Ristel ja Aadul jõudsid kaks poega sündida, kui Aad 35-aastaselt 1789.a puhkenud rõuge-epideemiasse suri. 1785.a sündinud Mihkel kasvas üles ja temast sai hiljem Tõnise peremees; nooren vend Mart suri juba 8 kuu vanusel. 1791.a algul suri vana-peremees Tõnis ja samal aastal tuli Ristele uueks koduväiks Nautsest Riimi Jaani poeg Aadu (1763 – 1817), kes 1795. aastaks oli ka Tõnisel peremeheks kinnitatud.
Teisel Aadul ei olnud aga pojaõnne. Tal sündis Ristega viis tütart, kes kõik küll abieluni jõudsid ja nooremad enne abiellumist formaalselt ka Alasi priinime kandsid, kuid peale Riimi Aadu surma sai Tõnise peremeheks ikkagi Igaküla Akka’de ja Puu’de sugulane, noorelt surnud Tõnise Aadu poeg Mihkel (1785 – 1869).
See Mihkel kandis 1826.a vaherevisjonis priinime ALLAS, mis hiljem pikapeale ALASI’ks moondus ja ta oli veel viimases hingeloendis 1858.a Paenase Tõnise 61-aastaseks (tegelikult juba 73-aastane!) peremeheks märgitud. Kui 1826. a oli Alasi-nimelisi (õieti küll Allas-nimelisi) vaid kaks mees- ja kaks naishinge, siis viimases loendis oli neid Tõnisel juba vastavalt viis ja neli.
Tõnise Mihkli esimene naine Ingel oli oma küla Andruselt ja seega ka Tamse juurtega ehk n.ö. „Sea-sorti“ – muide, Ingli vend Tähve (1796 – 1842) kandiski 1820-ndatest surmani priinime SEA. Mihklil oli Ingliga 3 poega ja tütar Mare, kuid täisikka jõudis vaid esimene poeg Jaen (1816 – 1883); kaks nooremat poega ja ainus tütar Mare surid väikestena. Ingel suri 49-aastaselt 1839.a ja paari aasta pärast võttis Mihkel teiseks naiseks noorelt surnud Mäla Rehematsi Juri Targema lese Rõõda (1811 – 1885; hiljem õigeusus Kristina), kes oli Päelda Mardi Juri tütar. Rõõda Mälas sündinud kaks poega olid mõne kuu vanustena surnud, aga Paenase Tõnise Mihkliga sündis 1845.a tütar, kes taas Mareks ristiti ja temast sai üks Aru-Saadu Vapperite esiemasid. Viimases hingeloendis 1858.a olid nii-siis Tõnise naishingedeks vana Mihkli teine naine Rõõt, nende tütar Mare (13-aastane), Mihkli 1. abielu poja Jaani naine Kadri ja viimaste 15-aastane tütar Mare; meeshingedeks olid vana Mihkel poja Jaaniga ning viimase kolm poega – 18-aastane Tõnis, 7-aastane noor Mihkel ja 3-aastane Juri (viimased kaks olid õigeusku ristitud ja seega kirikukirjades Mihail ning Georgi).
Peale Alasite-Allaste olid viimases loendis Tõnise talu kirjas veel kauaaegne talu sulane Abru Aad VASIKSAAT (1800 – 1868) perega, Igaküla Ennu juurtega Tõnise kasvandik Madis LOOTUS oma perega ning lõpuks veel 1856. aastal Rinsi mõisast übergeführt Jaen/Ivan VAGA oma Pallasmaa Matsilt võetud naise, kahe poja ning viie tütrega.
Teatavasti oli Päelda Mardi vana Juri (1770 – 1848) üks noorem poeg Jaen (1816 – 1899) omale Rätsepa naabruses Selja vabadikukoha rajanud, sest vanim vend Mihkel sai Mardi naabertalu Laasu peremeheks, teine vend Juri jäi kodus peremeheks, aga Jaen nähtavasti küla sulase ja sauniku seisusega ei tahtnud leppida! Kui nüüd tema Mäla Rehematsile abiellunud õde Rõõt peale leseks jäämist uuesti Paenase Tõnise Mihkli teiseks naiseks ning Tõnise perenaiseks sai, on Jaen nähtavasti hakanud sellele talule „silma heitma“. Vassili Randmets on suulistest pärimustest üles korjanud, et Selja Jaen hakanud Tõnise Mihklit jootma ja lõpuks ehitanud Mihklile Rinsi-poolsel karjamaal Aru-Saadu vabadikukoha, et ise Tõnisel peremeheks saada!
Eks oma „koha eest päikese all“ on igaüks pidanud alati oma võimeid ja oskusi mööda seisma... Arvatavalt tuli Jaanil peale õemehe ka Suuremõisa kogukonna-kohut ja võib-olla veel kedagi joota, aga küllap Pallasmaa meestega kaasa tehtud Meemeli-reisid seda kõike ehk ka lihtsalt võimaldasid...
Võib ju veel spekuleerida, et Aru-Saadu vabadikukoha rajamiseks ehk Külasema Jaagu mehedki võisid oma abi pakkuda (sala-piirituse veoga tegelesid nemadki!), sest vana Tõnise Mihkel, kelle jaoks nagu koht ehitati, suri juba 1869.a ja samal aastal tuli Külasema Jaagu Madis/Maksim Vapper Mihkli 2. abielu tütrele Marele Aru-Saadule koduväiks. Alasi Marega jõudis Madisel kolm tütart ja poeg Juri sündida (viimane suri imikuna). 1880.a Mare suri ja uue Mare võttis Madis Igakülast (Uietalu Tähve Väärtnõu tütre), kellega tütar ja kolm poega sündisid, kuid see on juba „teine liik“ Arusaadu Vappereid, kes enam Alasitega seotud ei ole.
Kõige suuremaks kannatajaks Selja Jaani kombinatsioonides pidi pealtnäha jääma tema nimekaim ja eakaaslane, Mihkel Alasi ainus täisikka jõudnud poeg Jaen/Ivan Alasi (1816 – 1883), kes 1837. aastal oli Viiraküla Kuusiku Mihkli tütre Kadriga laulatatud. Nende kahest tütrest ja neljast pojast puudub viimases hingeloendis Tõnisel 4-aastaselt surnud noorem tütar Ingel (1845 – 1849) ja 1859.a sündinud noorim poeg Ivan. Jaani esimene poeg Tõnis/Dionisi sai 1860-ndatel Paenase Andruse peremeheks – Kaod jäid vabadikeks ja asusid nähtavasti Toomale. Jaen Alasi ise on aga omale Niidialuse (hiljem ametlikes dokumentides Metsa) vabadikukoha ehitanud ja neiski sündmustes võib ehk Tõnise Jaen/Ivan Vaga käsi ka kuidagi mängus olla!
Enne Niidialuse Jaani nooremate poegadeni jõudmist kordame lühidalt üle Paenase loos juba käsitlemist leidnud Andruse ja selle osatalude Alasid. Andrusel peremeheks saanud Tõnis Jaani p. Alasi (1839 – 1924) laulatati 1866. aastal Tupenurme Jaagu Mihkli tütre Ingliga (Raun; õigeusus Elena) ja neil nägi Andrusel ilmavalgust kolm poega ning kaks tütart. Vanem tütar Maria (1870 – 1962) sai Ivardi Matvei Abe naiseks; ühe Keskülaga oli abielus ka noorem õde Leena (1875 – 1949), kuid mees jäi vist ilmasõtta ja Leena oli hiljem üksik lastetu lesk Toomal, kuhu vend Mihkel (Vaariku ehk Andruse-Mihkli vana Mihkel) talle väikese maja ehitas.
Andruse peremeheks saanud Tõnise esimese poja Matvei Alasi (1867 – 1950) abielu Põitse Peele Mariaga oli lastetu. Enne esimest ilmasõda jagasid kolm venda Andruse talu kolmeks: Mihkliks kutsutud Nikolai (1873 – 1962) ehitas omale Rinsi pool Vaariku osatalu, mida rahvasuus hakati Andruse-Mihkliks nimetama ja noorem vend Ivan (1881 – 1957) kodust pisut lõuna poole Hiie põllu serva Hiie ehk Jaani-Andruse osatalu. Tänaseks on kõik kolm kohta küll alles, kuid ühtki Alasi-nimelist Paenasel enam ei ole!
Vaariku Mihklil oli Tupenurme Mihkli-Jaagu Irinaga nagu ta isalgi kaks tütart ja kolm poega. Siinkohal võiks meenutada Ivardi Anton Abe mälestusi, kes Andruse-Mihkli vana Mihkli kombel Nikolaiks ristitud noore Mihkli (s.1902) kohta märgib: “…ajas pisut äri; ostis külanaistelt pähkleid kokku ja viis Tallinna. Kodus lõikas auto kumme lahti ja tegi neist päti taldu. Et need keerdu ei tõmbaks, pandi kahe laua vahele ja kuumutati leiva ahjus. Pojad [s.t. vana Mihkli pojad] ehitasid suure jää laeva, millega tõid Haapsalu kandist ehituspuid ja ehitasid koju suure mõrra- ja viljapeksu küüni.”
Ja veel: „Noor Mihkel saadeti vene okupatsiooni ajal Siberisse. Peale Stalini surma sai vabaks ja tuli koju tagasi, abiellus Kallaste Jaagu Salmega ja neil sündis tütar Kati, kelle pere suvekoduks on koht tänaseks jäänud.“
Vana Mihkli nooremad pojad Ivan (s.1904) ja Aleksander (s.1907) läksid Muhust välja – mõlemal oli kaks poega, kuid neid Alaseid tuleks juba Tallinnast ja Viljandi kandist otsida...
Hiie Ivanil oli Linnuse Uielu Juulaga samuti kolm poega ja sama palju ka tütreid. Vanem poeg Vassili (s.1909) kasvas onu Matvei kasupojana Andrusel (ametlikku lapsendamist siiski ei olnud!); suutis ennast sõjaaegsete mobilisatsioonide eest varjata ja põgenes 1944.a septembris Rootsi, kust edasi Kanadesse siirduti. Peale Eesti taasiseseisvumist tuli Vassel küll tagasi Eestisse, kuid Muhus ei olnud tal midagi peale hakata ja ta suri noorema venna Arturi (s.1928) poja Viktori juures Tallinnas. Hiie Ivani keskmine poeg Anton (1911 – 1928) suri noorelt järglasteta, aga tänaseks on Jaani-Andruse koht Ivani keskmise tütre Emilia (abielus Urboja) tütre Helle valduses.
Võiks ehk lisada, et Hiie Ivani vanim tütar Julia (s.1907) sai 1929.a kooliõpetaja ja aktiivse ühiselu tegelase Karl Osvald Juht’i naiseks ja nende poeg Julius elas kolhoosiajal mõnda aega Andrusel. Selle kohta kirjutab Anton Abe: „Kui Andruse vanad olid surnud, tuli Hiie Ivani tütre Juulia poeg Juht Julius Andrusele elama ja abiellus Kunni Hildaga. Neil sündis tütar Enda. Nad elasid Andrusel koos paarkümmend aastat, kuid Julius hakkas jooma ja Hilda läks tütre juurde Orissaarde elama. Juliusele tuli Tallinnast üks vanem naine koduabiliseks, kellega ta elas koos kuni surmani. Pärast Juliuse surma müüs Enda Andruse koha rootslasele Sten Nelanderile. Talu nimeks pandi Riinu ja tegeldakse turistide vastuvõtuga.“
Lõpuks peame Paenase Alasitega seoses rääkima Niidialusest, mis mõnes mõttes nagu Alasite puu ladva moodustab, kuid see on suuresti 20.s algul Kaug-Itta väljarändamisega seoses kuivanud. Peale esimese poja Tõnise, kellest Andruse peremees sai, sündisid Tõnise Jaanil kaks tütart: Mare sai 1865.a Külasema Mardi Tähve Tänava (s.1837) naiseks ja Ingel suri 4-aastaselt. Jaani ehitatud Niidialuse vabadikukohal kasvasid üles kolm nooremat poega: Mihail (s.1850), Georgi (s.1854) ja Ivan (s.1859). Viimase kahe hilisemast käekäigust teame vaid, et Juri on Lätimaale Salatsisse asunud ja Ivan võeti 1880.a mereväkke, aga nende järglastest seni andmed puuduvad.
Mihkel (ristitud Mihail) oli 1872.a nekruti-komisjoni ees, kuid §5 vist päästis ta teenistusest. 1879.a abiellus ta Tupenurme Mihkli-Jaagu Kristina Auväärtiga ja teadaolevalt sündis neil sajandi lõpuks 7 last. Suure pere toitmiseks puudusid Muhus igasugused väljavaated ja Mihkel otsustas 19./20. sajandivahetusel kolme poja ja kolme tütrega Kaug-Itta välja rännata. Vaid vanim tütar Ekaterina (s.1880) jäi maha ja sai 1907.a Põitse Kästiki Aleksander Saartoki naiseks. Vladivostoki lähistel Linda külas sündis Mihklil ja Kristinal veel poeg Aleksander (1907 – 1917), kuid tema vist aimas ette tulevaid raskeid aegu ja suri juba 10-aastasena.
Kõik toonase koloniseerimisega seonduv kaasa arvatud järgnenud nõukogude-aegsed repressioonid vajaksid omaette käsitlust ja see omakorda mahukat arhiivi-tööd. Mõnesuguse ettekujutuse nii teekonnast läbi Venemaa ja Siberi avaruste kui elust 1903.a rajatud valdavalt muhulaste Linda külas (hilisem Primorski krai Špotovski rajoon) annavad ühe teise muhulase Vassili Kindeli oma käega kirjutatud mälestused (vt. failid Kindel.pdf ja Vassel.pdf Kallaste veebikaustas). Muide, Kallaste Anduvälja Mihkli pojast Vassel Kindelist sai üks Mihail Alasi väimehi, kui Mihkli kolm tütart (Maria, Julia ja Elena) Linda külas üksteise järel mehele said. Vanema tütre Maria kosinud Jüri Kiirats (üks mandri-eesti päritolu väljarändaja) oli ka hiljem Vasseli ja Julia Alasi-Kindeli saatusekaaslaseks väljasaadetuna Siberi kullakaevanduses; samuti on Vasselil pisut juttu kolmandast kälimehest – Leena Alasi mehest Kärnerist (nende pere oli sunnitud Linda külast „vabatahtlikult“ lahkuma 1930-ndatel).
Mihaili ja Kristina Alasi kolm poega (Ivan, Timofei ja Mihail) lõid Linda külas samuti oma perekonnad ja nende lapsi on loetlenud hiljem Kaug-Idast Eestisse naasnud Jüri Kiiratsi ja Maria Alasi tütar Paula Kiirats oma Hilda Sabbole 1992.a saadetud lühiteates (vt. H. Sabbo toimetatud dokumendi-kogumik „Võimatu vaikida“ II osa, lk.1305).
Paula järgi oli 20.06.1882 sündinud Ivan Alasil kolm tütart (Liina, Liida ja Olga) ning kolm poega (Vladimir, Aleksander ja Ivan); kaks aastat nooremal Timofei Alasil olnud tütar Olga ja kolm poega (Georgi, Aleksander ja Vladimir). Kõigi nende hilisem saatus on seni jäänud ebaselgeks. Vana Mihkli kolmanda poja Mihaili (sünd. 30.03.1889) kohta väidab Paula Kiirats, et ta perega Valgemere-Baltimere kanali ehitusele siirdunud (või viidud?), kuid temagi hilisema saatuse kohta puuduvad seni täpsemad andmed.
Nii jääb Paenase Alasite puu 20. sajanil täpsemalt välja joonistamata, kuid illustratsiooniks lisame siia ühe Alasite hõimkonna Linda külast pärineva foto 1920-ndatest aastatest, millel kõvakübaraga vana Mihail oma Kristinaga (tema paremal käel) on kindlalt ära tuntavad. Ämma selja taga on Vassili Kindel oma Juulaga.
