Rebaski

Tamse külaseltsi (Helve Saartoki ja Õie Tüüri) raamatus “Tamse ajalugu” räägitakse, et Rebaski latsiküla on oma nime saanud siinsel karjamaal olnud suure punase kivi, nn. rebaskivi järgi. Kuigi kümnekonnaga latsikohaga väike küla kujunes põhiliselt välja 1860-ndatel, on Tamse mõisa külje all nähtsavasti vähemalt mõnikümmend aastat varem juba vabadike ja teomeeste eluasemed tekkinud. Kindlasti on varem eksisteerinud mõisa ja Mõisaküla talumaade piiril olnud mõisa kirde-värava väravavahi koht pärastise Sillavärava ja Tuulesaadu kandis. Ka Mõisaküla Vaaduma vabadikukoht Mulgu paistab enne latsikohtade jagamist olemas olnud ja võimalik, et mõisas kupjaks olnud Kallaste Jaagu Mihkli poeg Andruski (pärastine Lembri Andrus) oli juba enne platside jagamist omale mõisale ligemal eluaseme rajanud.
Rannaküla loos on spekuleeritud 1860-ndatel jagatud mõne-tiinuste väikeste platside nummerdamise üle. See numeratsioon (hilisemate maa-andmike literate järgi) on alanud 24-ga ja esimesed 11 platsi (24… 34) moodustasid pärastise Rebaski latsiküla 9 suitsu. Lembri ja Mulgu olid seejuures kahe platsiga kohad ning Rebaski 10. suits Uue-Mardi on sisuliselt Külasema Mardi vabadikukoht, mis viimasena Konta latsikoha naabrusse tekkis.
Nimetatud “Tamse ajaloos” on kõik Rebaski suitsud ükshaaval käsitlemist leidnud, kuid teeme siingi neist n.ö. süsteemi mõttes lühikese ülevaate, sest “kordamine on tarkuse ema”. Nagu Rannaküla puhul, lähtume siingi maa-andmike literate ehk platsinumbrite järjekorrast ja esitame ka mõned teadaolevad koha õuemärgid.

Saadu-Uielu ehk Tuule-saadu – XXIV

Põhgiliselt Rinsi koguduse-kirjade põhjal võib mitmesuguste nimedega esinenud Rebaski kõige põhjapoolsemat kohta (Saadu, Uielu, Saadu-värava ning 20. sajandil põhiliselt Tuulesaadu) ennekõike Pallasma Jaani Armastega seostada. Pallasma loos on lähemalt juttu Tamse mõisa kupjaks olnud esimese Armaste soost Pallasma peremehe Mihkli nooremast pojast Mats Armasest (1786–1853), kellel peale viie tütre kasvas üles ainus seaduslik poeg Mihkel Armas (1815-69). See kupja poeg Mihkel on hingeloendites lihtsalt Pallasma Jaani sulasena kirjas, kuid tundub, et sulane ega teomees ei ole ta vist kunagi olnud! Pigem on kupjal Matsil juba 18. sajandil olnud oma eluase rootsiaegsel taluasemel, kuhu Matsi Mart Pallas 1860-ndatel Tüü talu uuesti üles ehitas; Matsi poeg Mihkel on aga vist põhiliselt merd sõitnud ning olnud ehk üks esimesi Pallasma salakauba-vedajaid.
Mihkli esimene naine oli Kõinastust pärit Ingel (Kohal), kellega tal kolm tütart ja kaks poega sündisid. Ingel suri 1853.a ja samal aastal võttis Mihkel teiseks naiseks noorelt surnud Nautse Laasu Mihkli (Vesiaid) lese, Koguva Käspri Aadu tütre Mare.
1860-ndatel hakkasid Mihkli esimese abielu pojad Madis (s.1844) ja Jaen/Ivan (1849-77) täisikka jõudma ning nähtavasti on Mihkel neile platside jagamise aegu mõisast 24. platsi eluaseme kohaks soetanud. Samal ajal hakkas Matsi Mart Pallas Tüü talu välja ostma ning seda rootsiaegsel taluasemel uuesti üles ehitama. Sel ajal paistab Mihkel ka oma senise elamise Tüüst pisut hommiku poole ühele rootsiaegsele põllulapile (neid nimetati Muhus soatudeks) ehitanud ja Pallasmaal tekkis Saadu vabadikukoht (meetrikates hakati Mihklit teise abielu laste sünnikannetes Saadu Mihkliks nimetama). Tundub, et Pallasma Saadu kohanimi on ka Mihkli esimese abielu poegade Rebaskile rajatud eluasemele üle kandunud (Saadu-Uielu ja Tuulesaadu).
Mihkli esimene poeg Madis Armas (1844-73(?)) laulatati 1868. aastal kõinlase Eed Lemberiga, kuid juba 1874.a sai Eed Koguva Käspri Mihkel Schmuuli naiseks ja paistab, et Madis on koos veel viie Pallasma mehega (1872. või 1873.a) Meemeli suus uppunud. Madise noorem vend Jaen/Ivan Armas (1849-77) abiellus 1875.a Vaaduma Madise tütre Maria Kõvamehega ja neil jõudis 1877.a ainus poeg Matvei Armas sündida, kes peale esimest ilmasõda omale Pallasmaal vanaisa Mihkli Saadu kohal Ellumäe vabadikukoha taastas.
Kiriku-kirjadest ei selgu kuigi hästi, kas Saadu Mihkli teise abielu vanematest poegadest (Juri ja Mihkel) emb-kumb võis peale Jaani surma Rebaskile asuda. Juri/Georgi Armas (1857–1900) abiellus 1879.a Männiku-Jaani Mare Maripuuga ja neil oli viis last, kelledest esimene poeg Ivan ning kaks tütart (Julia ja Ekaterina) väikestena surid. Nooremate poegade Vassili (1884) ja Mihaili (1891) saatus 1. Maailmasõja ajal on ebaselge. Juri suri varases keskeas ja 20.s alguse koguduse-nimekirjas oli lesk Mare kahe poja ning tütre Elenaga siiski Pallasmaa vabadike hulgas kirjas. Hiljem nad kirikukirjadest kaovad ja nad võisid väljarändajatega liituda, kuid see vajaks täpsustamist. Noorem vend Mihkel/Mihail Armas (s.1861) laulatati 1887.a Paenase (Rinsi) Värava Elena Abega ja nende pere paistab küll Kaug-itta läinud, kuid kas lahkuti Pallasmalt või Rebaskilt, jääb siinkohal siiski ebaselgeks.
Lisame, et Pallasma Saadu vana Mihkli teise abielu kolmas poeg Tähve (s.1863) rajas omale Mõisakülas Kaldamäe koha ja 1868.a sündinud Priidu soetas peale ilmasõda Viiraküla Orbuselt Mälasse siirdunud Kaarel Noortelt ühe Orbuse majadest, millest Viiraküla loos lähemalt juttu. Vana Mihkel suri nähtavasti Pallasmaal või leidis omale hoopis märja haua, sest tema surmaaeg on meetrikast seni selgumata. Tema kuuest tütrest kaks (Kadri ja Mare) surid lpseeas, aga nelja tütre abielud jätame siinkohal loetlemata.
Millalgi sajandivahetuse paiku on Rebaski Saadu koha omandanud Linnuse Villemi Madise poeg Ivan Mägi (1864–1942), kes 1902.a oma küla Vanatooma Elena Saaduga (1879–1952) abiellus ja esimeses 20.s Rinsi nimekirjas olid nad lasteta perena Rebaski Saadul kirjas. Teadaolevalt võtsid nad kasulapseks Põitse Sõnnisaadu Mihkli ja Mare noorema tütre Salme Murd'i (s.1910; ristitud Salomonia), kellel 1929.a sündis vallaspoeg Ülo. Salme asus 1930-ndatel Tallinna (abiellus Viktor Põldsamiga). Kruntimis-andmetes oli 9,42-hektarine Värava nimega maaüksus (lit. XXIV) Ivan Mägi nimel (sama nime muide kandis ka edasises jutuks tulev Silla-Värava maaüksus nr.25).
1940-ndate pöördelistel aegadel on Tuulesaadule asunud Nõmmküla Leemeti (Uieaa) Vassili Tammik (1895–1976), kes enne seda oma Venemaalt toodud naise ja hulga lastega oli Seanina saunas elanud. Võimalik, et Vassel Rebaskil ka “uusmaa-saajaks” tunnistati, kuid dokumentaalsed andmed sellest puuduvad.
1959.a olid Tuulesaadul 63-aastane Vassel oma aasta noorema naise ja 9-aastase tütretütre Aili Tellinguga (Vasseli vanem tütar Valentina oli Ivan Tellinguga abiellunud). Nõmmküla loos on Uieaa Vasseli peret pisut lähemalt tutvustatud ja siinkohal ei hakka seda kordama. Vasseli lapsed läksid sõja järel kõik Muhust välja ja peale vanade surma jäi koht juba 1952.a surnud Elena Saat-Mägi vennapojale Konta Artile (Arteemi Saat oli Rannaküla Kraavisuu Joosepi poeg ja seega Tuulesaadu Leena vennapoeg). Maja olla 1970-ndatel lammutanud Kraavisuu Joosepi tütrepoeg Silla Jaanus.
Ometi võib Tuulesaadu kohta taas elus olevaks lugeda, sest viimase maareformi ajal on siin katastriüksus moodustatud, mille Arco Vara realiseeris ja Tuulesaadule on Imre Luuri suvekodu kerkinud.

Sillavärava – XXV

Tamse mõisa “kirde-väravaks” olnud Sillavärava koht (Tuulesaadust pisut lõuna pool) paistab “aegade algusest” Külasema Mäe-Pärdi meeste eluasemeks olnud, kuid selle tekkelugu on üsna ebaselge. Nimelt jäi 19. sajandil seni selgumata asjaoludel Mäe-Pärdil peremeheks vana Mardi noorem poeg Jaak Kand (s.1797) ja vanem vend Andrus Kand (1794–1874) on hingeloendites küll Mäe-Pärdil esikohal kirjas, kuid peremeheks teda ei nimetata. Ometi said tal viis poega täisealisteks, kuid vaid kolmas poeg Tähve/Timofei Kand (1822-69) abiellus ja asus Kallastele. Vana Andruse kaks vanemat poega Toomas (1817-60) ja Andrus (1819-65) surid vallalistena; 1829.a sündinud Madis võeti nekrutiks ning noorim poeg Juri (1832-55) suri suhteliselt noorelt samuti vallalisena. Millega vana Andrus ja ta pojad tegelesid, on selgumata, kuid suure tõenäosusega ei ole nad Mäe-Pärdil sulasteks ega mõisas teomeesteks siiski olnud!
See, kas 1860-ndatel said 25. platsi Rebaskil Andruse pojad või selleks ajaks Sillaväravale asunud Mäe-Pärdi peremehe Jaagu noorem poeg Jakob Kand (1837–1919), võiks ehk varastest Tamse kogukonna-kohtu protokollidest selguda, kui neid peaks kuskil veel säilinud olema.
Mäe-Pärdi noorim perepoeg Jakob abiellus 1871.a Külasema Ennu sulase, Kallaste Rootsi Tähve tütre Mare Rehepapiga ja neil oli viis poega. Kolm neist surid lastena. Esimese poja Vassili (1874) hilisem käekäik on selgumata; 1879.a sündinud noor Jaak on 31-aastaselt vallalisena surnud. Sillaväravale jäid vana Jakob ja Mare kahekesi. Nad surid samal, 1919. aastal, kuid selleks ajaks oli Sillaväravale asunud mitmel puhul jutuks olnud Tupenurme Andruse Juri/Georgi Tuul (1875–1950), kes Tupenurme Andruse talust oli ilma jäänud ja vahepeal perega ka Kallastel Üügu rannasaunas elanud. Rullingo on (nähtavasti Tamse ja Rebaski pärimuste põhjal) märkinud, et Juri Tuul sai Sillavärava Jakobi kasupojaks. Tuleb siiski tõdeda, et Juri võis ennast küll Jakob Kanna kasupojaks “kuulutada” ja sellena ehk ka kuskil esineda, kuid teadupärast oli Jakob Sillavärava koha hoopis Põitse Nuka Jurile (Murd) lubanud ja viimane pidi EV maareformi ajal hoopis Tuule Juriga koha pärast kohut käima.
Juri Tuul oskas omale 1920-ndatel Tamse mõisa südames (endises mõisa viljapuu-aias) Aia ehk Tuule koha soetada, aga Sillavärava maja olevat ta ikkagi lammutanud ja Tamsele toonud (sel ajal, kui Uienuka Juriga kohtuvaidlus käis). Kruntimis-andmetes oli teine Värava nimega Rebaski maaüksus (lit. XXV) siiski Uienuka Juri pärijate (lese ja laste) nimel, sest 1930.a surnud Juri Murd oli Sillavärava Jakob Kanna õepoeg. Nii võib selle teadmata tekkeajaga Rebaski võib-olla vanima suitsu kadumisajaks 1930-ndaid aastaid lugeda.

Lembri – XXVI ja XXVII

Tuulesaadult ja Sillaväravalt küla poole liikudes on esimeseks Rebaski suitsuks omaaegse Tamse kupja, Kallaste Jaagu perepoja Andrus/Andrei Pingi (1834-89) rajatud koht. Andrus paistab platside jagamisel kaks platsi (nr.26 ja 27) saanud. Ta oli 1854.a abiellunud oma küla Niidi peretütre Kadriga (Mundi) ja varem oli siin juba mainitud, et tal võis eluase Rebaskil juba enne platside jagamist ehitatud olla.
Andrusel ja Kadril oli viis tütart ning kaks poega, kelledest teadaolevalt vaid esimene tütar Maria aastaselt suri. Lembrile jäi Andruse esimene poeg Ivan, aga noorem vend Aleksander (s.1865) oli juba enne 1. Maailmasõda koguduse-nimekirjast kadunud.
Ivan Pink (1860–1932) abiellus 1884. aastal Siljavälja Riste (Irina) Saarkoppeliga ja sündisid kolm tütart ning neli poega. Kaks esimest last Maria ja Vassili surid imikueas (Vassili elas vaid 6 tundi ja jõuti n.ö häda-ristida). Mõne-päevasena suri ka kolmas poeg Ivan (1892) ja noorim poeg Mihail (1897) jäi esimesse ilmasõtta. Kaks üles kasvanud tütart (Ekaterina ja Elena) asusid hiljem mandrile ning Lembrile jäi Ivani teine poeg Aleksander Pink (1890–1966), kes 1919.a Saaremaa mässu mahasurumisel hukatud Kallaste Korju Ivani lese – Kallaste Uietalu Elena Saarkoppeliga (esimesest abielust Vaga) abiellus. Lembril kasvas üles Leena tütar Korju Ivaniga – Marta (s.1918; abielus Rang), kes hiljem Tallinnas elas. Lembri Sandriga Leenal lapsi ei olnud, kuid Lembril kasvas sõja järel Marta poeg Priit Rang (s.1941). Peale ajateenistust abiellus ta Kehra tüdruku Ella Sillamiga ja neist said 20.s lõpuks kaks Lembri elanikku. Väidetavalt oli veel siis Lembril püsti kunagi Andrus Pingi ehitatud esimene maja (loomulikult on seda remonditud ja “kõbitud”).

Kulumaa – XXVIII

Lembri ja Kukka vahel olnud ning nüüdseks ammu kadunud Kulumaa koha kujunemislugu on pisut ebaselge. Ilmselt ei jõudnud Kallaste Munska vana vabadik Mihkel Muld (1803-1856), kellel Kallaste ja Nõmmküla piiril mere ääres (Muda-Saadu naabruses) Nuka nimega eluase oli, platside jagamist Tamsel ära oodata. Mihklil kasvasid üles kaks poega. Vanem poeg Mihkel/Mihail Muld (s.1835) võeti Krimmi sõja ajal nekrutiks ja sai hiljem omale Rannakülas Vigalamäe soldatiplatsi, millest Rannaküla loos räägitakse. Noorem vend Tähve on Rebaskil edasises tutvustatava Nuka koha ehitanud, aga seni on selgusetu, kas platside jagamise ajal Kulumaa koht mitte juba ei eksisteerinud (teomees Mihkel võis selle ehitamiseks olla mõisalt loa saanud juba enne platside jagamist, sest Kallaste-Nõmmküla piirilt Nukalt oli siiski liiga kaugel Tamsel teol käia ja pealegi olid Mihklil kaks poega, kes 1850-ndatel ka juba “kaela kandsid”).
Siinkohal peaks lisama, et kruntimis-andmetes oli 5,498-hektarine Kulumaa nimega maaüksus (lit. XXVII) hoopis Kraavisuu Joosep Saadu nimel, kes selle olla Siljavälja Mihkel Saarkoppelilt omandanud, kuid see oli ilmselt EV esimese maareformi ajal popsiseadusega moodustatud maaüksus, millel vist omaaegse Muldade kohaga enam palju ühist (peale nime ja litera) ei olnud! Nimelt on ka “Tamse ajaloos” märgitud, et algselt olnud Kulumaal 0,5-tiinune majaplats ja 1,5 tiinu soo-heinamaad. Nii on usutav, et vana Nuka Mihkel on selle koha juba enne oma surma ja üldist platside jagamist rajanud ja see leidis latsikohtade jagamisel vaid “seadustamist”. Samas paistab koht juba enne mõisavaldade likvideerimist eluasemena kadunud, sest vana Mihkli pojad ehitasid omale uued kohad – Mihkel jun. Rannaküla Vigala ja Tähve Rebaski Nuka kohad. Kuidas ja mis asjaoludel Vigala Riina vend Mihail Saarkoppel (Siljavälja Tähve poeg) koha väidetavalt 1888.a omandas, vajaks ehk täiendavat selgitamist, aga eluasemeks ei ole see vist sajandi lõpupoole enam olnudki. Siljavälja Mihkel abiellus küll ühe Irina Haameriga Pöidelt, kuid sajndilõpu (6.) kogudusenimekirjas oli ikka Siljavälja saunikuks märgitud ja hiljem läks hoopis Muhust minema.
Nii võib tõdeda, et Kulumaa koht eluasemena on Rebaskilt esimesena juba 19. sajandi lõpus kadunud.

Kukka – XXIX

29. platsi sai Rebaskil vanas eas Külasema Kohi Jaak Mätas (1808-77), kes 1861. aastal Külasema ja Põitse piiril olnud Kopli-Saadu vabadikukohal leseks jäänud Ristele teiseks meheks asus. Kopli-Saadu koha oli rajanud Külasema Ennu-Pärdi vana Andruse kuues poeg Andrus Küla (1818-56) (kokku oli Oina juurtega Paenase sulasel ja pärastisel Külasema Ennu-Pärdi peremehel Andrusel 8 poega!). Poeg Andrus abiellus 1840. aastal Tupenurme Ansu-Pärdi Aadu tütre Ristega (Toss) ja asus Külasema kopli ning Põitse karjamaa piirile oma kodu rajama. Neil oli Ristega kolm poega ja kaks tütart, kelledest teine tütar Mare oli 4-päevaselt surnud ja 1849.a sündinud Matvei suri 9-aastaselt paar aastat peale isa surma. Kohi Jaagu esimene naine, Linnuse Eemu Tähve tütar Riste suri 1861.a. Nende tütar Mare suri 23-aastaselt 1855. aastal ning poeg Mihkel oli 1841.a 7-aastaselt surnud (viimane poeg sündis surnuna). Nüüd otsustas pere kaotanud Jaak Andrus Külast pooleli jäänud Kopli-Saadu maja valmis ehitada ja Ristel laste kasvatamisel abiks olla. Kui 1860-ndatel hakati Rebaskil platse jagama, on ka Jaak Mätas siin uue eluaseme rajamiseks platsi saanud (Kopli-Saadu koha omandas Leemetil lühikest aega peremeheks olnud vana Paa-Andruse poeg Tähve Vapper, kes Saadul sepaametit hakkas pidama).
1870-ndatel jõudis vana Jaak Mätas Rebaskil hädapärased hooned valmis ehitada, sest kasupojad Mihkel ja Juri Külad olid juba mehe eest väljas. Kohta hakati esialgu Jaaguks kutsuma. Jaagul oli 1862.a Ristega ka tütar Mare sündinud (sai 1882.a Ranna-Uielu Matvei Saarkoppeli naiseks). Riste ja Andrus Küla esimene tütar Ingel (õigeusus Elena; 1844–1927) sai 1865. aastal Põitse Nakitse Mihkli (Nakk) naiseks.
Andruse ja Riste esimene poeg Mihkel/Mihail Küla (1841–1902) laulatati 1871.a õigeusus Päelda Laasu Kadri Vagaga ja hakkasid lapsed sündima. 1880.a abiellus noorem vend Georgi Küla (1853–1910) Laasuga peretütre Julia Metsniidiga ja peagi hakkas elamine kitsaks jääma. 1893.a on Mihkel uue elutoa ja väikese kambri juurde ehitanud. Juri asus hiljem oma perega Mõisaküla Niidile, kuhu ta Laasugalt saadud platsile oma vabadikukoha rajas.
Mihklil ja Kadril oli kokku (koos surnult sündinud pojaga) neli poega ja kaks tütart. Esimene 1875.a sündinud poeg Andrei suri väiksena ja 1880.a sündis üks poeg surnuna; veel suri 1887.a poeg Ivan (elas 2 tundi). Poegadest ainsana jõudis täisikka Madis (1890–1969). Ta oli ristitud Matvei, kuid kasutas hiljem Madis Küla nime ja kirjanikunimena veel NURMIK – nimelt sai temast üsna tuntud lastekirjanik, tõlkija ja literaat. Ta loobus oma peremehe-õigustest õe Elena (1884–1976) kasuks, kes Linnuse Rõtu Ivan Saarväli naiseks sai, kuid noorelt leseks jäi ja kahe tütre ning poja Arteemiga Kukkale tagasi tuli. Madise ja Leena vanem õde Maria (1882–1966) sai Linnuse Eemu Filip Väljaotsa naiseks (asusid Saaremaale).
Kruntimisel sai Madis Küla nimele Rebaski suurim, 11,177-hektarine Kukka latsikoht (seda nime on hakatud nähtavasti peale vana Jaagu surma kasutama). 1959.a elasid Kukkal 74-aastane Elena ja tema poeg Arteemi Saarväli, kes oli Kätraniidi Madise noorima tütre Maimu Pallasega abiellunud. Neil oli loenduslehel kirjas hiljuti sündinud tütar Hele. Madis Küla-Nurmik suri 1969.a Tallinnas.
20.s lõpul tuli Kukkale üksi jäänud Maimule Tallinnast toeks tütre Hele (abielus Lehari) pere, aga “igaks juhuks” oli noorel perel ikka Tallinna eluase ka säilitatud. Tuleks lisada, et Kukka Maimu Pallas-Saarväli on olnud siinkirjutajale tänuväärt informandiks nii Kallaste ja Nõmmküla kui ka Tamse kandi mälestuste jagamisel. Tema lahkel loal saame siinkohal ka Madis Küla-Nurmiku poolt oma õetütre juubeliks koostatud albumist pisikese ülevaate anda.

Suurekivi – XXX

Kukkast pisut lõuna pool sai omale 1860-ndatel platsi Kallaste Pärdi sulase Tähve poeg Aad/Aleksei Paat. Tema järgi on kohta hiljem ka (V)Aaduks nimetatud. Aad abiellus 1862.a Kallaste Uietalul peremeheks pandud Siljavälja Mihkli tütre Ingliga (Saarkoppel) ja teadaolevalt oli neil kaks poega. Vanem poeg Mihail Paat (1863-93) abiellus 1891. aastal Rootsivere Nuka vabadikutüdruku Kristina (Riste) Ruttuga ja jõudis sündida ainus tütar Elena, kui Mihkel noore mehena uppus. Noorem vend Ivan (1867-90) suri 23-aastaselt tiisikusse ning peale vana Aadu ja Ingli surma jäi Riste Suurekivile üksi oma tütart kasvatama.
Hiljem tuli Leenale koduväiks Mõisaküla Niidi Mihail Küla (1890–1954; Kukka Juri poeg) ja Aadul jõudsid sündida nende kaks tütart ning 1921.a imikuna surnud poeg Voldemar. Mihkel sai Tamse mõisast Oru asunduskoha ja edasist jälgime juba Tamse küla loos.
Kummalisel kombel oli maa-andmetes 5,39-hektarine Suurekivi üksus ikka veel Paat Aleksei nimel, kuigi kogudusekirjadest oli Aadu juba 20s. algul maha tõmmatud ja 9. nimekirja (1914-29) on sõnaselgelt kirjutatud, et Aadul keegi ei ela. Loomulikult kadus Suurekivi ehk Aadu koht Oru asunduskoha tekkega 1920-ndatel.

Nuka – XXXI

Eespool jutuks olnud Kulumaa (Kallaste Nuka) vana Mihkli teine poeg Tähve/Tihon Muld (1839–1918) on omale saanud 31. platsi. Et “keisri ja isamaa kaitsmise kohustus” vanemale vennale Mihklile langes (pärastine Vigala Mihkel), on Tähve 22-aastaselt Külasema Kingissepa ja Peetrikivi Andrus Armase ainsa täisikka jõudnud tütre Mare kosinud, kes sel ajal Koosil ümmardajaks oli. Neil sündisid tütar Ingel (1862; ristitud Elena) ja kaks poega. Esimene poeg Matvei (1864-73) suri 9-aastaselt, aga nooremat poega Mihail Muld (1868–1919) mäletatakse Nuka vana Mihklina, kes keskeas uppus ja on Haapsallu maetud. Ta abiellus 1894.a Raugi Mihkli-Matsi juurtega toonase Nõmmküla Muda ümmardaja Maria Tõnsuga ja sündisid neli tütart ning kaks poega, kes kõik küll täisealisteks said kuid vaid kolmas tütar Maria (1900-95) abiellus (sai Tamse Veski Mihail Saartoki naiseks). Maria kaksikvend Vassili (1900-19) suri sõjaväes ja noorem vend Mihail Muld (1905-79) jäi vanemate õdede Elena (1896–1979) ja Ekaterinaga (1898–1989) vallaliseks Nuka latsikoha pidajaks. Ta ehitas Nukale ka uue maja. Nende noorem õde Akilina (1903-47) suri kopsupõletikku. Lisame, et Nuka Riina on hiljem ka Tamse Sillal elanud, kuid see on pigem Tamse teema.
10,568-hektarine Nuka koht oli kruntimis-andmetes vanema õe Elena nimel. Tamse raamatus on huvitav foto-reproduktsioon, kus omaaegsed neli Rebaski Leenat (Nuka, Mulgu, Kukka ja Saadu-Uielu Leena) ning Lembri Riste on piimalüpsikutega karjamaalt lehmi lüpsmast tulemas.
1959. aastal oli Nukal kolm vanainimest: 64-aastane Leena oli perepeaks märgitud ja tema leibkonda ka vend Mihkel arvatud, aga õde Ekaterina oli miskipärast eraldi üksikuna märgitud. Sel ajal oli levinud põhjuseks pere mitme leibkonnana näitamiseks asjaolu, et igal leibkonnal oli kolhoosiajal õigus 0,6 hektarile nn. hingemaale. Nukal võis kahe leibkonna moodustamise “alibiks” veel tõik olla, et Riinal (Ekaterina) oli 1931.a vallaspoeg Vambola sündinud, kes küll 8-aastaselt oli kopsupõletikku surnud, kuid kahe “hingemaa” kasutamiseks oli see ikka veel hea põhjus – pealegi oli ta vahepeal omaette Tamse Sillal elanud!
Peale seda, kui Riina 1989.a suri, müüs Veski Manni ja Mihkli tütar Elma Nuka koha ühele Kuressaare asutusele suvilaks ja kellegi suvekodu staatuses püsis koht veel uue aastatuhande algul. Muhu perekonnanimi MULD on aga vaid Vigala Mihkli järglaste läbi säilinud. Paneme tähele, et peale vana Kulumaa Mihkli on nii Rannaküla Vigalal kui Rebaski Nukal kummalgi veel kaks Mihkel/Mihail Mulda olnud ja seda saab üheks Munska Leemeti järglaste meelisnimeks lugeda.

Mulgu – XXXII ja XXXIII

Vaaduma sulane Juri Andruse p. Kõvamees (1815 - 1897) abiellus 1838. aastal Koguva Tõnise Andruse tütre Ingliga (Schmuul) ja on nähtavasti juba 1840-ndatel omale mõisa külje all vabadikukoha ehitanud, mida tänini Mulgu nimega teatakse. Juril ja Inglil sündisid kaks tütart ja viis poega. Tütred Mare ja Riste said mehele; vanemad pojad Mihkel (1846) ja Joann/Ivan (1850) ning üks 1855.a sündinud kaksikutest – Matvei surid väikestena. Üles kasvasid nooremad pojad Georgi ja Feodor (s.1863). Nähtavasti on Juri platside jagamisel kaks platsi saanud, sest kaks poega olid kasvamas!
1855.a kaksikuna sündinud “noor” Juri – Georgi Kõvamees abiellus 1873. aastal Külasema Jaagu Priidu tütre Irinaga (Vapper); noorem vend Feodor suri aga 35´aastaselt vallalisena. 6. koguduse-nimekirjas (1880-91) oli Mulgule märgitud leseks jäänud vana Juri oma kahe pojaga, kusjuures Feodori juurest võib lugeda märkust, nagu teeniks ta Karpaatides. Noorel Juril oli sel ajal Irina Feodorova’ga kirjas neli poega.
Meetrikate järgi sündis “noorel” Juril viis poega ja 1895.a lõpuks ka tütar Ekaterina. Esimene poeg Ivan suri kuu vanusel; teine poeg Juri (1875-92) on kroonuteenistuses surnud. Kaks poega Matvei (1878) ja Feodor (1881) rändasid sajandivahetusel Kaug-Itta ja hiljem on ka isa Juri poegadele järgnenud (pärimuse järgi on ta Kaug-Idas uppunud). Noorim poeg Mihail Kõvamees (1891–1983) sõitis merd ja jäi viimase sõja ajal Rootsi, kus uue sajandi algul elas tema poeg Argo Kõvamees.
1902. aastal ostis Kõvameestelt Mulgu koha Pallasma Tüü Juri teine poeg Timofei (Tähve) Pallas (1871–1966). Ta oli küla-kooliõpetaja, hakkas 20. sajandil oma nimeks Timotheos kirjutama ja oli Päelda Saadu Andruse tütre Elenaga (Läks) abiellunud. Tähve ehitas Mulgu maja uuesti. 1895.a oli neil Leenaga tütar Irina sündinud (võeti Vildiaugule kasulapseks) ja 1913.a sündis poeg Paul (ristitud Pavel). Tähve pidas kaua aega koolmeistri ametit; algul Päelda Laasul ja Külasema Kingisepal ning hiljem Tamsele ehitatud uues koolimajas. Tamsel oli kaua aega kooliõpetajaks ka tähve noorem vend – Tüü Mihail Pallas.
Paul Pallas abiellus Mäksa Iidaga (Sinaida Saartok) ja Mulgul sündisid neil kaks poega ning kaks tütart. Paul oli mõne aja kalurikolhoosi “Põhjarannik” esimees ja ehitas hiljem omale Pallasmaal Ladva koha. Vanem poeg Hando (s.1939) sõitis merd, abiellus Tallinnas Helga Liiviga ja elas hiljem Nõmmkülas nn. kortermajas (hilisem külakeskus). Kaiest sai Kallaste Pärdi Velvoga abielludes Paat (elavad Tallinnas ja suveti Kallaste Punni suvekodus). Pauli ja Iida teine poeg Igor elab perega Kuressaares ning Mulgule jäi noorem õde Anne, kellele Kallaste Söödivälja Veljo Palu (s.1939) koduväiks läks.
Maa-andmetes oli 9,855-hektarine Mulgu koht Timofei Pallase nimel, kes 87-aastasena veel 1959.a oma 83-aastase naise Leenaga Mulgul kirjas olid. Neljaks nooremaks pereliikmeks olid siis Paul ja Iida nooremate laste Igori ja Annega (Hando ja Kaie olid juba kodust väljas). Nii olid Mulgu ja edasises jutuks tulev Uie-Mardi sel ajal kaks Rebaski suuremat peret (mõlemad 6-liikmelised). Nüüdseks (2014.a) on Anne ja Veljo Palud jällegi Mulgule kahekesi jäänud, kuid noorem poeg, meremehest Allan olla viimasel ajal ka hakanud rohkem kodus olema. Vahepeal Tallinna läinud tütar Jana tuli uuel aastatuhandel muhulaseks tagasi (oli vähemalt ühe aja ka valla volikogu esinaine) ja vanem poeg Aare asus isakoju Kallaste Säädiväljale.

Konta (Nurga) – XXXIV

Konta õuemärgis võib osa Külasema Ennu-Pärdi õuemärgist ära tunda, millele mõlemale poole on püstkriipse lisatud. Kukkaga seoses juba meenutatud Oinalt Paenasele sulaseks tulnud ja Külasema Ennu-Pärdil peremeheks pandud Andrus Küla paistab surmani peremees olnud ja tema kaks vanemat poega, vallaline Jaen ning Tupenurme Jaagu Ingliga (Raun) abiellunud Mihkel olid viimases hingeloendis noorema venna Juri sulastena Ennu-Pärdil kirjas. Nähtavasti said nad Rebaski kõige lõunapoolsema platsi ja ehitasid 1860-ndatel siin endise mõisa korjuste matmispaiga lähedale oma eluaseme, mida dokumentides on ka Nurgaks nimetatud, kuid käibekeeles on rohkem Kont-aiast mugandunud Konta kasutusel.
Mihkel/Mihail Külal (s.1804) kasvasid üles kaks poega; kokku sündis neil Ingliga kaks tütart ja viis poega, kuid kolm poega surid väikestena (kaks tütart said mehele). Kontale jäi vanem poeg Aad/Aleksei Küla (1838–1924); 1840.a sündinud Mihkel läks Külasema Mäe-Pärdi “tõhakale” Kadrile teiseks meheks, kui tema esimene koduväi (Andrus Mundi) noores eas suri.
Räägitakse, et Aad oli otsustanud Kallastele kosja minna, kuid astus Põitse Uiekoplile ka igaks juhuks sisse ja sai siitsamast nooriku (Maria Nakk) kätte ning pikk kosjareis jäi ära! Aadul ja Marel sündisid viis poega ja neli tütart. Vanem poeg Matvei Küla (1876–1953) jäi “viisipäraselt” Konta peremeheks, aga neli järgmist last on üksteise järel noorelt surnud (Mihail 13-, Maria 6-, Ekaterina 4- ja Elena ühe-aastaselt). 20-aastaselt suri ka Aadu ja Mare kolmas poeg Andrei (1886–1906). Kolm nooremat last jõudsid siiski abieluni. Neljas poeg Georgi (1889–1947) võttis Vabadussõjast osa ja sai Tamse mõisast omale Künnati asunduskoha; Maria (s.1892) sai hiidlase Hans Liiva naiseks ja noorim poeg Ivan (1894–1950) läks Pallasma Jaani Madise kasutütrele Ruudu Lingule koduväiks.
Konta Madis abiellus 1903.a Põitse Ügeli Seiu ja Pallasma Jaani Ingli ainsa tütre Ekaterinaga (Murd) ning sündisid poeg Matvei (1904) ja seejärel kolm tütart. Madis läks täisikka jõudes Muhust ja ka Eestist minema; 1907.a sündinud Juula sai Paenase Andruse-Mihkli Aleksander Alasi naiseks ning asuti Tallinna. Tallinnas abiellus ka teine õde, 1910.a sündinud Raissa (Issiks kutsutud) ja noorimale tütrele Lidiale (1915-83) tuli kodväiks Rannaküla loos jutuks olnud Kraavisuu Arteemi Saat (1911-81).
Kruntimis-andmetes oli 10,297-hektarine Nurga nimega maaüksus Madise ja noorema venna Ivani ning õe Maria kaasomandina kirjas. 1959.a oli Nurgal 80-aastane Madise lesk Ekaterina Küla tütre Liidia ja väimehe Arteemiga (Saadud); nende 1941.a sündinud poeg Alar-Hiid oli sel ajal koolis. Temast sai 20.s lõpu Konta premees ja ka ainuke elanik.

Uie-Mardi

Omaaegne Mõisaküla-Viiraküla tee läks Rebaski peredest ida poolt mööda ja selle tee äärde oli Kontast põhja pool parajasti niisugune plats jäänud, kuhu Külasema Mardi Aadu poeg Mihail Tänav (1847–1925) sai omale 1880-ndatel vabadikukoha ehitada. Mihkel abiellus 1875.a Nõmmküla Sõo Priidu tütre Ingliga (Elena Seo) ja küllap ta selle järel ka oma Uie-Mardi koha Rebaskile ehitas.
Mihklil ja Inglil sündisid 4 poega ning viis tütart, kuid esimese ilmasõja ja segaste aegade järel jäi koht Tänavatest üsna tühjaks. Vanem tütar Ekaterina (1877) sai Kõinastu juurtega Igaküla sulase Tõnu Kesküla naiseks (ehitas Igaküla Veskil uue maja, kuid hiljem asuti Varbla); esimene poeg Matvei (1880) paistab esimesse ilmasõtta jäänud (oli koguduse-nimekirjas maha tõmmatud surmaaega märkimata). Maria Tänav (s.1883) sai Ridasi Kotsi-Vesiaa Timofei Kannu naiseks. Teine poeg Ivan (1886–1918) sai surma “Slava” vrakil, kus sel ajal käidi “soomust tegemas”. Siinjuures jääb selgusetuks, kas tegemist oli sama õnnetus-juhtumiga, mida Tupenurme ja Kapi lugudes on mainitud ja kust Kapi Nõmme Madis eluga pääses või on kaks erinevat surmaga lõppenud õnnetust olnud? Teatavasti oli taoliste õnnetuste põhjuseks asjaolu, et noored ja kogemusteta mehed üritasid primitiivsete võtetega mürskudelt vasest detonaatori-kapsleid eemaldada ja mürsud lõhkesid.
Mihkli ja Ingli kolmas tütar Elena (1888) sai Rannaküla Riida Madis Tüüri naiseks, aga neljas tütar Julia (1891) on väiksena surnud – teda ei märgi juba 20.s alguse koguduse-nimekiri. Noorim tütar Kristina (1897) sai Suuremõisa Mardi Otto Ühtidi (hiljem Männilaid) naiseks. Mihkli ja Ingli kaks nooremat poega – Mihail 1894 ja Vassili 1899 sündinud – on 9. koguduse-nimekirjas küll veel Uie-Mardile märgitud (esimene sulgudes!?), kuid väidetavalt on Vassel Muhust minema läinud ja Mihkel samuti kadunuks jäänud.
Peale Ingli surma 1926.a novembris (Mihkel suri aasta varem) on 1927.a Uie-Mardi maja ostnud Leeskopa Vana-Juri Madis (Maksim) Poleühtid (1875–1953), kelle naiseks oli Suuremõisa Mardi Otto Ühtidi õde Maria. Kruntimisel jäi Uie-Mardi maata popsikohaks. Ka Poleühtidite (hiljem eestindati perekonnanimeks PÄRNA) kuuest lapsest on viis noorelt surnud; ainus tütar, 1918.a sündinud Drosiida oli hiljem Laasugal suiliseks ja sai peale sõda Rootsist tagasi tulnud Kase Vassili Pallase teiseks naiseks.
1955.a vahetas Uie-Mardi taas omanikku ja siia asus Paenase Kaera-Saadu Mare vallaspoeg Augustin Saarkoppel (1922-89) oma naise Selmaga. Kusti oli kalur (see oli tol ajal “jõukas” amet) ja ehitas Uie-Mardile uue maja. 1959.a oli Uie-Mardi eespool nimetatud Mulgu kõrval suuruselt teine 6-liikmeline pere Rebaskil. Kustil ja Selmal olid siis kaks poega ja kaks tütart (Kalle, Malle, Villu ja Tiiu); esimene tütar Pille oli 1954.a imikuna surnud. 1964.a sündis veel poeg Tähve.
Tänaseks on Kalle ja Villu surnud; Malle elab Külasema Koidu Tõnuga Sepa-Ansul ja noorem õde Tiiu on Mäla Rehe-Matsi Mihkel Suguli naiseks. Hiljuti (peale Selma surma) jäi Uie-Mardi ainsaks elanikuks Kusti ja Selma noorem poeg Tähve Saarkoppel.