Pallasma

Sarnaselt Aljavale ja praeguse Lepiku küla haja-asumitele (Korista-, Männiku- ja Lepiku-pered) on väike Pallasma küla ilmselt oma alguse saanud ainsast hajatalust. Küla nimi tundub alepõllunduse aegadest pärinevat, aga seni on selgusetu, kas selle lugu ka muinasaega ulatub. Jäägu onomastika filoloogide ja lingvistide pärusmaaks, kuid Muhuga seoses peaks märkima, et taani- ja rootsiajal esineb taolist nime (Pallasme, Palla(t)smeh) peale Tamse vakupiirkonna veel Lõetsa vakuses ja katkujärgsetes adramaa-revisjonides oli Lõetsas tervelt neli Pallasma lisanimega söötis arvestusüksust. Nendel ei paista Tamse-Nõmmküla kandiga peale nime mingit seost olevat. 1645.a maaraamatu Pallasme Hans 1,5 adramaaga oli üsna ilmselt Tamse põlisküla peremees enne Tamse mõisa rajamist. Tema tõenäolised järglased (Hannus ja Matz) leiame 1674.a aktis Külasemast, kuid 1645.a maaraamat märgib veel Tamse vakuse hajataluna (küladest eraldi) Pallasmeh Lemmedt’i poolt adramaad ja seda võib üsna kindlalt praeguse Pallasma kohal olnud selleaegseks ainsaks taluks pidada. Lisame, et 1674.a aktis esinesid veel peremehed: Pallasmeh Tönno Nõmmkülas ja Pallasme Jack Paenasel, kuid kas nad mõisa “jalgu jäänud” Tamse põliskülast või emb-kumb ehk Pallasma hajatalust pärinesid, jääb üsna selgusetuks.
Kaugemate aegadega seonduvalt võiks lisada, et eelajaloolisse aega ulatuvana pakub Pallasmaga seoses huvi Ellumäe piirkond, kus muuseas arvatakse ka vana matmiskoht olevat, aga arheoloogide huviorbiiti ei ole see seni jäänud ja teadmata on, millise ajajärgu matustega võib tegemist olla! Seda laadi mõistatusi, mis ilmselt peavadki ajaloo saladusteks jääma, on muidugi palju. Paigaga seonduvalt võiks meenutada  Kase Vasseli juttu Seanina Kalmemäe luudest (Evald Küla meenutuses), mis on üllatavalt sarnane Sulev Äkke kuuldud Pädaste meeste jutuga seal Kanekülast leitud luude kohta. Mõlemal juhul olla mehed leitud luid oma reieluudega võrrelnud ja järeldusele tulnud, et väga suurte (pikkade) meestega pidi tegemist olema! Muidugi ei ole sugugi selge, et nende matmispaikade puhul just viimase katku aegsete matustega tegemist pidi olema, aga küllab oleks tänaseks juba aeg esivanemate põrmud lihtsalt rahule jätta!
Tuleme siis tagasi "vanasse heasse rootsiaega", kui selleks ajaks küpses eas ja sõdimishimuline Rootsi riik siinseid hiljemalt Jüriööst fellah-rahvaks muutunud asukaid oskas veel oma huvides toitu tootma panna. Juba nimetatud De la Gardie aktis 1674. aastast on arvatava Pallasma Leemeti järglastel (Pallasme Simo ja Pallasme Matz) juba kummalgi pool adramaad maksustamise alusena märgitud ja talud selleaegse Dorff Sillawellie (pärastine Mõisaküla) koosseisus kirjas, aga rootsiaja lõpust pärineval 1698. aastaga dateeritud kaardil (EAA.308.2.56) esinevad samad peremehed eraldi rubriigis Pallatze Gesinder Mõisaküla (sel ajal ikka Dorff Sillawellia) ja Nõmmküla (Dorff Nemma) vahel.  Nimetatud kaardipilt on MapInfos digikaardiks registreeritud eeldusel. et selleaegne Tamse mõis, Nõmmküla Muda talu ja Pallasma Matsi geograafiliste koordinaatide mõttes enam-vähem oma praegustel kohtadel asusid. Nii saame siin esitada rootsiaegse Pallasma kahe talu ja nende ümbruse kaardi, millele on  orienteerumiseks veel eraldi kihina kantud hilisemate elupaikade (mustad viisnurgad) ja mõnede loodusobjektide (mustad kolmnurgad) punkti-koordinaadid.

Paneme tähele, et rootsiaegsed kaks talu üsnagi Matsi ja Tüü kohal olevaiks osutusid, aga tegelikke selleaegsete talude asukohti teadmata ja arvestades, et reeperpunktide valik kaardil tervikuna (Nõmmküla ja Mõisaküla osas) üsna rahuldavaid tulemusi andis, võib rootsiaegsete kartograafide tööd üsnagi kordaläinuks lugeda! Maakerget arvestades pidigi selleaegne rannajoon oluliselt sisemaa pool olema, aga kas Ranna-Uielu ja Minsi aed (ka Lepana rannasaun, mis küll toodud kaardipildilt välja jääb) sel ajal päris merre oleksid jäänud, selle üle me siinkohal targutama ei hakka. Võib arvata, et rootslased sel ajal rannajoone täpsema kaardistamisega üldse erilist vaeva ei hakanud nägema ja merre jääb tänaseid "kuivamaa paiku" näeme muudegi piirkondade rootsiaegseil kaartidel.
Peaks kõigepealt selgitama, et kunagine Tüü (Tuj, Tyho ja teste sarnaste nimedega) talu 1860-ndateni hoopis Mõisaküla Vaaduma põhjapoolne naaber oli ja selle varasemat lugu on Mõisaküla loos käsitletud (vt. nr.4 toodud kaardipildi allservas). Nii ei ole võimatu, et numbriga 5 märgitud rootsiaegse Simmo talu oligi tegelikult pärastise Tüü piirkonnas ja Palletmeh Mats (nr.6) üsnagi pärastise Matsi õues! Sellest omakorda võiks järeldada, et esimene talu Pallasmal kunagi just pärastise Tüü piirkonda rajati, aga jääme siiski dokumenteeritud faktikildude juurde. Nimelt selgub, et mõlemast "kaardiperemehest" jäid 18.s adramaa-revisjonidesse poole-adrased söötis arvestusüksused Pallasma Mats ja Simmo Mihkel. Viimane üksus on 1756.a revisjoni märkuse järgi arvatud Pallasmal katku üle elanud Aadu hõimlasele Jurna Laurile, keda saab üsna kindlalt hilisema Matsi talu peremeheks arvata (täpsemalt sellest veel edasises). Pallasma Matsi pool adramaad on aga sama revisjoni märkuse järgi läinud Külasema Mäe-Toomale. Teatavasti asusid mitmed Mäe-Tooma mehed 19.s algul siin nimetatud Vana-Tüüle ja sel ajal arvati sedagi juba Pallasma küla juurde kuuluvaks! Kui Matsi Mart Pallas 1860-ndatel hakkas võlgadesse sattunud Vana-Tüü talu välja ostma, pidi ta ilmselt rootsiaegsest Matsist jäänud poolt adramaad välja ostma, aga Vaaduma "põllu kargel" maha põlenud talu ei toonud ta külla ilmselt mitte päris tühjale kohale. Millega see rootsiaegne taluase ligemale sajandi täidetud oli, sellest räägime veel edasises. Kõigepealt toome aga võrdluseks 100 aastat hilisema kaardipildi ehk väljavõtte nn. reguleerimiskaardi 3. paani säilikust EAA.2072.3.358

  

 1. JAANI (JAANI-MIHKLI)

Hingeloendites esimesena (Vana-Tüüd arvestamata) kirjas olnud Jaani talust saab tegelikult alles 1770-ndatest aastatest rääkima hakata. Et 1756.a (viimase) adramaa-revisjoni järgi sööti jäänud Simmo Mihkli  arvestusüksus selleks ajaks elujõuliseks muutunud Matsile (Jurna Laurile) ja Matsi-nimeline üksus hoopis Külasema Mäe-Toomale arvati, aga Tamse mõisa vakuraamatuid alles 1770-ndatest on säilinud (EAA.311.1.174 jt.), leiame faktilist teavet selle kohta, kuidas katku üle elanud Aadu järglane Juri Pallasmal vabadikuks arvati ja Tamse kupja, Põitse Mardi poja Mihkli poeg Mihkel (~1739-99; surmaaega meetrikas ei ole, kuid 1811.a loend väidab ta 1799.a surnud!) peremeheks seati, üsna vähe. Esimeses hingeloendis 1782.a on Kõinastu Matsi Hansu tütre Lutsiga laulatatud Mihkel 6-aastase poja Jaani ja kahe tütrega Pallasmal kirjas ja oli tõenäoliselt perega sajandi esimese poole peremehe Aadu tallu asunud! Kuhu Aadu (poja?) Juri pere minema pidi, ei selgu kahjuks kuskilt, aga teda meenutame veel Tüüga seoses. Nõmmküla Pendu vanal Riial, kes Juri järglasi olla "metsa Juri kutsikateks" sõimanud, võis selle kohta mingi teadmine olla, aga siinkohal jääb see meie jaoks saladuseks! 
Põitse Mihklil oli Lutsiga kolm poega ja neli tütart, kelledest vaid kolmas tütar Lutsi lapsena suri. Viienda lapsena sündinud teine poeg Mihkel on ühe hilisema teate kohaselt 1803.a nekrutiks võetud ja ilmselt peab algul teisena toodud kaardi 5. talu peremees sedasama Pallasmal peremeheks seatud kupja poega Mihklit tähendama!
1795.a hingeloendis nimetatakse 56-aastaseks märgitud Mihklit veel peremeheks; vanem tütar Mare on juba Tupenurme mehele saanud, aga 20-aastase veel vallalise Jaani juures on märkus ist jetzt wirth! Ilmselt sel ajal on Jaanile ka oma taluhooned ehitatud ja sündiski uus talu Matsist pisut lõuna-edela pool, aga "kroonu arvestuses" ei oleks nagu midagi juhtunud! Mihkli kolmas poeg Mats elas ilmselt Tüü kohal olnud talus edasi ja siin kasvasid üles tema viis tütart ning ainus poeg Mihkel. Nimelt oli Mats selleks ajaks Tamse mõisa kupjaks saanud ja kellelgi ei tulnud pähegi tema talu arvestustaluna hingeloendis kajastada. Nii juhtus, et 1820-ndatel on priinime ARMAS saanud Pallasmal tegelikult kahe talu inimesed. Lisame, et sama priinime said ka koduväina Külasema Leemetil peremeheks olnud Pallasma Mihkli noorema venna Kerstiku järglased (vähemalt pärastine Külasema vabadik Juri Kerstiku poeg (1770–1840); kaks nooremat venda võeti nekrutiteks) – ju siis need omaaegse kupja Mihkli järglased hilisemale Tamse rentnikule nõnda armsad olid – pealegi oli nüüd Pallasma Mihkli poeg Mats taas kupjaks pandud!  Viimane oligi 1826.a loendis hoopis mõisarahva kirjas ja temast jäid peale oma viie seadusliku tütre ja ainsa poja Külasema Jaagu Marega veel vähemalt kaks vallaslast: Tähve Paat Kallaste Pärdi Eeduga ja 3-aastaselt surnud Mare Põitse Nakitse Ingliga.
Uuele talule nime jätnud Jaen Armasel oli oma Igakülast võetud Rõõdaga neli poega ja neli tütart. Vanem tütar Ingel ja kaks Mihkliks ristitud poega surid väikestena, aga kaks poega ja kolm tütart jõudsid abieluni. Vanem poeg Tähve Armas (1801-41) suri varases keskeas, jõudmata isa järel peremeheks olla, kuid tal sündisid Hellama Tölbi Tõnise tütre Kadriga (1807-61) seitse poega ja kolm tütart ning esimene poeg Juri/Jegor Armas on juba 20-aastaselt naise võtnud ning oli viimases hingeloendis ka Jaani peremeheks kinnitatud. Tähve noorem vend Jaen/Ivan Armas (1814-89) jäi talus sulaseks ja tema ainus poeg Mihail Armas (1849–1935) sai omale Rannakülas Keanu latsikoha, kus nähtavasti sulasest isagi suri (vt. Tamse ajalugu lk.64).
Tähve ja Tölbi Kadri kümnest lapsest jõudsid neli poega ja kaks tütart abieluni. Vanem poeg Juri, nagu öeldud, sai 1850-ndatel nooreks Jaani peremeheks ja neli nooremat venda olid viimases hingeloendis samuti kõik talus kirjas. Mihkel ja noorem vend Andrus uppusid 1874.a sügisel Memelis (piirituse-reisil) ja nende lesed olid veel 20.s algul Jaanil kirjas (Tüü Mart olla neid vahest joomase peaga kimbutamas käinud!). Kolmas vend Madis/Matvei Armas (s.1834) on ennast nekrutikohustuseks vabaks ostnud. Teda mäletatakse Koda Madisena, kes omale Pallasma ja Nõmmküla vahel (vastu Sõo maid) Uielu vabadikukoha ehitas. Sellest on Nõmmküla loos pisut lähemalt juttu. 1839.a sündinud Jaen/Ivan Armas jäi jällegi vallaliseks sulaseks talus, aga 20.s alguse koguduse-nimekirja järgi paistab temagi Uielule vanema venna Madise juurde asunud. Võib lisada, et uppunud vendade järglastest ainsana kasvas üles 1876.a sündinud Andruse tütar Kristina.
Juri Armasel oli Päelda Juri Ingliga (Peegel) viis tütart ja kaks poega. Vanem poeg Andrei (1859-91) uppus jällegi noore mehena kevadise kalapüügi ajal Kallaste all ja Linnuse Salu-Jaani Kadriga (Ling) jäid kolm tütart ning ainus pärimisõiguslik poeg Mihail Armas (1884–1940).
Kruntimisandmetes oli Pallasma suurim (44,77 ha) talu Jegor (Juri) Armase pärandustombuna kirjas, kuid Mihkli nime saanud. Siinkirjutajale on teadmata, kas läbi 19. sajandi talu omas külas rohkem Jaani või Mihkli nimega esines (õigustatud olid ju mõlemad nimed), aga nüüd oli vana Juri noorem poeg Maksim Armas (1866–1926) nagu vennapojast Mihklist pärimisjärjekorras eespool ja võib-olla oli just tema initsiatiivil talunimeks Mihkli saanud?! Igal juhul jättis Madis n.ö talupõhja pärimisõiguslikule vennapojale Mihklile ja ehitas omale osatalu, millele just vana (ametlik) Jaani talunimi jäi. Viimases koguduse-nimekirjas märgitakse esikohal Madise pooltalu Jaani-Madise nimega ja vennapoja Mihkli pooltalu (sisuliselt endine Jaani) kannab siin Jaani-Mihkli nime, kus olid kirjas vaid vallalisteks jäänud Mihail Armas oma õe Kristinaga (s.1887).
1959.a olid Jaanil õed Armased – 71-aastane Kristina ja 66-aastane Ruudu. Peale nende surma jäi koht sootuks tühjaks ning siia asus Tallinnast mandri mees Endel Leht oma naise Lainega. Aktiivse mehena on ta suure osa kunagise Jaani talu maid nüüdseks erastanud, poegadega taluasemele uusi hooneid ehitanud ja oma tegevust koguni merre laiendanud, kus Lepana ja Tammiski vahele on muljetavaldav muul rajatud. Mis siin vanal taluasemel järgmiste põlvkondade ajal hakkab edasi juhtuma, oleks mõneti huvitav jälgida… Lõpetada võiks selle Pallasma noorima põlistalu loo aga hoopis Evald Külaga tekkinud mõttevahetuse käigus kujunenud arvamuse refereerimisega talu allakäigu kohta:
Selle (allakäigu) üheks “märgilise tähendusega” sündmuseks on ehk see, kuidas Jaani mehed 1912. aastal olla oma kullavarud Riiga “kasusid kandma” viinud, kus juudi pankur need oma seifi korjas, lausudes, et “siit ei pea need enam mitte välja minema!” Kust võisid Madis ja noor Mihkel teada, et nende kulla vastu saadud paberid juba mõne aasta pärast väärtusetuks “pahnaks” osutuvad!  Ometi oli Mihkli isa – Andrus Juri poeg 21. eluaastast kuni oma varase surmani 1891.a kõik oma kulud ja väljaminekud hoolikalt vihikusse üles tähendanud. Seda vihikut hoiab Andruse venna Madise “õigusjärglane” – Konta Aadu pojapoeg Evald Küla nüüd suure pieteeditundega alles ja ehk on selle sisu kunagi ka laiemalt mõtet tutvustada. Peale selleaegse heal järjel talu üldiste väljamimekute (näiteks 1888.a on Andruse rahaline väljaminek olnud 43 rubla ja 44 kopikat) saame siit hea pildi selleaegsete talu vajaduste kohta alates raua- ja riidekraamist ning saapa nahkadest ja lõpetades tökati, värnitsa ja muu taolisega. Samal ajal olid Tüü ja Matsi mehed oma talud välja ostnud ja midagi ehk mahagi joonud, aga mille järgi takkajärel tarkusega ükskõik kelle tegemisi ja toimetamisi hinnata  – see jääb küsimuste küsimuseks?!
Nüüdseks on ka Matsi Pallased "otsa lõppenud" ja vaid vanimalt taluasemelt võib veel nende jälgi leida!

JAANI-MADISE

Kasutame siinkohal Jaani põlistalust tekkinud Juri Armase noorema poja Maksim Armase (1866–1926) pooltalu puhul koguduse-nimekirjas esinevat nime, kuigi seda ka lihtsalt Jaaniks on kutsutud. Madis abiellus 1899. aastal Linnuse Uieniidi Tõnu tütre Kadriga (Ling) ja ehitas vennapojale jäänud sünnikohast pisut lõuna pool oma eluaseme. Madise ja Kadri sajandi algul sündinud kaks tütart (Julia 1900. ja Maria 1903.a) surid noores eas vallalistena – esimene 23- ja teine 17-aastasena. Kasulapseks võeti Kadri vennatütar Ruudu Mihaili t. Ling, kellele tuli koduväiks Rebaski Konta Aadu noorem poeg Ivan Küla (1894–1950). Peale selle on viimase kogudusekirja järgi Madise talus olnud tema vanem õde, noorelt surnud Põitse Ügeli Seiu lesk Elena (sünd. Armas; 1855).
Ivan ja Ruudu Küladel sündisid kaks tütart ning 1933.a poeg Evald, kes kolhoosikorra tulles Tallinna asus. 1959.a loenduslehel olid Jaani elanikeks Ivani lesk Ruudu tütre Heljuga (sel ajal on nii Mihkli Armaste kui Jaani Külade elupaiku ühtviisi Jaaniks nimetatud!). Hiljem ehitas Evald Küla omale Jaani õue veel oma maja, kus ta uuel aastatuhandel oma teise naisega jäi pensionipõlve pidama ja üleaedse Lehe-vanaga “Andrest-Pearut mängima”.

Saadu ja Ellumäe

2. MATSI

Nagu algul selgitatud, võib teist Pallasma põlistalu (viimastes hingeloendites Pallasma b) arvata rootsiaegsest ainsast Pallasma talust hargnenuks ja 1698.a kaardil juba kandis see Matsi nime (nr.6). Nii võib talunime lausa rootsiaegseks pidada, kuigi siin 18.s teisel poolel ka üks Kõinastust koduväiks tulnud Mats oli! Oletasime, et 1713.a protokolli on kõik Pallasmal katku üle elanud inimesed ühe üksusena kirja saanud, aga 1731.a revisjonis oli teise peremehena kirjas Pallasma Jürgen. Paraku jääb selgusetuks, kas sedasama Jürgenit ka vanemas (pärastises Tüü talus) koormisi kandnud Aadu isaks saab arvata (selleaegsed kirikuraamatud ei ole säilinud!)? Juba 1744.a revisjonis on peremehena märgitud Pallasma Jurna Thomas. Ka tema puhul ei selgu kuskilt, kas ta Jürgeni poeg või hoopis koduväi oli?! 1750-ndatel on peremeheks saanud Pallasma Laur (~1715–1783) ja temal teame juba Nautsest võetud Ingliga seitse tütart ning kaks poega sündinud. Kaks tütart on vallalistena surnud, kuid viis tütart, samuti pojad Mart ja Jaen jõudsid abieluni. Lauri teisele tütrele Inglile tuli 1784.a Kõinastust koduväiks Mats Hansu poeg (~1755–1829), kes 1795.a loendis oli ka talus peremeheks kinnitatud. Lauri tütar Ingel suri aga noorelt (temast jäi ainus tütar Kadri) ja Mats on 1791.a laulatatud Ingli noorema õe, Lauri neljanda tütre Eeduga, kellega sündisid tütar Ingel ja neli poega. Koduväi Matsi järglased said toponüümilise priinime KEINAST ja kuigi sellest Matsist võis ka hilisem talunimi jaada, ei jäänud Keinastid siiski Pallasmal peremeesteks. Matsi ja Eedu vanem poeg Jaen võeti nekrutiks; kaks nooremat venda surid lapseeas ning Matsile sulaseks jäänud Juri Keinasti (1798 – 1854) pojad Jaen (s.1823) ja Mihkel (s.1828) viidi sajandi keskel Külasema Kingissepale, kus vanem vend Jaen Keinast peremeheks kinnitati. Nii saab Keinastite lugu Külasema loos edasi jälgida.
Veel väimees Matsi eluajal on 1826.a loendis peremeheks kinnitatud eelmise peremehe Lauri noorem poeg Jaen Pallas (1778–1861), kuid et tal oli ainus tütar Ingel sündinud (sai Külasema Mäe-Tooma Madise naiseks), on 1830. aastast peremeheks kinnitatud Lauri vanema poja Mardi teine poeg Juri/Jegor Pallas (1802-84). Siinjuures peaks lisama, et Mardi esimene poeg, 1799.a sündinud Mihkel oli 1826.a loendi järgi Tamse mõisas kutsariks ja hingeloendid märgivad ka tema kahte poega (Karl ja Jaen) ning tütart Mari, aga muhu meetrikates ei ole ei Mihkli laulatust ega laste sünde kirjas. Viimases loendis on Mihkel surnuks märgitud, kuid meetrikast jällegi sellele kinnitust ei leia; noorem poeg Jaen on viimase loendi järgi “ära karanud” (verschollen), aga mis Karlist ja Marist sai, jääbki teadmata. Ühtedel andmetel on Mihkel Riiga asunud, kuigi viimane hingeloend selle aja tava kohaselt tema pere kohta ikka Tamse mõisas ja Pallasmal arvet peab. Loendi lõppu lisatud nn. veränderungen’ites esineb vaid “ära karanud” Jaani nimi ja siinkohal ei oska muud arvata, kui et Mihkli naine võis tõesti Riiast võetud olla ja küllap tema lapsedki hiljem Riiga asusid.
Vana Mardi kolmas poeg Tähve Pallas oli talus sulaseks. Tal kasvas üles ainus poeg Madis/Matvei Pallas (1835-79), kellel Mäla Jaani-Andruse Ingliga küll kolm poega ja kuus tütart sündisid, aga abieluni jõudsid vaid kaks tütart ja noorem poeg Matvei. Viimane omandas 20.s algul Kallaste ja Nõmmküla vahel Kätraniidi vabadikukoha. Vana Mardi noorim poeg Mart Pallas (s.1820) sai aga edasises jutuks tuleva Tüü talu peremeheks.
Juri/Jegor Pallasel oli Külasema Jaagu Kadriga (Vapper) kaks tütart ja kaks poega, kes kõik abiellusid. Vanem poeg Mihkel/Mihail Pallas (1832–1901) oli sajandi viimasel veerandil Matsil peremeheks; teine vend Tähve/Timofei Pallas (1836-75) suri varases eas Matsil, kuid tema poeg Ivan Pallas ehitas omale sajandi lõpul Kase (ka Kasevälja) vabadikukoha.
Mihkel oli 1854. aastal Mäla Mihkli Ristega (Ristkok) abiellunud ja sündisid 11 last. Seitsmest tütrest neli said mehele, aga neljast pojast jõudis abieluni vaid teine poeg Feodor (Riidu) Pallas, kes 1891.a Igaküla Neo-Jaani Elena Vapperiga abiellus ning 20. sajandi Matsi peremees oli. Riidu kaks venda (Maksim ja Mihail) surid lastena, aga noorem vend, 1877.a sündinud Timofei paistab jällegi kuskil uppunud.
42,74-hektarine Matsi talu oli kruntimisandmetes Feodor Pallase nimel. Neil oli Leenaga viis tütart ja ainus poeg Georgi Pallas (s.1900), kes 1944.a sügisel perega (naine, kaks poega ja kolm tütart) Rootsi põgenes. Lisame, et Georgi Pallase pere jõudis hiljem Rootsist Kanadasse ja kuuldavasti on Pallased seal hiljaaegu suguvõsa kokkutulekut pidanud, kus 100 inimest olla osalenud! Nii on üks Pallaste oks vahtralehe-maal üsna edukalt juurdunud.
Riidu vanemad tütred said üksteise järel mehele; nooremale tütrele Akilinale tuli Hellama Peedu Vassili Roi koduväiks ning 1959.a loenduslehel olid Vassel ja Liina kaks Matsi elanikku. Nende abielu oli lastetu ja koha päris 1990-ndatel Vassili Roi vennatütar Leida Roi (abielus Tänak), kelle suvekoduks kunagine põlistalu sellega sai.

Kase ehk Kasevälja

Pallasma Matsi teisel sulasel Tähvel (1836-75) oli Raugi Jaanilt võetud naise Marega (Vaher) kaks poega ja neli tütart. Esimesed lapsed (poeg ja tütar) surid väikestena ning 1880-ndate koguduse-nimekirjas oli Matsil Tähve lesk Mare oma poja Ivani ja kolme tütrega (Elena, Maria ja Raissa). Ivan Pallas (s.1865) on sajandivahetusel peale kroonu-teenistust Levalõpma Tooma Ristega (Veskimeister) abiellunud ning omale Kase vabadikukoha ehitanud. Koguduse-kirjades kohtame Ivani ja Kristina ainsat poega, 1905.a sündinud Vassilit. Kruntimis-andmetes oli vana Ivan Pallase nimel 2,91-hektarine popsikoht. Vasseli põhitegevuseks sai kalapüük.
Vassili Pallas abiellus 1931. aastal Pendu Ivani vanema tütre Juuliaga (Keinast) ja sündisid tütred Aino, Heljo ja Helga. Juula suri noorelt ja tütred kasvatas üles vanaema Riste. 1941.a mobiliseeriti Vassel Punaarmeesse, kust ta saksa poolele üle tulnuna 1942.a algul Muhusse pääses ja siit põgeneti koos Ellumäe Vasseli ja Korja poistega (selleks ajaks Tamse Sepale asunud Madis ja Riina Kolkade pojad Vaali ja Paul, samuti Punaarmeest deserteerunud) 22. jaanuaril Rootsi.
Peale sõda, kui Rootsi riik Nõukogude Liidu nõudmisel sõjapõgenikke välja andis, tuli Kase Vassel Rootsist tagasi, töötas nn. riigi-kalurina ja hiljem kolhoosis kalamehena. Ta võttis teiseks naiseks Laasuga suilise, Rebaski Uie-Mardi Siida (Drosiida Poleühtid-Pärna, s.1918), kellega sündisid tütar Laine ja poeg Lembit. 1959.a loenduslehel olid Kasel Vassel ja Drosiida oma 7-aastase tütre Laine ja 5-aastase poja Lembituga. Lembit Pallas lõpetas Tartu Ülikooli ja jäi TPI matemaatika-õppejõuna Tallinna tööle; vanem õde Laine jäi Kasele ja üritas siin kolhoosikorra lagunedes hakata talu pidama. Tal sündis kokku seitse last (peale esimese abielu purunemist tütre ja kahe pojaga jäädes veel kolm tütart ja poeg). 21. sajandil sai Kase peremeheks Laine teine poeg, valla ehitusnõunik Indrek Võeras, kes ka Lembit Pallase alustatud uue maja Kase õues lõpuni valmis ehitas. Nii tuleks seda Pallaste liini veel üpris jätkusuutlikuks pidada.

 Tamme

Matsiga seoses peaks siinkohal veel nimetama Matsi Leida (Hellama Peedu Leida Tänak-Roi) maja, mille ta Lepana tee äärde oma Tamme kinnistule laskis ehitada. Et ka Matsi põlistalu nüüdseks vaid suvekoduks on jäänud, ei saa Tamme kohta küll veel “püsivaks suitsuks” arvata, kuid ühe uue Pallasma elupaiga “märk on maha pandud”.

3. TÜÜ

20. sajandil on Tüü talu nagu kolmandaks Pallasma põlistaluks loetud, kuid siin esitatu valguses võiksime seda lausa vanimaks Pallasma elupaigaks arvata, kus juba 1645.a maaraamatu järgi Pallasmeh Lemmedt poole adramaaga koormisi kandis. Selle tõttu proovime siin ühte "voodiagrammi" esitada, kus Pallasma küla arengust rootsiajast 18.s lõpuni üritame lihtsustatud pilti anda. Juba varem oli rõhutatud, et kirikumeetrikate puudumise tõttu saame sellel diagrammil üksnes järjestikuseid peremehi kujutada, teadmata kes neist kelle otsesed järglased või tallu väljapoolt asunud nn. koduväid olid. Peame siiski silmas tõsiasja, et viimane talunimi oma mitmesugustes variantides kirja panduna juba 16. sajandil on esinenud, aga 19. sajandi teise pooleni märgib see nimi tegelikult Mõisaküla Vaaduma naabruses olnud talu, millele oleme Vana-Tüü nime omistanud ja see jääks siinsest vaatlusest täiesti välja.

Tavapärast nimepruuki arvestades võiks arvata, et vaadeldav talu on mingil ajal Leemeti, Simmu ja Jurna nimesid kandnud. 18.s teisel poolel on talu Pallasma Aadu nimega esinenud ja esimesse hingeloendisse sai ta juba Mihkli nimega kirja.  Meil on jäänud küll põhiliselt talu viimasest sajandist rääkida, aga enne seda peaks siiski veel meenutama vabadikuks kuulutatud ja talust välja löödud "metsa Juri kutsikaid"...  Juri Aadu pojast jäid Külasema Mardi Ingliga kolm tütart ja kaks poega (kaks vanemat tütart surid väikestena). Juri noorem poeg Toomas sai koduväina Nõmmküla Uietalul peremeheks ja tema on Nõmmküla loos tutvustatavate SUUde esiisa; vanem vend Tõnis jäi Tamse mõisa vabadikuks ja tema järglased (samuti Nõmmküla loos tutvustatud) kandsid hiljem priinime VAHT.  Millisel metsa- või heinamaa-vahi kohal poisid üles kasvasid, on siiski üsna ebaselgeks jäänud!
Pallasma Matsi peremehe Juri noorem vend Mart oli 1841.a abiellunud Külasema Jaagu (Aadu-Juri) Ingel Vapperiga ja neil oli kolm poega ning kaks tütart. Esimene poeg Jaen Pallas (1844-69) abiellus Jaani Tähve tütre Riste/Irina Armasega ja sündisid kolm poega, kuid Jaen suri noorelt ja aastaselt suri ka tema esimene poeg Matvei. Kaks nooremat venda – Ivan ja Mihail jäid pärimisjärjekorras juba tahapoole ega saanud kumbki vanaisa poolt külla toodud Tüü peremeheks. Neist räägime hiljem veel Lepana rannasauna asukatena. Ka Mardi noorem poeg Matvei (1853-61) suri lapseeas ja pärimisõigus läks keskmisele pojale Georgi Pallas (1849–1911), kes 19-aastaselt Külasema Leemeti Tooma tütre Maria Vapperiga abiellus.
1869.a suri Mardi esimene naine Ingel ja järgmisel aastal võttis Mart Paenase Matsi Andruse lese, Kõinastust pärit Riste (sünd. Kohal) teiseks naiseks, aga lapsi neil rohkem ei olnud ja selleks ajaks oli esimese abielu poeg Juri juba küps Tüül peremehe rolli asuma.  Juril ja Marel sündis neli poega ja neli tütart. Juri ise on olnud edukas salakauba vedaja ja olla oma tammest jahtlaevaga 29 reisi Saksamaale teinud. Viimase reisi ajal (1895.a paiku) olid konkurendid piirivalvet hoiatanud, millal Jurit on Tüü niidi all  maale oodata. 30 ankrut piiritust konfiskeeriti ning Juri pidi kopsaka trahvi maksma. Selleks ajaks oli Juril Tüü talu 800 rubla eest juba välja ostetud ja ta jõudis ka oma sissekukkumise kinni maksta.
Juri kaks poega – Timofei (Timotheus) ja Mihail said Kuressaares koolmeistri hariduse ja olid uue sajandi algul Muhus kooliõpetajateks. Tähve (1871–1966) ostis sajandivahetusel Kaug-Itta rännanud  Rebaski Mulgu Kõvameestelt (Vaaduma Juri pere) Mulgu latsikoha, millest “Tamse ajaloos” lähemalt räägitakse; noorem vend Mihail (1878–1962) oli veel viimase saksa okupatsiooni ajal Tamsel kooliõpetajaks ja tema kirjutatud on Tamse kooli kroonika (vt. “Tamse kooli ajalugu”, Tamse Külaselts, 2007). Juri esimene poeg Feodor Pallas (1870–1946) abiellus 1897. aastal Jaani Andruse tütre Kristina Armasega, kuid nende abielu oli lastetu. Tallu jäi ka  kolmas vend Matvei Pallas, kes 1904. aastal Korja Madise tütre Ekaterinaga (Kolk) abiellus. Kruntimisel jäi isa välja ostetud 41-hektarine talu Riidu ja Madise kaasomandisse.
Madisel ka Kadril sündisid kolm poega ja kolm tütart. Vanem tütar Raissa sai Linnuse Uieniidi Mihkli poja Villem Lingu naiseks ja teine õde Olga Rootsivere Mihkli Ivan Heapostile mehele; noorem õde Ella asus hiljem Tallinna. Madise vanem poeg Augustin (s.1906) nägi ära nõukogude okupatsiooni “vägiteod” ja põgenes sõja lõpul Rootsi; teine vend Anton (s.1913) jäi viimasesse sõtta ning sõjast tagasi jõudis noorim poeg, 1920.a sündinud Rafael (Rudolf) Pallas, kelle veebi-kataloogi pandud mälestusi siinkohal soovitame lugeda.
1959.a olid Tüül Ruudi oma naise, Põitse Saariku Andruse tütre Laine (Kõvamees), poja Atsi ja kahe tütrega (Pilvi ja Külli). Sel ajal elas ka veel 82-aastane Riidu lesk Kristina (sünd. Armas). Laine jäi lõpuks Tüü viimaseks koduhoidjaks ja oma nooremate tütarde hooldatavaks.
 

Lepana

Ladva

Kännu

Oksa

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et kunagisest hajatalust on 400 aastaga tosinkonna suitsuga küla kujunenud, kus tänase seisuga vaid Saadu ja Ellumäe eluasemeid tuleb kadunuiks lugeda. Õigupoolest kuulusid üsna orgaaniliselt varem Pallasma juurde veel kolm Korja kohta ja tänaseni püsinud Ranna-Uielu vabadikukoht, aga et ka tänane külapiir Tammiski ranna ja Kiigari astangu endiselt Mõisaküla territooriumiks jätab, on neist kohtadest siiski Mõisaküla loos lähemalt juttu.

Kallaste Kopli Ülo Rehepapp
Tel. 657 2839
e-post: ylo@rehepapp.com ; papp@neti.ee