid, kelle pojad viimases sõjas vastasleerides sõdisid: Punaarmeesse mobiliseeritud Kaarel asus pärast sõda Vanamõisa Matsi-Laasule, aga Jaanus jäi saksa poolel teadmata kadunuks. Suuresti Ivani “käe läbi” lakkasid olemast Leeskopa Neo ja Ridasi Tõnu-Saadu kohad, aga tänaseks on ka Kunnatist vaid kaevukoht alles.

XXXI Jaagu

31. platsi paistavad olevat saanud Linnuse Jaagu Juri pojad, kust ka kohanimi pärineb. Linnuse loos ja eespool Ranga-Vesiaa juures on juttu keerulisest vahekorrast pärastise Linnuse Jaagu peremehe Andrei Georgi p. Randmetsa (1850-88) ja tema onu Andruse (1814–78) suhetes. Paistab, et Ridasis saadud teise latsikoha on üles ehitanud Linnuse Jaagu peretütrele, Andrei Georgi p Randmetsa tütrele Kadrile sajandi lõpus koduväiks tulnud Kallaste Munska Madise poeg Matvei Vaga, kuid pere asus 1913.a Saaremaale, kus Madis omale Kingli mõisast Pahavalla Välja-Aadu koha ostis. Küllap oli Munska Madisel selleks ajaks Ridasi Jaagu koht mingil määral välja ehitatud (igal juhul on tema poeg Timofei 1905.a ja tütar Lidia 1911.a Ridasi Jaagul sündinud), kuid väike latsikoht teda ei rahuldanud ja see on müüdud Andrei Suurteele.
Andrei Suurtee isa Ivan (s.1858) oli Rootsivere Muda perepoja Aadu Suurtee (s.1830) ainus täisikka jõudnud poeg, kes väidetavalt mingite intriigide tõttu Mudal pärimisõigusest ilma jäi ja omale Rootsivere nn. põldudetaguse Tänavasuu vabadikukoha rajas. Poeg Andrus võttis omale Lehtmetsast naise ja nende nooremad lapsed sündisid kindlasti juba Ridasis.Viimase Rinsi koguduse-nimekirja järgi oli Andrus ja Tiina Suurteedel Ridasis kolm poega ja kolm tütart. Esimene poeg, tõenäoliselt veel Rootsiveres sündinud Feodor (1910-28) suri noorelt kodus, aga Rafael ja Arseni olid parajasti neist aastakäikudest, mille hulgast viimane sõda kõige enam ohvreid nõudis! Täpsemalt jääb Jaagu Suurteede hilisem lugu siin välja selgitamata.
Kruntimesl jäi Jaagu Ridasi keskmise suurusega väikekohaks – 9,44 ha, millest 2,57 ha oli põldu. Andruse naine Tiina suri 1929.a ja Andrus võttis teise naise Raissa Külasema Mardilt (Tänav; s.1887). Tema oli 1959.a loenduse ajal Jaagu ainsaks elanikuks. Kolhoosiajal olla koha ostnud Ridasi Jaani Heikki Maisalu (Joosepi pojapoeg) ja koht jäigi Maisalude valdusse ka peale viimast maareformi.

XXXII Ranna

Linnuse Ranna Aadu poeg Madis Naeris laskis ennast 1864. aastal Rinsis õigeusku salvida ja Aljava Matsi Matsi tütre Kadriga (sestpeale Ekaterina) laulatada. Võib-olla sündisid esimesed lapsed veel Linnusel (või Aljaval), aga peagi asusid nad oma Ridasi latsikohale, mis enesestmõistetavalt Ranna nime sai. Madisel ja Kadril sündis seitse tütart, aga ainus poeg sündis 1881.a surnuna. Nii tuli esimesele tütrele Kristinale 1889. aastal koduväiks pastoraadi vabadik – Korista Juri poeg Jaen/Ivan Maripuu (1864–1937) ja vana Madis pidi nägema, et Ranna kohal ka poisslapsi võib sündida. Esimene poeg Maksim sündis juba enne laulatust 1888.a lõpul n.ö. ebaseaduslikult ja hiljem sündisid veel kaks poega Ivan (1890) ja Vassili (1899). Ivan võttis hiljem osa Vabadussõjast ja sai Nurme mõisa jagamisel omale Allika asundustalu. Noorim poeg Vassili suri paraku aastasena.
Maksim Maripuu (1888–1963) võttis naiseks ühe Leeskopa Salu Madise kuuest tütrest – Raissa Mägi ja viimase Rinsi nimekirja järgi oli neil vähemalt kaks poega ja neli tütart. Maksim (Madis) käis suveti ehitustööl, talvel meisterdas vokke ja nii võis isegi esialgne 8-hektarine latsikoht peret toita. Kruntimisel liideti Rannaga veel Kästiki maad ja Rannast sai 17,6-hektarine väiketalu, kus põldu oli 3,23 ha. Linnuse Rannalt oli toodud tuulik Ridasisse, millega Madis ka külarahvale vilja jahvatas.
1959. aastaks oli Rannale jäänud peale 70-aastaste Madise ja Iisa nende keskmine tütar Elga oma vallastütre Merikesega ja tema pere oli Rannal ka uue aastatuhande algul.

XXXIII Kästiki

Rannaga peaaegu ühe õue peal olnud Kästiki nimi on Ridasisse ilmselt Nautsest toodud. Nähtavasti sai 33. platsi omale Nautse Kästiki Tõnu üks noorematest poegadest, Leeskopa Kästiki Jaani/Ivani noorem vend Mihkel/Mihail Aljas. Ta oli kroonut teeninud ja abiellus 1871.a Mäla Mardi Kristina (Riste, mäletati ka Tiinana) Vaskega. 16.12.1868 on Rinsi sünnimeetrikas Maria Aljase sünnikanne, kelle isaks märgitud Mihail ja emaks Riste Matsi (?) tütar! Arvatavalt on nii kirja saanud Mihkli ja Riste n.ö. ebaseaduslik tütar, kes muide hiljem ka mehele sai, aga abielu-järgseid lapsi neil Muhu meetrikais ei olegi.
Suuliste teadete järgi on Ridasi Kästiki Aljased EV algaastail läinud Saaremaale Kavandi külla. Sel ajal hakkas Ranna Madise pere kasvama ja väidetavalt olla Ranna vanad (siis Ivan ja Riste) tühjaks jäänud Kästikile asunud. Kruntimisel liidetigi 9,54-hektarine Kästiki plats Ranna kohaga, mille tulemusel viimasest väiketalu sai, aga Kästiki omaette kohana Ridasis kadus.

XXXIV Nabi

Nabi on teine Ridasi koht, mille õuemärk on Rullingol üles joonistatud. Kohanime tuleb Rässast otsida. Nimelt tekkis peale Mihkel Rühvki (1799–1855) surma Rässa Juril segane seis peremeestega. Mihkel Andruse poeg, kunagine Rässa Jaani perepoeg ja hiljem Juri sulane, kinnitati Juril peremeheks peale isa surma 1836.a, kuigi vana Andruse meelest oleks vist pidanud peremeheks saama tema noorelt surnud vanema poja Jaani poeg Andrus (1821–1901). Viimane hingeloend ei märgi Juril kinnitatud peremeest, aga esikohal on talus kirjas Andrus/Aleksander Jaani poeg ja tema mõneks ajaks peremeheks jäigi. “Konkureeriv” peremehe-kandidaat Andrus Mihkli p. Rühvk (1828-78) paistab sel ajal omale küla lautrite juures vabadikukoha rajanud, mis seni teadmata põhjusel Nabi nime sai (koht jäi hiljem Mõegaküla vabadike Perede valdusse). Siinkohal vajaks aga veel selgitamist erinevate perekonnanime kujude – RÜHVK ja RIHVK kasutamine. Nimede paneku järel võib vahet teha Rässas saadud perekonnanimel RÜHVK ja Nõmmküla Mudal pandud nimel RIHVK (kirjutati algul ka RIUHK). Hiljem, eriti kirillitsa kaasabil muutusid mõlemad nimed sarnasteks ja kuigi neid on mitmel moel kirja pandud, ei ole enam võimalik n.ö. normaliseeritud kujul kahe hõimu nimedel vahet teha. Siiski on muhulaste isiku-andmebaasis (eeskätt genealoogilistes huvides) neid nimesid püütud lõpuni eristada ja seal kasutatakse Rässa Rihvkide puhul “kangekaelselt” nimekuju RÜHVK.
Paistab, et algselt sai Ridasis 34. platsi juba nimetatud Andrus/Andrei Mihkli p. Rühvk, kes 50-aastaselt suri, kuid oma Nabi kohanime Rässast Ridasi tõi. Tema vanem poeg Georgi suri 1895.a 40-aastase poissmehena; teine poeg, 1860.a sündinud Ivan rändas sajandi lõpus välja Ussuurimaale, aga kolmas vend Mihaili sõitis merd ja jäi hiljem perega Liibavi (Liepaja).
Ilmselt asus 1880-ndatel Rässast Ridasi Nabile ka Andruse noorem vend, 1831.a sündinud Joann/Ivan Rühvk. Tema esimene naine, Rässa vabadiku tütar Kadri Vind suri 1882.a (temast jäänud tütar Maria sai Andrei Pruulile mehele ja poeg Georgi rajas omale hiljem Rässas Keldrimäe vabadikukoha). Samal 1882. aastal võttis Juhan/Ivan Oina Tänavasuult teiseks naiseks Ruudu Aadu t. Kase, kellega (arvatavalt juba Ridasis) sündis 1883.a tütar Elena ning pojad Vassili ja Ivan. Vassili suri 2-aastaselt, aga Ivan Rihvk (1889–1946) jäi Nabi peremeheks.
Ivan, nagu enamik latsikohtade peremehi teenis lisa ehitustööga. 1922.a abiellus ta Soonda Suure-Tähvena Madise tütre Juula Väärtnõuga; sündisid pojad August, Endel ja Vambola ning tütar Leida. Kruntimisel liideti Nabiga kadunud soldatikohtade Lõo ja Põllu endised põllulapid ning väikekoha suuruseks sai 1939.a talundilehe järgi 9,36 ha, millest põldu oli 3,25 ha.
Peale sõda (1959.a) olid Nabile kahekesi jäänud Ivani lesk Juula tütre Leidaga. Leidale tuli koduväiks Tusti Käspri Endel Saksakulm ja viimase omandireformga sai Nabi peremeheks nende poeg, 1969.a sündinud Rein Saksakulm.

XXXV (Nossa)-Kopli

Ühe Levalõpma juurtega Vanamõisa sulase Jaen Jaani poja (1778–1818) järglased said priinimeks Rull. Vassili Randmetsa andmeil olevat see Jaen ka Reina mõisas aidameheks olnud ja kuigi ta 40-aastaselt suri, jõudis ta ilmselt omale Vanamõisas Välja vabadikukoha rajada. Tema nooremal pojal Mihklil (1812-68) sündis kahe naisega 5 poega ja 7 tütart (peale selle veel üks surnult sündinud tütar) ja Mihkli üks poegadest – Jaen Rull sai omale Ridasis 35. platsi ning ehitas vastu Vanamõisa maid Nossa soone äärde metsa ka oma eluaseme. Ta abiellus 1869.a Vanamõisa Tähvena Madise tütre Kadriga ja esimene tütar Mare on veel luteri usku ristitud, aga 1872.a sündinud kaksikud Kristina ja Matvei said juba Rinsis kirja pandud. 1878.a sündis veel tütar Elena, aga kõik kolm tütart surid väikestena ja ainsana kasvas üles kaksikuna sündinud poeg Matvei Rull (1872–1927).
Nossa-Kopli Madis võttis 1899.a Viiraküla Toomu-Jaanilt naise Kadri (Ekaterina Terenti t.) ja neil sündisid Rinsi nimekirja andmeil poeg Ivan (1903) ja tütar Juulia (1905).
Esialgsest 7,17-hektarisest latsikohast sai kruntimisel pisikese juurdelõikega 7,73-hektarine koht, kus põldu oli 2,44 hektarit. Madis suri suhteliselt noorelt 1927.a ja Kadri lastega jäi kohta pidama. Viimane Rinsi koguduse-nimekiri märgib pere siirdumist metodisti-usku.
Nossa-Kopli Ivanit teati riukamehena, kelle tembud kohati kriminaalseks läksid. Väidetavalt olla ta põlema pannud Aljava Juri maja, kui Juri Madis oli näinud Ivanit hommikul vara kahe (varastatud ?) jalgrattaga omale vastu tulemas ja sellest ka küla peal rääkis. Selle eest olla Ivan ka kinni pandud ja hiljem ta vist Muhusse enam ei tulnudki – olla Haapsalus elanud. Ei tea, kas samal või mõnel muul korral, kui Ivanit Piiri vallamajas kinni hoiti, olla ta läbi väljakäigu akna põgenenud, aga selle juures õnnetult akna all olevasse lampkasti kukkunud. Ju vist pärast seda oma jälgi enam peita ei õnnestunud ja põgenemiskatse sellega nurjus!
1959.a elas Nossa-Koplil 53-aastane Juulia Rull oma 85-aastase ema Kadriga (Ekaterina). Juula matjaks olla olnud Randla Vassili Randmets, aga koht jäi Randla meestel lõpuni “klaarimata” ja osaliselt oli varemeid uue sajandi algul veel säilinud.

XXXVI Peetri ehk Ibrase

1834.a hingeloendi järgi oli Rässa Obukule toodud Maasi mõisast üks 61-aastane Mart oma perega – naine, neli poega ja kolm tütart, kellede perekonnanimeks märgitud Ewrass. Hilisemais dokumentides märgitakse seda nime enamasti EBRAUS, aga ka Ebras(son) ja Ibras. Ebra(u)stega on Muhus seotud mitmeid seiku (kuni selleni, et Hellamaa poepidaja Vassili Ebraus end 1910.a mingil põhjusel maha laskis), kuid siinkohal ei ole põhjust neid loetlema ega analüüsima hakata. Võiks vaid märkida, et Mardi järglastest (eriti tema enda pojast Andrusest ja poja Peetri pojast ning pojapojast Andrustest) paistavad olevat nn. metskaptenid saanud, kes Väinameres, Riia lahel ja ehk kaugemalgi väikeste omatehtud purjelaevadega mitmesugust äri (19.s teisel poolel ka salapiirituse äri) ajasid. Eespool nimetatud Obuku Mardi noorem poeg Peeter abiellus 1841. aastal Rässa Laasu vabadiku, Sepa Mihkli tütre Ingliga (Lasn) ja meetrika järgi sündis neil neli tütart ning poeg Andrus. Hingeloendites on pere selleaegse tava järgi Obuka-Mardi talu all kirjas, kuid on põhjust arvata, et neil võis ka Rässa rannas päris oma eluase olla. Peetri surmakanne on siiani meetrikais leidmata, aga paljude puuduvate surmakannete põhjuseks on osutunud tõik, et mehed uppusid ja kui meri laipa “välja ei andnud” ega matust (Muhus) ei toimunud, siis jäi ka kanne kirikumeetrikas tegemata. Samuti puudub, näiteks, Peetri vanema venna Andruse surmakanne, kuigi tema abielu ja vähemalt ühe tütre sünd on Muhus kirjas!
Andrus/Andrei Peetri p. Ebras(on) abiellus 1878. aastal noorelt surnud Filip Indriku p. Brücki lesega, kes sel ajal arvatavalt Lõetsa Nukal elas. Nähtavasti soetas seesama Andrus omale (vanaduspäevadeks?) ka Ridasis latsikoha, kuid on küsitav, kas ta seal kunagi elas. 19.s lõpupoole ja 20.s algul olid nn. kivilaevade kipparid ja osanikud suhteliselt jõukad mehed (isegi ilma salapiirituse ärita) ja Andrus võis muidugi lasta ka Ridasis omale maja teha, millega Tõnu Noot hiljem sai ahju kütta! Hellamaa koguduse-nimekirjade järgi on siinkirjutaja siiski arvanud, et Andruse naine Ruudu (sünd. Lootus) lastega pigem Lõetsas elas! Paraku ei saa pelgalt kiriku-kirjade järgi seda “masti” inimeste elust kuigi arvestatavat pilti – Andruse laste sünde on nii Rinsi kui Hellamaa meetrikaisse “eksinud” ja tegelikult vääriks see teema laiemat uurimist (kasvõi Riia sadama-arhiivis, kus peaks teistegi Muhu kipparite munster-rolle leiduma). Tasuks veel lisada, et Andrus Ebraus ostis Pädaste mõisalt välja ka Pädaste Sepa talukoha, aga see müüdi mõne aja pärast (samuti merd sõitnud) Mäla Rehematsi Villem Sugulile.
Andruse vanem poeg Vassili (s.1879), nagu mainitud, laskis ennast teadmata põhjusel 1910. aastal Hellamaal maha; kaks nooremat venda (Mihail ja Andrei) on suulistes pärimustes esinenud kaudsete vihjete põhjal otsustades 20. sajandil Tallinna asunud, aga kas Tõnu Noot ostis Ibrase koha vanalt või noorelt Andruselt (kaptenid olid vist mõlemad!), võiks ehk selguda eespool mainitud ostudokumendist 26. aprillist, 1903. aastast, mis Rein Lahke väitel on tänini alles!
Öeldut arvestades ei oska me siinkohal Ridasi 36. latsikohal 19.s lõpupoole olnud alalisi elanikke hoopiski nimetada ja nähtavasti kadus koht juba 20.s algul

XXXVII Saunametsa

Saunametsa nimi on Ridasisse jällegi Rässast toodud, kuigi latsikoha “juurtaluks” võib Vanamõisa Jurit lugeda. Nimelt läks 19.s Vanamõisa Juri peremehe ja pärastise sulase Juri poeg Mihkel/Mihail Poleühtid 1868. aastal Rässa vabadikule Maria Paasile koduväiks. Kohta kutsuti Obuku-Saunaks ehk Saunametsaks. Peagi sai Mihkel omale Ridasis platsi ja ta olla oma Rässa vabadikukoha ristipojale Andrei Luhtile kinkinud (hiljem asus sinna küll Luiskama Ivan Grüntal).
Mihklil ja Marial oli juba Rässas sündinud poeg Mihail; Ridasis sündisid veel Ivan ja Matvei ning tütar Akilina. Viimane sai 1907.a mehele, aga nooremad pojad surid vallalistena – Matvei 23-aastaselt 1902. aastal ja Ivan päris vanas eas Saaremaal tööl olles.
Mihkli naine Maria suri 1896. aastal ja järgmisel aastal võttis Mihkel teise naise – Rässa Saadu Eed Aleksandri t. Rühvki, kellega lapsi enam ei olnud.
“Noor” Mihkel ehk Mihail jun. Poleühtid (s.1872) abiellus 1909.a Ruudu Madise t. Väärtnõuga, aga nende abielu jäi lastetuks ja juba enne viimast sõda olid nad Ridasi Saunametsale jäänud kahekesi. 37. plats oli Ridasis üks väiksemaid ja kuigi nn. popsiseadusega saadi kruntimise ajal ka 1,3-hektarine juurdelõige, oli koha suurus 1939.a talundilehe järgi ikkagi vaid 6,89 ha, millest põldu oli 1,9 ha.
1959.a loenduslehel olid 86-aastane Mihkel ja 76-aastane Ruudu (nüüd Raissaks nimetatud) veel Saunametsal ja nende juurde oli asunud ka vallaliseks jäänud Ruudu noorem õde Kristiina Väärtnõu. Koht jäi Ruudu (teise) õetütre Laine Kaljuste ja tema poja Kalju valdusse; 1977.a müüs kolhoos Kalju Kaljustele ka Leeskopa Vana-Juri maja. Uue aastatuhande alguseks oli Saunametsa tühi ja koht müügiks välja pakutud. Kas see omale uue omaniku on leidnud, seda me siinkohal selgitama ei hakka.

XXXVIII Vaarna (Rulli)

Nossa-Kopli vana Jaani onu – Vanamõisa Välja Mihkli vanem vend Käsper (Kaspar) Rull (1810-55) on Vassili Randmetsa märkmeid uskudes olnud andekas mees, kes seakarjas käies olla iseseisvalt lugemise selgeks õppinud. Seda, et ta ka saksa ja prantsuse keelt iseseisvalt õppis, võib ehk “ilukirjanduslikuks liialduseks” arvata, kuid vanemas eas mõisa inimestega lävides võis ta neid keeli niipalju omandada, et pojale Madisele midagi õpetada oli. “Valgustaja” hingega ta ilmselt oli – olla külameestele ajalehti (?) ette lugenud ja surivoodil olnud tema tungiv soov, et poeg Madis saaks kooli pandud. Kaspari naine, Nautse Mihkli Mare Kerstik olla isegi käinud Kuressaares õigust nõudmas, kui Kaspar oma “valgustus-tegevuse” pärast olnud mõisa keldri kinni pandud. Riiast tulnud siiski korraldus mees lahti lasta !? Mingi tõepõhi on V. Randmetsa märkmetes kindlasti, aga tema toodud aastaarvud, eriti Kaspari poja Madise tegevuse kohta kooliõpetajana tunduvad küll “laest võetutena” ja nendesse tuleks üsna kriitiliselt suhtuda.
Vanamõisa Välja Madis/Maksim Käspri p. Rull sai ilmselt tõesti esimeste seas Tamsel asutatud õigeusu-koolis õpetust, sest hiljem on ta küla-kooliõpetajana tegutsenud Päeldas, Linnusel ja Nautses ning ka Ridasis olla Madise ehitatud Vaarna elutoas kool toiminud. Sajandi lõpupoole kaotas Madis õiguse kooliõpetajana töötada, sest ametlikku kutset tal ei olnud. Saadud latsikoht oli Madisele ilmselt siiski rohkem abiks ja moraalseks toeks, kui sissetuleku allikaks. Muide, koha nimi tulnud sellest, et ümberkaudu palju vaarmarju olla kasvanud.
Madis abiellus 1871.a Irina Naerisega Linnuse Rannalt ja neil oli ainult kaks last – tütar Elena ja poeg Vassili. “Valgustatus” ei ole vist kunagi iibele positiivselt mõjunud  - ka isa Kasparil oli ainult kolm last, kes selle eest küll kõik täisikka jõudsid.
Madise poeg Vassili Rull (1879–1970) pidas Vaarna latsikohta 20. sajandil. Kruntimisel sai sellest 2 hektari põllumaaga 7,12-hektarine väikekoht. Varakult leseks jäänud Vassilil oli kolm tütart ja poeg Antoni (s.1903). Viimase käekäik ei ole selge; vanem tütar Juula läks oma vallastütre Paulaga kodust välja ja peale sõda oli Vaarnale jäänud Vassili oma kahe tütrega. Noorem tütar Rodelia (Roosi) abiellus Hellamaal kooliõpetajaks olnud Tusti Tooma Joosep Tuust’iga (Tust) ja asuti Vaarnale. Neil sündisid poeg Toomas ja tütar Riste ning Tuustide valdusse jäi koht ka peale viimast maareformi.

XXXIX Villemi ehk Kirve

Mihkel Kirves (1769–1846) on üks neid muhulasi, kes oma parimais aastais sattus 18./19. sajandivahetuse nn. mõisapiiride reguleerimise keeristesse. Tupenurmes Kapi mõisa “hingena” sündinud, on ta hiljem olnud Kansi, Hellamaa, Nurme ja Suuremõisa vahelistes vahetustes “kauba-artikliks” ja pidanud teenima Võllas, Soondas, Lõetsas ja sulasena ka Linnusel. Kõige rohkem on tema järglastest ehk juttu Soonda Jaaguga seoses, kuid siingi kaotasid Kirvesed 19.s teisel poolel oma peremehe-õigused ja lõpuks olid Kirvesed veel kahel Ridasi ja kahel Suuremõisa latsikohal. Mihkli neljast täisikka jõudnud pojast kolmas, Aad Kirves (1805-69) kasvas üles Linnuse Rannal. Huvitavalt nimetatakse teda 1811. ja 1816. loendites kasvandikuks (zögl), 1826. ja 1834. loendites juba sulaseks, aga viimases kahes loendis taas zögl! Pärimustele tuginedes oli Aad sajandi keskel hoopis Nurme mõisa kõrtsmikuks (paraku ei ole selgunud, kas Lingal või nn. uues kõrtsis pärastise Kõrtsi asundustalu kohal!). Miks pidi kõrtsmiku hingeloendis Linnuse Ranna “kasvandikuks” nimetama, pakub omaette mõtlemisainet!
Aadu noorim täisikka jõudnud poeg Villem Kirves abiellus 1874. aastal omast 9 aastat noorema Tiri Jaani tütre Kadriga (oli juba sündides Ekaterinaks ristitud) ja neil sündisid kolm tütart ning neli poega (lapsed ristiti Rinsis, aga Villem ise paistab luterlaseks jäänud). Kaks nooremat – Timofeiks ristitud poega surid väikestena; Madis ja Mihkel hakkasid ehitusmeestena ennast ülal pidama. Vanem vend Maksim Vassili p. Kirves (1875–1943) jäi latsikoha peremeheks, kelle nimele oli ka 30.03.1939 kinnistatud (teatis nr.36) juurdelõikega 7,01-hektariseks saanud maaüksus (1,5 hektarit põldu).
Madisel oli Linnuse Tuulegi Ivani tütre Elenaga 4 tütart ja 5 poega. Noorim poeg Valeri suri alla-aastasena, aga kolm poega jäid viimasesse sõtta. Üks tütardest, Maria (s.1908) sai viimase Muhu vallavanema Aleksander Üksiku naiseks, kes nõukogude võimu poolt represseeriti. 1959.a loenduse ajal oli Maria kodus tagasi oma 82-aastase ema ja 36-aastase noorema õe Leidaga. Viimasel oli ka 9-aastane tütar Inna.
20. sajandi lõpuks sai koht ühele soomlasele võõrandatud.

XL Juri ehk Lensi

Rässa Juri Mihkli noorem poeg Mihail Rühvk (s.1846; Nabile tulnud Andruse ja Juhani noorem vend) sai omale Nurme mõisa viimase, neljakümnenda platsi. Mihkel tahtis nähtavasti oma kohale ikka kodutalu nime, aga et ta naise Linnuse Lensilt võttis (Lensi Mihkli tütar Elena Ling) siis jäi Lensi nimi kohale “rohkem külge”. 1872.a abiellunud Mihkel sai nähtavasti naisega oma uude koju asuda ja 1873.a sündis poeg Feodor, aga miskipärast jäi ta Mihkli ja Ingli ainsaks lapseks.
Tüüpiliselt teenisid nii Mihkel kui ka hiljem poeg Priidu elatist ehitustöödel. Priidu olla ka Soomes töötanud, kus ta mõneti kurva õppetunni sai. Nimelt olla Priidu andnud oma suvise teenistuse Soomest Tallinna tulema hakanud töödejuhataja kätte, paludes see Tallinnast Muhusse postitada. Kui Priidu ise koju jõudis ja isalt raha-saadetise kohta päris, olla isa üllatus suur olnud, sest mingit raha ei olnud Muhusse jõudnud! Küllap oli see Priidule rängaks löögiks, sest Ridasi naiste ütlemist mööda olla Priidu “jään selle järel vähe oemaseks”…
Priidu naine Mare (Veskimeister Kirguvalla Käbrult) jäi Ridasi Lensi viimaseks elanikuks – ta on viimase sõja ajal (nn. saksa ajal) surnud ja Kirve Leida saanud vana maja omale küttepuudeks.
Olgu siiski lisatud, et kruntimis-andmeis oli Juri latsikoha suuruseks 7,23 hektarit 1,8 ha põldumaaga.

Sellega oleme üle vaadanud kõik 31 Ridasi “suitsu”, milledest pea pooled (14...15) on nüüdseks kadunud. Arvestades koduväide puhul naiste kodukülasid (Kaarel Lembril Rässa ja Matvei Vagal Linnuse), võime tõdeda, et koos soldatiplatsidega said Nurme mõisa külad omale Ridasis platsikohti järgmiselt: Linnuse küla 12 platsi, Nautse ja Vanamõisa kumbki 6 ja Rässa 5 platsi. Selle juures on ühe platsi (Sildu) saanud hoopis Rootsivere (s.t. Suuremõisa) mees ja Ridasi Linga juureks on samanimeline vana mõisa kõrtsikoht.