Leeskopa

Uute talurahvaseaduste kehtima hakates 1860-ndatel aastatel jagati Nurme mõisa loodepoolsed maad mõne-tiinusteks (p)latsideks ja hakati neid taludes sulase seisusse jäänud peredele välja jagama. See pidi vähendama nüüdseks liikumisvabaduse saanud inimeste välja rändamist ja soodustama nende kinnistumist mõisa territooriumil, et mõisale hooajaliselt vajalik tööjõud siiski säiluks ja samal ajal vähem-väärtuslikud põllumaad kasutusest hoopis välja ei langeks.

Nii nägid välja Nurme mõisa põllud ca 1800.a

Esimesed 16 platsi mõõdeti välja piirkonnas, mis juba 1800.a kaardil kandis nime Leeskoppa Peld ja siin kujunes 1870-ndatel välja Leeskopa latsiküla oma 14 “suitsuga”. Kaks platsi (nr.15 ja 16) jäid samal ajal kujunenud Ridasi latsiküla territooriumile – Sildu ja Tõnise kohad, milledest Ridasi loos lähemalt räägitakse.
Hiljem on Leeskopa küla alla arvatud veel Nurme ja Linnuse piirile, nn. Linnuse Linka jääv Linga koht, kus juba 19.s keskel Nurme mõisa kõrts tegutses. Siinkohal jätame selle siiski Nurme asundusküla käsitlusse, kuhu koht praeguste külade lahkmejoonte järgi peaks kuuluma. Selle asemel loeme Leeskopa territooriumile jäävaks enamasti Vanamõisa küla koosseisu arvatud kunagise Vanamõisa Juri soldatiplatsi (nr.1), millest 20.s algul Sauemäe väikekoht sai ja sellega kokku võime Leeskopa 15 “suitsust” rääkida. Neist neli: Ansu, Jaagu, Neo ja Värava kadusid juba enne viimast sõda või sõja järel, aga 11 “suitsu” olid siin 1959.a rahvaloenduse ajal veel alles. Järgnevas vaatame need üle kunagiste platsi-numbrite järjekorras. Muhu Muuseumi materjalides leidub ka kolm Leeskopa õuemärki (Aljava, Mäe ja Oolu), millised siin vastavate perede juures ära toome. Samas oleks ehk viimane aeg ka ülejäänud Leeskopa õuemärgid veel välja selgitada ja tulevaste põlvede jaoks talletada, milleks iga koduloo-huviline oma panuse saaks anda.

I Värava

Kõige Vanamõisa-poolsema platsi Leeskopal sai Linnuse Villemi sulase Tähve poeg Kaarel Pärat. Esimese naise, Paenase Andruse Marega sündisid tal 1863.a poeg Jaen Pärat, kes isa surma järel jäi Värava latsikohta pidama ja kaks Mareks ristitud tütart (esimene neist suri kohe peale sündimist). Teise naise, Nautse Mihkli Ingliga (1845-96) sündisid (juba Väraval) tütar Kadri (sai 1895.a mehele) ja kaks poega: Madis suri 4-kuuselt, aga 1881.a sündinud Tõnu asus hiljem Saaremaale, kus tal teadaolevalt naine Sofia ja vähemalt kaks last (Juulia ja Arseeni) olid – perekonnanimeks eestindati RANNAMAA.
Värava Jaanil oli Oina Veokse Ingliga (Elena Läheb) 5 poega ja neli tütart. 20.s algul jättis Jaen vanema poja Aleksandri Väravale “kohta pidama” ja asus perega Valjala valda – Röösa küla Algametsale, kus tal veel kaks nooremat tütart sündisid. Jaani pere käekäigust Saaremaal omab paremat pilti tema noorima tütre lapselaps Tiina Kaup (tiina.kaup@valjala.ee), keda siinkohal tahaks tema loal tsiteerida: “Vana Jaen Pärat oli veel isaks kahele lapsele. Kui Rosalie (1905.a Leenaga sündinud Jaani noorim tütar - Ü.R.) oli kahe aastane, jättis Jaen pere maha. Leena lastega rändas mõisast mõisa, oli Võhksa ja Jursi mõisades ning jõudis lõpuks Kõljalga. Algametsale asusid millalgi kaks vanatüdrukut ja ühele nendest sündis poeg, kelle isa-staatus jäi Jaani kraesse. Jaen aga leidis omale Pöidelt Koigi külast uue naise, kellega vanas eas elas, sai poja ja ehitas sinna ka maja. Ta on maetud Pöide vanasse surnuaeda.”
Aleksander Pärat laulatati 1905.a Rinsis Uuemõisa valla Kanissaare küla tüdruku Liisa (Elisabet) Teeteliga, aga nende kaks last on koguduse-nimekirja järgi hoopis Pöidel ristitud ja väidetavalt enne esimest ilmasõda Aleksander kadus. AISi otsing tema nimega annab andmeid tema Peterburis olemisest ja hiljem esineb ta Tallinna-Harju politsei-prefektuuri teenistus-nimekirjades. Teadaolevalt suri ta Tallinnas kopsupõletikku. Igal juhul ei olnud temast Värava latsikoha pidajat. Koha ostis naabrimees Kopli Aleksei (Ivan) Kesküla ja kruntimisel liideti see Kopli latsikohaga.
Viimane Pärat Muhus oli vana Jaani teine poeg Vassili (Villem), kes peale kroonu-teenistust asus millalgi Tupenurme Kadarikule ja sealt hiljem Tupenurme ja Kallaste vahel olnud Lõetsa heinamaa-vahi kohale, mida Palgiaa ehk Metsa nimega teatakse. Seal ta oma vanaduspäevad peale viimast sõda järglasteta lõpetas. Perepärimuse järgi on kolmas vend Oskar (s.1890) langenud 1919.a Saaremaa mässu ajal; kaks nooremat venda võisid samuti mässus osaleda. Mihkli kohta on see kindlamalt teada, sest Päärati nimega kandis ta hiljem karistust Lavassaare vangilaagris, kus ta ka suri.

II Kopli

Teise platsi Leeskopal sai Linnuse Aadu sulase Mihkli poeg Aleksei Kesküla, keda viimastes hingeloendites miskipärast Ivaniks on nimetatud. Kuigi kiriku-meetrikates oli ta ikka järjekindlalt Aleksei, tuleks otsida inimesi, kes on ehk kuulnud, kuidas seda Kopli vana-peremeest külas kutsuti, kes teadupärast enne surma veel Saaremaale asunud naabri Pärati perelt omale Värava platsi ostis, millega algne Kopli 6,5-hektarine latsikoht hiljem ligemale 16-hektariseks väiketaluks muutus.
Alekseil (Ivanil) sündis Aljava Matsi Ristega kolm poega ja kolm tütart. Pojad läksid kodust välja ja vanemate vendade Mihaili ning Timofei käekäik jääbki siinkohal teadmata (Timofeist on viimased dokumentaalsed jäljed 1899.a kutsealuste nimekirjas); noorem vend Maksim Kesküla tuli peale isa surma koju tagasi, olles vahepeal Tartus tisleriametit õppinud ja isegi tisleri-töökoja kaasomanik olnud. Tema naine Lidia Jaani t. (1898–1931) suri üsna noorelt ja Rinsi koguduse-nimekirja järgi oli neil ainus tütar Aino (s.1925), kes hiljem Pärnu ja sealt edasi Tallinna asus. Madis oli peale tisleritöö Tartus muidki kunst-käsitöö oskusi omandanud. Ta tegeles maalimise, fotode suurendamise ja muu taolisega. Oma naise mälestuseks maalitud pilt Jeesusest Ketsemani aias palvetamas kuulus Rinsi kiriku ikonostaasi. Kunstimeelega käsitöö-meistrid olid ka Madise õed Ekateriina (Eriina; 1875–1943) ja Maria (1887–1919), keda teati heade muhu “roositud tekkide” tikkijaina.
Kesküladel pärijaid ei olnud ja Kopli koha päris Linga Aleksander Naeris, kelle naiseks sai Tatjana (Tiina) Naaber, aga viimane oli Kopli Madise ema Riste onutütar.
1959.a rahvaloenduse ajal olid Koplil Sander ja Tiina oma kahe tütre ja poja Viljariga. Nooremale tütrele Marjele tuli koduväiks Jüri Vapper Suuremõisa Kõuelt ja sellega sai Kopli koht Vapperite perekonnale.

III Uietoa

Vanamõisa Juri Tähve poeg Juri/Jegor Poleühtid võeti 1854. aastal nekrutiks, aga pääses 1860-ndatel “terve nahaga” tagasi ja nähtavasti sai omale ühe viiest praeguse Põllu lauda ümbruses olnud soldatiplatsist. Meetrikaist ei ole selgunud, et Juril omal järglasi oleks olnud ja ta paistab kasupojaks võtnud Vanamõisa vabadiku Välja Juri poja Matvei Rulli (#3822). Viimane abiellus 1890. aastal Maria Maasiga Mõegakülast ja nähtavasti tuleks teda ka kasuisa saadud latsikohale Uietoa koha rajajaks pidada. Madise esimese abielu kaks last surid imikutena, aga sajandi lõpul Simistest võetud teise naise, Irina Martini t. Jürissoniga sündisid kolm poega ja viis tütart. Esimene poeg Aleksander suri 4-aastaselt, 1907.a sündinud Matvei jäi viimasesse sõtta ning peale sõda oli Uietoale lastest jäänud noorim vend Artemi (Ats) Rull. Ta abiellus Pädaste Kõrtsi Timmu tütre Äkke Olgaga; nende poeg Ats Äkke asus hiljem Rõtule ja ema Olga jäi lõpuks Uietoale üksi.
Algselt oli latsikoha suurus seitse hektarit, aga kruntimisel saadud juurdelõigetega oli selle suuruseks 1939.a talundilehe järgi saanud 10,14 ha.

IV Jaagu (Kirju)

Nautse Riimi Pärdi vallaliseks jäänud tütrel Eedul oli Koguva Sumari Andrusega vallaspoeg Andrus/Andrei Kiri, kes Nautses üles kasvas, kuid 1855.a abielludes asus ta Nurme mõisa heinamaa-vahiks ning ehitas Raegma ja Oina vahel omale Soovälja vabadikukoha. Siin sündisid tema 3 poega ja kaks tütart, kelledest täisikka jõudsid tütar Ekaterina ja poeg Mihail. Ei ole selge, kas vana Andrus Sooväljalt Leeskopale jõudiski (kui, siis pidi Jaagu koht ühena esimestest juba 1860-ndate lõpul rajatama), aga tema lapsed koos ema Ingliga (Linnuse juurtega Lind; 1827-96) asusid hiljemalt 1870-ndatel Leeskopale. Selle juures on huvitav märkida, et Jaagu kohanimi võib Linnuse Jaagult pärineda, kus Ingel arvatavalt sündinud oli, kuigi üles kasvas ta juba isa ja/või vendade rajatud Linnuse Rõtu vabadikukohal.
Andruse esimene poeg Mihail oli kahe-nädalaselt surnud; teine poeg Andrei (1862-79) suri noorelt Leeskopal ja siin kasvasid üles Andruse tütar Ekaterina (s.1859) ning kolmas poeg, “uus” Mihail Kiri (1867–1929). Ekaterinal sündis 1892.a vallaspoeg Ivan (Jaan), kes 1919.a abiellus Kansi Keldri Juliana Oidekiviga ja nad asusid EV algus-aastail Saaremaale.
Mihail Kiri abiellus 1894. aastal Rebaski latsimehe Muld Mihaili tütre Mariaga ja sündisid kaks poega ning neli tütart. Pojad Timofei ja Vassili surid noorelt. Peale Mihkli surma tuli nooremale tütrele Juliale koduväiks Joosep Tuulmägi Kansi Tammelt. 1959.a loenduslehel on Leeskopa Jaagu miskipärast Ridasi küla alla märgitud ja siin on kirjas Joosep ja Juulia Tuulmägide pere 3 poja ja tütrega, aga peale Joosepi venna Mihkli vägivaldset surma Kansis läksid Joosep ja Juula Kansi Tammele tagasi. Kirju Mihkli lesk Mare oli juba 1939.a surnud ja sellega jäi Jaagu koht Leeskopal tühjaks.
6,73-hektarine latsikoht oli kruntimisel saanud juurdelõigetega küll 11-hektariseks, aga kolhoosikorra tulles ei olnud sellel enam mingit tähendust; maja müüdi 1970-ndatel Vabaõhu-muuseumile ja teine Leeskopa 14-st suitsust kadus.

V Salu

Linnuse Salu-Mihkli sulase Juri poeg Jaen/Ivan Mägi abiellus 19-aastaselt Vana-Tooma Jaagu tütre Kadriga. Nende esimene laps (tütar) sündis surnuna, aga selle järel sündisid seitse poega. Ilmselt esimeste seas asus Ivan perega Leeskopal saadud latsikohale, mis esialgu oli 7,5 hektari suurune.
Ivani esimene poeg, Salu-Mihklil sündinud Maksim Mägi (1862–1906) jäi latsikoha peremeheks; kolm nooremat venda (Timofei, Mihail ja Ivan) surid noorte meestena jõudmata abielluda, aga vana Jaani kaks nooremat poega Vassili ja Feodor on juba lapseeas surnud. Seitsmenda ja noorima venna Joosepi käekäik jääb peale 1899.a kroonuteenistusse võtmist siin välja selgitamata. 1882.a sündis Jaanil ja Kadril veel “pesamuna” – tütar Juliana, kes hiljem Levalõpma Vanatoa Juhani naiseks sai ja kelle järglasi nüüd Haapsalus elab.
Salu Madisel oli 1885.a Rässast võetud Marega (Sonn) seitse tütart ja ainus poeg Ivan, kes peale kroonuteenistust Tallinna jäi (töötas hiljem röntgeniarstina).
Kruntimisel sai Salu koht, nagu kõik selle ajani püsinud latsikohad, juurdelõike ja 1939.a oli koha suuruseks kokku umbes 11 ha, kusjuures Madise tütre, 1899.a sündinud Akilina nimel oli eraldi 0,21-hektarine Laido maaüksus, mis 1939.a ka kinnistati (kinnustusteatis nr.69 30.12.1939). Keskeas surnud Madisest jäi kuus tütart, kellede kaasomandisse Salu koht jäi. 1959.a rahvaloenduse ajal olid Salule jäänud Madise nooremad tütred Akiliina ja Kristiina. Viimane suri kodus; Akiliina vallastütar Elli (s.1935) asus Tallinna ja Akiliina lõpetas oma vanaduspäevad Muhu valla pansionaadis. Koht müüdi Kästiki Roosi tütrele Esta Kannule. Sellega sai Salust Esta poja Rein Otsa suvekodu.

VI Neo

Kuuenda platsi sai Leeskopal Linnuse Neo Aleksei noorem vend Kaarel/Kirill Nõu. Tal sündis Linnuse Aadu Mihkli tütre Marega kaks poega ja kaks tütart. Pojad surid mõlemad väikestena; vanemale tütrele Irinale (s.1871) tuli koduväiks oma küla Aljava latsikohalt Nautse Pärdi juurtega Tõnu/Timofei Sonn, kes suri keskeas tiisikusse ja kelle kolmest tütrest vaid vanem tütar Raissa mehele sai.
Vana Kaarli noorem tütar Mare sai Viiraküla Lauritse Mihkli teiseks naiseks; Neo vana Mare suri 1925. aastal ja Tõnu ning Riste vanemale tütrele Raissale tuli omakorda Ridasi Tõnu-Saadult koduväiks Linnuse Uielu (Salu-Jaani) juurtega Ivan Matvei p. Ling. Lisame, et Tõnu ja Riste teine tütar Irina suri aastaselt, aga Maria läks oma 1927.a sündinud vallaspoja Pauliga hiljem mandrile Paadrema kanti.
Kruntimis-andmetes oli 11,29-hektarine Neo (Nõu) koht veel lese Kristina (Irina) Sonni nimel, kuid peale tema surma jäi see väimees Ivan Lingule. Peale Tõnu-Saadu vanade surma jäi ka see latsikoht Ridasis tühjaks; Ivan asus perega algul Tõnu-Saadule ja 1940-ndatel rajas omale hoopis Aljava ja Laheküla vahel Kunnati koha. Nii jäi Leeskopa Neo kolmandana (Värava ja Ansu järel) tühjaks ning kadus.

VII Uie-Juri

Vanamõisa Juri Tähve noorim poeg Mihkel/Mihail Poleühtid abiellus 1865. aastal Soonda Mihkli Ingel Väärtnõuga ja sai omale Leeskopal seitsmenda platsi. Et samas oli omale platsi saanud ka Juri sulase Juri (1802-64) poeg Madis/Maksim Poleühtid ja mõlemad oma platsile kodutalu nime tahtsid, jäi Madise plats Vana-Juri ja Mihkli oma Uie-Juri nime kandma.
Mihkli ja Ingli esimene ja ainus poeg Madis sündis alles 1874. aastal ja suri 2-nädalaselt. Peale selle sündisid veel tütred Mare ja Riste. Mare suri aastaselt, aga Ristele tuli 1907.aastal Kansi Kaegult koduväiks Kaarel Alt. Sündisid pojad Mihkel (1907), Eduard (1909) ja Villem (1911) ning 1923.a tütar Selma (Kaarel oli esimese ilmasõja ajal aastaid Jaapanis sõjavangis).
Kruntimisel sai esialgsest 7,94-hektarisest latsikohast 11,24-hektarine väikekoht. Vanem poeg Mihkel asus EV ajal Pöidele; koju jäid nooremad vennad Eduard ja Vassel (Villem). 1941.a mobiliseeriti kõik kolm venda Punaarmeesse ja tagasi jõudis vaid noorim vendadest, kes hiljem Saaremaale (Saikla) asus. Eduardi naine, Ridasi Saadult pärit Adelaida (Iida) läks lastega oma sünnikoju Saadule; Selma abiellus sõja järel Muhusse jäänud Peeter Oljanoiga (elati Piiri Valkneril) ja Uie-Juri koht jäi tühjaks ning lagunes.

VIII Kästiki

Nautse Kästiki Tõnu neljas poeg Jaen/Ivan Aljas abiellus 1865.a oma küla Pärdi Jaani tütre Marega ja sai peagi Leeskopal oma latsikoha. Esimene tütar Julia, kes veel Nautses sündinud, sai hiljem Igakülla mehele; Leeskopal sündis (peale üht surnult sündinud tütart) 1872.a tütar Maria, kes sai Vanamõisa Simmu soldati Aadu poja, Suures kõrtsis kõrtsimeheks olnud Mihail Kannu naiseks, aga kaks poega (Ivan ja Mihail) surid paari päeva vanustena. Lõpuks sündisid veel tütred Elena ja Raissa; viimane suri samuti lapsena, aga Elena sai Rootsivere vabadiku Mihkel Ruttu naiseks. Vanas eas võtsid Ivan ja Mare omale tütre Mare ja Piiri Kannu Mihkli esimese poja Vassili Kannu kasulapseks ja temast sai Leeskopa Kästiki peremees.
Kruntimisel sai 7,37-hektarisest latsikohast 10,67-hektarine väikekoht. 1912.a abiellunud Vasselil ja Iisal (Öövel Mõegakülast) on ühtekokku teada neli poega ja kolm tütart. 1929. aastaga algavasse koguduse-nimekirja olid vanem poeg, 1921.a sündinud Ferdinand ja teine tütar Ludmilla kantud märkusega "surnud", kuid ilma surmaaega märkimata! Mõnepäevaste imikutena surid 1923.a sündinud Joosep ja noorim poeg Alfred, aga vahepealse venna, 1925.a sündinud Aleksandri kohta siinkirjutajal hilisemad andmed puuduvad.
1959.a rahvaloenduse ajal olid Kästikil peale Vasseli ja Iisa nende vanem tütar Roosi (Fevronia, s.1913) oma tütre Esteriga ja noorim tütar Helgi. Kuna Vasseli soov olnud, et Kästikile Kannu nimi jääks, sai Kästiki pärijaks Vasseli tütre-tütre Esteri esimene vallaspoeg Aare Kann, kes uuel aastatuhandel omale Kästiki õue ka uue maja olla ehitanud ja sellega oma emapoolse vana-vanaisa Vasseli soov, et Kästikile ikka Kannud jääksid, sai täidetud.
Roosi tütrel Estal (Ester) jõudsid veel kaks vallaspoega (Rein ja Raivo) sündida, aga 1970-ndatel sai Ester Muhusse fotograafiks tulnud Saaremaa mehe Eduard Otsa naiseks, kes Viiraküla Ansul elas ja samas ka oma ateljeed pidas. Neil sündisid tütar Riina (1977) ja poeg Arni (1981) ning Otsa nime said omale ka viimaste kaks poolvenda. Eduard suri 1997.a suvel, jõudmata ilmselt oma Viirakülas alustatud ettevõtmisi lõpule viia, aga sellega seonduv peaks pigem Viiraküla teemaks jääma.

IX Mäe

Üheksanda platsi Leeskopal sai omale Nurme mõisa heinamaa-vahiks ja kupjaks olnud Jaen Juri p. Treiel. Jaen oli 18./19. sajandivahetusel Raegma Kõrvelt Mäla Tähvenale peremeheks seatud Kõrve Tähve pojapoeg. Viimastes hingeloendites oli ta Mäla Pärdi-Mihkli sulasepere kirjas, aga ilmselt peale abiellumist Linnuse Tuulegi Madise tütre Marega sai temast Nurme mõisa “alam”. Meetrikate järgi sündisid Jaani ja Mare esimesed lapsed küll Mälas (Pärdi-Andrusel ja Ansul), aga neis andmetes ei saa väga kindel olla. Kokku oli Jaanil ja Marel kaks poega ja kaheksa tütart. Viimastest pooled surid lapseeas, aga vähemalt kolm õde jõudsid abieluni. Noorim õde, 1883.a sündinud Riste näiteks abiellus 20.s Koeru kihelkonnas Äksi Elistverest Kapu külla asunud August Eduard Tutt’iga ja siinkirjutajale hiljuti laekunud andmetel oli neil kolm last. Viimane Riste järglane ja temalt nime pärinud Riste Helena olla Koeru vallas alles 2005.a oktoobris sündinud!
Jaani vanem poeg, 1863.a sündinud Juri Treiel abiellus 1896.a Levalõpma Ritsu Priidu tütre Miina Kuusnõmmega ja nad rändasid sajandivahetusel välja Ussuurimaale. Noorem poeg Jaen Treiel (1877–1935) abiellus 1910. aastal Linnuse Eemu Tähve (Filipi) tütre Elenaga ja jäi Mäe kohta pidama. Rinsi koguduse-nimekirja järgi oli neil neli tütart. Kolmandale tütrele Salomoniale tuli Mäla Postilt koduväiks Timofei Pauts ja nemad kahekesi olid Mäe elanikeks ka 1959.a rahvaloenduse ajal.
Esialgne 6-hektarine latsikoht sai kruntimisel 9-hektariseks, mis muidugi suuremat peret toita ei oleks jõudnud. Pautside abielu jäi lastetuks. Peale nende surma asus Mäele Salme õepoeg Jaan Väli.

X Vana-Juri

Nagu öeldud, pani Vanamõisa Juri Juri (olid 19.s keskel venna Tähvega vaheldumisi Juril peremeesteks) poeg Madis/Maksim Poleühtid oma platsile nimeks Vana-Juri. Madisel olid Vana-mõisas Matsi-Laasu Ingliga 1862. aastal sündinud kaksikud Georgi ja Maria. Viimane suri 7-kuuselt. Leeskopal sündis 1875.a veel poeg Maksim, kes 1906. aastal Suuremõisa Mardilt naise võttis ja 1927. aastal naise venna, Otto Ühtid-Männilaiu naise sünnikodu – Rebaski Uie-Mardi koha ostis.
Vanem poeg Georgi Poleühtid abiellus 1892. aastal Levalõpma Eriki Mihkli tütre Mare Kelnikuga ja jäi Leeskopale. Rinsi viimases koguduse-nimekirjas on märgitud nende ainus poeg Mihail (1894 – 1940), kes võttis omale perekonnanime PAADEVÄLI. 1924. aastal võttis Mihkel Ridasi Ranna Ivani tütre Akilina Maripuu naiseks, aga lapsi neil koguduse-nimekiri ei märgi. Mihkel suri varases keskeas ja 1959.a rahvaloenduse ajal oli Vana-Juri ainus elanik 63-aastane Mihkli lesk Akilina Paadeväli.
Kruntimisel ei saanud Vana-Juri koht nimetamisväärset juurdelõiget ja see jäi pisut üle 9 hektari, nagu ta oli juba enne kruntimist. Peale Akilina surma jäi maja kolhoosile ja kolhoos müüs selle 1977. aastal Suuremõisa loos tutvustatud Kalju Kaljustele, kes sel ajal Ridasi Saunametsal oli.

XI Rõtu

See Leeskopa latsikoht sai omale nime Linnuse samanimeliselt vabadikukohalt, mille juba 19.s esimesel poolel olid rajanud Linnuse Laasu mehed Linnud, kui Vanamõisa Tähvena Keskülad Laasul peremeesteks said. Samas võib kohta ka Vanamõisa Matsi-Laasu latsikohaks lugeda, sest selle sai Matsi-Laasu Matsi merd sõitnud poja Madise noorem poeg Aleksei Saarväli. Pootsman Madise pere elas sel ajal Linnuse Rõtul ja siit siis ka kohanimi Leeskopale.
Aleksei Saarväli suri 31-aastaselt ja jõudis vaid kolm tütart sündida. Ristele (Rootsivere juurtega Igakülas sündinud Kristina Saad) tuli 1892.a teiseks meheks Kansi Jõelt Lõetsa Poali-Andruse juurtega Andrei Looris. Andrusega sündis Ristel veel kolm tütart ja lõpuks 1902. aastal ka poeg Vassili Looris. Siitpeale on Rõtu pere jälgimine kiriku-kirjades problemaatiline, sest Aleksei tütred Saarvälid jäid Rinsi kogudusse, aga Loorised olid Hellamaa koguduses. Hellamaa neljas nimekiri (1909-23) märgib Andrei Loorise surma ja tema peret Leeskopa Rõtul; poeg Vassili on 1919.a leeris olnud, kuid järgmistes nimekirjades teda enam ei esine ja nähtavasti on Vassili Leeskopalt minema läinud! Samal ajal leiame Rinsi meetrikaist kolme vanema peretütre – Saarvälide laulatused. Nende abielu-nimedeks said Roi, Pauts ja Ling.
Kruntimise eel on 9,25-hektarise Rõtu latsikoha kaasomanikeks märgitud Aleksei Saarväli tütred Ling, Roi ja Pauts ning peale selle ka Andrei Loorise pärijad. Selliselt on koht ka kinnistusse kantud (kinnistamisteade nr.3 30.12.1938). Väidetavalt jäi Rõtu kruntimisel 5,74-hektariseks popsikohaks, kus 1959.a rahvaloenduse ajal olid kirjas Andrei Loorise kolm tütart: vallalisteks jäänud 65-aastane Elena ja 62-aastane Maria Loorised ning nende keskmine õde – lesestunud 64-aastane Niine (sünd. Akilina) Neidri.
Hiljem omandas koha Uietoa Artemi (Ats) Rull ja Rõtu jäi tema ning Olga Äkke poja Ats Äkke valdusse.

XII Aljava

Nautse Pärdi Matsi poeg Aadu/Aleksei Sonn abiellus 1853. aastal Aljava Mihkli peretütre Mare Ligiga (1832-81) ja oli mõnda aega ka Aljaval koduväist sulase seisuses. Neil sündis Marega viis poega ja kaks tütart. Teatakse, et Leeskopal saadud latsikohal sai elumaja valmis 1877. aastal ja pere kolis oma Aljavaks nimetatud koju.
Aadu ja Mare esimene poeg Jaen Sonn (1857–1930) abiellus 1887. aastal Ekaterina Tuulmägiga Mõegakülast ja neil sündis Leeskopal kolm tütart. 20. sajandil asus Jaen oma perega naise koju Mõegaküla Tooma-Andrusele.
Aadu ja Mare teine poeg Mihkel ja Vassiliks ristitud noorem poeg surid lastena, kolmas poeg Madis/Matvei Sonn (1865–1945), kes 12-aastaselt õigeusku salviti, jäi Aljaval peremeheks ja neljas poeg Tõnu/Timofei Sonn läks Neole koduväiks.
Aadu esimene Mare suri 1881. aastal ja 1885. aastal võttis Aadu Linnuse Rannalt teise Mare (Maria Naeris; s.1850), kellega sündisid veel kolm tütart ja veel üks Vassiliks ristitud poeg, kes lapsena suri.
Madisel sündis Linnuse Aadu Juri tütre Irinaga kaks tütart ja poeg Mihail (1901-58). 1892. aastal osteti 5,17-tiinune latsikoht välja ja kruntimisel sai selle suuruseks 8.96 hektarit. 1933. aastal ehitas Madis poja Mihkliga Aljavale uue elumaja. Nende põhi-teenistuseks oli ehitustöö, sest väikekoht nimetamisväärset sissetulekut ei andnud.
1959. aastaks oli 52-aastane Akilina Matvei t. Sonn jäänud Aljava ainsaks elanikuks. Peale tema surma asus siia muhu juurtega Karla Metsniit Orissaarest.

XIII Ansu

Ansu kohanimi Leeskopal pärineb Rässast. Nimelt jäi 18./19. sajandivahetusel Rässa küla Mathias Buxhövdenil mingil põhjusel “erastamata” ja see jäi läbi 19. sajandi Nurme mõisale kuuluma (peale mõisavaldade kadumist jäi sellega seoses ka Rässa küla Muhu-Suure valla koosseisu, kuigi sealsed ümberkaudsed külad Hellamaa valda jäid).
Rässa Ansu Andruse kolmas poeg Mats/Matvei Rühvk abiellus 1861. aastal Vanamõisa Sepa Eeduga ja sai mõne aja pärast omale Leeskopal 13. platsi. Selleks ajaks oli neil juba kolm poega ja kaks tütart. Leeskopal sündisid veel kaks poega ja kaks tütart. Mitmed neist surid lapseeas (esimene poeg Vassili suri nädalaselt), aga teine poeg Mihail Rühvk abiellus 1888. aastal Külasema Koplimäe Elena (Ingel) Kaoga ja jäi Ansu kohta pidama. Nende ainus abieluni jõudnud tütar Akilina sai Aljava Mihkli vabadiku, Kadariku Mihkel Ligi naiseks ja nad asusid 1920-ndatel Põide kihelkonda Ariste Väljale. Ansu Mihkli ja Ingli teine tütar Julia ning poeg Vassili surid väikestena ja kasulapseks võeti Ingli venna, Koplimäe Andruse Venemaal sündinud tütar Lidia (Aliide) Kao, kellel 16-aastaselt sündis vallaspoeg Alfred. Hiljem sai Liide Linnuse Vana-Tooma Anton Saadule mehele. Anton oli omale küll Linnusel Paju osatalu rajanud, kuid Liide eelistas lastega Leeskopal olla (peale oma teise vallaslapse oli neil ka Antoniga kolm tütart) ja Paju koht jäi Antonil õigupoolest välja ehitamata – seda enam, et peale viimast sõda selleks enam õiget motivatsioonigi ei olnud. Pärast Antoni surma asus Liide lastega Kuressaarde ja müüs Ansu maja venelastele. Koht kadus eluasemena õige varsti, aga lõpuks olevat kunagise latsikoha maa – 8,94 ha tagasi taotlenud Mihkli ja Ingli tütre Akiliina järglased Ariste Väljalt.

XIV Oolu

Linnuse Tõnu Mats/Matvei Juri p. Noot (1812-59) oli omale sajandi keskel Linnusel Oolumäe vabadikukoha ehitanud. Tema teine poeg Tõnu/Timofei Noot abiellus 1863.a Eemu Andruse tütre Ingliga ja sai omale Leeskopal latsikoha, mis hakkas ka Oolu nime kandma (vanema venna Juri vabadikukohta Linnusel nimetati edaspidi lihtsalt Mäeks).
Tõnul ja Inglil sündisid neli tütart; teisele tütrele Elenale tuli 1890.a Suuremõisa Ennult koduväiks Igaküla juurtega Andrei Liik. Neil jõudsid kaks tütart ja poeg Vassili sündida, kuid Leena suri oma surnult sündinud neljanda lapse järel 1899.a ka ise. Andrus võttis Mõegakülast Irina Tuulmägi teiseks naiseks ja peale ilmasõda asus Andrei Liik perega Läänemaale Kuke asundusse, aga esimesele tütrele, 1891.a sündinud Irinale tuli 1925. aastal Kõinastu Jaanilt koduväiks Anton Joannese p. Kesküla, kes jäi Oolu kohta pidama. Algsest 6,77-hektarisest latsikohast sai kruntimisel juurdelõigetega 10.46-hektarine väikekoht, mida Keskülad pidasid kolhoosikorra tulekuni.
Irina Liik-Kesküla suri keskeas ja temast jäi Antonile kolm tütart; teiseks naiseks võttis Anton Aljava Matsil üles kasvanud Viiraküla Toomu-Aadu Ruudu Saariku ja 1959.a rahvaloenduse ajal olid Anton ja Ruudu kaks Leeskopa Oolu elanikku. Hiljem tuli koju tagasi veel Antoni esimese abielu noorem tütar, 1932.a sündinud Iriada (abielust Rosing) oma tütre Tiiuga.

Sauemäe

Jättes Linnuse ja Nurme piirimaile jääva Linga kõrtsikoha Nurme küla juurde, oleks viietestmendaks Leeskopa “suitsuks” enamasti Vanamõisa küla alla arvatud Sauemäe koht, mille sai soldatiplatsina (nr.1) Vanamõisa Juri Madise teine vend Juri Poleühtid. Ta teenis üsna pikalt kroonut ja asus nähtavasti juba varem saadud soldatiplatsile peale Lepiku-Mihkli Jaagu tütre Mare Saarega abiellumist 1892. aastal. Neil sündisid kaks poega ja kaks tütart, kusjuures esimene tütar Ruudu suri aastaselt. Vanem poeg, 1896.a sündinud Jaen jäi vallaliseks; noorem poeg Aleksander Poleühtid (1902-72) abiellus 1929. aastal Viiraküla Tiiriki-Mihkli Madise tütre Juula Väärtnõuga ja 1959.a loenduse ajal moodustasid Aleksander ja Juula oma kolme tütrega (Helgi, Külli ja Olvi) viie-liikmelise Sauemäe pere (märgitud Vanamõisa küla koosseisus). Perekonnanimeks oli siis juba eestindamisel 1930-ndatel võetud PÕLLUÄÄR (peale eestindamis-kampaaniat kadus halva-kõlaliseks peetud Vanamõisa Juri põline perekonnanimi POLEÜHTID Muhust täielikult).
Kruntimisel jäi Sauemäe 5,25-hektariseks popsikohaks, kus põldu oli vaid 0,8 ha, aga kolhoosikorra tingimustes sellest õue-aiamaaks piisas. Hiljem tuli Sandri ja Juula vanemale tütrele Helgile koduväiks Või Silla Mihkel (Mihail) Toom, kes siit ka oma viimsele teekonnale saadeti.
Tuleks ehk lisada, et külajuttude järgi olla vana Juri naine Mare hakanud kokku elama Nurme mõisa valitseja Mihkel Truverti poja Aleksandriga (1866–1906), aga siinjuures ei saa me kuidagi 1924.a surnud Maret samastada mäletatava Põllu Marega (Truvert!), kelle nimel maa-andmetes ka tiinune Põllu soldatiplats oli!. Marel olnud Aleksander Truvertiga veel tütar Kadri, kes langetõbisena 1940-ndatel surnud ja vana Mare elanud üsna armetus olukorras viimati üksi Põllul ning olla surnud oma sünnikodus Lepiku-Mihklil (?!). Siinkohal peavad ilmselt 1906.a ennast maha lasknud Aleksander Truverti palju kõmu tekitanud afäärid (oma seadusliku naise sadistlik tapmine Nurme mõisa saunas ja muu sellesarnane) jääma Leeskopa-Ridasi koduloolaste endi uurida ja välja selgitada (nii palju kui tänaseks enam kui sajandi tagused sündmused veel võimaldavad vanu külajutte ja dokumentaalselt talletatut siduda)!

Kokkuvõtteks võime tõdeda, et Leeskopa asustusest andsid kuus “suitsu” Linnuse, neli Vanamõisa, kolm Nautse ja ühe Rässa küla ning Mäe koha rajajaks võib Raegma Kõrve juurtega Mäla vabadikku lugeda, kuigi platsi saamise ajaks oli Jaen Treiel õigupoolest juba Nurme mõisa teenistuses. Märkimisväärne on selle juures, et (koos Sauemäe soldatikohaga) olid neljast Vanamõisa juurtega Leeskopa kohast kolm saanud asustuse otseselt Vanamõisa Jurilt ja õigupoolest on ka Uietoa Rullid Vanamõisa Juri juurtega, ehkki selleks ajaks Rullidel Vanamõisas juba oma Välja vabadikukoht oli. Nii võiks põlistalude arvestuses öelda, et Leeskopa esialgne asustus pärineb kuuelt Linnuse, kolmelt Nautse, ühelt Vanamõisa ja ühelt Rässa talult. Tänaseks on see kõik juba ajalugu ja viimase saja aasta sündmused vajaksid ehk mõne aja pärast taas “üle vaatamist”, sest küla ju eksisteerib ja kui ta 20. sajandi vapustused üle elas, siis miks peaks ta nüüd sootuks hääbuma?

LEESKOPA