PALLASMA

Sarnaselt Aljavale ja praeguse Lepiku küla haja-asumitele (Korista-, Männiku- ja Lepiku-pered) on väike Pallasma küla ilmselt oma alguse saanud ainsast hajatalust. Küla nimi tundub alepõllunduse aegadest pärinevat, aga seni on selgusetu, kas selle lugu ka muinasaega ulatub. Jäägu onomastika filoloogide ja lingvistide pärusmaaks, kuid Muhuga seoses peaks märkima, et taani- ja rootsiajal esineb taolist nime (Pallasme, Palla(t)smeh) peale Tamse vakupiirkonna veel Lõetsa vakuses ja katkujärgsetes adramaa-revisjonides oli Lõetsas tervelt neli Pallasma lisanimega söötis arvestusüksust. Nendel ei paista Tamse-Nõmmküla kandiga peale nime mingit seost olevat. 1645.a maaraamatu Pallasme Hans 1,5 adramaaga oli aga üsna ilmselt Tamse põlisküla peremees enne Tamse mõisa rajamist. Tema tõenäolised järglased (Hannus ja Matz) leiame 1674.a aktis Külasemast, kuid 1645.a maaraamat märgib veel Tamse vakuse hajataluna (küladest eraldi) Pallasmeh Lemmedt’i poolt adramaad ja seda võib üsna kindlalt praeguse Pallasma kohal olnud ainsaks taluks pidada. Lisame, et 1674.a aktis esinesid veel peremehed: Pallasmeh Tönno Nõmmkülas ja Pallasme Jack Paenasel, kuid kas nad mõisa “jalgu jäänud” Tamse põliskülast või emb-kumb ehk Pallasma hajatalust pärinesid, jääb üsna selgusetuks.
Nimetatud De la Gardie aktis 1674. aastast on ilmsetel Leemeti järglastel (Pallasme Simo ja Pallasme Matz) juba kummalgi pool adramaad märgitud ja talud selleaegse Dorff Sillawellie (pärastine Mõisaküla) koosseisus kirjas, aga rootsiaja lõpu kaardil esinevad samad peremehed eraldi rubriigis Pallatze Gesinder Mõisaküla (sel ajal Dorff Sillawellia) ja Nõmmküla (Dorff Nemma) vahel.

Pealiskaudsel hindamisel tundub kaardil numbrit 5 kandnud Simo talu asuvat üsna praeguse Matsi kohal ja seda on siinkirjutaja kaardi kalibreerimisel isegi n.ö. reeperpunktina kasutanud. Selleaegse Matsi talu nr.6 jääb sellest pisut lõuna-edela poole ja pärastisest Jaani põlistalust ehk isegi pisut lõunasse. Kui Pallasma külaasemel hoolikad arheoloogilised uuringud korraldada, võiks selguda, et nüüdne Jaani (Jaani-Madise) ja Evald Küla uusehitis ehk kõige enam rootsiaegse Matsi taluasemel asuvad, aga siinkohal jääb see vaid spekulatsiooniks. Märgime, et arheoloogiliselt on nii Pallasma kui Nõmmküla piirkonnad täiesti uurimata, kuigi mõlemast on teada juhuslikel kaevamistel välja tulnud inimluid. Pallasmal peaks arheoloogidele peale külaaseme kindlasti huvi pakkuma Ellumäe piirkond, kus hiljem Saadu ja Ellumäe vabadikukohad olid. Sealt olla kaevamistel pärimuste järgi peale luude ka helmeid leitud. Matmispaikadena Nõmmkülas teatakse veel Sõo mäge ja Kalmemäge Seaninast lõuna pool, aga millise aja matustega võib tegemist olla, on selgusetu.

Peaks ehk tähelepanu juhtima huvitavale seigale, et Kase Vassili Pallase jutt Seanina Kalmemäe luudest (Evald Küla meenutuses) on üllatavalt sarnane Sulev Äkke kuuldud Pädaste meeste jutuga seal Kanekülast leitud luude kohta, mida mõlemal juhul olla mehed oma reieluudega võrrelnud ja järeldusele tulnud, et väga suurte (pikkade) meestega pidi tegemist olema! Nii ei ole sugugi selge, et nende matmispaikade puhul katkuaegsete matustega tegemist on, mis esialgu ehk kõige tõepärasem tunduks.

 1. JAANI (JAANI-MIHKLI)

Olgu kõigepealt veel kord rõhutatud, et jutt on katkujärgse Pallasma Ahd’u talust, mida algul rootsiaegse Matsi “õigusjärglaseks” arvasime ja mis hilisemates hingeloendites Pallasma a nime kandis. Et 20. sajandil hakati Jaaniks selle põlistalu uut osa nimetama ja pärimisõiguslikule Mihkel Armasele jäänud põhitalu sai Mihkli nime, on mõneti eksitav ja segadust tekitav, sest läbi 19. sajandi on (omas külas) talu ikka Jaani nime kandnud, mis sellele 18./19. sajandivahetuse peremehest jäi. Samas on see segadus mõneti müstiline kordus samasugusele segadusele eespool nimetatud reguleerimisaegsel kaardil, kus praeguse Tüü  kohal (!) oleva talu nr.5 “peremeest” nimetatakse Pallasma Michel, sel ajal kui Jaanil (nr.3) oli juba peremeheks vana Mihkli poeg Jaen Armas, kuid püüame asjadest järjekorras rääkida…
Kõik 18.s adramaa-revisjonid (kaasa arvatud viimane 1756. aastal) nimetavad vaadeldava Pallasma talu peremeest Aaduks, aga kas sama Ahd ka 1713.a protokollis koormisi kandis, jääb ebaselgeks ja pisut ka vähe-usutavaks. Vana meest talus märgib 1744.a revisjon, aga Aadu p. Juri (~1736–1806) on alles 1760-ndatel hakanud koormisi kandma. Paraku leiame säilinud kiriku-meetrikates vaid Aadu naise Ingli surmaaja 1761. aastal. Tema ja Aadu lasteks oleme arvanud peale poja Juri veel kaks tütart: Riste sai Tupenurme Vanaga-Jaanile (Keskpõldude esiema) ja Eed Vanamõisa Simmule (Simmode esiema) mehele, aga muidugi võis neil ka vend Aad olla, kes sajandi keskel enne Jurit ehk mõne aja on peremeheks olnud ja noorelt surnud?!
Nimetatud Juri Aadu poeg on 1770-ndatel mingil põhjusel vabadikuks arvatud ja esimestes hingeloendites on talus peremeheks Tamse kupja, Põitse Mardi poja Mihkli poeg Mihkel (~1739-99; surmaaega meetrikas ei ole, kuid 1811.a loend väidab ta 1799.a surnud!), kelle järglased said priinime ARMAS. Märgime, et sama priinime said ka koduväina Külasema Leemetil peremeheks olnud Mihkli noorema venna Kerstiku järglased (vähemalt pärastine Külasema vabadik Juri Kerstiku poeg (1770–1840); kaks nooremat venda võeti nekrutiteks) – ju siis need kupja Mihkli järglased hilisemale Tamse rentnikule nõnda armsad olid! Samuti peaks lisama, et vabadikuks jäänud Juri Aadu pojast jäid Külasema Mardi Ingliga kolm tütart ja kaks poega (kaks vanemat tütart surid väikestena). Juri vanem poeg Toomas sai Nõmmküla Uietalul peremeheks ja tema on Nõmmküla loos tutvustatavate SUUde esiisa; teine vend Tõnis jäi Tamse mõisa vabadikuks ja tema järglased (samuti Nõmmküla loos lähemalt tutvustatud) kandsid hiljem perekonnanime VAHT.
Põitse Mardi pojapojal Mihklil oli Kõinastust võetud naise Lutsiga kolm poega ja neli tütart. Esimene poeg Jaen Armas (1776–1849) abiellus 1800.a Igaküla Oeldu Mardi tütre Rõõdaga ja umbes sel ajal kinnitati nähtavasti ka talu peremeheks. Teine poeg Mihkel (s.1782) on 1803.a nekrutiks võetud, kuid märgime, et tema võib olla see salapärane reguleerimiskaardi nr.5 “peremees” pärastise Tüü kohal, mille ehk vana Mihkel oma teisele pojale oli “organiseerinud”, kuid mis n.ö. arvestustaluna üheski hingeloendis ei esine! Vana Mihkli kolmas poeg Mats (1786–1853) oli 1826.a loendis mõisarahva kirjas (ka Tamse kubjas). Temast jäi peale viie tütre Külasema Jaagu Marega ainus poeg Mihkel Armas (1815-69), kes sajandi keskel omale Saadu vabadikukoha ehitas. Peale selle on teada kupja Matsi vallaslapsed: Tähve Paat Kallaste Pärdi Eeduga ja 3-aastaselt surnud Mare Põitse Nakitse Ingliga.
Talule nime jätnud Jaen Armasel oli oma Igakülast võetud Rõõdaga neli poega ja neli tütart. Vanem tütar Ingel ja kaks Mihkliks ristitud poega surid väikestena, aga kaks poega ja kolm tütart jõudsid abieluni. Vanem poeg Tähve Armas (1801-41) suri varases keskeas, jõudmata isa järel peremeheks olla, kuid tal sündisid Hellama Tölbi Tõnise tütre Kadriga (1807-61) seitse poega ja kolm tütart ning esimene poeg Juri/Jegor Armas on juba 20-aastaselt naise võtnud ning viimases hingeloendis ka peremeheks kinnitatud. Tähve noorem vend Jaen/Ivan Armas (1814-89) jäi talus sulaseks ja tema ainus poeg Mihail Armas (1849–1935) sai omale Rannakülas Keanu latsikoha, kus nähtavasti sulane Jaangi suri (vt. Tamse ajalugu lk.64).
Tähve ja Tölbi Kadri kümnest lapsest jõudsid neli poega ja kaks tütart abieluni; esimene ja viimane poeg ning eelviimane tütar Mare surid väikestena, aga 1839.a sündinud Jaen/Ivan Armas jäi vallaliseks sulaseks talus. Vanem poeg Juri, nagu öeldud, sai 1850-ndatel nooreks Jaani peremeheks ja neli nooremat venda olid viimases loendis samuti talus kirjas, kusjuures kolmas vend Madis/Matvei Armas (s.1834) on ennast nekrutikohustuseks vabaks ostnud. Teda mäletatakse Koda Madisena, kes omale Pallasma ja Nõmmküla vahel (vastu Sõo maid) Uielu vabadikukoha ehitas. Sellest on Nõmmküla loos pisut rohkem juttu. 20.s alguse koguduse-nimekirja järgi paistab Uielul elanud ka Madise vallaliseks jäänud noorem vend, juba nimetatud Jaen/Ivan Armas; Madise ainus üles kasvanud tütar Maria sai Külasema Jaagu Mihail Vapperi naiseks ja Nõmmküla Insu perenaiseks.
Väidetavalt on neli Pallasma meest ühe Meemeli reisi ajal (1870-ndatel) uppunud. Kaks neist olid Jaani Juri nooremad vennad, 1832.a sündinud Mihkel ja 10 aastat noorem Andrus (s.1842), kellede lesed veel 20.s alguse nimekirjas Jaanil olid ja keda Tüü Mart Pallas olla joomase peaga aeg-ajalt kimbutamas käinud. Mihklist ei jäänudki järglasi; Andrusel kasvas üles ainus tütar. 1876.a sündinud Kristina.
Juri Armasel oli Päelda Juri Ingliga (Peegel) viis tütart ja kaks poega. Vanem poeg Andrei (1859-91) uppus jällegi noore mehena kevadise kalapüügi ajal Kallaste all ja Linnuse Salu-Jaani Kadriga (Ling) jäid kolm tütart ning ainus poeg Mihail Armas (1884–1940).
Kruntimisandmetes oli Pallasma suurim (44,77 ha) talu Jegor Armase pärandustombuna kirjas, kuid Mihkli nime saanud. Vana Juri noorem poeg Maksim Armas (1866–1926) jättis n.ö talupõhja pärimisõiguslikule vennapojale Mihklile ja ehitas oma osakule osatalu, millele miskipärast vana Jaani talunimi jäi. Viimases koguduse-nimekirjas märgitakse esikohal Madise pooltalu Jaani-Madise nimega ja vennapoja Mihkli pooltalu (sisuliselt endine Jaani) kannab siin Jaani-Mihkli nime, kus olid kirjas vaid vallalisteks jäänud Mihail Armas oma õe Kristinaga (s.1887).
1959.a olid Jaanil õed Armased – 71-aastane Kristina ja 66-aastane Ruudu. Peale nende surma jäi koht sootuks tühjaks ning siia asus Tallinnast mandri mees Endel Leht oma naise Lainega. Aktiivse mehena on ta suure osa kunagise Jaani talu maid nüüdseks erastanud, poegadega taluasemele uusi hooneid ehitanud ja oma tegevust koguni merre laiendanud, kus Lepana ja Tammiski vahele on muljetavaldav muul rajatud. Mis siin vanal taluasemel järgmiste põlvkondade ajal hakkab edasi juhtuma, oleks mõneti huvitav jälgida…

JAANI-MADISE

Kasutame siinkohal Jaani põlistalust tekkinud Juri Armase noorema poja Maksim Armase (1866–1926) pooltalu puhul koguduse-nimekirjas esinevat nime, kuigi seda ka lihtsalt Jaaniks on kutsutud. Madis abiellus 1899. aastal Linnuse Uieniidi Tõnu tütre Kadriga (Ling) ja ehitas vennapojale jäänud sünnikohast pisut lõuna pool oma eluaseme. Madise ja Kadri sajandi algul sündinud kaks tütart (Julia 1900. ja Maria 1903.a) surid noores eas vallalistena – esimene 23- ja teine 17-aastasena. Kasulapseks võeti Kadri vennatütar Ruudu Mihaili t. Ling, kellele tuli koduväiks Rebaski Konta Aadu noorem poeg Ivan Küla (1894–1950). Peale selle on viimase kogudusekirja järgi Madise talus olnud tema vanem õde, noorelt surnud Põitse Ügeli Seiu lesk Elena (sünd. Armas; 1855).
Ivan ja Ruudu Küladel sündisid kaks tütart ning 1933.a poeg Evald, kes kolhoosikorra tulles Tallinna asus. 1959.a loenduslehel olid Jaani elanikeks Ivani lesk Ruudu tütre Heljuga (sel ajal on nii Mihkli Armaste kui Jaani Külade elupaiku ühtviisi Jaaniks nimetatud!). Hiljem ehitas Evald Küla omale Jaani õue veel oma maja, kus ta uuel aastatuhandel oma teise naisega pensionipõlve peab ja üleaedse Lehe-vanaga “Andrest-Pearut mängib”.

Saadu ja Ellumäe

2. MATSI

Nagu eespool väidetud, võib teise Pallasma põlistalu (viimastes hingeloendites Pallasma b) eelkäijaks arvata rootsiaegset Pallasme Simmo talu (tollasel kaardil nr.5), kus esimeses adramaa-revisjonis 1731.a oli peremeheks Pallasma Jürgen. Jürgen võis sel ajal ehk eakas mees olla, sest 1744.a revisjon märgib peremehena juba Pallasma Jurna Thomas’t, kuid ka selle Toomase kohta ei sisalda säilinud kiriku-meetrikad veel midagi. 1750-ndatel on peremeheks saanud Pallasma Laur (~1715–1783) ja temal teame juba Nautsest võetud Ingliga seitse tütart ning kaks poega sündinud. Kaks tütart on vallalistena surnud, kuid viis tütart, samuti pojad Mart ja Jaen jõudsid abieluni. Lauri teisele tütrele Inglile tuli 1784.a Kõinastust koduväiks Mats Hansu poeg (~1755–1829), kes 1795.a loendis oli ka talus peremeheks kinnitatud. Lauri tütar Ingel suri noorelt (temast jäi ainus tütar Kadri) ja Mats on 1791.a laulatatud Ingli noorema õe, Lauri neljanda tütre Eeduga, kellega sündisid tütar Ingel ja neli poega. Matsi järglased said toponüümilise priinime KEINAST ja kuigi sellest Matsist jäi hilisem Pallasma talunimi, ei  jäänud Keinastid Pallasmal peremeesteks. Matsi ja Eedu vanem poeg Jaen võeti nekrutiks; kaks nooremat venda surid lapseeas, ning Matsile sulaseks jäänud Juri Keinasti (1798 – 1854) pojad Jaen (s.1823) ja Mihkel (s.1828) viidi sajandi keskel Külasema Kingissepale, kus vanem vend Jaen Keinast peremeheks kinnitati. Nii saab Keinastite lugu Külasema loos edasi jälgida.
Veel väimees Matsi eluajal on 1826.a loendis peremeheks kinnitatud kunagise peremehe Lauri noorem poeg Jaen Pallas (1778–1861), kuid et tal oli ainus tütar Ingel sündinud (sai Külasema Mäe-Tooma Madise naiseks), on 1830. aastast peremeheks kinnitatud Lauri vanema poja Mardi teine poeg Juri/Jegor Pallas (1802-84). Siinjuures peaks lisama, et Mardi esimene poeg, 1799.a sündinud Mihkel oli 1826.a loendi järgi Tamse mõisas kutsariks ja hingeloendid märgivad ka tema kahte poega (Karl ja Jaen) ning tütart Mari, aga muhu meetrikates ei ole ei Mihkli laulatust ega laste sünde kirjas. Viimases loendis on Mihkel surnuks märgitud, kuid meetrika seda jällegi ei kinnita; noorem poeg Jaen on viimase loendi järgi “ära karanud” (verschollen), aga mis Karlist ja Marist sai, jääbki teadmata. Ühtedel andmetel on Mihkel Riiga asunud, kuigi viimane hingeloend tema peret ikka Tamse mõisas ja Pallasmal märgib (pealegi Matsil esikohal) ja loendi lõppu lisatud nn. veränderungen’ites vaid “ära karanud” Jaani nimi esineb, siis ei oska siinkohal muud arvata, kui et Mihkli naine võis tõesti Riiast võetud olla ja küllap tema lapsedki hiljem Riiga asusid.
Vana Mardi kolmas poeg Tähve Pallas oli talus sulaseks. Tal kasvas üles ainus poeg Madis/Matvei Pallas (1835-79), kellel Mäla Jaani-Andruse Ingliga küll kolm poega ja kuus tütart sündisid, aga abieluni jõudsid vaid kaks tütart ja noorem poeg Matvei. Viimane omandas 20.s algul Kallaste ja Nõmmküla vahel Kätraniidi vabadikukoha. Vana Mardi noorim poeg Mart Pallas (s.1820) sai aga edasises jutuks tuleva Tüü talu peremeheks.
Juri/Jegor Pallasel oli Külasema Jaagu Kadriga (Vapper) kaks tütart ja kaks poega, kes kõik abiellusid. Vanem poeg Mihkel/Mihail Pallas (1832–1901) oli sajandi viimasel veerandil Matsil peremeheks; teine vend Tähve/Timofei Pallas (1836-75) suri varases eas Matsil, kuid tema poeg Ivan Pallas ehitas omale sajandi lõpul Kase (ka Kasevälja) vabadikukoha.
Mihkel oli 1854. aastal Mäla Mihkli Ristega (Ristkok) abiellunud ja sündisid 11 last. Seitsmest tütrest neli said mehele, aga neljast pojast jõudis abieluni vaid teine poeg Feodor (Riidu) Pallas, kes 1891.a Igaküla Neo-Jaani Elena Vapperiga abiellus ning 20. sajandi Matsi peremees oli. Riidu kaks venda (Maksim ja Mihail) surid lastena, aga noorem vend, 1877.a sündinud Timofei paistab jällegi kuskil uppunud.
42,74-hektarine Matsi talu oli kruntimisandmetes Feodor Pallase nimel. Neil oli Leenaga viis tütart ja ainus poeg Georgi Pallas (s.1900), kes 1944.a sügisel perega (naine, kaks poega ja kolm tütart) Rootsi põgenes. Märgime, et Georgi Pallase pere jõudis hiljem Rootsist Kanadasse ja kuuldavasti on Pallased seal hiljaaegu suguvõsa kokkutulekut pidanud, kus 100 inimest olla osalenud! Nii on üks Pallaste oks vahtralehe-maal väga edukalt juurdunud.
Riidu vanemad tütred said üksteise järel mehele; nooremale tütrele Akilinale tuli Hellama Peedu Vassili Roi koduväiks ning 1959.a loenduslehel olid Vassel ja Liina kaks Matsi elanikku. Nende abielu oli lastetu ja koha päris 1990-ndatel Vassili Roi vennatütar Leida Roi (abielus Tänak), kelle suvekoduks kunagine põlistalu sellega sai.

Kase ehk Kasevälja

Pallasma Matsi teisel sulasel Tähvel (1836-75) oli Raugi Jaanilt võetud naise Marega (Vaher) kaks poega ja neli tütart. Esimesed lapsed (poeg ja tütar) surid väikestena, ning 1880-ndate koguduse-nimekirjas oli Matsil Tähve lesk Mare oma poja Ivani ja kolme tütrega (Elena, Maria ja Raissa). Ivan Pallas (s.1865) on sajandivahetusel peale kroonu-teenistust Levalõpma Tooma Ristega (Veskimeister) abiellunud ning omale Kase vabadikukoha ehitanud. Koguduse-kirjades kohtame Ivani ja Kristina ainsat poega, 1905.a sündinud Vassilit. Kruntimis-andmetes oli vana Ivan Pallase nimel 2,91-hektarine popsikoht. Vasseli põhitegevuseks sai kalapüük.
Vassili Pallas abiellus 1931. aastal Pendu Ivani vanema tütre Juuliaga (Keinast) ja sündisid tütred Aino, Heljo ja Helga. Juula suri noorelt ja tütred kasvatas üles vanaema Riste. 1941.a mobiliseeriti Vassel Punaarmeesse, kust ta saksa poolele üle tulnuna 1942.a algul Muhusse pääses ja siit põgeneti koos Ellumäe Vasseli ja Korja poistega (selleks ajaks Tamse Sepale asunud Madis ja Riina Kolkade pojad Vaali ja Paul, samuti Punaarmeest deserteerunud) 22. jaanuaril Rootsi.
Peale sõda, kui Rootsi riik Nõukogude Liidu nõudmisel sõjapõgenikke välja andis, tuli Kase Vassel Rootsist tagasi, töötas nn. riigi-kalurina ja hiljem kolhoosis kalamehena. Ta võttis teiseks naiseks Laasuga suilise, Rebaski Uie-Mardi Siida (Drosiida Poleühtid-Pärna, s.1918), kellega sündisid tütar Laine ja poeg Lembit. 1959.a loenduslehel olid Kasel Vassel ja Drosiida oma 7-aastase tütre Laine ja 5-aastase poja Lembituga. Lembit Pallas lõpetas Tartu Ülikooli ja jäi TPI matemaatika-õppejõuna Tallinna tööle; vanem õde Laine jäi Kasele ja üritas siin kolhoosikorra lagunedes hakata talu pidama. Tal sündis kokku seitse last (peale esimese abielu purunemist tütre ja kahe pojaga jäädes veel kolm tütart ja poeg). 21. sajandil sai Kase peremeheks Laine teine poeg, valla ehitusnõunik Indrek Võeras, kes ka Lembit Pallase alustatud uue maja Kase õues lõpuni valmis ehitas.

 Tamme

Matsiga seoses peaks veel nimetama Matsi Leida (Hellama Peedu Leida Tänak-Roi) maja, mille ta Lepana tee äärde oma Tamme kinnistule laskis ehitada. Et ka Matsi põlistalu nüüdseks vaid suvekoduks on jäänud, ei saa Tamme kohta küll veel “püsivaks suitsuks” arvata, kuid ühe uue Pallasma elupaiga “märk on maha pandud”.

3. TÜÜ

20. sajandil on Tüüd ikka kolmandaks Pallasma põlistaluks peetud, kuid, nagu eespool öeldud, saame sellest talust külas rääkida alles 1860-ndatest aastatest, kui Mõisaküla loos lähemalt tutvustatud Vana-Tüü talu võlgadesse sattus, taluhooned maha põlesid ja senised peremehed Mägid vabadikeks jäid. Uueks arvestustalu peremeheks pani Tamse rentnik Matsi peremehe Juri noorema venna, Mart(in) Mardi poeg Pallase. Mart oli 1841.a abiellunud Külasema Jaagu (Aadu-Juri) Ingel Vapperiga ja neil oli kolm poega ning kaks tütart. Esimene poeg Jaen Pallas (1844-69) abiellus Jaani Tähve tütre Riste/Irina Armasega ja sündisid kolm poega, aga Jaen suri noorelt ja aastaselt suri ka tema esimene poeg Matvei. Kaks nooremat venda – Ivan ja Mihail ei saanud kumbki Tüü peremeheks ja neist räägime hiljem veel Lepana rannasauna asukatena. Ka vana Mardi noorem poeg Matvei (1853-61) suri lapseeas ja pärimisõigus läks keskmisele pojale Georgi Pallas (1849–1911), kes 19-aastaselt Külasema Leemeti Tooma tütre Maria Vapperiga abiellus.
1869.a suri Mardi esimene naine Ingel ja järgmisel aastal võttis Mart Paenase Matsi Andruse lese, Kõinastust pärit Riste (sünd. Kohal) teiseks naiseks, aga lapsi neil rohkem ei olnud. Selleks ajaks oli nähtavasti Tüü talu kunagise Jaani Mihkli poja, kupja Mats Armase eluaseme kohal välja ehitatud, aga millal noorperemees Juri oma õigustesse astus, ei ole dokumentaalselt selge.
Juril ja Marel sündis neli poega ja neli tütart. Juri oli edukas salakauba vedaja ja olla oma tammest jahtlaevaga 29 reisi Saksamaale teinud. Viimase reisi ajal (1895.a paiku) olid konkurendid piirivalvet hoiatanud, millal Jurit Tüü niidi all on maale oodata ja 30 ankrut piiritust konfiskeeriti ning Juri pidi kopsaka trahvi maksma. Selleks ajaks oli Juril Tüü talu 800 rubla eest juba välja ostetud ja ta jõudis ka oma sissekukkumise kinni maksta.
Juri kaks poega – Timofei (Timotheus) ja Mihail said Kuressaares koolmeistri hariduse ja olid uue sajandi algul Muhus kooliõpetajateks. Tähve (1871–1966) ostis sajandivahetusel Kaug-Itta rännanud  Rebaski Mulgu Kõvameestelt (Vaaduma Juri pere) Mulgu latsikoha, millest “Tamse ajaloos” lähemalt räägitakse; noorem vend Mihail (1878–1962) oli veel viimase saksa okupatsiooni ajal Tamsel kooliõpetajaks ja tema kirjutatud on Tamse kooli kroonika (vt. “Tamse kooli ajalugu”, Tamse Külaselts, 2007). Juri esimene poeg Feodor Pallas (1870–1946) abiellus 1897. aastal Jaani Andruse tütre Kristina Armasega, kuid nende abielu oli lastetu. Tallu jäi ka  kolmas vend Matvei Pallas, kes 1904. aastal Korja Madise tütre Ekaterinaga (Kolk) abiellus. Kruntimisel jäi isa välja ostetud 41-hektarine talu Riidu ja Madise kaasomandisse.
Madisel ka Kadril sündisid kolm poega ja kolm tütart. Vanem tütar Raissa sai Linnuse Uieniidi Mihkli poja Villem Lingu naiseks ja teine õde Olga Rootsivere Mihkli Ivan Heapostile mehele; noorem õde Ella asus hiljem Tallinna. Madise vanem poeg Augustin (s.1906) nägi ära nõukogude okupatsiooni “vägiteod” ja põgenes sõja lõpul Rootsi; teine vend Anton (s.1913) jäi viimasesse sõtta ning sõjast tagasi jõudis noorim poeg, 1920.a sündinud Rafael (Rudolf) Pallas, kelle veebi-kataloogi pandud mälestusi siinkohal soovitame lugeda.
1959.a olid Tüül Ruudi oma naise, Põitse Saariku Andruse tütre Laine (Kõvamees), poja Atsi ja kahe tütrega (Pilvi ja Külli). Sel ajal elas ka veel 82-aastane Riidu lesk Kristina (sünd. Armas). Laine jäi lõpuks Tüü viimaseks koduhoidjaks ja oma nooremate tütarde hooldatavaks.
 

Lepana

Ladva

Kännu

Oksa

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et kunagisest hajatalust on 400 aastaga tosinkonna suitsuga küla kujunenud, kus tänase seisuga vaid Saadu ja Ellumäe eluasemeid tuleb kadunuiks lugeda. Õigupoolest kuulusid üsna orgaaniliselt varem Pallasma juurde veel kolm Korja kohta ja tänaseni püsinud Ranna-Uielu vabadikukoht, aga et ka tänane külapiir Tammiski ranna ja Kiigari astangu endiselt Mõisaküla territooriumiks jätab, on neist kohtadest siiski Mõisaküla loos lähemalt juttu.

Kallaste Kopli Ülo Rehepapp
Tel. 657 2839
e-post: ylo@rehepapp.com ; papp@neti.ee