Raugi

Kallaste ja Vahtraste vahele jääv hilisema kuue taluga Muhu põhjaranniku küla on küll taaniajast (16. sajandist) jälgitav, kuid siinsest asustusest orduajal, muinasajast rääkimata, puuduvad seni igasugused andmed. 1569/71. aastate Maasilinna foogtkonna maaraamatutes leiame Lõetsa (Lötze) vakuses ainsa ühe adramaa suuruse arvestusüksuse Rowke Pendt, keda peremehe lisanime põhjal võib ehk Raugil asuvaks arvata. 1592.a maaraamat märgib Lõetsa vakuse teise taluna samuti üheadrast Rauko Niclas’t, aga et pool sajandit hiljem, 1645.a maaraamatus on Rauke Niggo hoopis Urrika küla (hilisema Võlla mõisa kohal) viimaseks peremeheks märgitud, siis ei saa pelgalt selle lisanime põhjal kuigi põhjapanevaid järeldusi teha! Siin võiksid selgust tuua taaniaja teise poole (17.s alguse) maa- ja vakuraamatud, millede koopiaid Tartu Ajalooarhiivist miskipärast ei suudeta leida, kuigi väidetavalt neid siin enne fondi 854 ümberkorraldamist oli (Vello Naaber, Tln., 1982). Peale selle väidab A. Rullingo (“Muhumaa” lk.261), et taaniaja lõpul taas-läänistatud Kapi mõisa omanik Jacob Harjen olla ka mõned Raugi talud omandanud, kuid selle läänistuse üksikasjad on samuti üsna ebaselged.
Peale Raugi “pärisküla” on oletamisi juba 16. sajandil jälgitav Kallaste ja Raugi vahele jääv Nõmme hajatalu (1592.a maaraamatu Lõetsa vakuse 2-adrane Nommy Pent), mida jällegi lisanime põhjal võib seostada 1645.a maaraamatu pundeniku-kohaga Nömma Jack. Olgu öeldud, et Jaak kandis sel ajal adrataludega üsna ühesuguseid koormisi, aga kirja on ta pandud Lõetsa vakuse lõpus eraldi (adramaa suurust näitamata!) pealkirja all Pundenick Streuweis. Ei ole välistatud, et eespool mainitud Jacob Harjeni läänistus just selle hajataluga seotud oli, sest 1674.a De la Gardie üleandmisaktis kannab selleaegne Nõmme peremees Toomas Tamse mõisa Paistu küla esimese taluna nime Wannemoise Thomas (3/4 adramaad), aga sellest teeme veel hiljem eraldi juttu.
1645. aasta maaraamatus oli Lõetsa (Lötz) vakusesse kuuluvas Raugi külas (Dorf Rauke) kaks ühe adramaa suurust talu: Rauke Pert ja Hanto Casper, kuid neid on hilisemate Raugi taludega üsna raske üheselt seostada. 1674. aasta akti oli Raugil (lisaks selleaegse Paistu küla all kirjas olevale Nõmmele) kolm talu märgitud: ühe adramaa suurune Raucke Tönnis ja poole adramaa suurused Raucke Peet ja Raucke Hannus. Neist esimest võib juba mingi tõenäosusega seostada pärastiste Mihkli-Matsi ja Jaani taludega ja teist hilisemate Matsi ja Laasu taludega, kuigi Laasust saame alles peale katku hakata rääkima. Olgu öeldud, et arvatavalt just rootsiaegsest Tõnisest püsis Raugil veel 19. sajandil Tönso (Tõnsu) talunimi, aga praeguse Mihkli-Matsi kohale on talu vist alles 19. sajandil kolinud.
1698. aasta kaardil (EAA.308.2.57) Raugi külanime ei kasutata ja eksplikatsioonitabelis on kirjas neli peremeest pealkirjaga Raugi Gesinder, kusjuures kaardil on vaid kolme talu kujutatud. Need asuvad kolmnurkselt lähestikku nii, et kui põhjapoolset pärastise Juri kandis kujutada, siis kahest lõunapoolset jääksid ehk üks praeguse Matsi kohale ja teine Jaanist oluliselt põhja poole. Et numbrid talude juures puuduvad, siis on ka nende sidumine 18.s kujunenud taludega üsna tinglik. Kindlasti ei olnud rootsiajal veel eluaset hilisema Laasu ega ka Mihkli-Matsi kohal, aga alumist parempoolset talu võib ehk Jaani ja Mihkli-Matsi ühise eelkäija Raugi Tõnise taluks pidada. Tabelisse esikohale märgitud kahe peremehega üksust Raugi Jaach und Pert jääb üle selleaegseks Juriks arvata ja tabelis kolmandana kirjas olevat Raugi Peet’u saab juba nime põhjal pärastise Matsi (ka katku järel tekkinud Laasu) eelkäijaks lugeda. Eraldi on eksplikatsioonis (ilma numbrita litera “O”) ära toodud ka Nemmi Tomase talu, mis üsna Raugi Nõmme kohal asub. Lisame, et rootsiaja keskel oli Muhus lisaks Suuremõisale teine riigi- ehk ametimõis rajatud Tamsele ja senine Lõetsa vakupiirkond selle koosseisu arvatud ning Raugi talud kuulusid rootsiaja lõpuni Tamse mõisale.
Rootsiaja lõpu näljahädad ning Põhjasõja-järgse katku paistab Raugi asustus suhteliselt hästi üle elanud. 1713. aasta Güldenstubbe protokollis on Tamse mõisale koormisi kandma märgitud Nömme Thomas’e järel veel kolm talu, mis kindlasti Raugi talusid kujutavad, kusjuures teisena kirjas olevat Neo Jürgen’it (arvatavat selleaegset Juri peremeest) nimetatakse seejuures hiidlaseks. Kaks järgmist Tönso lisanimega peremeest Michell ja Teffen on aga ilmselt rootsiaegsed Raugi mehed. Siitpeale asume talusid ja neist tekkinud vabadikukohti ükshaaval jälgima selles järjrkorras, nagu põlistalud esinesid 19. sajandi hingeloendites. Enne seda tuleks aga veel märkida, et peale katku taastatud ja lisaks rajatud uued kroonumõisad suutsid 18.s jooksul oma “teolisteks” arvata väga erinevate külade talumehi, mistõttu sajandi lõpuks kujunes ka Raugi talude mõisaline kuuluvus üsna kirjuks.
Juba 1733. aastaks oli selleaegne Matsi talu (Raucke Matz) arvatud Kansi mõisale. Seejärel sai Võlla mõisa rentnik Otto Friedrich v. Buxhövden oma valdusse tollased Jaani ja Juri talud ning Mihkli-Matsi arvati 1740-ndatel Lõetsas rajatud Ranna mõisa koosseisu. Tamse mõisale jäi sajandi lõpuni Nõmme hajatalu, mida pigem Kallaste (ka Paistu) küla koosseisus näidati ja külas oli Tamse mõis 1744. aastaks asustanud veel Laasu talu, kus peremeheks oli Pedo Andruse Laas. See talu jäi mõisapiiride korrastamiseni 18/19. sajandivahetusel Tamse mõisale. Peale nn. mõisapiiride reguleerimist hakkas Raugi küla koos Nõmme hajataluga selleks ajaks eramõisaks muutunud Võlla mõisale kuuluma ja Võlla talurahvakogukonna koosseisu jäi küla 1891. aastani. Eramõisa taludena olid Raugi arvestustalud mõnevõrra väiksemad kui riigimõisade maadel asuvad Muhu talud – ca 36-38 hektarised, välja arvatud nähtavasti taaniajal eravaldusena eksisteerinud Nõmme talu, mille suuruseks 20.s kruntimisel sai 55,5 ha.
Raugil asus üks neljast Võlla mõisa kõrtsist, mis siin hiljemalt 18.s viimasest veerandist on tegutsenud ja ka 1800.a kaardil kujutatud. Selle kohal on tänaseni Kõrtsi nimega eluase. Võimalik, et siin 19.s teisel poolel ka Raugi ja Vahtraste laste õigeusu abikool oli (selleks ajaks koht enam kõrtsina ei toiminud), kuid luteriusu külakoolist Raugil 19.s alguspoolel andmed puuduvad.
Mõisavaldade kadumise järel jäi Raugi küla Hellama ühendvalla koosseisu 1939. aastani. 1949. aasta kollektiviseerimisega sai Raugist kalurikolhoosi “Suur Väin” osa. Loomulikult oli siinses rannakülas olnud kalapüük oluliseks elatusallikaks juba ammustest aegadest. Küla all oli kaks lautrikohta ja 1939.a põllumajandusloenduse järgi oli kalapüük Saadul põhi-elatusallikaks ning Nõmmel, Matsil, Mihkli-Matsil ja Jaanil kõrvaltegevuseks.

1. NÕMME

Nagu eespool juba öeldud, on Kallaste ja Raugi vahele jääva Nõmme põlistalu tekkelugu ja käekäik taaniajal pisut ebaselge. Et siin kunagi midagi eramõisa taolist (Jacob Harjeni valdus?) võis olla, sellele viitab 1674.a aktis esineva ¾-adrase talu nimi Wannemoise Thomas. Igal juhul on rootsiajal hakanud talu vastrajatud Tamse riigimõisale kuuluma. Mitme Toomase-nimelise peremehega võis seejuures tegemist olla, jääb ebaselgeks, aga peale nimetatud akti märgivad nii 1698.a kaarditabel kui ka 1713.a inkvisitsiooni-protokoll peremeest Nömme Thomas. Muidugi võis ka 1674.a peremees olla veel katku üle elanud.
1731.a adramaa-revisjonis on Kallaste viimase taluna kirjas Tamse mõisale koormisi kandev Nemme Mart kahe tööeas mehe ja ühe vana naisega. Lapsi peres ei märgita ja suurem osa ¾ adramaast on märgitud söötis olevaks. Säilinud kiriku-meetrikates esineb ainsa Toomase järglasena Nömme Michel (~1724–1774), keda viimane adrarevisjon 1756. aastal ka peremehena märgib – ilmselt oli vallaliseks jäänud vanem vend Mart selleks ajaks surnud. Siinjuures võiks lisada, et 1750.a revisjoni järgi on Nõmmel olnud Hiiumaalt Tamse mõisa toodud Kure Ado... als Arbeitsam angeführt, kelle järglastest Kallaste loos pisut rohkem räägitakse.
Võimalik, et selleaegsetel Nõmme meestel ei olnudki talupidamine põhitegevuseks, sest 50-aastaselt surnud Mihkli surmakandes leiame märkuse, et ta hoopis Pärnus (või teel Pärnu) on haigestunud ja surnud. Ühe Hiiumaalt pärit Ingliga (Mäe Jurna tütar; ~1716–1804) oli Mihklil kolm tütart ja kaks poega sündinud, aga mõlemad pojad surid lapseeas (Jaen 9 ja Mart 3-aastaselt). Vanem tütar Mare sai Tupenurme mehele (Päelda Mardi Vagade esiema) ja 1773. aastal on peremeheks pandud Mihkli lese Ingli vallaspoeg – Raugi Jaanil üles kasvanud Nemme Andrus (1740—1809). Siinkohal tuleks lisada, et seda Andrust on arvatud ka eespool jutuks tuleva Raugi Jaani (sel ajal Renni) perepojaks, sest leerinimekiri teda sellisena märgib. Jääb siiski selgusetuks, kas ta oli Renni Jaani või enne abielu sündinud Nõmme Mihkli poeg. Segadust lisab tõsiasi, et Renni Jaani naine oli samuti Ingel, kuid Palude esiisa Andrus oli üsna ilmselt Nõmme Mihkli naiseks saanud hiidlase Mäe Jurna tütre Ingli poeg.
Tamse mõisa esimeses hingeloendis 1782.a oli (endiselt Kallaste küla all) 40-aastane peremees Nemme Andros oma Põitsest võetud naise Ingliga ja kolme poja ning kolme tütrega kirjas. Talus elas veel Andruse ema, Mihkli lesk Ingel oma 9-aastaseks märgitud tütre Kadriga. Peatselt algava mõisapiiride korrastamise üheks “lahendiks” sai see, et Võlla mõis loovutas oma 1730-ndatel omandatud Kallaste Paistu talu Tamse mõisale ja sai vastu seni (rootsiajast) Tamse mõisale kuulunud Nõmme talu. Sellega seoses viidi Andruse pere Kallastele ja selle edasisest käekäigust on juba Kallaste loos juttu. Nõmmele asustati aga katku järel Võlla mõisa hingedeks tehtud inimesed Paistust, kellede järglased said siin hiljem priinime RANN (selle nime puhul võib oletada seost endise peremehe Andruse lisanimega – Renni Andrus, kuigi Andruse enda järglased said Kallastel priinime PALU).
Omal ajal Võlla mõisa peremeheks tehtud Paistu Juril (~1710–1797) oli viis poega ja kaks tütart. Võimalik, et vana Juri ja tema esimene poeg Aad (~1747–1790) veel enne ümber asustamist kodus surid (sellele surmameetrikad kindlat vastust ei anna). Aadust jäi neli tütart; vanem neist sai Linnusele mehele, aga nooremaid kohtame hilisemais hingeloendeis Suuremõisa vabadikena Rootsiveres ja Igakülas. Vana Juri teine poeg Juri (~1749–1824) oli Raugil Võlla mõisa kõrtsimeheks ja teda meenutame veel Kõrtsi kohast rääkides. Nõmmel pandi peremeheks vana Juri kolmas poeg Tõnis (1753—1813), aga kaks nooremat poega Mihkel ja Laur said Kuivastu mõisa hingedeks Raegmas ning järglased seal priinime PAIST. Neist on Raegma loos Mardi taluga seoses juttu.
Nõmme Tõnisel kasvas Igaküla Neo-Jaanilt võetud naise Lutsiga üles neli poega. Vanem poeg Mihkel Rann (s.1789) sai isa surma järel järgmiseks peremeheks, kuid on varasese keskeas uppunud. Temast jäänud kolm tütart said kõik mehele, aga ainus poeg Mihkel jin. (1822-64) oli viimases loendis vallaline Nõmme sulane.
Mihkel Tõnise poja järel oli peremeheks teine vend Aad/Aleksei Rann (1792–1856); kolmas vend Mats võeti nekrutiks ja noorim vend Mart (1797–1837) suri Nõmmel vallalise sulasena. Aadul sündisid kahe naisega kolm poega ja kuus tütart. Tema vanem poeg Mihkel (s.1818) abiellus 1843.a ja sündisid kaks tütart ning poeg Ignati (Hans), kuid viimane hingeloend väidab Mihkli surnud olevat. Et tema surmakannet meetrikas ei ole, võib arvata, et ta onu Mihkli saatust jagas. Mihkli lesk Lutsi (õigeusus Glikeria) kasvatas oma lapsed saunikuna üles ja poeg Ignati (1853–1926), kelle perekonnanime hakati hiljem kirjutama RAND, oli peale kroonuteenistust Võlla kogukonnakohtu kirjatalitaja Lehtmetsas, millest Lehtmetsa loos rohkem räägitakse. Peale vana Aadu surma ei ole ka vallaliseks jäänud pärimisõiguslikku Mihkel Mihkli poega (1822-64) peremeheks kinnitatud ja tallu on toodud Vahtraste Tika endine perepoeg Aadu/Aleksei Saar (s.1829) oma perega. Ranne märgib aga esimene Hellama kogudusenimekiri Ütil. Raugil ei ole sellist vabadikukohta teada, küll aga on nii nimetatud Võlla mõisa moonakamaja Hellama ja Võlla mõisa põldude ning Lehtmetsa karjamaa piiril, kuhu nähtavasti nüüd veel töövõimelised Rannid Raugilt asustati. Lisame, et Aad Ranni teine poeg Aad jun. suri 5-aastaselt, aga teise abielu ainus poeg Madis/Matvei Rann on hiljem omale Lalli Ranna vabadikukoha ehitanud (ka tema perekonnanimi muutus hiljem kirikukirjades Rannaks ja algne nimi RANN kadus 19.s lõpuks täiesti).
Tika Aadul oli Kõinastust võetud naise Kadriga (Kesküla) neli tütart ja lõpuks ka kaks poega, aga ta ei ole Nõmme kohta “kinni pidanud” ja 1870-ndatel hakkas talu Võlla mõisalt välja ostma Mäla Mardi peremehe Juri (1814—1892) kolmas poeg Tähve/Terenti Vaske (1846—1914). Tika Aadu peret märgib esimene Hellama kogudusenimekiri Juri saunas ja hiljem Kuuseniidil, millest Mihkli-Matsiga seoses eraldi räägime.
Tähve Vaskel oli Aljava Matsi Ingliga (Naaber) neli tütart ja kaks poega. Vanem poeg Ivan läks sajandivahetusel väljarändajatega Ussuuri ja Nõmme peremeheks jäi noorem vend Terenti (Tõnis) Vaske (s.1886), kes 20. sajandil peremees olles olla ikka Liivalt tulles Paistu värava taga hobuse kinni pidanud ja Paistu Mihklile pakkunud, et vahetame talud ümber! Ju pidi sel ajal mälestus enam kui 100 aastat varasemast talude vahetusest üsna hästi veel teada olema!
1939.a talundilehe järgi oli Terenti Vaske nimel 55,45-hektarine talu 8,6 ha põllumaa, 23 ha heinamaa ja 20 ha karjamaaga. Viimases Hellama kogudusenimekirjas olid Terentil Lallilt võetud naise Iriinaga (Kipper) kirjas kaks tütart ja viis poega. Kaks vanemat poega läksid Muhust välja – Joosep Pärnu ja Mihkel Paadremale; 1921.a sündinud Voldemari mobiliseerisid sakslased veel päris sõja lõpul ja sõjas ta langeski. Kaks nooremat poega (Leonid ja Aleksei) põgenesid 1944.a septembris viimaste minejatega Rootsi. Noorem tütar Senni (Ksenja; s.1920) sai peale sõda Vahtraste Pärdile mehele ja 1959.a olid Terenti ja Riina Nõmmele kahekesi jäänud (mõlemad 72-aastased). Peale koha tühjaks jäämist oli mõne aja Nõmmel Juri Tiina Müüripeal (Juri koduväi, Korista-Matsi Mihkli tütar), kes vanaks jäädes poja juurde mandrile läks ja hooned müüdi ühele mandri mehele suvekoduks.
1990-ndate algul tuli esimesel võimalusel Rootsist Terenti noorem poeg, 1927.a sündinud Aleks(ei) Vaske ja hakkas Nõmme talu tagasi taotlema. Tema ja ta poja Rein Vaske valduses see nüüd ongi, kusjuures Nõmme karjamaast moodustatud Kaseseare katastriüksusele on Rein Vaske nüüdseks oma maja püstitanud, millest mõne sõna veel hiljem räägime. Siinkohal peaks aga lisama, et ülal toodud Nõmme õuemärgi on Lõetsa Koolielu Juri omal ajal küll õigesti üles joonisanud, aga see on Mäla Mardi Vaskede õemärk! Milline Paistu Rannide õemärk oli jääb kindlamalt teadmata, aga arv atavalt midagi Raegma Mardilt teadaoleva märgi sarnast.

Kõrtsi

Kuigi Nõmmega on kunagisel Võlla mõisa kõrtsil ja pärastisel Raugi vabadikukohal vaid nii palju seost, et üks esimesi kõrtsimehi oli siin Paistu Juri poeg ja Nõmme Tõnise vanem vend Juri Rann, on Rannide sugupuust pildi saamiseks otstarbekas siinsamas ka Kõrtsi kohaga seonduv esitada. Millal täpsemalt 18. sajandil oli Raugile kõrts rajatud, jääb siinkohal küll ebaselgeks, aga sajandivahetusel on siin olnud kõrtsmikeks Igaküla Ennu Juri poeg Jaen (1761–1836), hilisem Nurme mõisa kõrtsmik ja Vanamõisa Simmu Kannude esiisa ning 19.s esimeste hingeloendite järgi Juri Rann (~1749–1824). Tema esimene abielu, millest kaks poega sündisid, ei selgu kirikukirjadest. Esimene poeg Aadu suri noorelt vallalisena ja 1791.a sündinud poeg Mihkel võeti nekrutiks. 1794.a abiellus Juri teist korda Lehtmetsa Jaagu väimehe, Viiraküla Peedu Jaani lese Ingliga ja sündisid kaks tütart ning poeg Juri jun. Rann (1796–1826). Viimane oli 1826.a loenduse andmeil samuti kõrtsimees, kuid on noorelt surnud. Temast jäi Vahtraste Poali Ingliga ainus tütar Kadri, kes ka 6-aastaselt suri ja sellega see Paistu Juri järglaste liin hääbuski.
Olemasolevaist dokumentidest ei selgu Kõrtsi asukad 19.s teisel veerandil ega ka see, kui kaua Võlla mõis Raugil kõrtsi pidas. Sajandi keskel paistavad Kõrtsile asunud Vahtraste Peetri-Jaagul sulaseks ja lühemat aega ka peremeheks olnud Lalli Tooma Juri vanemad lapsed: vallaliseks jäänud tütar Kadri/Ekaterina Lember (1822–1902), kellel ühtekokku kuus vallaslast (kolm poega ja kolm tütart) sündisid ja tema noorem vend Jaen Lember (1825-67). Arvatavalt oli Võlla mõisa põhiliseks kõrtsiks sel ajal postmaantee äärde rajatud Killu kõrts ja nii Lõpe kõrts Lehtmetsas kui Raugi ja Vahtraste vahele jääv kõrts tegutsesid vaid taliteede kasutamise perioodidel. Millega luterlaseks jäänud ja keskeas surnud Jaen Lember peale kõrtsi pidamise siin veel tegeleda võis, ei selgu meil kasutada olevaist dokumentidest kuigivõrd.
Jaen oli 1846.a laulatatud Võikülast pärit Ingel Roso vallastütre Kadriga, kellega sündisid 3 poega ja 6-aastaselt surnud tütar Juula. Vanem poeg Hans suri aastaselt, aga kaks poega (Karl ja Mihkel) kasvasid Raugil üles. Samuti luterlaseks jäänud 1849.a sündinud Karl on Hellama kogudusenimekirja järgi hiljem Tallinna asunud, aga Mihkel Lember (1851–1941) on 1864.a postiljoniks nimetatud ja elas surmani tädi Kadriga Kõrtsil. Peale kroonuteenistust abiellus ta 1880. aastal Nõmmküla Ansu Kadriga (Saabas) ja Rinsis ristiti 1888.a nende tütar Ekaterina ning 4aasta pärast poeg Mihail. Viimane paistab olevat esimesse ilmasõtta jäänud.
Väidetavalt kutsus vana Mihkel Kõrtsile edasises jutuks tuleva Mihkli-Matsi Mihkli (1876—1960) noorema venna Matvei Suu (1881–1925) lese oma lastega. Nõmmküla Uietalult Raugile asunud vana Matvei Suu noorem poeg Matvei abiellus 1906.a Nõmme Tähve tütre Elenaga (Vaske) ja Rinsi nimekirjade järgi oli neil kolm tütart ning kaks poega (vanem poeg Nikolai oli imikuna surnud).
Kruntimisandmetes oli 5,2-hektarine Kõrtsi popsikoht kinnistatud Mihkel Lemberi nimele, kuid viimasest Rinsi kogudusenimekirjast on juba Lemberid Kõrtsil maha tõmmatud (Mihkli naine Kadri suri 1929.a, aga luterlaseks jäänud Mihkel elas 90-aastaseks). 1959. aastal oli Kõrtsi ainsaks elanikuks jäänud Madis ja Leena Suude noorem poeg Joosep Suu (s.1913). Koht müüdi suvekoduks ja on seda siiani, olles küll vist mõned korrad omanikke vahetanud.

Kaseseare

2. JAANI (RENNI)

Jaani põlistalu “jäljed” ulatuvad ehk taaniaega ja Jaani taluõues ning sellest põhja pool võiks üsna tüse kultuurkiht olla. Selle juures paistavad Jaani ja edaspidi vaadeldav Mihkli-Matsi rootsiaegsed sugulased olevat, sest katku üle elanud Tönso Teffen ja Mihkli-Matsi katkujärgne peremees Tönso Michel võivad ühtviisi 1674.a akti Raucke Tönnis’e järglased olla. 1735. aastal on talu Tamse mõisalt Võlla mõisale läinud ja peremeheks saanud arvatav Tähve poeg Tönso Teffena Hans. Selle Hansu kohta ei leia me säilinud kiriku-meetrikais muid andmeid, kui et tal tütar Ingel oli, kellele sajandi keskel on tulnud koduväi Jaen (~1710–1791). Seni selgumata päritoluga Jaani märgitakse peremehena viimases adramaa-revisjonis 1756.a ja ka esimeses hingeloendis 1782. aastal ning temalt on ka hilisem talunimi jäänud, kuigi 19.s hingeloendites kannab talu miskipärast hoopis Renni nime. Selle nime päritolu on seni jäänud arusaamatuks. Meetrikates seda peaaegu ei esine (välja arvatud Nõmmel peremeheks saanud Andrusega seoses, kes, nagu öeldud, paistab siiski Nõmme Mihkli hiidlasest naise Ingli vallaspoeg olnud, kuigi Rennil üles kasvanud).
Meetrikate järgi oli Jaanil ja Inglil seitse tütart ning kolm poega, kes enamasti ka abieluni jõudsid. Üks noorem tütar Eed ja keskmine poeg Tähve on väikestena surnud ja 20-aastaselt vallalisena suri ka tütar Tiiu. Jaani vanem poeg Juri (~1752—1789) suri noorelt, kuid temast jäi Kallaste Uietalu Peetri tütre Tiiuga tütar Eed ja kaks poega; esimene poeg Jaen suri 6-kuuselt. Tiiu sai uuesti Lõetsa Jaani Jurile mehele ja lapsed kasvasid Lõetsas üles. Vanem poeg Mihkel oli hiljem möldrina Võlla mõisa teenistuses ja on 1827.a Kuressaarde asunud; nooremast vennast Tähvest sai Pädaste mõisa hing ja Pädaste Mäe peremees. Noorelt surnud Renni Juri järglased kandsid hiljem priinime JÜRISSON ja võib öelda, et pooled hilisematest Simiste Jürissonidest olid Raugi juurtega, kusjuures teine “liik” Jürissone – algselt Jürgensonid olid Valka Juri järglased.
Peale vana Jaani surma sai Raugil peremeheks Jaani noorim poeg Mihkel (1770—1841) ja Jaanile jäänud inimesed said priinime TAMM. Mihkel võttis 1794.a Soondast kellamees Peetri tütre Ingli naiseks ja sündisid kaks poega ning viis tütart. Mihkli mõlemad pojad abiellusid, kuid surid varases keskeas. “Noorel” Mihklil (1798–1833) surid väikestena kaks poega ja tütar Eed; teine vend Jaen (1801-45) jõudis isegi kolm naist pidada, kuid ka tema kaks poega ja kolm tütart surid kõik väikestena. Nii hääbus Raugi Tammede suguvõsa 1840-ndatel täiesti ja hilisemad Muhu Tammed pärinevad kõik Tusti Matsilt.
Umbes samal ajal, kui Raugil peremeestest puudus kätte tuli, on Võlla mõis loobunud oma Tölbi talust Hellamal (kunagine Hellama mõisa kupjatalu, mis nn. reguleerimiste ajal Võlla mõisale hakkas kuuluma) ja Tölbi Tõnise pojad Juri ja Jaen Vaherid on peredega Raugile paigutatud: esimesest sai Jaani ja teisest Mihkli-Matsi peremees.
Lehtmetsa juurtega Tölbi Tõnise poeg Juri Vaher (1810—1853) oli 1830.a abiellunud Lehtmetsa Aadu Ristega (Tüüker) ja Tölbil oli neil kolm poega ja tütar sündinud, kes kõik hiljem abiellusid (kaks Raugil sündinud tütart surid väikestena). Vanem poeg Mihkel/Mihail Vaher (1831-90) sai isa järel peremeheks; teine vend Jaen/Ivan Vaher (1833-90) sai omale Pärase ja Lehtmetsa piiril majaplatsi ning rajas seal Kupitse vabadikukoha, mis praeguste piiride järgi Pärase territooriumile jääb. Sulaseks jäänud kolmas vend Tähve/Timofei Vaher (1838-91) võttis 50-aastaselt ka Tupenurme Jaagult naise, kellega poeg ja tütar sündisid, kuid tema poeg Mihail (1889) suri paari päeva vanusena.
Peremees Mihklil sündis neli poega ja neli tütart. Vanem poeg, 1856.a sündinud Ivan Vaher on esimeses koguduse-nimekirjas maha tõmmatud – arvatavalt seoses kroonuteenistusse asumisega, kust ta nähtavasti tagasi ei jõudnudki. Kolmas poeg Mihail suri paari-aastasena ja Jaanile jäid vennad Vassili ja Georgi Vaherid. Vanem vend Vassili hakkas sajandi lõpul Laasu talu välja ostma ja temast tuleb edaspidi veel juttu; koju jäi noorem vend Georgi Vaher (1867—1954), kes peale kroonuteenistust abiellus 1893.a Lalli Saadu Juri tütre Juliaga (Kuusik) ja oli 20.s Jaani peremees. Tema nimel oli 37,62-hektarine Jaani talu, mida koos noorema poja Ivan Vaheri (1899—1984) perega peeti. Juri vanem poeg Mihail (1895–1917) jäi esimesse ilmasõtta. Juri kolm tütart said mehele: Kristina Raegma Juri Vassili Jürjestaustile, Ekaterina Kallaste Munska Mihail Vagale ja noorim tütar Senni (Evgenia, s.1917) Nõmmküla Tooma Ivan Suule (esimene tütar Raissa oli 3-nädalasena surnud). Vallalisena oli koju jäänud veel Juri noorem õde Julia.
Jaani viimasel peremehel Ivanil oli ainus poeg, 1919.a sündinud Mihail (Mihkel), kes viimasesse sõtta jäi ja kolm tütart (neist keskmine, 1922.a sündinud Linda sai naabripere Matsi Juri Väärtnõu naiseks). 1959. aastal olid Ivan ja Leena (sünd. Kärner) Jaanile kahekesi jäänud. Tühjaks jäänud koht jäi hiljem Matsi Juri ja Linda poja Mart Väärtnõu suvekoduks ja kuuldavasti kasutab Jaani aita oma suvekoduna ka Munska Mihkli esimese naise, Jaani Ekaterina Vaher-Vaga tütretütar, Laine Vaga tütar Reet. Jaanilt tekkinud vabadikukohti Raugil ei ole aga nimetada.

3. JURI

Üsna vahetult peale katku on Tamse mõisale koormisi kandvate Raugi talude hulgas üks elujõulisemaid kahe tööeas mehega Neo Jürgen’i talu, mis pärastiseks Juri taluks osutub. Güldenstubbe protokolli järgi oli Jürgen ehk Juri hiidlane, kuid tema Muhusse asumise aeg ja asjaolud on sama ebaselged nagu tema lisanimi, sest rootsiaja dokumentides me ühtki Neo-nimelist Raugil ei kohta! Peagi arvati talu (koos Jaaniga) Võlla mõisale, kuid Jurgeni (hiljem Juri) nimega peremeest märgivad adrarevisjonid 1750. aastani. Siis oli Juri nähtavasti vanade hulka arvatud, aga peale selle oli talus ikka veel üks tööeas mees ja küllap see siis 1756. aastal peremeheks märgitud poeg Neo Jürna Ado (~1710–1768) oli. Raugil kupjaks olnud Aadul ja tema naisel Marel (suri 1784. aastal ja oli kirjas ka esimeses hingeloendis) on teada poeg Mihkel ja tütar Riste (sai 1778.a Aljava Matsi Tõnu teiseks naiseks). Mihkel Aadu p. (~1736–1776) oli peremeheks 1770-ndate alguse Võlla mõisa vakuraamatutes, kuid on 40-aastaselt surnud ja esimese hingeloenduse ajaks oli tema lesele Tiiule (pärit Tupenurmest) tulnud Pädastest koduväiks üks Hendrik (~1728–1802), keda hingeloend 1782. aastal talu peremehena märgib. Kahjuks puudub 1795.a Võlla mõisa hingeloend (mõis oli äsja Buxhövdenitele päriseks kingitud ja eramõisa hingi ei peetud vajalikuks kirja panna!), mistõttu sajandivahetusel Juril toimunu jääb pisut ebaselgeks, kuid koduväi (?) Hendrik paistab üsna varsti olevat Pädastesse tagasi läinud (või viidud?), kus teda veel 1811.a loend “posthuumselt” meenutab – Tõmba Hindrik, kellel Raugi lese Tiiuga ka poeg ja kaks tütart sündisid (poeg Juri suri küll kuu vanusena).
Sajandivahetuse reguleerimiskaartide registris nimetatakse kaardil numbrit 3 kandnud Juri talu peremeest Neo Andruseks, aga 1811.a loendis juba Juri Andruseks (1765–1813) ja see oli noorelt surnud Mihkli poeg Andrus. Siitpeale jäigi talule Juri (ka Jurna) nimi. Olgu öeldud, et varakult surnud Mihkel Aadu poja esimene poeg Juri läks Nõmmküla Leemetile koduväiks ja tema järglased said priinime TAMMIK, aga Raugile jäänud Mihkli järglased kandsid pisut kummalist priinime KUSIT, mis sajandi lõpul kuidagi märkamatult KUUSIK’uks muutus. Nii osutuvad Nõmmküla Tammikud ja Raugi Kusit-Kuusikud sugulasteks. Omamoodi “järjepidevuse kandjaks” talus võib pidada vana Aadu leske Maret, kes nähtavasti pojapojad üles kasvatas, kui minija Tiiu Tõmba Hendriku naiseks sai.
Andrus Mihkli poeg oli 1785.a abiellunud Levalõpma Aadu Ristega, aga abielu oli järglasteta ja Andrus suri keskeas. Andruse noorem vend Tõnis Kusit (1777–1850) abiellus 1801.a Lõetsa Tähvena Ristega (Keskpaik) ja sündisid neli tütart ning kaks poega, kes kõik ka abieluni jõudsid. 1826.a loendis oli Tõnis ka talus peremeheks kinnitatud. Paraku surid Tõnise mõlemad pojad Mihkel (1806-40) ja Andrus (1809-40) jällegi noorelt – viimane järglasteta, aga Mihklil oli tütar ja viis poega sündinud. Mingil põhjusel surid noore Mihkli neli vanemat last kõik imikutena, aga kaks nooremat poega Juri ja Andrus kasvasid üles. Peale vanaisa Tõnise surma olid nad aga veel alaealised ja tallu on toodud Lehtmetsa Aadu sulase Juri vanemad pojad Juri ja Jaen Tüükerid. Ette rutates olgu öeldud, et viimased Kusitid (Juri ja Andrus) ei jäänudki hiljem Raugile, kuigi viimases hingeloendis olid nad Juril veel esikohal kirjas. Esimene Hellama kogudusenimekiri (1868-79) märgib neid peredega vabadike hulgas Saadul, mis ilmselt Lalli Saadut tähendab ja edasisest on Lalli küla loos rohkem juttu. Võiks vaid märkida, et noored Kusit-Kuusikud paistavad Carl v. Buxhövdeni soosikud olnud, sest pärimustes räägitakse Lalli Saadust kui mõisavalitseja kohast (!) ja siin tänaseni säilinut vaadates jääb tõesti mulje, et päris tavalise vabadikukohaga tegemist ei olnud. Vennad ja nende järglased said koolihariduse ning Juri teine poeg Timofei (Timotheus) Kuusik (1863–1940) oli hilisem tuntud kirjamees, kelle lühielulugu ka A. Rullingo raamatus (lk.604) on ära toodud.
19.s keskel sai Raugi Jurist Tüükerite talu. 1850.a loend nimetab Lehtmetsa Aadu Juri vanemat poega Juri/Georgi Tüüker (1815-54) peremeheks ja talus oli ka Juri noorem vend Jaen/Ivan Tüüker, kes 1838.a oli Saaremaalt (Tiirimetsast) naise võtnud ning sellega tütar Juula sündinud. Nende pere on hiljem Saaremaale läinud. Hiljuti selgus, et 1850.a hingeloendis Raugi Juril kirjas olnud Jaani tütar Juula sai 1860.a omast 20 aastat vanema Levala kõrtsmiku Jaen Saare naiseks ja neil sündisid kaks poega (vanem neist suri 2-aastaselt). Juula elas lesepõlves Laimjalas, kus ta noorem poeg Aleksander Ottomar (1865 – 1916) üles kasvas. Need andmed pärinevad Aleksander Saare pojatütrelt Tiiu Erich’ilt, kes siin-kirjutaja kaudu oma Muhu juuri otsis.
Vanem vend Juri oli 1840.a Nõmme Mihkli tütre Marega (Rann) abiellunud ja neil oli kaks poega ning kaks tütart. Paraku suri Juri 1854. aastal ja viimane hingeloend märgib peremehena Juri lesele Marele 1856.a koduväiks tulnud Vahtraste Matsi Jaani poega Mihkel/Mihail Umal (1831-72). Mihkel Umal oli siiski ajutiselt peremeheks kinnitatud kuni Juri Tüükeri poja Georgi Tüükeri (1848–1907) täisikka jõudmiseni (Juri esimene poeg Mihkel oli 6-aastaselt surnud) ja valmistus juba varakult oma vabadikupõlve vastu, rajades omale Juri maale Saadu vabadikukoha.
Georgi Tüüker abiellus 1871. aastal Kallaste Korju Jaagu tütre Ristega (Nukk, õigeusus Paraskeva) ning sündisid kaks tütart ja viis poega. Juri vanem tütar Ekaterina sai Korista Mihkel Müüripeali teiseks naiseks; noorem õde Raissa jäi vallalisena koju. Poegadest ei jõudnud aga ükski abieluni. Vanem poeg Mihail on 1903.a 29-aastaselt vallalisena surnud, teine poeg Ivan suri aastaselt; Vassili ja noorim vend Georgi on surnud vastavalt 1919. ja 1918. aastatel. Juri võttis vanas eas veel Kallaste Toru Mihkli tütre Kristiina (Korv) teiseks naiseks, kuid suri ise 1907. aastal ja peale ilmasõda olid Jurile jäänud vaid vana Juri esimese abielu lapsed Matvei Tüüker (1882–1938) oma noorema õe Raissa ning kasuema Kristiinaga. Madise nimele sai kruntimisel 36,49-hektarine Juri talu, mida kaks vallalist Tüükrit (Matvei ja Raissa) jõudumööda pidasid. Nad ehitasid Juri õue ka uue elumaja, mis sõja ajal piksetabamusest maha põles. Juri vanasse majja asusid Koristalt Mihkel ja Ekateriina Müüripealid tütarde Kristiina ja Lidiaga (Koristale jäi ainus poeg Aleksander, kes sõja lõpul maalt põgeneda proovis).
1959.a olid Juri elanikeks veel kolm naisinimest: 86-aastane Korista Mihkli lesk Ekaterina oma 46-aastase tütre Kristiinaga (Müüripealid) ja 73-aastane Raissa Tüüker, kelledel omavahel mäletatakse suuri lahkhelisid olnud. Kristiina Müüripeal asus hiljem tühjaks jäänud Nõmmele ja tema veel poisiohtu vallaspoeg Erni (Ernst) vedas Nõmmele ka selleks ajaks tühjaks jäänud Juri vana maja. Peale ajateenistust jäi Erni mandrile ja poja juurde asus ka ema Tiina. Nõmme maja müüdi suvekoduks, aga Juri kohast oli sel ajal alles vaid kelder.
Kolhoosiaja lõpupoole omandas Juri õues ehitusõiguse Mihkli-Matsi väimees, Kallaste Toru Tarmo Korv ja tema valduses võib põlist Raugi Juri kohta tänini alles olevaks lugeda.

Saadu

4. MIHKLI-MATSI (TÕNSU)

Kõigepealt peaks märkima, et 18./19. sajandivahetuse nn. reguleerimisaegsel kaardil (EAA.2072.3-2.357) ei leia me Mihkli-Matsi talu veel Laasu ja Matsi vahel, aga Jaani õues on kahte hoonet kujutatud ja kolmandat (ilma numbrita) veel Jaanist põhja pool, kus arvasime rootsiaegse Raugi Tõnise talu olnud. Võimalik, et oma praegusele kohale on talu alles Vaherite Raugile toomise ajal kolinud, kuid alustame varasemast. Eespool oli juba spekuleeritud, et kohe peale katku Raugil koormisi kandnud Tönso Teffen (Jaani katkujärgne peremees) ja Tönso Michell võisid ühe rootsiaegse Tõnise järglased olla ja Tõnsu nime kandis Mihkli-Matsi talu veel 19. sajandi hingeloendites. Mihkel paistab 1731. aastaks surnud, sest adrarevisjonis on tallu märgitud vaid kaks tööealist ja üks vana naine ning neli last (kaks poissi ja kaks tüdrukut). 1738. aastal oli juba peremeheks kinnitatud arvatav Mihkli poeg Tonso Matz (~1704–1786) ja see oli sel ajal ainus (peale Nõmme) veel Tamse mõisale koormisi kandev talu Raugil. 1744. aastaks on talu Lõetsas rajatud Ranna mõisale arvatud. Millalgi 1770-ndatel loobus Võlla mõis oma ainsast talust Lõetsas ja sai omale vastutasuks Mihkli-Matsi talu Raugil. Kogu selle aja oli Mats olnud peremeheks ja 78-aastasena märgib teda peremehena veel esimene hingeloend 1782. aastal. Temast on ka tänane talunimi jäänud, kuigi dokumentides (ka kirikukirjades) esines 19.s teise pooleni reeglina Tönso nimi.
Matsi naine Eed oli Nautsest pärit ja säilinud meetrikate järgi on neil üles kasvanud kolm poega ja kolm tütart (Mare sai Kallaste Korju Mardi naiseks ja Riste Hellama kupja Tölbi Aadu poja Andruse naiseks). Vanem poeg Aad oli Ranna mõisas Lõetsas ametis ja jäi sinna (Lõetsa Ärmide esiisa); teine poeg Mart (1741–1807) oli järgmine Mihkli-Matsi peremees, kuid tema kolm poega surid kõik noorelt (ainsa Mardi lapsena abiellus tütar Eed Lalli Toomale) ja 1811.a loendis on peremeheks kinnitatud Mardi noorem vend Jaen Tõns (~1747–1827). Nimelt said Mihkli-Matsi selleaegsed inimesed ametliku talunime järgi ka priinime TÕNS (selleaegne kirjapilt TÖNS).
Jaanil oli Linnuselt võetud Salu Matsi tütre Rõõdaga neli poega ja ainus tütar Ingel (sai Kallaste Paistu Mihkli teiseks naiseks). Esimene poeg Tõnis oli imikuna surnud, teine poeg Aad (s.1782) võeti 1806.a nekrutiks ja kadus ning koju jäid kaks nooremat venda Juri ja Mart. Juri (1785–1838) paistab Lõpe kõrtsis kõrtsimeheks olnud ja tema lastest jõudsid abieluni kaks vanemat tütart, aga esimene poeg Juri võeti 1836.a nekrutiks ega tulnud teenistusest tagasi; nooremad pojad surid lapseeas. Vana Jaani surma järel on peremeheks kinnitatud noorem poeg Mart Tõns (1787–1862), kuid 1850.a loendis on tema pere sulaseperena kirjas ja peremeheks on kinnitatud Tölbi Tõnise poeg Jaen/Ivan Vaher. Eespool oli jutuks, et samal ajal pandi Jaani noorem vend Juri Vaher Jaanil peremeheks. Vana Tõnis on vanema poja juurde Mihkli-Matsile asunud, sest Tölbi talu Hellamal likvideeriti.
Olgu öeldud, et Mart Tõnsu vanem poeg Mihkel võeti 1844.a nekrutiks, teine poeg Andrus suri 9-aastaselt ja noorim poeg Juri (1836-63) 27-aastaselt vallalisena. Jaen (1832-85) läks Vahtraste Poalile koduväiks, kus tal küll 7 poega ja 3 tütart sündisid, kuid kõik pojad surid lapseeas ja abieluni jõudsid ainult kaks tütart. Ka Jaani vanem vend Mihkel (1821–1902) jõudis 14-aastase teenistuse järel tagasi, abiellus 1858.a ja sündisid ka kaks tütart. Mihkel lõpetas oma vanaduspäevad Vahtraste rannasaunas ja oli vist viimane Tõnsu perekonnanime kandja Muhus.
Lehtmetsa juurtega Jaen Vaheril (1805-72) oli Hellamal poeg Jaen ja viis tütart sündinud; Raugil sündisid veel kaks tütart ja kaks poega, aga pooled lapsed olid juba Raugile asudes surnud ja abieluni jõudsid vaid kolm tütart ning kaks poega – Hellamal sündinud Jaen/Ivan ja Raugil sündinud Mihkel/Mihail. Viimane ehitas omale hiljem Raugil Petsiku vabadikukoha, millest eraldi räägime. Viimases hingeloendis oli vana Jaen veel Mihkli-Matsi peremeheks märgitud ja tema vanem poeg Jaen/Ivan “teine” Vaher (1825-92) ka juba naise võtnud ning kaks tütart sündinud, aga noort Jaani enam peremeheks ei kinnitatud. Juba 1860-ndatel on Lehtmetsa Jaagult Raugile toodud Andrus/Andrei Agar (1821-70) oma perega ja Mihkli-Matsil peremeheks pandud. Nii kestis Vaherite aeg Mihkli-Matsil vaid paarkümmend aastat. Esimene Hellama nimekiri märgib Mihkli-Matsi Vahereid vabadike hulgas. Noore Ivani peret märgitakse Mulgul ja praeguste arusaamade järgi paistab selleaegses Lehtmetsas olnud Võlla mõisa moonaka-majaga tegemist olevat. Jaanil sündis Võlla Nõmmelt võetud Riste Kumpasega 7 poega ja 5 tütart, aga enamus lapsi surid jällegi väikestena. Ainsana poegadest kasvas üles 1851.a sündinud Ivan “kolmas” Vaher, kes 1894.a küpses eas (peale kroonuteenistust) Vahtraste Pärdi endise sulase Tähve Saare lese Irinaga (sünd. Simmo) abiellus. Sajandivahetuse koguduse-nimekirjas on nad ikka Mulgul kirjas, kuid ilmasõja-aegne nimekiri ei märgi enam ei Mulgu kohta ega Ivan Vaheri järglasi.
Samal ajal, kui Mõegaküla Räimedest said Võlla mõisa hinged Lehtmetsa Jaagul, toodi endise Jaagu perepoja Andrus/Andrei Agari pere Mihkli-Matsile. Andrus suri aga keskeas 1870. aastal. Lesk Rõõt (õigeusus Glikeria, Paenase Abru Jaagu tütar) ei suutnud jällegi talu kohustusi mõisa ees kanda ja teine kogudusenimekiri märgib teda juba Kuuseniidi vabadikukohal. Nii jäi Agarite “aeg” Mihkli-Matsil veel lühemaks kui Vaherite oma. Nii Tölbi Vaherite kui Andrus Agari Raugile asustamine näitab ilmekalt, kuidas Võlla mõisa rentnik püüdis oma mõisast kaugel asuvasse külla tuua inimesi, kes oleksid suutnud selleks ajaks kohustuslikuks muudetud raharendiga oma koormised mõisa ees kanda ja sellega mitte toime tulevad inimesed omakorda teolistena mõisale lähemale asustanud.
1870-ndatel hakkas Mihkli-Matsi talu rendiga välja ostma Nõmmküla Uietalu Mihkli poeg Matvei Suu, kes 1866.a oli abiellunud Tupenurme Vanaga-Juri Juri tütre Marega (Peeker). Temalgi oli suur pere – seitse tütart ja kolm poega, kelledest kaks esimest tütar ja esimene poeg Feodor lapseeas surid. Teine poeg Mihail Suu (1876–1960) jäi Mihkli-Matsi peremeheks ja noorem vend, keskeas surnud Matvei Suu oli Mihkli-Matsi sulasepereks, kuni peale Madise surma lesk lastega eespool jutuks olnud Kõrtsile asus.
Mihkel Suu nimele sai kruntimisel 38,45-hektarine (Nõmme järel küla suurim) talu, kus põldu oli 9,15 hektarit. Talus peeti kolme hobust, kolme lehma ja kolme noorlooma.
Mihkel abiellus 1901.a Lalli Saadu Juri tütre Elenaga ja sündisid viis tütart ning kolm poega. Vanemad lapsed – tütar Ekaterina ja poeg Matvei surid teismelistena. Teine poeg, 1915.a sündinud Aleksander oli liikumispuudega ja omandas rätsepa ameti (ehitas hiljem omale Liival maja). Peremeheks pidi jääma noorim poeg Mihail jun. Suu (1921-98), kes Tupenurme Ansu-Pärdi Hildaga abiellus, kuid nõukogude võim tegi talumajandusele otsustava lõpu.
1959.a rahvaloenduses oli Mihkli-Matsi pere 5-liikmeline: peale “noore” Mihkli ja Hilda elasid veel Mihkli isa ja ema ning vallaiseks jäänud tädi Maria (s.1887). Mihkli ja Hilda tütred said sel ajal kirja kooli internaatides. Viimati, kui Hilda Mihkli-Matsile üksi jäi, oli talle toeks koduväi Tarmo Korvi pere, kes muu kõrval eespool nimetatud Raugi Juri kohta taastab. Mihkli-Matsi on vist Mihkli ja Hilda vanemate tütarde (Aili ja Eljeni) perede suvekoduks.

Petsiku

Tölbilt Mihkli-Matsile toodud Jaen Vaheri noorem poeg Mihkel/Mihail Vaher (1842–1921) on omale Kõrtsi taha vabadikukoha ehitanud, kui Vaherid talust loobuma olid sunnitud. Mihkel abiellus 1861. aastal Vahtraste Matsi Ristega (õigeusus Irina, Umal) ja sündisid kolm poega ning viis tütart (üks tütar sündis surnuna). Esimene poeg Ivan suri aastaselt; Mihail “teine” Vaher (s.1866) abiellus peale kroonuteenistust 1903.a Võlla Kantsi Matsi tütre Kristiinaga (Ait) ja rajas omale Hellamal Liivaaugu koha. Petsikule jäi noorim poeg Vassili Vaher (1882–1969), kes 1908.a Kallaste Toru Madise tütre Eleenaga (Korv) abiellus. Neil sündisid poeg Vassili (1909) ja kaks tütart. Viimane neist (Akiliina) suri päris väiksena, aga 1912.a sündinud Raissa sai mandril mehele. Noor Vassel oli Pärnus mõrrasulaseks ja on viimase koguduse-nimekirja järgi 1938.a uppunud.
Talundilehe järgi oli Petsiku koha suurus 8,19 ha, millest põldu vaid 0,3 ha, heinamaad 6,25 ja karjamaad 1,52 ha. Peeti ühte lehma.
1959.a olid Vassel ja Leena Petsikule kahekesi jäänud. Peale nende surma asusid tühjaks jäänud Petsikule Vahtraste Matsi Isak ja Juula Umalad (viimane pärit Kallaste Niidilt) ja tänu neile jäi maja 1976.a lammutamata, kui külanõukogu individuaalomandi toimikuid koostas ning tühjaks jäänud kohti likvideeris. Peale Isaki surma lõpetas Juula oma vanaduspäevad vennatütre Erna Punabi (Kallaste Niidi Mihkli tütar) juures Kuressaares ja Petsiku maja müüdi Vahtraste Noore-Jaagu Eleena pojale Andi Meisterson-Merilale (s.1935) suvekoduks. Selle pere valduses kannab koht nüüd kinnistus Ritsiku nime. Väikekoha maa aga tagastati mandrile abiellunud Vassili Vaheri tütre Raissa järglastele ja see on Petsiku nimega kinnistatud.

Kuuseniidi

Kuuseniidi vabadikukoha rajaja jääb dokumentides mõneti ebaselgeks, sest esimene koguduse-nimekiri märgib Nõmmel vabadikuks jäänud Vahtraste Tika Aad/Aleksdei Saare (s.1829) peret Juri saunas asuvat, aga järgmises nimekirjas on pere juba Kuuseniidile märgitud, kusjuures esikohal on Kuuseniidil hoopis Mihkli-Matsi talust loobuma pidanud Andrus/Andrei Agari (1821-70) pere. Et viimased Kuuseniidil lõpuni olid, on siin Kuuseniidi siiski Mihkli-Matsi vabadikukohaks arvatud ja 1854.a sündinud Vassili Agar võis ka selle rajaja olla (isa Andrus suri juba 49-aastaselt 1870.a). Kas, millal ja mis asjaoludel Aleksei Saare pere tegelikult Kuuseniidil oli, jääb siinkohal üsna selgusetuks. Tema Kõinastust võetud naine Kadri suri 1903. aastal ja kaks tütart ning vanem poeg Ivan noores eas juba 19.s lõpukümnenditel. Ilmasõja-aegne koguduse-nimekiri märgib peale vana Aadu veel kahte vanemat tütart (Maria ja Elena; viimasel oli ka 1894.a vallastütar sündinud) ja 1868.a sündinud poega Mihaili, kes 1889.a kroonusse võeti, kuid sajandilõpu nimekirja järgi on perekondlikel põhjustel teenistusest vabastatud ja Levalõpma Tooma Juri tütre Kadri/Ekaaterina Veskimeistriga abiellunud. Hellama koguduses on ristitud ka nende tütar Akilina (1901) ja pojad Aleksander (1905) ning Anton (1907). Samas on pliiatsikirjas märkus, nagu oleks kogu pere Kuusallu läinud (?); Elena vallastütre Julia puhul märgitakse eraldi tema “üle andmist” Tallinna kogudusele. Parema selguse saamiseks selle pere elust Muhus 20.s alguseni peaks peale koguduse-nimekirjade veel muid dokumente uurima, sest “elavaid tunnistajaid” sellest ajast ei õnnestu enam leida!
Kuuseniidi Villem (ristitud Vassili) Agari kaks vanemat õde ja nooremad vennad Joann ning Andrei surid noorelt. Villem on vist merd sõitnud ja abiellus 1893. aastal Rannaküla latsimehe, Kondimäe Jaani tütre Ekaterinaga (Kolk). Tema hilisem käekäik on ebaselge, peale selle, et ilmasõjaaegne nimekiri tema surma kinnitab. Edaspidi elavad Kuuseniidil lesk Ekaterina (suri 1936.a), 1897.a sündinud poeg Aleksander, kolm aastat noorem tütar Ekaterina ja noorim poeg, 1903.a sündinud Mihail Agar. Viimases nimekirjas on ka Aleksander ja Ekateriina maha tõmmatud (arvatavalt Tallinna asunud). Teada on, et Mihkel üritas EV ajal Kuuseniidil poodi pidada, kuid ümberkaudsed külamehed kahtlustasid teda kelmustes ja koguni vargustes ning temagi on enne viimast sõda Muhust minema läinud.
Kuuseniidi 8-hektarise väikekoha ostis Tupenurme Vanaga-Jaani Vassili Maripuu ja 1939.a oli see tema vaba-abielu naise Liine Romjala nimel. Kuuseniidi maja jäi tühjaks ja lagunes juba 1940-ndatel aastatel.

5. LAASU

Laasu talu võib Raugi noorimaks ja alles peale katku rajatuks lugeda. Nii 1674.a aktis kui 1698.a kaarditabelis on Raugil peremees nimega Raugi Peet, kellest ilmselt 18.s adrarevisjonidesse kaks arvestusüksust jäid – ¼-adrased Pedo Peet ja Pedo Andrus. Mõlemad olid esimeses adramaa-revisjonis 1731.a söötis olevateks märgitud, kuigi üks arvatav Peedu järglane Mats sel ajal juba Tamse mõisale koormisi kandis. 1750. aastaks on Pedo Andrus’e üksusel hakkanud Tamse mõisale koormisi kandma üks Laas (~1707–1788), kellelt Laasu talunimi on jäänud. Selle juures jääb selgusetuks, kust Tamse mõis omale Raugile “hinged” sai? 1771.a Tamse vakuraamatu järgi oli Laasul juba 2/3 adramaad haritud ja 75-aastaseks märgitult oli ta Tamse mõisa peremees veel esimeses hingeloendis. Hingeloend nimetab tema naist Maret Sihmo Mihkli tütreks, aga et Hiiumaalt toodud inimestega tegemist oleks, selle kohta andmed puuduvad.
Laasul ja Marel on teada kaks tütart ja kolm poega. Vanem tütar Kadri oli juba 1770.a Kesse Mardile mehele saanud; kolm poega ja noorem tütar Rõõt (sai peagi Põitse Peele Andruse naiseks) olid 1782.a veel Raugil. Laasu vanem poeg Laur (~1754-90) võttis isa surma-aastal Mihkli-Matsi (Tönso) Ingli (salapäraselt kadunud Hellama kõrtsimehe Andruse lese) naiseks ja arvatavalt kinnitati ka Laasul peremeheks. Sündis poeg Mihkel (oli hiljem Kallaste Korjul sulaseks ja võeti Napoleoni sõdade aegu nekrutiks), kuid paari aasta pärast Laur suri ja 1795. aasta loendis on peremeheks teine vend Mihkel (~1759–1812). Tal sündisid Mäla Rehematsi Juri lese Kadriga (pärit Igakülast) kaks tütart ja kui sajandivahetusel Laasu inimesed seoses mõisapiiride korrastamisega Kallaste Uietalule viidi, pandi seal Tamse mõisa peremeheks Laasu kolmas ja noorim poeg Jaen (1763–1836). Pere sai Kallastel priinime MÄND, aga Mändide edasisest käekäigust on juba Kallaste loos juttu. Märgime vaid, et eespool nimetatud reguleerimiskaardil oli Raugil talu numbriga 1 juba üsna praeguse Laasu kohal kujutatud ja registris kannab see nime Mee Laas, kuigi vana Laas selleks ajaks juba kümmekond aastat surnud oli. Laasu nimi on talul ka 19.s hingeloendites, aga rootsiaegsel kaardil paistavad Laasu kohal alles põllud olnud.
Seoses kogu Raugi küla minekuga Võlla mõisale on Laasult Kallastele viidud Tamse mõisa hingede asemel 1807. aastal Laasule asustatud Vahtraste Kesküla Andruse vend Tõnis (1780–1849), kes samal aastal Tika Juri tütre Ingliga abiellus. Pere sai Vahtraste Kesküla priinime MALTIS.
Tõnisel ja Inglil oli kaks poega ja kolm tütart. Mõlemad pojad abiellusid, aga vanem poeg Mihkel (1809-48) suri isast aasta varem ja nooremat venda Jaani ei ole peale Tõnise surma peremeheks kinnitatud. Tema pere ja Mihkli lesk lastega ehitasid Niidaste vabadikukoha, kus neid edasi jälgime. Laasul seati peremeheks surnud Tõnise venna, tollase Vahtraste Pärdi peremehe Mardi poeg Juri/Georgi Maltis (1820—1898). Juri oli 1844.a abiellunud Lehtmetsa Tähvena Jaani tütre Kadriga (Mägi) ja neil oli neli poega ning kaks tütart. Viimases hingeloendis olid kõik neli poega veel kirjas, kuid vanemat poega, 1844.a sündinud Hansu enam esimeses Hellama koguduse-nimekirjas ei ole ja temast hilisemad andmed puuduvad. Juri kolm nooremat poega abiellusid, kuid sajandivahetuse nimekiri märgib Laasu Maltiseid vabadikena ja ilmselt on pojad peale vana Juri surma talu rentimisest loobunud. 1847.a sündinud Ivan Maltise pere on koguduse-nimekirja andmeil hoopis Riiga asunud ja noorem vend, 1855.a sündinud Maksim saadeti 1870-ndatel mingil põhjusel Siberisse. Viimati oli Laasul keskmine vend Mihail Juri p. Maltis (1852–1917) oma Mõegakülast võetud naise Elenaga (Räimauk; suri 1900.a). Nende seitsmest lapsest kaks poega ja üks tütar surid väikestena; pojad Mihail (1880–1925) ja Georgi (1883–1907) on Muhust väljas surnud ja Mihkel ise on kogudusenimekirja andmeil samuti 1917.a sügisel Virtsus surnud. Siberisse viidud Madis oli 1873.a abiellunud Maria Mihaili t. Alt’iga Levalõpmast ja temast jäid poeg Vassili ning tütar Raissa. Hiljem sündisid Marel veel kolm vallaslast (kaks neist – Ivan ja Maria surid väikestena). Sajandivahetuse nimekirjas on 1873.a sündinud nekrutikohustuslik Vassili maha tõmmatud ja märgitud, et tema andmed ühele Tallinna kogudusele on üle antud!
19.s lõpul (arvatavalt peale 1893.a tulekahju Kesses) on Laasule asunud Kesse Vana-Mardi Tuulingute pere, kuid sajandivahetusel hakkas Laasu talu rentima Jaani Mihkli (1831—1890) vanem poeg Vassili Vaher (1859—1948) ja Aleksander Tuuling soetas omale Virtsu mõisast Rame Tooma koha.
Vassili Vaheril oli Rässa Tõniselt võetud naise Raissaga (Abe) kaks poega ja tütar Maria. Vanem poeg Ivan Vaher (1883—1961) abiellus 1908.a Mihkli-Matsi Madise tütre Raissaga ja oli viimane Laasu “pärisperemees”, kuigi 37,68-hektarine talu jäi kruntimisandmetes isa Vassili nimele. Talundilehe järgi on Laasul peetud kahte hobust, viite lehma ja kolme noorlooma.
Ivanil ja Iisal oli kaks tütart ning kaks poega. Pojad Joosep (1912) ja Alfei (1919) mobiliseeriti Punaarmeesse ja Muhusse nad enam tagasi ei tulnud. Alfei elas peale sõda mandril ja tema poega Ennu kasvatas Laasule jäänud noorem õde Sinaida.
1959.a olid Laasul 75-aastane Ivan oma vanema tütre Juliaga, kellele oli tulnud koduväiks Lõetsa Kearu Andrei Ausmeel. Ivani noorem tütar, 1922.a sündinud Sinaida jäi vallaliseks, pidas rätsepa ametit ja oli loenduses Hellamal kirjas, kus ta teeninduskombinaadi rätsepana töötas ning venna Alfei poega Enn Leesi (s.1948) kasvatas. Ausmeelidel lapsi ei olnud. Iida kasupoeg Enn suri noorelt, kuid tal jõudsid Liiva Vanapoe Hilda Veskisega neli poega sündida ja needki kasvasid suuresti Laasul Sinaida Vaheri hoole all. Nüüd on Laasu koht Enn Leesi vanema poja Ando Leesi pere koduks (naine Tiiu on Kallaste Uietalu Liivi Mardi tütar).

Niidaste

Laasu esimese Maltistest peremehe Tõnise noorem poeg Jaen/Ivan Maltis (1812-89) on nähtavasti juba 1850-ndatel külast pisut Vahtraste karjamaa poole oma vabadikukoha ehitanud. Viimases hingeloendis oli Jaani pere küll veel Laasul kirjas, kuid hingeloendid reeglina vabadikukohti ei märkinud. Niidastel on mõne aja olnud ka venna Mihkli teise abielu lesk Eed (Noor Rootsivere Ansu-Tõniselt) Mihkli esimese abielu laste Ingli (s.1837) ja Juriga (s.1840), kuid sajandi viimasel veerandil on nemad Muhust minema läinud.
Jaanil oli Lehtmetsa Aadu Kadriga (Tüüker) tütar Mare ja kolm poega. Vanem poeg Ivan Maltis (1848–1911) jäi vallaliseks ja oli hiljem koos teise venna, 5 aastat noorema Georgiga Killu kõrtsis. Juril oli Levalõpma Vesima Jaani tütre Marega (Alt) neli tütart ja kolm poega, kelledest keskmine poeg Mihail üles kasvas. Ta sai omale peale VabadussõdaVõlla mõisa südames Tiigi asunduskoha.
Ilmasõja-aegse kogudusenimekirja järgi oleks nagu Killul olnud ka vana Jaani noorem poeg Matvei Maltis (1857–1914), kes oma peret mandril tehtavate juhutöödega ülal pidas. Temast jäid Külasema Mardilt võetud Elanaga (Kolk) kaks poega ja tütar Maria, kellede käekäik siinkohal üsna selgusetuks jääb. Nimelt ei ole viimastes Hellama nimekirjades enam ei Niidaste kohta Raugil ega ka Killu kõrtsi ja Matvei Maltise järglasi koguduse-nimekirjast ei leiagi! Kruntimisandmetes oli aga 5,08-hektarine Niidaste popsikoht Maria Maltise nimel. Selle juures ei ole selge, kas on mõeldud vana Jaani ainsat tütart, 1923.a surnud Mariat, keda oma 1884.a sündinud vallaspoja Georgiga viimati Niidastel märgitakse, või siiski 1900.a sündinud Madise tütart Mariat? Madise pojad Mihail (1893) ja Ivan (1895) olid ilmasõja-aegses nimekirjas märgitud kroonuteenistuses olevaiks.
Mõnede veel elavate inimeste (Mihkli-Matsi Hilda Suu-Kollo, Tupenurme Uielu (Aida) Amanda Tuul jt.) mälestustele tuginedes võib kinnitada, et viimane Niidaste elanik oli 1895.a sündinud Madise poeg Ivan Maltis. Ta olnud pisut ullike, kes pühade ajal oma lambad lakka viinud, et nad seal rahupärast heinu saaksid süüa ja ta ise siis võiks “pühi pidada”. Meenub ka jutt sellest, kuidas Ivan Orissaare laadalt käinud põrsast toomas ja öelnud põrsast kotti pannes: “Mine kotti sa pulma lillike”, aga pulmadest asja ei saanud. Sea tapmisel jälle olnud nii, et kui oli toas “julgust võetud” ja lauta mindi, siis ei leitud siga põhkudest üles - Ivan otsinud ja kirunud: “No siin piirkonnas ta peab ju ikka olema...”! Väidetavalt on Ivan 1920-ndatel Saaremaal Haeska hooldekoju paigutatud ja teda olla matnud Tupenurme Lauri (vana) Juri (Sepamäe kalmistule). Ivani vanem vend Mihkel ja õde Mare on aga arvatavalt mandrile läinud.
Igal juhul jäi Niidaste koht hiljemalt 1930-ndatel tühjaks, kui mitte arvestada seda, et peale sõda on Niidaste aias mõne aja meteoroloogia-jaam olnud ja Vahtraste Uiema inimesed on siit ka heina teinud.

6. MATSI

Matsi talu võib olla juba rootsiajast enam-vähem oma praegusel kohal asunud. Selle eelkäijaks võib arvata rootsiaegset Raugi Peetu, kellest eespool nimetatud kaks söötis arvestusüksust jäid. Kuigi Güldenstubbe protokollis selle Peedu “õigusjärglast” ei kohta, kannab 1731. aastaks Tamse mõisale koormisi Raucke Matz (1700—1780), keda võib ehk Peedu järglaseks pidada. 1733. aastal arvati Matsi pere Kansi mõisa hingedeks ja Kansi mõisale kandis talu koormisi sajandivahetuse mõisapiiride korrastamiseni. Mats oli surmani peremees ja esimeses hingeloendis on perepeaks 78-aastaseks märgitud Matsi lesk, Nautsest pärit Mare. Matsi kolm tütart olid selleks ajaks mehele saanud – arvatavad esimese abielu tütred Eed Lehtmetsa Lepikule ja Made Külasema Mäe-Toomale ning noorem õde Ingel Raegma Sumari Aadule. Koju olid jäänud kolm poega. Vanem neist – Tõnis (1748–1812) oli Külasema Leemeti Aadu tütre Ingliga abiellunud ja neil on loendis juba neli poega kirjas. 1795. aastaks oli Tõnis ka peremeheks kinnitatud, kuid 1802.a arvati tema talu Võlla mõisale ja Tõnisest said Tamse mõisa hinged Kallaste Mihkli-Aadul, sest Buxhövden tõi oma hinged Mihkli-Aadult Raugile ja paigutas need oma uude Raugi tallu, millele Matsi nimi jäi. Siitpeale saame Tõnise järglaste käekäiku Kallaste loos jälgida. Märgime vaid, et nad said Kallastel priinime TEE ja nende valdusse jäi Mihkli-Aadu talu 19.s kolmanda veerandini. Matsi teine poeg Aad suri 24-aastaselt vallalisena 1783. aastal ja noorim poeg Paul (Pawel) asustati pastoraadi tallu Lepikule (pärastine Lepiku Poali), kus ta sai priinime (H)ALLIK.
Mihkli-Aadu inimesed said Raugil priinime VAHTRA. Vana Mardi (suri 1789.a) ainus täisikka jõudnud poeg Mihkel Vahtra (1765–1828) oli Mäla Jaani-Andruselt naise Rõõda võtnud ja Kallastel olid neil kolm tütart ning poeg Mihkel sündinud. Raugil sündis 1803.a veel tütar Kadri, kuid kahe aasta pärast Rõõt suri ja Mihkel võttis teiseks naiseks Tupenurme Jaagu Aadu lese, Levalõpma Aadult pärit Made, kellega 1811.a veel poeg Tähve sündis.
Peale vana Mihkli surma sai peremeheks poeg Mihkel Vahtra (1795–1853). Ta oli 1822.a abiellunud Soonda Mihkli Andruse tütre Marega (Väärtnõu), kuid abielu oli lastetu ja kasulapseks võeti Mare vennapoeg – Soonda Mihkli Jaani poeg Mihkel Väärtnõu (1823-75), kes täisikka jõudes 1846.a ka ametlikult Suuremõisa kogukonnast Võlla kogukonda üle toodi.
Peale teise Mihkel Vahtra surma on peremeheks kinnitatud tema noorem poolvend Tähve/Timofei Vahtra (1811-89). Tähvel sündisid Võlla Nõmme Ristega (Kumpas) küll kolm poega ja neli tütart, aga kaks vamemat poega (Jaen ja Andrus) surid imikueas ja kolmas poeg sündis surnuna. Tähve neli tütart said mehele ja talu läks kasupoeg Mihkel Väärtnõu järglastele. Mihkel ise suri juba 1875. aastal, kuid tal oli Igaküla Ivardi Eeduga (Põlluäär) neli tütart ja poeg Joann/Ivan sündinud ning nüüd hakkas viimane Matsi talu rendiga välja ostma.
Ivan Väärtnõu (1857–1929) abiellus Nõmmküla Uietalu Mihkli tütre (Mihkli-Matsi Madise õe) Elena Suuga ja neil oli neli poega ning kolm tütart. Vanem poeg, 1876.a sõndinud Mihail võeti sajandi lõpul kroonuteenistusse ja järgmine koguduse-nimekiri märgib, et ta on Poolamaal surnud (lähemaid asjaolusid ei selgitata). Teine vend Georgi (Juri) Väärtnõu jäi koju peremeheks; kolmas vend Vassili suri aastaselt ja noorim vend Ivan (1886–1915) jäi esimesse ilmasõtta.
Georgi Väärtnõu nimele sai 37,88-hektarine Matsi talu. Ta abiellus 1906.a Vahtraste Matsi Akiliina Umalaga ja sündisid kolm tütart ning neli poega. Esimene tütar Raissa suri väiksena; Julia (s.1909) jäi vallaliseks, aga noorim tütar, 1926.a sündinud Adeele sai peale sõda Kallaste Rootsi Jaani naiseks. Juri neli poega jäid kõik viimase sõja küüsi. 1911.a sündinud Aleksander suutis nõukogude mobilisatsioonist kõrvale jääda, kuid sakslased mobiliseerisid ta ikkagi; sõja lõpul langes ta nõukogude vägedele vangi ja suri Siberis vangilaagris. 1913.a sündinud Joosep tegi sõja läbi Punaarmees ja elas hiljem kodus vallalisena kõrge eani. Viis aastat nooremal Vladimiril (Volliks kutsutud) õnnestus sõja lõpul Rootsi põgeneda, kus ta kuuldavasti ühe Nõmmküla Muda tüdrukuga ka abiellus, kuid järglasi neil ei olla olnud. Noorima venna Georgi jun. Väärtnõu (s.1920) värbasid jällegi sakslased, nii et ta peale sõda mõne aja pidi sõjavangi leiba maitsma.
1959.a loenduslehel oli Matsi pere siiski Raugi kõige arvukam – 6-liikmeline. Kodus elasid vallalisteks jäänud Joosep ja Juula ning sõjavangist pääsenud “noore” Juri pere: naine Linda (Jaani Ivani tütar, sünd. Vaher) ning pojad Mart ja Tõnu. Esimene lõpetas Tartu Ülikooli ja temast sai ülikooli füüsikalise keemia instituudi teadur, kes nüüd Jaanil ka suvekodu peab. Matsile jäi Linda oma noorema poja Tõnuga – praeguse Matsi peremehega.

RAUGI