Rannamõis Lõetsas 1782

18.s adramaa-revisjonide järgi tekkis aastail 1744 – 1750 (3. ja 4. revisjoni vahel) Lõetsa ülaltkülla kroonumõisa staatuses väike mõis, mille rentnikuks viimastes revisjonides (1750 ja 1756) oli  von Weymarni  lesk Eva Sophia von Vietinghoff (eluaastad 1688 – 1763). Ajalooarhiivi mõisade register arvab mõisa olevat Kansi mõisast eraldatud, aga see "arvamine" võib üksnes tõsiasjale tugineda, et sajandi lõpust hakkasid kunagised Võlla mõisa (Magnusdahl) külad Mõegaküla ja Lõetsa tõesti neist üsna kaugele jäävale Kansi mõisale kuuluma ja mõnikord on Lõetsa Rannamõisa (s.k. Rannamois) tõesti vist siin-seal ka Kansi karjamõisaks nimetatud, kuid adramaa-revisjonid ei kinnita seda arvamust millegagi. 1645. aastal veel Jürgen Gans'ile kuulunud väike eramõis läks peagi selleaegse Muhu pastori Lazarus Ottekeri valdusse, riigistati juba rootsiaja lõpu reduktsiooniga ja peale Põhjasõda jäi ka uue võimu all kroonumõisaks. Tegelikult oli Põjasõja-aegse katku järel terve Muhu kihelkond üsna trööstitus olukorras, sest katk oli nõudnud umbkaudu kolmveerandi elanikkonnast ja Saaremaa rüütelkonna korraldatud esimeses kolmes maarevisjonis oli (Muhu osas) õigupoolest juttu vaid kahest toimivast mõisast – Suuremõisast koos selle juurde arvatud Nurmega ja teise kroonumõisana ka Tamsest. Kansi rentnikuks oli 1738ndast 1750nda aastani Otto Reinhold von Berg ja 1756. aastal major Friedrich de Collonque, aga esimese hingeloenduse ajaks 1782.a oli Rannamõisa rentnikuks saanud juba maanõunik Mathias von Buxhoevden, kes 1796. aastaks Otto von Aderkasilt hoopis Pädaste eramõisa omandas ja seda rootsiaegsele Nurme mõisale arvatud Simiste külaga kasvatama asus.
1795.a toimus Eesti- ja Liivumaa kubermangudes teine "kellelegi kuuluvate hingede" lugemine, kusjuures Liivimaal kohustati üksnes kroonule kuuluvaid hingi lugema. Seetõttu on 1795.a hingeloend Muhu kihelkonna kohta pastoraadi poolt külade kaupa kokku seatud ja Rannamõisast seal enam ei räägita. 1811.a loeti üksnes meeshingi, aga selleks ajaks oli Rannamõisast jäänud vaid mälestus! Lõetsast ja Mõegakülast olid Kansi mõisa külad saanud, aga kas või kuidas neist küladest Kansi mõisa põldudel teol käidi, jääbki meile teadmata! 
Nii oleks 1782.a loend ainus koduloolastele huvi pakkuv dokument Rannamõisa kohta ja kuigi see üldiselt kättesaadav on (säilik EAA.1865.4.334/10 on nelja suhteliselt hästi loetava kaadrina Saagasse skaneeritud ja kõigil nn. VAU-keskkonda registreerituil loetav), tekkis siinkirjutajal mõte selle refereering (põhiliselt muhulaste andmebaasiga lingitud hüpertekstina) ka oma veebikausta välja panna.

Järgnevas on esitletud Rannamõisa 14 arvestustalu:  lisaks 9-le talule Lõetsas veel Tamse mõisalt saadud 2 talu Kallastel ja 3 Nõmmkülas. Viimased ilmselt Lõetsas teol ei käinud, aga kuidas kohustused mõisa ees täideti, võiks ehk vakuraamatutest selguda... Paraku on teadaolevad Rannamõisa vakuraamatud (näiteks EAA.311.1.253 aastast 1767) Ajalooarhiivil seni Saagasse skaneerimata ja kas nad sinna millalgi jõuavad, ei oska vist keegi arvata! Lisaks 14-le talule olid loendisse kirja saanud veel 10 vabadikuperet: kaks (või kolm) Lõetsas ja neli Kallastel, sest varem Kallastelt samuti Rannamõisale arvatud Korju talust oli selleks ajaks vaid kahe vabadukupere eluase saanud. Kahte Buxhövdeni vabadikku saab  Lehtmetsa külaga seostada (üks neist sel ajal Lehtmetsa Nossal elanud vaba mehe, kangur Kossmanni pere) ja ühe vabadikupere elupaik jääbki selgusetuks. Loendis ühtekokku oli 67 mees- ja 71 naishinge – lapsed kaasa arvatud. Ühe naishingena saab veel lisada loendi algusse n.ö. mõisarahvana kirja saanud von Weymarni 62-aastase tütre erb-magd'i – 25-aastase Mõegaküla Loeta Kristjani tütre Mare (peale tema oli vanapreilil veel 13-aastane saksa soost toatüdruk Carolina, kuid neid me muhulaste andmebaasist ei leia!).

Talupered

Esimesena oli 1782.a Rannamõisa loendisse kirja pandud hilisemat Lõetsa keskeltküla Matsi talu (LT07) kujutav Erma Matsi Aadu pere. Aadu oli eelmise peremehe, hiidlase Peetri lesele, nüüd 68-aastaseks märgitud Ristele Raugilt koduväiks tulnud ja nende lastena olid neli poega kirja pandud – kaks vanemat olid Riste 1. abielu pojad Jaen ja Juri ning seejärel Aadu enda pojad Jaak ja Mihkel. Vanim perepoegadest, 32-aastaseks märgitud Jaen oli juba Kallaste Jaagu Tiiuga abiellunud ja neil ka 4-aastane tütar Mare ning pooleteise-aastane poeg Mihkel sündinud. Olgu kohe märgitud, et Jaani ja Tiiu noorpere sai Kearu (ka Suurekearu) talu rajajaks mõisa- ehk ülaltkülas ja 19.s priinime KOPPEL; Erma Peetri (sellist nime kandis selleaegseis dokumentides üks Hiiumaalt Lõetsa asunud Peeter) nooremast pojast Jurist sai aga hiljem mõisa asemele kujunenud Oarni ehk Juri talu peremees ja pere hakkas priinime MÕIS (Mois) kandma. Seitsmendaks meeshingeks talus oli sel ajal 69-aastaseks arvatud Kesse Matsi poeg Mats, kellelt nähtavasti ka püsima jäänud talunimi pärineb.
Teisena sai kirja  Mardi Tähve (andmebaasis LT06) talu keskeltkülas. 30-aastasel peremehel Tähvel olid Võlla Kansi Kadriga selleks ajaks kaks tütart Mare ja Eed sündinud. Peale nende olid talus veel kaks naishinge: Külasema Jaagult pärit ja 72-aastaseks arvatud Tähve ema Kadri ning teenijatüdrukuks veel Pallasmaa vabadikutüdruk Riste Juri tütar. Nii oli peremees Tähve (kes hiljem priinimeks PALLASMA sai) sel ajal talu ainus meeshing.
Kolmas talu kujutas samuti keskeltküla talu, tänini Tähvena nimega (LT18) teatud, kus sel ajal oli peremeheks Erma Andruse Tähve ja tema naiseks Nõmmküla Laasult võetud Rõõt. Nende teadaolevast seitsmest lapsest said 3 poega ja 2 tütart loendisse kirja: Tõnis, Mats, Juri, Eed ja Riste; vanim tütar Mare oli juba mehele saanud ja noor Rõõt lapsena surnud. Tähvena priinimeks sai 19. sajandil KESKPAIK.
Neljas talu keskeltkülas kandis sel ajal Peedu Tõnise nime ja Tõnise nimega (LT21) teatakse seda tänini. Peremeheks oli millalgi Lallilt Lõetsa asunud ja loendis 66-aastaseks arvatud Tõnis, kelle naiseks oli Lalli Hansu tütar Ingel. Neile oli kaks täiskasvanud ja üsna suure vanusevahega poega märgitud. 23-aastaseks arvatud noorem poeg Tähve pidi veel vallaline olema, aga 38-aastasel Andrusel oli mõned aastad noorem Raugi Jaani tütar Mare naiseks ning juba kaks poega ja kaks tütart kasvamas. Järglaste pered said 19. sajandil priinimed VANASEPP ja LOORIS, aga Tõnisele jäänud Tähve järglased said nimeks rohkem Võlla Nõmme priinimena tuntud KUMPASe.
Viies talu, mida sel ajal ka Uustaluks nimetati, jääb tänini Lõetsa keskeltkülast altkülla ja edasi Hellamaa poole minevast teest vasakule ning kannab siiani Jaani nime. Sel ajal oli seal peremeheks nagu endine perepoeg Mats Jaani p., kellel naiseks Kane Peedu tütar Eed Pädaste mõisast. Viimane jäi noorelt leseks, kui tema esimene mees, Mäla Rehematsi Matsi poeg Jaak 1774.a 36-aastasena suri. Eedu esimene tütar Mare paistab väiksena surnud. Loendisse kirja saanud 7-aastane Jaen pidi samuti Rehematsi Jaagu poeg Eedu esimesest abielust olema (ta võeti 1807.a maakaitseväkke), sest Lõetsa Jaani Matsiga laulatati Eed alles 1777.a ja sellest abielust sündis juba uus Mare, kes hingeloendisse 4-aastasena kirja sai. Perre kuulusid veel peremees Matsi nooremad vend ja õde – 15-aastane Juri, kes 19.s omale priinime JURRISON sai ning 22-aastane Ingel, kelle hilisem käekäik veel täpsustamist vajaks.
Kuuenda Lõetsa talu peremeest nimetati Tõnise Mihkli Pawel ja sellega jõuame Lõetsa altkülla. 47-aastaseks märgitud Paavel oli Lehtmetsast Linnumehe Juri poeg ja tema naine Kadri Viiraküla Peedu Tooma tütar ning nähtavasti mingi vahetuskaubana Kuivastu mõisalt saadud pere kujutab kahe tulevase Poali-pere – Poali-Andruse LT39 ja Poali-Juri LT40 (murdelise "Poali" asemel oleks täna vist nime algussõnaks õigem "Paavli" kirjutada) ühist eelkäijat. Selleaegse kaardi puudumisel on raske otsustada kumma hilisema talu kohal see elupaik rohkem asus ja arvestades taluhoonete mitmeid ümberehitusi kahe ja poole sajandi vältel, ei ole sellel tähtsustki. Kuna Paavli ja Kadri järglased priinimeks LEPMETS said, tuleks muidugi tänasest Poali-Juri talust rääkida, mis vahepeal kirjades ka Rehepapi nime kandis.  Paavli ja Kadri esimene poeg Mihkel oli juba noor naisemees, naiseks omaealine Levalõpma Aadu Jaani tütar Ingel, kuid lapsi neil veel kirjas ei olnud. Noorematest perelastest olid kirjas veel Mihkli nooremad vennad, 22-aastane Jaak ja 7-aastane Aadu ning 18-aastane peretütar Tiiu.
Seitsmenda taluga läheme keskeltkülla tagasi, kus Buxhövdenil oli mingil põhjusel Vanapere (LT17) vahele jäänud! Seal oli sel ajal rendi-peremeheks Erma Juri Mats, kellel naiseks Kuivastu-Võiküla Kaura Hansu tütar Mare ja kaks poega – tulevased Kiisa (LT30) ja Vanapere peremehed Juri ja Tähve olid kirja saanud. Naishingedeks olid veel peretütar Riste (sai hiljem mehele Nõmmküla Mudale) ja üks 72-aastaseks arvatud vana naine Rõõt, keda Simiste Valka Tohveri tütreks nimetatakse.
Kaheksanda taluga läheme tagasi Lõetsa altkülla ja seal tänini Sassi nime kandva talu (LT42) rendiperemees oli sel ajal 63-aastane Mats. Naiseks oli tal omast 5 aastat noorem hiidlase Laasu Jaagu tütar Ann ja loendisse sai kirja 4 last: pojad Mihkel ja Aad ning tütred Riste ja Made. Vanim tütar Mare oli hiljuti (1779.a) mehele saanud ja kaks poega (Juri ja Tõnis) olid väikestena surnud. Sassi inimesed said 19.s priinime VILTO ja Aadu Musta järgi sellist nime rohkem (ei Eesti- ega Liivimaal) pandud ei olegi!
Üheksandaks ja viimaseks Lõetsa taluks selles Rannamõisa loendis oli selleaegne Mäe (LT35), kus 19.s priinimi KALLAVER saadi. Olgu kohe öeldud, et see Mäe kuskil 20 sajadi Nurme osatalu (LT37) kandis pidi asuma, sest Mäe keldrit teati veel 20.s algulgi, kuid üks Poali-Juri Lepmetsadest oskas selle põlistalu tükk maad Lõetsa jõe poole "nihutada" – sellest on käesolevaga samas kaustas olevas Lõetsa küla loos ka pisut juttu. Peremeheks 1782.a Mäel oli Mäe Mardi Jaak, kelle isa ja vanaisa paistavad mõlemad Mardi nime kandnud ja Jaagu vanem vend, keda lõpupoole Rannamõisa vabadikuna tutvustatakse, oli 3ndat põlve Mardiks ristitud. Naiseks oli Jaagul ühe hiidlase Tuhla Peetri tütar Mare. Ta oli toodud vanuste järgi Jaagust 13 aastat vanem ja tal paistab Jaagust vaid 9 aastat nooremaks märgitud vallastütar Greet olnud (Muhus vist rohkem Rõõdaks nimetatud); oma lapsi Jaagul ja Marel ei olegi teada. Pere liikmeteks olid aga veel 60-aastane Jaagu ema Greet – jällegi ühe hiidlase Jaagu tütar ning Mäe Jaagu kaks nooremat õde Tiiu ja Eed.
Kümnenda taluga jõuame Lõetsast 5 – 6 kilomeetrit Nõmmküla poole – Kallaste Rootsile (KL12), kus sel ajal oli peremeheks Aad Aadu poeg ja tema naiseks Igaküla Ennu Juri tütar Riste. Neil oli selleks ajaks kaks tütart sündinud – 4-aastane Kadri ja 15-nädalane Lutsi; sulaseks talus oli perenaise noorem vend Jaen.
Üheteistkümnes Rannamõisa talu oli Kallaste Anduvälja (KL17), kus 25-aastane Korju Paavli poeg Mihkel oli peremeheks seatud ja tal oli Levalõpma Poali Kadriga alles 9-päevaseks märgitud poeg Juri jõudnud sündida. Tuleks lisada, et järgmiseks (1795.a) loendiks oli Anduvälja (selleks ajaks juba Nurme mõisa all!) omale Lõetsast Erma Tõnise näol hoopis "väärikama" peremehe saanud, kelle järglased 30 aasta pärast priinime KINDEL said ja Kindelite valduses püsib see rootsiaegne pundenikukoht tänini.
Kaheteistkümnes Rannamõisa talu oli Nõmmküla Pendu (NM13). Peremeheks oli 35-aastane Andrus ja naiseks omast külast leitud Uuetalu Tõnise tütar Mare. Nende kuuest teadaolevast lapsest olid selleks ajaks neli juba ilmavalgust näinud, aga miskipärast 1789.a 14-aastasena surnud Tähvet ei ole loendisse märgitud. Ta võis olla vigasena sündinud, aga tema puhul võidi ka nekrutiks võtmise hirmus "kroonukirjadesse" sattumisest lihtsalt hoiduda. Peale laste (Aadu, Mart ja Mare) olid veel kaks naishinge kirjas: peremehe ema Kadri ja ühe vanema sulase Andruse tütar, 24-aastane Mare. Pendul saadi 1826.a priinimi SOOP.
Kolmeteistkümnendaks (ikka nummerdamata) taluks oli Nõmmküla Ansu (NM 01), mida sel ajal Nõmmkülas ka üheks Puhkama taluks (peale Leemeti) nimetati. Peremehe Jaani esimeseks naiseks oli Linnuselt võetud Tõnsu Jaani esimene tütar Ingel. Neil oli Ingliga 5 poega ja üks imikuna surnud tütar kirikukirjas. Kolmas poeg Laas suri 6-päevasena, aga ilmselt pidi 1. poeg Mart samuti lapsena surema, sest loendisse sai ainult 3 poega (Andrus, Aad ja Juri) kirja. Sulaseks oli Jaanil noorem vend Juri, kellel naiseks Tüü Mihkli tütar Mare. Neil said kaks poega (Mihkel ja Toomas) loendisse; ainus tütar Ingel oli 3-kuusena surnud.
Viimaseks Rannamõisa taluks oli sel ajal Nõmmküla Insu (NM03), kus vaid kaks hinge saadi kirja panna: peremehena 27-aastane Insu Siimu poeg Jaen ja temast 7 aastat vanemaks arvatud naine, Siljavälja Juri tütar Ingel. Muhulaste andmebaasis on seni (2019.a märtsis) Jaani vanemateks arvatud hiidlased Simmu ja Ingel, kes olid ekslikult oletatud 18.s keskel Nõmmlüla Insule asunuteks! Kui selgus, et nemad surid siiski teineteise järel 1775.a Käina pastoraadi hingedena Hiiumaal, tuli oletada, et rootsiaegsel Siimul, kes juba katku ajal (Güldenstubbe protokolli vakuraamatus 1713.a) Insu peremees oli, pidi peale katku veel samanimeline poeg sündima ja sajandi keskel üks teadmata päritoluga Ingel tema naiseks saama! Muhu meetrikate järgi, mis alles 1762. aastast on säilinud, pidid sellel oletatud paaril 1750ndatel vähemalt 2 tütart ja juba nimetatud poeg Jaen sündima ning nad ise surid enne esimest hingeloendust: Siim 1775. ja Ingel 1773. aastal. Jaen laulatati Siljavälja Ingliga 1776.a, aga lapsi neil kirikukirja ei saanudki ja 1796.a kevadel suri Jaen järglasteta. Juba 1795.a hingeloendis olid Jaen ja Ingel taas Tamse mõisale kuuluma hakanud Insul küll esimesel kohal kirjas, kuid nende vanustega oli seal pisut liialdatud ja peremeheks oli tallu toodud Nõmmküla Toomalt üks Mart, kelle järglased 30 aastat hiljem priinime WETT said.
Vabadikud
Rannamöisa hingeloendis oli 1782.a esimeseks vabadikupereks 60-aastaseks märgitud Erma Tõnis, kellel 20 aastat nooremaks naiseks Simiste Valka Jaani tütar Rõõt. Andmebaasis on Tõnist Erma Juri pojaks nimetatud, kuigi sellest Jurist ei tea baas õigupoolest midagi – kui, siis vaid seda, et teda Vanapereks nimetatud keskeltküla talu üheks varasemaks meheks võib pidada! Nagu eespoolgi näha, võiks Erma nime lausa Lõetsa keskeltküla sünonüümiks arvata, kuid selle nime etümoloogia mõistmiseks meil allikaid siiski napib ja teadmata jääb seegi, kus Tõnise selleaegne eluase oli?! Ta oli noorena palju Muhus ringi liikunud; esimese lapsena sai tal kirja Päelda Juri Lutsiga sündinud vallaspoeg Gustav, kes hiljem Mõegakülas priinime KODU sai ja Valka Rõõdaga laulatati Tõnis alles 1766.a. Neil sai Rõõdaga 3 tütart ja 2 poega kirikukirja; esimene tütar Mare oli loendis alles 13-aastane (jõudis 19. sajandil siiski kahes abielus olla!) ja Tõnise noorima tütre Eedu ristimise kanne on meetrikast sootuks leidmata jäänud! Ta on andmebaasi küll kirja pandud, nagu oleks ta Kallastel sündinud, aga esinenud vanuste põhjal on tema sünniaastaks siiski 1783 oletatud ja küllap ta samuti Lõetsa Vanapere saunas ilmale tuli, nagu eelmise nelja lapse puhul oletatud on. Kahe esimese hingede lugemise vahel oli 13 aastat ja 1795. aastaks oli Tõnis oma perega Kallaste Anduväljale jõudnud, kus 1826.a priinimi KINDEL saadi.
Teiseks vabadikupereks Lõetsas oli altküla Mäe Mart oma Kessest võetud naise Madega – eespool peremehena kirja saanud Jaagu vanem vend. Paistab, et Mardil rohkem merel tegemist oli ja talu asjade ajamise oli ta noorema venna Jaagu mureks jätnud! Mardil oli 4-aastane poeg Juri ning kaks tütart (Kadri ja Eed) kirja pandud.
Kolmandana oli Buxhövden oma vabadikuks arvanud sel ajal nähtavasti Lehtmetsa Nossal (LM10) elanud vabast mehest kangru Berend Johan Kossmann'i pere: Kadrina'ks nimetatud naine ja 4 tütart (keskmine tütar oli 2-aastasena surnud).
Neljas Rannamõisa vabadik oli Kallaste Rootsi Laur, kelle naiseks oli Nõmmküla Insu peretütar, eespool tutvustatud Siim Siimu poja tütar Made. Sarnaselt Lõetsa Mäele oli ka Laur eespool peremehe rollis tutvustatud Rootsi Aad Aadu poja vanem vend ja paistab, et sel ajal talu rendiperemehe seisus vabadikust vähem ahvatlev pidi olema, kui seda noorematele vendadele "sokutati"! Loendis olid ka Lauri ja Made neli esimest last (Mihkel, Mare, Andrus ja Tiiu) ning kõik selleaegse Rootsi meesliinid said 1826.a priinime REHEPAPP. Tuleb tunnistada, et Laur ja Made olid siinkirjutaja otsesed esivanemad kuuendas eellaste põlves. 
Viies vabadikupere oli Rootsi Lauri eakaaslasel ja kälimehel Anduvälja Andrusel. Tema naine Ingel pidi samuti Insu Siimu tütar olema, kes vanuselt Rootsi Lauri Madest vaid kaks aastat vanemaks oli arvatud. Seega oli ta veel leeri-ealisena 1767.a Anduvälja Andrusega paari pandud!?  Võiks lisada, et üheealised noormehed Andrus ja Laur koos ka 1762.a leeris olid ja Lauri naine Made kaks aastat enne laulatust, 1769.a leeritati, aga Anduvälja Ingli sünniaeg jääb meetrika puudumisel mõneti mõistatuseks!
Kuuendaks vabadikuks oli Buxhövdenil Kallaste Korju Paavli Mart, kellel naiseks Raugi Matsi Mare ja ainsaks lapseks poole-aastane poeg Mihkel. Teiseks naishingeks oli peres Mardi ema Riste – varasema Kallaste Jaagu peretütar.
Buxhövdeni seitsmendaks vabadikuks oli mõneti tundmatu minevikuga Juri, keda andmebaasis ka Formanni sulasena teatakse. Formann omakorda oli 18.s esimesel poolel Muhus (viimati Rootsiveres ja Vahtnas) toimetanud, kuid andmebaasis puuduv vaba mees, kuid kust tema sulane Juri saadud oli, ei ole kuskilt selgunud! 1778.a laulatati see Juri (NB! kihlus oli juba 3 aasta eest toimunud!) Viiraküla Orbuse Jaagu tütre Marega ja 1779. aasta märtsis sündis neile ka Jaaniks ristitud poeg (üllatavalt oli üheks vaderiks äsja nimetatud Korju Mardi isa Paavel!). See Jaan kasvas Tusti Aadul üles, kuhu ema Mare 1793.a (peale Formanni Juri surma) veel mehele sai ja võeti 1806.a nekrutiks. 30 aasta pärast teenistusest tagasi jõudes oli temast Ivan Adamov (ilmselt Tusti kasuisa Aadu järgi) saanud. Ta laulatati 1836.a Viiraküla Lauritse Jaani tütre Ingliga ning Rootsiveres (Vahtnas) sündisid neil ka kolm last. Kus aga 3-aastane Jaen oma isa ja emaga 1782.a elas ja kuidas neist Rannamõisa vabadikud said, seda ei oska kuskilt välja lugeda! Hingeloendi järgi kuulus sulasena perre veel väikese Jaani onu, ema Mare noorem vend Juri, kes meetrika järgi on 1789.a 34-aastase vallalise mehena surnud ja surmakandest saab kohamääranguna vaid Nõmmküla välja lugeda!
Kaheksanda vabadikuna on kirja saanud veel üks Juri, kes paistab üks eluaegseid Lehtmetsa ja Lõetsa sulaseid olnud. Ta võib Kallaste Anduvälja peremeheks saanud Tõnise noorem vend olla, sest tedagi on Erma Juri pojaks nimetatud, kuid kindlamat dokumentaalset kinnitust sellele siiski ei ole. Kõnealusel Juril oli kahe naisega koguni 10 last: Tähvena Mardi (LT06) tütre Ingliga seitse ja teisest abielust Versi Hansu tütre Ristega veel kolm. Laste sünnikannetes nimetati isa kas Lehtmetsa Juriks või Tähvena Mardi Juriks, aga lõpuks ka Versi Hansu Juriks ja Erma Juriks. Loendisse kirja saanud poeg Tõnis ja 4 tütart olid kõik 1. abielu lapsed; teise abielu 1. poeg Mats suri alla-aastasena, aga viimased kaks last olid 1782.a veel sündimata.
Üheksandaks vabadikuks oli 70-aastaseks arvatud Versi Hans ise oma 14-aastase poja Paavliga, aga kas elati Lehtmetsa Käspri (LM05) või Tähvena (LM12) saunas, jääb teadmata; mõlema talu puhul saab rääkida sidemetest nii Linnumehe- kui Versi-nimeliste rootsiaegsete taludega.
Viimasena on Buxhövden oma vabadikuks arvanud sel ajal ilmselt Kallaste Korjul (KL02) elanud hiidlased: 45-aastane Mihkel omast 10 aastat noorema naise Greedu ja kahe lapsega. Mihkli ema oli Korjul 1771.a kevadel surnud hiidlane Kersti, aga kas Mihkli pere hiljem Hiiumaale tagasi läks, vajaks omaette selgitamist.

Nii elati Muhu põhjaservas pisut enne Suure Prantsuse revolutsiooni algust...
Simunapäeval, 2018
Ülo Rehepapp