PALLASMA
Sarnaselt
Aljavale ja praeguse Lepiku küla haja-asumitele (Korista-,
Männiku- ja
Lepiku-pered) on väike Pallasma küla ilmselt oma alguse
saanud ainsast
hajatalust. Küla nimi tundub alepõllunduse aegadest
pärinevat, aga seni on
selgusetu, kas selle lugu ka muinasaega ulatub. Jäägu
onomastika filoloogide ja
lingvistide pärusmaaks, kuid Muhuga seoses peaks märkima, et
taani- ja
rootsiajal esineb taolist nime (Pallasme, Palla(t)smeh) peale
Tamse
vakupiirkonna veel Lõetsa vakuses ja katkujärgsetes
adramaa-revisjonides oli
Lõetsas tervelt neli Pallasma lisanimega
söötis arvestusüksust. Nendel
ei paista Tamse-Nõmmküla kandiga peale nime mingit seost
olevat. 1645.a
maaraamatu Pallasme Hans 1,5 adramaaga oli aga üsna
ilmselt Tamse
põlisküla peremees enne Tamse mõisa rajamist. Tema
tõenäolised järglased
(Hannus ja Matz) leiame 1674.a aktis Külasemast, kuid 1645.a
maaraamat märgib
veel Tamse vakuse hajataluna (küladest eraldi) Pallasmeh
Lemmedt’i
poolt adramaad ja seda võib üsna kindlalt praeguse Pallasma
kohal olnud ainsaks
taluks pidada. Lisame, et 1674.a aktis esinesid veel peremehed: Pallasmeh
Tönno Nõmmkülas ja Pallasme Jack Paenasel,
kuid kas nad mõisa “jalgu
jäänud” Tamse põliskülast või
emb-kumb ehk Pallasma hajatalust pärinesid, jääb
üsna selgusetuks.
Nimetatud De la
Gardie aktis 1674. aastast on ilmsetel Leemeti järglastel (Pallasme
Simo
ja Pallasme Matz) juba kummalgi pool adramaad
märgitud ja talud
selleaegse Dorff Sillawellie (pärastine
Mõisaküla) koosseisus kirjas,
aga rootsiaja lõpu kaardil esinevad samad peremehed eraldi
rubriigis Pallatze
Gesinder Mõisaküla (sel ajal Dorff Sillawellia)
ja Nõmmküla (Dorff
Nemma) vahel.
Pealiskaudsel hindamisel tundub kaardil numbrit
5
kandnud Simo
talu asuvat üsna praeguse Matsi kohal ja seda on
siinkirjutaja kaardi
kalibreerimisel isegi n.ö. reeperpunktina kasutanud. Selleaegse Matsi
talu nr.6 jääb sellest pisut lõuna-edela poole ja
pärastisest Jaani
põlistalust ehk isegi pisut lõunasse. Kui Pallasma
külaasemel hoolikad
arheoloogilised uuringud korraldada, võiks selguda, et
nüüdne Jaani
(Jaani-Madise) ja Evald Küla uusehitis ehk kõige enam
rootsiaegse Matsi
taluasemel asuvad, aga siinkohal jääb see vaid
spekulatsiooniks. Märgime, et arheoloogiliselt on nii Pallasma kui
Nõmmküla piirkonnad
täiesti uurimata, kuigi mõlemast on teada juhuslikel
kaevamistel välja tulnud
inimluid. Pallasmal peaks arheoloogidele peale külaaseme kindlasti
huvi pakkuma
Ellumäe piirkond, kus hiljem Saadu ja Ellumäe
vabadikukohad olid. Sealt
olla kaevamistel pärimuste järgi peale luude ka helmeid
leitud. Matmispaikadena
Nõmmkülas teatakse veel Sõo mäge ja
Kalmemäge Seaninast lõuna pool, aga millise
aja matustega võib tegemist olla, on selgusetu.
Peaks
ehk tähelepanu
juhtima huvitavale seigale, et Kase
Vassili Pallase jutt Seanina Kalmemäe luudest
(Evald Küla meenutuses) on üllatavalt sarnane Sulev Äkke
kuuldud Pädaste meeste
jutuga seal Kanekülast leitud luude kohta, mida mõlemal
juhul olla mehed
oma reieluudega võrrelnud ja järeldusele tulnud, et
väga suurte (pikkade)
meestega pidi tegemist olema! Nii ei ole sugugi selge, et nende
matmispaikade
puhul katkuaegsete matustega tegemist on, mis esialgu ehk kõige
tõepärasem
tunduks.
Pallasma küla
hakkab alles 18. sajandi dokumentides esinema ja sellest ajast
räägitakse
kolmest Pallasma põlistalust, aga peab rõhutama, et Tüü
talu asus
1860-ndate aastateni praeguse Mõisküla territooriumil
(Vaadumast Pallasma
poole) ja rootsiaegseis dokumentides oligi see hiljemalt orduaegne
põlistalu Siljawellia
küla alla arvatud. Seetõttu on nn. Vana-Tüü
talust rohkem Mõisaküla loos juttu
ja käesolevas jätkame Tüü lugu sellest ajast, kui
see Matsi Mart Pallase
valdusse jäi ja oma praegusele kohale Pallasma kõige
põhja-poolsemaks taluks
“kolis”. Selle juures on oluline tähele panna, et nn.
reguleerimisaegsel kaardil
(EAA.2072.3-2.358) on tegelikult juba praeguse Tüü kohal
samuti talu kujutatud
(nr.5), mille peremeheks registris Pallasma Michel!
Nähtavasti peab
edaspidi täpsemalt tutvustatav Jaani peremees Mihkel olema omale
poja Jaani
peremeheks saades veel oma majapidamise rajanud, kuigi arvestustaluna
see
hingeloendites ei kajastu!
Vahetult peale
katku on 1713.a Pallasmal koormisi kandmas Pallasma Jürgna
Ahd
kolme tööealise mehe ja ühe naisega talus – peale
selle üks vana naine ja üks
tüdruklaps peres. Kas seda lugeda rohkem pärastise Matsi
või Jaani eelkäijaks,
jääb üsna vaieldavaks, kuid esimeses adramaa-revisjonis
1731. aastal kandsid
Tamse mõisale koormisi juba mõlemad rootsiaegsed Pallasma
talud: Pallasma
Ahd (pärastine Jaani) ja Pallasma Jürgen
(pärastine Matsi)
– kummalgi kaks tööealist meest ning üks naine
perre märgitud. Siitpeale
hakkame kahe põlistalu käekäiku juba eraldi
jälgima ja alles Matsi
(hingeloendite Pallasma b) järel teeme juttu ka
Tüü talust, mida
hingeloendid talu selleaegse asukoha järgi esimesena
(Mõisaküla Vaaduma järel),
aga juba Pallasma küla alla arvatuna nimetavad.
Pallasmad ei
puudutanud otseselt 18.s lõpu nn. mõisapiiride
reguleerimised, kuigi
mõisasiseseid peremeeste vahetusi tuli siingi ette. Küla
jäi mõisamajanduse
lõpuni Tamse mõisa ja 19.s Tamse kogukonna külaks.
Tamse valla kohtumaja oli
19.s teisel poolel Tamse Sepal kuni mõisavaldade
likvideerimiseni 1891. aastal.
Edasi kuulus Pallasma Muhu-Suure valla koosseisu ja 20.s algul peeti
siinset
kolme talu veel ühtedeks Muhu jõukamateks. Kindlasti oli
sellele aluse pannud
eriti 19.s teisel poolel “moodi läinud” salapiirituse
vedu, kus Pallasma mehed
(nii Jaani Armased kui Matsi ja Tüü Pallased) ühed
tuntumad “tegijad” olid.
Peale selle on Pallasma mehed olnud ettevõtlikud kalamehed ning
uute
püügiviiside juurutajad. Sellega seoses võiks
soovitada Tüü Ruudi (Rafael)
Pallase mälestusi lugeda, mis tema laste loal
veebikataloogis on
kõigile kättesaadavaks tehtud.
20. sajandi
algul jagati Jaani põlistalu noorelt surnud Andruse
pärimisõigusliku poja
Mihkli ja tema onu Madise vahel pooleks, kuid ühtlasi algas
siitpeale ka talu
allakäik. Selle
üheks “märgilise tähendusega”
sündmuseks on ehk see, kuidas Jaani
mehed 1912. aastal olla oma kullavarud Riiga “kasusid
kandma” viinud, kus juudi
pankur need oma seifi korjas, lausudes, et “siit ei pea need enam
mitte välja
minema!” Kust võisid Madis ja noor Mihkel teada, et nende
vastu saadud paberid
juba mõne aasta pärast väärtusetuks
“pahnaks” osutuvad! Ometi oli Mihkli isa –
Andrus Juri poeg 21.
eluaastast kuni oma varase surmani 1891.a kõik oma kulud ja
väljaminekud
hoolikalt vihikusse üles tähendanud. Seda vihikut hoiab
Andruse venna Madise
“õigusjärglane” – Konta Aadu pojapoeg
Evald Küla nüüd suure pieteeditundega
alles ja ehk saab selle sisu kunagi ka laiemalt tutvustada. Peale
selleaegse
heal järjel talu üldiste väljamimekute (näiteks
1888.a on Andruse rahaline
väljaminek olnud 43 rubla ja 44 kopikat) saame siit hea pildi
selleaegsete talu
vajaduste kohta alates raua- ja riidekraamist ning saapa nahkadest ja
lõpetades
tökati, värnitsa ja muu taolisega.
20. sajandil
“said otsa” ka Matsi Pallased ja nüüdseks on
põlistest Pallasma inimestest
jäänud vaid Pallased Tüül, mille Juri/Jegor Pallas
ainsa Pallasma taluna juba
raharendi algusaegadel Tamse mõisalt 800 rubla eest
päriseks ostis (samal ajal
seisis Jaani Andrus Armasel tema oma vihiku andmeil Tallinna pangas 300
rubla
intressi peal!).
Kui viimasest
hingeloendist 1858. aastal võime kokku lugeda Pallasma kolme
talu 66 hinge (39
meest ja 27 naist), siis 1959.a rahvaloenduse ajal oli Pallasma
seitsmes peres
kirja pandud vaid 29 inimest (12 mees- ja 17 naissoost). Millised need
arvud
täna on, oskavad Pallasma inimesed ise paremini kokku lugeda, kuid
siinjuures
tasub ka meenutada, et 1713.a Güldenstubbe protokollis leiame vaid
6 Pallasma
hinge ja 20. sajandi “katk” ehk ei olegi külale nii
hukatuslik olnud, kui
Põhjasõja-järgne.
1.
JAANI (JAANI-MIHKLI)
Olgu kõigepealt
veel kord rõhutatud, et jutt on katkujärgse Pallasma
Ahd’u
talust, mida algul rootsiaegse Matsi
“õigusjärglaseks” arvasime ja mis
hilisemates hingeloendites Pallasma a nime kandis. Et
20.
sajandil hakati Jaaniks selle põlistalu uut osa nimetama ja
pärimisõiguslikule
Mihkel Armasele jäänud põhitalu sai Mihkli nime, on
mõneti eksitav ja segadust
tekitav, sest läbi 19. sajandi on (omas külas) talu ikka Jaani
nime
kandnud, mis sellele 18./19. sajandivahetuse peremehest jäi. Samas
on see
segadus mõneti müstiline kordus samasugusele segadusele
eespool nimetatud
reguleerimisaegsel kaardil, kus praeguse Tüü
kohal (!) oleva talu nr.5 “peremeest” nimetatakse Pallasma
Michel,
sel ajal kui Jaanil (nr.3) oli juba peremeheks vana Mihkli poeg Jaen
Armas, kuid
püüame asjadest järjekorras rääkida…
Kõik 18.s
adramaa-revisjonid (kaasa arvatud viimane 1756. aastal) nimetavad
vaadeldava
Pallasma talu peremeest Aaduks, aga kas sama Ahd ka 1713.a
protokollis
koormisi kandis, jääb ebaselgeks ja pisut ka
vähe-usutavaks. Vana meest talus
märgib 1744.a revisjon, aga Aadu p. Juri (~1736–1806) on alles
1760-ndatel hakanud koormisi kandma. Paraku leiame säilinud
kiriku-meetrikates
vaid Aadu naise Ingli surmaaja 1761. aastal. Tema ja Aadu lasteks
oleme arvanud
peale poja Juri veel kaks tütart: Riste sai Tupenurme
Vanaga-Jaanile
(Keskpõldude esiema) ja Eed Vanamõisa Simmule (Simmode
esiema) mehele, aga
muidugi võis neil ka vend Aad olla, kes sajandi keskel
enne Jurit ehk
mõne aja on peremeheks olnud ja noorelt surnud?!
Nimetatud Juri
Aadu poeg on 1770-ndatel mingil põhjusel vabadikuks arvatud ja
esimestes
hingeloendites on talus peremeheks Tamse kupja, Põitse Mardi
poja Mihkli poeg Mihkel
(~1739-99; surmaaega meetrikas ei ole, kuid 1811.a loend väidab ta
1799.a
surnud!), kelle järglased said priinime ARMAS. Märgime, et
sama priinime said
ka koduväina Külasema Leemetil peremeheks olnud Mihkli
noorema venna Kerstiku
järglased (vähemalt pärastine Külasema vabadik Juri
Kerstiku poeg (1770–1840);
kaks nooremat venda võeti nekrutiteks) – ju siis need
kupja Mihkli järglased
hilisemale Tamse rentnikule nõnda armsad olid! Samuti peaks
lisama, et
vabadikuks jäänud Juri Aadu pojast jäid Külasema
Mardi Ingliga kolm tütart ja
kaks poega (kaks vanemat tütart surid väikestena). Juri vanem
poeg Toomas sai Nõmmküla
Uietalul peremeheks ja tema on Nõmmküla loos
tutvustatavate SUUde esiisa;
teine vend Tõnis jäi Tamse mõisa vabadikuks ja tema
järglased (samuti Nõmmküla
loos lähemalt tutvustatud) kandsid hiljem perekonnanime VAHT.
Põitse Mardi
pojapojal Mihklil oli Kõinastust võetud naise Lutsiga
kolm poega ja neli
tütart. Esimene poeg Jaen Armas (1776–1849) abiellus
1800.a Igaküla
Oeldu Mardi tütre Rõõdaga ja umbes sel ajal
kinnitati nähtavasti ka talu
peremeheks. Teine poeg Mihkel (s.1782) on 1803.a nekrutiks
võetud, kuid
märgime, et tema võib olla see salapärane
reguleerimiskaardi nr.5 “peremees”
pärastise Tüü kohal, mille ehk vana Mihkel oma teisele
pojale oli
“organiseerinud”, kuid mis n.ö. arvestustaluna
üheski hingeloendis ei esine!
Vana Mihkli kolmas poeg Mats (1786–1853) oli 1826.a loendis
mõisarahva kirjas
(ka Tamse kubjas). Temast jäi peale viie tütre Külasema
Jaagu Marega ainus poeg
Mihkel Armas (1815-69), kes sajandi keskel omale Saadu
vabadikukoha
ehitas. Peale selle on teada kupja Matsi vallaslapsed:
Tähve Paat
Kallaste Pärdi Eeduga ja 3-aastaselt surnud Mare Põitse
Nakitse Ingliga.
Talule nime jätnud Jaen Armasel oli oma
Igakülast võetud Rõõdaga neli poega ja neli
tütart. Vanem tütar Ingel ja kaks
Mihkliks ristitud poega surid väikestena, aga kaks poega ja kolm
tütart jõudsid
abieluni. Vanem poeg Tähve Armas (1801-41) suri varases keskeas,
jõudmata isa
järel peremeheks olla, kuid tal sündisid Hellama Tölbi
Tõnise tütre Kadriga
(1807-61) seitse poega ja kolm tütart ning esimene poeg Juri/Jegor Armas
on juba 20-aastaselt naise võtnud ning viimases hingeloendis ka
peremeheks kinnitatud. Tähve noorem vend Jaen/Ivan Armas (1814-89)
jäi talus
sulaseks ja tema ainus poeg Mihail Armas (1849–1935) sai omale
Rannakülas Keanu
latsikoha, kus nähtavasti sulane Jaangi suri (vt. Tamse ajalugu
lk.64).
Tähve ja Tölbi Kadri kümnest lapsest
jõudsid neli poega ja kaks tütart abieluni; esimene ja
viimane poeg ning
eelviimane tütar Mare surid väikestena, aga 1839.a
sündinud Jaen/Ivan
Armas jäi vallaliseks sulaseks talus. Vanem poeg Juri, nagu
öeldud, sai 1850-ndatel nooreks Jaani peremeheks
ja neli nooremat venda
olid viimases loendis samuti talus kirjas, kusjuures kolmas vend Madis/Matvei
Armas (s.1834) on ennast nekrutikohustuseks vabaks ostnud. Teda
mäletatakse Koda
Madisena, kes omale Pallasma ja Nõmmküla vahel (vastu
Sõo maid) Uielu
vabadikukoha ehitas. Sellest on Nõmmküla loos pisut
rohkem juttu. 20.s
alguse koguduse-nimekirja järgi paistab Uielul elanud ka Madise
vallaliseks
jäänud noorem vend, juba nimetatud Jaen/Ivan Armas; Madise
ainus üles kasvanud tütar Maria sai
Külasema Jaagu Mihail Vapperi naiseks ja Nõmmküla Insu
perenaiseks.
Väidetavalt on neli Pallasma meest
ühe Meemeli reisi ajal (1870-ndatel) uppunud. Kaks neist olid
Jaani Juri nooremad vennad, 1832.a sündinud Mihkel
ja 10 aastat noorem Andrus (s.1842), kellede lesed veel 20.s alguse
nimekirjas Jaanil
olid ja keda Tüü Mart Pallas olla joomase peaga aeg-ajalt
kimbutamas käinud.
Mihklist ei jäänudki järglasi; Andrusel kasvas üles
ainus tütar. 1876.a sündinud Kristina.
Juri Armasel oli Päelda Juri Ingliga
(Peegel) viis tütart ja kaks poega. Vanem poeg Andrei (1859-91)
uppus jällegi
noore mehena kevadise kalapüügi ajal Kallaste all ja Linnuse
Salu-Jaani Kadriga
(Ling) jäid kolm tütart ning ainus poeg Mihail Armas (1884–1940).
Kruntimisandmetes oli Pallasma suurim
(44,77 ha) talu Jegor Armase pärandustombuna kirjas, kuid Mihkli
nime
saanud. Vana Juri noorem poeg Maksim Armas (1866–1926)
jättis n.ö
talupõhja pärimisõiguslikule vennapojale Mihklile ja
ehitas oma osakule
osatalu, millele miskipärast vana Jaani talunimi jäi.
Viimases
koguduse-nimekirjas märgitakse esikohal Madise pooltalu Jaani-Madise
nimega ja vennapoja Mihkli pooltalu (sisuliselt endine Jaani) kannab
siin Jaani-Mihkli
nime, kus olid kirjas vaid vallalisteks jäänud Mihail Armas
oma õe Kristinaga
(s.1887).
1959.a olid Jaanil õed Armased –
71-aastane Kristina ja 66-aastane Ruudu. Peale nende surma jäi
koht sootuks
tühjaks ning siia asus Tallinnast mandri mees Endel Leht
oma naise
Lainega. Aktiivse mehena on ta suure osa kunagise Jaani talu maid
nüüdseks
erastanud, poegadega taluasemele uusi hooneid ehitanud ja oma tegevust
koguni
merre laiendanud, kus Lepana ja Tammiski vahele on muljetavaldav muul
rajatud.
Mis siin vanal taluasemel järgmiste põlvkondade ajal hakkab
edasi juhtuma,
oleks mõneti huvitav jälgida…
JAANI-MADISE
Kasutame siinkohal Jaani põlistalust
tekkinud Juri Armase noorema poja Maksim Armase (1866–1926)
pooltalu puhul koguduse-nimekirjas esinevat nime, kuigi seda ka
lihtsalt
Jaaniks on kutsutud. Madis abiellus 1899. aastal Linnuse Uieniidi
Tõnu tütre
Kadriga (Ling) ja ehitas vennapojale jäänud sünnikohast
pisut lõuna pool oma
eluaseme. Madise ja Kadri sajandi algul sündinud kaks tütart
(Julia 1900. ja
Maria 1903.a) surid noores eas vallalistena – esimene 23- ja
teine
17-aastasena. Kasulapseks võeti Kadri vennatütar Ruudu
Mihaili t. Ling, kellele
tuli koduväiks Rebaski Konta Aadu noorem poeg Ivan Küla (1894–1950).
Peale selle on viimase kogudusekirja järgi Madise talus olnud tema
vanem õde,
noorelt surnud Põitse Ügeli Seiu lesk Elena (sünd. Armas; 1855).
Ivan ja Ruudu Küladel sündisid kaks
tütart ning 1933.a poeg Evald, kes kolhoosikorra tulles Tallinna asus.
1959.a
loenduslehel olid Jaani elanikeks Ivani lesk Ruudu tütre Heljuga
(sel ajal on
nii Mihkli Armaste kui Jaani Külade elupaiku ühtviisi Jaaniks
nimetatud!).
Hiljem ehitas Evald Küla omale Jaani õue veel oma maja, kus
ta uuel aastatuhandel oma
teise naisega pensionipõlve peab ja üleaedse Lehe-vanaga
“Andrest-Pearut
mängib”.
Saadu ja
Ellumäe
Käsitleme siin ühe
“suitsuna” Pallasma
üht vanimat vabadikukohta, mille paistab 19.s keskel rajanud Tamse
mõisa kupja
Mats Armase (1786–1853) poeg Mihkel Armas.
Selle juures jääb
ebaselgeks, mis sai kupja Matsi 1803.a nekrutiks võetud venna
Mihkli arvatavast
1800.a kaardil kujutatud eluasemest praeguse Tüü kohal?
Võimalik, et see
noorema venna, kupja Matsi eluasemeks jäi, kus tema viis
tütart ning poeg
Mihkel sündisid ja Mihkel omale Saadu koha alles siis pidi
ehitama, kui Matsi
Mart Pallas Tüü peremeheks pandi ning talu oma praegusele
kohale kolis.
Saadu Mihkel Armasel sündisid kahe
naisega kuus poega ja kuus tütart. Esimese abielu viis last
Kõinastust võetud
Ingliga võisid isegi praeguse Tüü taluasemel
sündinud olla. Ingel suri
38-aastaselt 1853. aastal ja samal aastal võttis Mihkel Nautses
leseks jäänud Koguva
Käspri peretütre Mare teiseks naiseks, kellega veel seitse
last sündisid.
Hiljemalt 1860-ndatel on Mihkel omale Saadu koha ehitanud, sest sellest
ajast
hakkavad ka luteri meetrikad teda Saadu
Mihkliks nimetama, aga tema arvuka järglaskonna edasist
käekäiku on veel
Rebaski loos käsitletud. Esimene poeg Madis (s.1846 esimesest
abielust) on
1868.a laulatatud luteri kirikus Eed Lemberiga Kõinastust, kuid
juba 1874.a sai
see Eed lesena uuesti Koguva Käspri Mihkli naiseks. Mis Madisest
sai, ei ole päris selge, aga paistab, et temagi Klaipeda
(Meemeli) suus 1874.a Neptuni ohvriks jäi. Teine esimese
abielu poeg Jaen/Ivan Armas
(1849-77) on Rebaski Saadu-Uielul
(hiljem Tuule-Saadu) olnud, kuid temast jäi ainus poeg Matvei Armas (s.1877),
kes Helve Saartoki andmeil vahepeal päris tühjaks
jäänud Saadu kohal omale esimese ilmasõja
ajal või järel uue maja tegi, mida Ellumäe nimega
mäletatakse. Veel on teada on, et Saadu
Mihkli teise abielu kolmas poeg Tähve/Timofei Armas on
Mõisakülas Vaaduma põllu
serva Kaldamäe koha ehitanud, kust pere hiljem Virtsu asus ja koha
omandas Laasuga Madis Kolk (sellest on Mõisaküla loos
juttu). Väidetavalt
asusid Saadu Mihkli teise abielu vanema poja Juri/Georgi
(1857–1900) pere ning
1861.a sündinud teine poeg Mihkel perega sajandivahetusel
Kaug-Itta (Ussuuri). Noorim teise
abielu poeg Priidu (Feodor) Armas (1868–1933) teenis Vene-Jaapani
sõja ajal
mereväes ja soetas omale hiljem Viirakülas Mäla Ansule
asunud Kaarel Noore Orbuse
maja (vt. ka
Viiraküla lugu).
Viimastes kogudusekirjades märgitakse
Pallasmaal Ellumäe vabadikukohta, kus kirjas kaks leske –
nähtavasti Saadu-Uielu
Ivan Armase lesk Maria Matvei t. (NB! temale kogudusekirjas omistatud
sünniaeg paistab ekslik olevat!) ja tema
minija, Kallaste Saadult pärit Maria Timofei t. (sünd. Nukk) oma vallaspoja,
1916.a sõndinud Vassili
Armasega.
Kruntimisandmetes oli Pallasmaal Marie
Armase nimel väike 2,67-hektarine Saadu nimega kinnistatud
maaüksus. Ellumäe Vassel
põgenes viimase sõja ajal Rootsi ja peale sõda
asus Ellumäele Nõmmkülas Sadama
saunas ning hiljem Sepa-Saadul elanud Uieaa Andruse poeg Aleksander Tammik
(s.1912) oma perega. 1959.a olid Ellumäel Aleksander oma naise
Ksenia (sündinud
Osa Kapi Pihlalt) ja kolme lapsega: pojad Ivo ja Heldur ning äsja
sündinud
tütar Ingrid. Hiljem asus pere Külasema Ennule
(Kasevälja ehk Kasevilu) ja nüüdseks ei ole Ellumäe
eluasemest enam nähtavaid jälgi, kuid see paik
vääriks
mingi kohaliku kaitse alla võtmist, kuni siin teada oleva vana
matmispaiga suhtes midagi
välja selgitatakse.
2. MATSI
Nagu eespool väidetud, võib teise
Pallasma põlistalu (viimastes hingeloendites Pallasma b)
eelkäijaks arvata rootsiaegset Pallasme Simmo talu (tollasel
kaardil
nr.5), kus esimeses adramaa-revisjonis 1731.a oli peremeheks Pallasma
Jürgen. Jürgen võis sel ajal ehk eakas mees olla, sest
1744.a revisjon
märgib peremehena juba Pallasma Jurna Thomas’t,
kuid ka selle
Toomase kohta ei sisalda säilinud kiriku-meetrikad veel midagi.
1750-ndatel on
peremeheks saanud Pallasma Laur
(~1715–1783) ja temal teame juba
Nautsest võetud Ingliga seitse tütart ning kaks poega
sündinud. Kaks tütart on
vallalistena surnud, kuid viis tütart, samuti pojad Mart ja Jaen
jõudsid abieluni. Lauri teisele tütrele
Inglile tuli 1784.a Kõinastust koduväiks Mats Hansu poeg (~1755–1829),
kes 1795.a loendis oli ka talus peremeheks kinnitatud. Lauri tütar
Ingel suri
noorelt (temast jäi ainus tütar Kadri) ja Mats on 1791.a
laulatatud Ingli
noorema õe, Lauri neljanda tütre Eeduga, kellega
sündisid tütar Ingel ja neli
poega. Matsi järglased said toponüümilise priinime
KEINAST ja kuigi sellest
Matsist jäi hilisem Pallasma talunimi, ei
jäänud Keinastid Pallasmal peremeesteks. Matsi ja Eedu vanem
poeg Jaen võeti nekrutiks; kaks nooremat venda surid lapseeas,
ning Matsile sulaseks
jäänud Juri Keinasti (1798 – 1854) pojad Jaen
(s.1823) ja Mihkel (s.1828) viidi sajandi keskel Külasema
Kingissepale,
kus vanem vend Jaen Keinast peremeheks kinnitati. Nii saab Keinastite
lugu
Külasema loos edasi jälgida.
Veel väimees Matsi eluajal on 1826.a
loendis peremeheks kinnitatud kunagise peremehe Lauri noorem poeg Jaen Pallas
(1778–1861), kuid et tal oli ainus tütar Ingel sündinud
(sai Külasema
Mäe-Tooma Madise naiseks), on 1830. aastast peremeheks kinnitatud
Lauri vanema
poja Mardi teine poeg Juri/Jegor Pallas (1802-84). Siinjuures
peaks lisama, et Mardi esimene poeg, 1799.a sündinud
Mihkel oli 1826.a loendi järgi
Tamse mõisas kutsariks ja hingeloendid märgivad ka tema
kahte poega (Karl ja
Jaen) ning tütart Mari, aga muhu meetrikates ei ole ei Mihkli
laulatust ega
laste sünde kirjas. Viimases loendis on Mihkel surnuks
märgitud, kuid meetrika
seda jällegi ei kinnita; noorem poeg Jaen
on viimase loendi järgi “ära karanud”
(verschollen), aga mis Karlist ja
Marist sai, jääbki teadmata. Ühtedel andmetel on Mihkel
Riiga asunud, kuigi viimane
hingeloend tema peret ikka Tamse mõisas ja Pallasmal märgib
(pealegi Matsil
esikohal) ja loendi lõppu lisatud nn. veränderungen’ites vaid
“ära
karanud” Jaani nimi esineb, siis ei oska siinkohal muud arvata,
kui et Mihkli
naine võis tõesti Riiast võetud olla ja
küllap tema lapsedki hiljem Riiga
asusid.
Vana Mardi kolmas poeg Tähve Pallas
oli talus sulaseks. Tal kasvas üles ainus poeg Madis/Matvei Pallas
(1835-79), kellel Mäla Jaani-Andruse Ingliga küll kolm poega
ja kuus tütart
sündisid, aga abieluni jõudsid vaid kaks tütart ja
noorem poeg Matvei. Viimane
omandas 20.s algul Kallaste ja Nõmmküla vahel
Kätraniidi vabadikukoha.
Vana Mardi noorim poeg Mart Pallas (s.1820) sai aga edasises jutuks
tuleva Tüü
talu peremeheks.
Juri/Jegor Pallasel oli Külasema Jaagu
Kadriga (Vapper) kaks tütart ja kaks poega, kes kõik
abiellusid. Vanem poeg Mihkel/Mihail
Pallas (1832–1901) oli sajandi viimasel veerandil
Matsil peremeheks; teine
vend Tähve/Timofei Pallas (1836-75) suri varases eas Matsil, kuid
tema poeg
Ivan Pallas ehitas omale sajandi lõpul Kase (ka Kasevälja)
vabadikukoha.
Mihkel oli 1854. aastal Mäla Mihkli
Ristega (Ristkok) abiellunud ja sündisid 11 last. Seitsmest
tütrest neli said
mehele, aga neljast pojast jõudis abieluni vaid teine poeg Feodor
(Riidu) Pallas, kes 1891.a Igaküla Neo-Jaani Elena
Vapperiga
abiellus ning 20. sajandi Matsi peremees oli. Riidu kaks venda (Maksim
ja Mihail) surid
lastena, aga noorem vend, 1877.a sündinud Timofei paistab
jällegi kuskil uppunud.
42,74-hektarine Matsi talu oli
kruntimisandmetes Feodor Pallase nimel. Neil oli Leenaga viis
tütart ja ainus
poeg Georgi Pallas (s.1900), kes 1944.a sügisel perega (naine,
kaks poega ja kolm
tütart) Rootsi põgenes. Märgime, et Georgi Pallase
pere jõudis hiljem Rootsist
Kanadasse ja kuuldavasti on Pallased seal hiljaaegu suguvõsa
kokkutulekut
pidanud, kus 100 inimest olla osalenud! Nii on üks Pallaste oks
vahtralehe-maal väga
edukalt juurdunud.
Riidu vanemad tütred said üksteise järel
mehele; nooremale tütrele Akilinale tuli Hellama Peedu Vassili Roi
koduväiks ning 1959.a loenduslehel olid
Vassel ja Liina kaks Matsi elanikku. Nende abielu
oli lastetu ja koha päris 1990-ndatel Vassili Roi vennatütar
Leida Roi (abielus
Tänak), kelle suvekoduks kunagine põlistalu sellega sai.
Kase ehk Kasevälja
Pallasma Matsi teisel sulasel
Tähvel (1836-75) oli Raugi Jaanilt võetud naise Marega
(Vaher) kaks poega ja
neli tütart. Esimesed lapsed (poeg ja tütar) surid
väikestena, ning 1880-ndate
koguduse-nimekirjas oli Matsil Tähve lesk Mare oma poja Ivani ja
kolme tütrega
(Elena, Maria ja Raissa). Ivan Pallas
(s.1865) on sajandivahetusel peale
kroonu-teenistust Levalõpma Tooma Ristega (Veskimeister)
abiellunud ning omale
Kase vabadikukoha ehitanud. Koguduse-kirjades kohtame Ivani ja Kristina
ainsat
poega, 1905.a sündinud Vassilit. Kruntimis-andmetes oli vana Ivan
Pallase nimel 2,91-hektarine popsikoht. Vasseli põhitegevuseks
sai kalapüük.
Vassili Pallas abiellus 1931. aastal Pendu Ivani
vanema tütre Juuliaga (Keinast)
ja sündisid tütred Aino, Heljo ja Helga. Juula suri noorelt
ja tütred kasvatas
üles vanaema Riste. 1941.a mobiliseeriti Vassel Punaarmeesse, kust
ta saksa
poolele üle tulnuna 1942.a algul Muhusse pääses ja siit
põgeneti koos Ellumäe
Vasseli ja Korja poistega (selleks ajaks Tamse Sepale asunud Madis ja
Riina
Kolkade pojad Vaali ja Paul, samuti Punaarmeest deserteerunud) 22.
jaanuaril
Rootsi.
Peale sõda, kui Rootsi riik Nõukogude
Liidu nõudmisel sõjapõgenikke välja andis,
tuli Kase Vassel Rootsist tagasi,
töötas nn. riigi-kalurina ja hiljem kolhoosis kalamehena. Ta
võttis teiseks
naiseks Laasuga suilise, Rebaski Uie-Mardi Siida (Drosiida
Poleühtid-Pärna,
s.1918), kellega sündisid tütar Laine ja poeg Lembit. 1959.a
loenduslehel olid
Kasel Vassel ja Drosiida oma 7-aastase tütre Laine ja 5-aastase
poja Lembituga.
Lembit Pallas lõpetas Tartu Ülikooli ja jäi TPI
matemaatika-õppejõuna Tallinna
tööle; vanem õde Laine jäi Kasele ja üritas
siin kolhoosikorra lagunedes hakata
talu pidama. Tal sündis kokku seitse last (peale esimese abielu
purunemist
tütre ja kahe pojaga jäädes veel kolm tütart ja
poeg). 21. sajandil sai Kase
peremeheks Laine teine poeg, valla ehitusnõunik Indrek
Võeras, kes ka
Lembit Pallase alustatud uue maja Kase õues lõpuni valmis
ehitas.
Tamme
Matsiga seoses
peaks veel nimetama Matsi
Leida (Hellama Peedu Leida Tänak-Roi) maja, mille ta Lepana tee
äärde oma Tamme
kinnistule laskis ehitada. Et ka Matsi põlistalu
nüüdseks vaid suvekoduks on
jäänud, ei saa Tamme kohta küll veel
“püsivaks suitsuks” arvata, kuid ühe uue
Pallasma elupaiga “märk on maha pandud”.
3. TÜÜ
20. sajandil on Tüüd ikka kolmandaks
Pallasma põlistaluks peetud, kuid, nagu eespool öeldud,
saame sellest talust külas
rääkida alles 1860-ndatest aastatest, kui
Mõisaküla loos lähemalt tutvustatud
Vana-Tüü talu võlgadesse sattus,
taluhooned maha põlesid ja senised peremehed
Mägid vabadikeks jäid. Uueks arvestustalu peremeheks pani
Tamse rentnik Matsi
peremehe Juri noorema venna, Mart(in) Mardi poeg Pallase. Mart
oli 1841.a abiellunud Külasema Jaagu (Aadu-Juri) Ingel Vapperiga
ja neil oli
kolm poega ning kaks tütart. Esimene poeg Jaen Pallas (1844-69)
abiellus Jaani
Tähve tütre Riste/Irina Armasega ja sündisid kolm poega,
aga Jaen suri noorelt
ja aastaselt suri ka tema esimene poeg Matvei. Kaks nooremat venda
– Ivan ja Mihail ei saanud
kumbki Tüü peremeheks ja neist räägime hiljem veel
Lepana rannasauna
asukatena. Ka vana Mardi noorem poeg Matvei (1853-61) suri lapseeas ja
pärimisõigus läks keskmisele pojale Georgi Pallas (1849–1911), kes
19-aastaselt Külasema Leemeti Tooma tütre Maria Vapperiga
abiellus.
1869.a suri Mardi esimene naine Ingel ja
järgmisel aastal võttis Mart Paenase Matsi Andruse lese,
Kõinastust pärit Riste
(sünd. Kohal) teiseks naiseks, aga lapsi neil rohkem ei olnud.
Selleks ajaks
oli nähtavasti Tüü talu kunagise Jaani Mihkli poja,
kupja Mats Armase eluaseme
kohal välja ehitatud, aga millal noorperemees Juri oma
õigustesse astus, ei ole
dokumentaalselt selge.
Juril ja Marel sündis neli poega ja neli
tütart. Juri oli edukas salakauba vedaja ja olla oma tammest
jahtlaevaga 29
reisi Saksamaale teinud. Viimase reisi ajal (1895.a paiku) olid
konkurendid
piirivalvet hoiatanud, millal Jurit Tüü niidi all on maale
oodata ja 30 ankrut
piiritust konfiskeeriti ning Juri pidi kopsaka trahvi maksma. Selleks
ajaks oli
Juril Tüü talu 800 rubla eest juba välja ostetud ja ta
jõudis ka oma
sissekukkumise kinni maksta.
Juri kaks poega – Timofei (Timotheus) ja
Mihail said Kuressaares koolmeistri hariduse ja olid uue sajandi algul
Muhus
kooliõpetajateks. Tähve (1871–1966) ostis
sajandivahetusel Kaug-Itta
rännanud Rebaski Mulgu Kõvameestelt
(Vaaduma Juri pere) Mulgu latsikoha, millest “Tamse
ajaloos” lähemalt
räägitakse; noorem vend Mihail (1878–1962) oli veel
viimase saksa okupatsiooni
ajal Tamsel kooliõpetajaks ja tema kirjutatud on Tamse kooli
kroonika (vt.
“Tamse kooli ajalugu”, Tamse Külaselts, 2007). Juri
esimene poeg Feodor
Pallas (1870–1946) abiellus 1897. aastal Jaani Andruse
tütre Kristina
Armasega, kuid nende abielu oli lastetu. Tallu jäi ka kolmas
vend Matvei Pallas, kes
1904. aastal Korja Madise tütre Ekaterinaga (Kolk) abiellus.
Kruntimisel jäi
isa välja ostetud 41-hektarine talu Riidu ja Madise kaasomandisse.
Madisel ka Kadril sündisid kolm poega ja
kolm tütart. Vanem tütar Raissa sai Linnuse Uieniidi Mihkli
poja Villem Lingu
naiseks ja teine õde Olga Rootsivere Mihkli Ivan Heapostile
mehele; noorem õde
Ella asus hiljem Tallinna. Madise vanem poeg Augustin (s.1906)
nägi ära
nõukogude okupatsiooni “vägiteod” ja
põgenes sõja lõpul Rootsi; teine vend
Anton (s.1913) jäi viimasesse sõtta ning sõjast
tagasi jõudis noorim poeg,
1920.a sündinud Rafael (Rudolf) Pallas, kelle veebi-kataloogi
pandud mälestusi siinkohal soovitame lugeda.
1959.a olid Tüül Ruudi oma naise, Põitse
Saariku Andruse tütre Laine (Kõvamees), poja Atsi ja kahe
tütrega (Pilvi ja
Külli). Sel ajal elas ka veel 82-aastane Riidu lesk Kristina
(sünd. Armas).
Laine jäi lõpuks Tüü viimaseks koduhoidjaks ja
oma nooremate tütarde hooldatavaks.
Lepana
Lepana on üks ammuseid ja
Pallasmale
lähimaid püügikohti Tammiski ja Sõo sadama vahel,
kus olid võrgukuurid ja
rannasaun. Kui Tüü Juri talu välja ostis ja
peremeheks sai, on noorelt surnud vanema venna Jaani pojad, 1867.a sündinud Ivan ja kolm
aastat noorem Mihail Pallased Lepana rannasauna asunud. 100-aastaseks
elanud
Mihail sai hiljem koduväina Külasema Leemeti talu peremeheks
ja sellest on
juttu Külasema loos; Ivan Pallas asus oma perega Koda Madise
ehitatud
Uielule, millest Nõmmküla loos pisut juttu tehakse.
Sellest kõigest, mis Lepanal toimunud, on
parem lugeda Tüü Ruudi mälestustest ja küllap
leidub veel teisigi, kes seda
kuulduga omapoolselt täiendada võiksid. Nüüdseks
on Lepana rannamaja Ruudi
tütre Anu Pallase valduses.
Ladva
Kolhoosiajal asus Pallasmale
tagasi Mulgu
Tähve poeg Paul Pallas (s.1913). Ta oli mõnda aega
kolhoosi
“Põhjarannik” esimees ja ühe aja ka NSVL
Ülemnõukogu saadik. Ta ehitas omale
Pallasma kõige lõunapoolsema elumaja, mille Ladvaks
ristis. 1959. aastal oli
pere veel Rebaski Mulgul kirjas ja peale Pauli, tema naise Sinaida
(Saartok) ja
laste (tütar Anne ning poeg Igor) olid siis Mulgul veel 87-aastane
vana Tähve
oma 4 aastat noorema naise Elenaga (sünd. Läks).
Nüüdseks on Ladva koht jäänud
Kuressaares elava Pauli poja Igor Pallase suvekoduks.
Kännu
Samuti kolhoosiajal, veel
Saariku Andruse
eluajal tõi Tüü Ruudi oma naiseõe ja äia,
Vaaduma vabadike Kõvameeste elamise
Põitse-Mõisaküla piirilt – Saariku maja
endisele Tüü karjamaale ja see uus
Pallasma “suits” ristiti Kännuks. Meenutame, et
(Uue-)Saarikult olid pärit
peale Saarikule jäänud vanema venna Andruse veel Tikale
asunud õde Juula (Juta)
ja hiljem Külasema Maiel elanud noorem vend Anton Kõvamees.
Saariku ja Kännu Andruse noorem tütar
Hilja (s.1930; Tüü Laine õde) elas mõne aja
Rootsis; tema tütar Kertu abiellus
Nurme (Suuremõisa) Sildu Evlogi ja Kallaste Aru-Juri Olga poja
Jüri Tarvisega
ja pere asus Kännule.
Märgime, et Kännust üle Lepana tee
Nõmmküla poole jääb veel üks soomlase
suvekodu, mis seni Muhu kohtade andmikus
“arvele võtmata”, kuid mis (koos kadunud
Ellumäega) kaheteistmenda Pallasma
“suitsu” moodustaks.
Oksa
Pallasmale kolis kolhoosiajal ka
Nõmmküla
loos jutuks olnud Ränga Juula noorem poeg Vambola Vaht (s.1929) oma
perega ja ehitas Kasest küla poole vana tee äärde oma
maja. Ei ole selge, kas
Vambu teadis, et ta katkujärgse Pallasma
Aadu vabadikuks jäänud poja Juri sugupuu üks oks on, aga
Oksaks ta oma koha
ristis. 1959.a loenduslehel oli pere veel Nõmmküla
järgi Rängal kirjas: Vambola
oma naise Salme, kahe poja (Lembit ja Ülo) ning ema Juulaga.
Nüüdseks on koht
tühjaks jäänud, kuid pärijatest ei peaks Oksal
Vambu ja Salme kahe poja ning
kahe tütre näol puudust olema.
Kokkuvõtteks
võib tõdeda, et kunagisest
hajatalust on 400 aastaga tosinkonna suitsuga küla kujunenud, kus
tänase
seisuga vaid Saadu ja Ellumäe eluasemeid tuleb kadunuiks lugeda.
Õigupoolest
kuulusid üsna orgaaniliselt varem Pallasma juurde veel kolm Korja
kohta ja
tänaseni püsinud Ranna-Uielu vabadikukoht, aga et ka
tänane külapiir Tammiski
ranna ja Kiigari astangu endiselt Mõisaküla territooriumiks
jätab, on neist
kohtadest siiski Mõisaküla loos lähemalt juttu.
Suvi, 2005; täiendatud august, 2007.
Kallaste Kopli Ülo
Rehepapp
Tel. 657 2839
e-post: ylo@rehepapp.com
; papp@neti.ee