Rannaküla


1841. aastal kehtestati Liivimaal uus kroonumõisade valitsemise määrustik ja 1859. aastast pärineb reguleerimis-instruktsioon, mis võimaldas kroonumõisade maid väikeste (kuni 10 tiinuste) platsidena sulastele ja maata peredele välja jagada. Tegeliku tõuke nn. latsikohtade tekkeks andsid 1860-ndate uued talurahva-seadused, millega teoorjus Venemaal lõplikult likvideeriti. Nüüd olid kroonumõisade rentnikud huvitatud tööjõu kinnistamisest oma mõisade ümbruses, sest liikumisvabaduse saanud külarahvas kippus ülerahvastatud taludest lahkuma ja mõisadel kadus seaduslik alus omale teomehi leida. Nii võib kõigi Muhu latsikülade tekkeajaks lugeda 1860-ndaid aastaid.
Ago Rullingo on väitnud, et Tamse mõisas mõõdeti 1860-ndatel välja 19 nelja-viie-tiinust platsi ja 4 ühe-tiinust soldatiplatsi. Viimased kandsid 20.s maa-andmikes literat 1…4 (Tähvena ehk Punaski, Aru, Vigalamäe ja Viherpuu), kuid kust pärineb 19 suurema platsi numeratsioon (24… 42 ehk XXIV… XLII), on siinkirjutajale seni jäänud selgusetuks! Neist 19 platsist 11 (24…34) moodustasid hilisema Rebaski latsiküla ja neist räägime eraldi Rebaski loos; 8 platsi (35…42) jäävad tänase Rannaküla territooriumile ning tulevad edasises (platsinumbri järjekorras) lähema vaatluse alla. Väidetavalt on pisut hiljem (1870-ndatel) mõõdetud välja veel 6 suuremat (ca 10-tiinust) platsi, milledest said Keanu, Kondimäe, Niidi, Laasu, Välja (Veiu) ja Riida latsikohad. Viimased kandsid aga numbreid 52…57 (LII…LVII) ja jällegi on selgusetu, kuhu jäid vahepealsed 9 numbrit 43…51? Ühe oletusena võiks arvata, et latsikohtade nummerdamisel loeti kõigepealt kokku selleaegsed vabadikukohad (neid võis 1860-ndatel mõisa piirides 23 olla ja ehk sai 1870-ndateks veel 9 vabadikukohta juurde arvatud, et platsinumbritesse taas “auk” jäi), kuid viimases, 1858.a hingeloendis on vabadike arvestus niivõrd puudulik, et selle põhjal on oletust lootusetu kontrollida! Selgelt on 1858.a hingeloendis kirja pandud Nõmmkülas 2, Kallastel 8 (neist enamus tühjadena näidatud!) ja Külasemas kaks vabadikukohta, kuid ilmselgelt oli neid kõigis külades sel ajal juba oluliselt rohkem!
Arvepidamise seisukohalt tuleks kohe märkida, et neljast soldatiplatsist tekkisid eluasemed kolmel (Punaski, Vigalamäe ja Viherpuu); Kallaste Korju soldatil oli selleks ajaks juba Aru-Juri koht Kallaste-Nõmmküla piiril olemas ning EV maareformi ajal pidid Nukad oma maaõigust Rannakülas läbi kohtuvaidluse tõestama. Samal ajal suutis ammu enne platside jagamist Tamse rannas vesiaia-vahiks olnud Vaaduma Priidu (Feodor) Kõvamees omale kaks platsi (hiljem veel kolmandagi, millest Väljaga seoses räägime) soetada ja kaks platsi said ka vana Tüü talu Mägid, kes Värava koha rajasid. Nii saame kinnitada, et Rannaküla territooriumil jagatud 14 platsil (8 väiksemat ja 6 suuremat) tekkis 12 suitsu. Neile lisanduvad 3 soldatikohta ja neli Külasema vabadikukohta, mis enam-vähem latsikohtade jagamise aegu on mõisa maa ning Külasema karjamaa piirile tekkinud. 20. sajandil ehitati veel väike Aruvärava popsikoht ja sellega saame Rannaküla 20 suitsust ning 21 kohast (koos eluasemeta Aruga) rääkida.
Loomulikult ei toitnud väikesed latsikohad selleaegseid suuri peresid ning mõisarentnike lootus, et need neile tööjõu tagavad, suuresti luhtus. Sajandi lõpul ja 20.s algul on Rannakülast kuus peret Kaug-Itta välja rännanud – Värava Mägid, Mihkli Mägid ja Punaski Mägid – kõik vana Tüü talu juurtega ja veel Riida Keinastid, Kondimäe Kolgad ning Kraavisuu Armased. Nende kohtade uutest omanikest räägime juba edasises ükshaaval.
Üldises plaanis võiks veel lisada, et 19.s lõpu ja 20.s alguse ülerahvastatuse oludes sai Rannaküla perede toitjaks suuresti meri. Ka nõukogude korra “viljastavates tingimustes” loodi siin 1949. aastal kalurikolhoos “Muhu Kalur”, mille esimeseks esimeheks oli Värava (Künnati) Valentin Teder. Hiljem liideti see Pallasma-Nõmmküla-Kallaste “Põhjarannikuga”. Kuigi küla on hilisema Tamse asunduskülaga üsna kõrvuti ja läbi põimunud, on ta tänases haldusüksuste klassifikaatoriks ikkagi omaette külana kirjas ja loodetavasti ei muuda seda “iseolemist” ka tänase Eesti Vabariigi vinduv haldusreform.
Rannaküla suitsudega tutvumist alustame hoopiski latsikohtade vahetusse naabrusse Külasema karjamaale 1870- ja 1880-ndatel tekkinud nelja Külasema vabadikukohaga, milledest tänaseks vaid Jõe koht on taastatud. Teadaolevatel juhtudel toome kohanimede juures ka peres kasutatud õuemärgi kujutise.

Jõe

Õuemärk 
Külasema Ennu-Pärdi Juri noorem poeg Jaen/Ivan Küla (1844–1929) abiellus 1863. aastal Päelda Mardi peretütre Eeduga (Vaga). Vanem vend Madis jäi kodus peremeheks ja noorem vend nähtavasti ei leppinud saunamehe seisusega ning ehitas omale karjamaa serva vastu Tamse maid vabadikukoha.
Jaanil ja Eedul sündisid kaks poega ning neli tütart. Vanem tütar Ekaterina sai 1889.a noorelt uppunud Kingissepa Ivan Keinasti naiseks. Jaani esimene poeg, 1871.a sündinud Ivan Küla läks sajandi lõpul Nõmmküla Sõo Marele koduväiks ja sai seal talu peremeheks. Teine poeg Vassili ja kaks õde surid väikestena; üles kasvas veel noorim tütar Julia (1881–1952), kes isaga sajandilõpul samuti venna juures Sõol olid.
Vahepeal on Jõel elanud Korja Andruse ja Tiiu noorem tütar Ingel (Elena) Mägi (1854–1929) oma vallaspoegade Feodori (1880) ja Aleksandriga (1889). Viimasest on lähemalt juttu Tamse loos. 1904.a sai Julia Küla Kohi Tõnu/Timofei Mätase (1876–1965) naiseks ja vana Jaen pärandas Jõe koha väimehele. Väljavõte sellekohasest Muhu-Suure vallakohtu protokollist on toodud Tamse külaseltsi raamatus “Tamse ajalugu”.  Sealsamas on põgusalt juttu ka Kohi Tõnu kroonu-teenistusest Kaug-Idas ja tema osalemisest nii Vene-Jaapani sõjas kui 1. Maailmasõjas.
Tõnu ja Juula kaks esimest last (tütar Akilina 1906 ja poeg Joann 1910) on imikueas surnud ning üles kasvasid nooremad tütred Emilia (1912-59; sai Päelda Mardi Ivan Vaga naiseks) ja Olga (1913-55). 1920-ndatel sai Tõnu Mätas omale Tamse mõisa jagamisel Sarapuu asunduskoha ja 1923.a on Jõelt Sarapuule kolitud. Edasise võiks siinkohal Tamse küla käsitlusse jätta. Märgime vaid, et 1959.a rahvaloenduse ajal Jõe kohta enam Rannakülas ei märgitud; kruntimisandmetes oli Timotheus Mätase nimel 22-hektarine Tamse asunduskoht Sarapuu ja Jõe maja olla 1960-ndatel lammutatud. Nüüdseks on aga siia omale suvekodu rajanud Sarapuu Olga ja talle koduväiks tulnud Kondimäe Voldemar Tüüri vanema poja Tõnu poeg Kalle Tüür (s.1976) ning kohta võib vana Jaen Küla pärijate, Koguva Laasu juurtega Tüüride valduses edasi eksisteerivaks lugeda.

Ranna

Jõega enam-vähem samaealine oli Külasema Kohi Mardi kolmanda poja Madis/Matvei Mätase (1841–1920) rajatud Ranna koht. Madis abiellus 1861.a Kallaste Saadu vabadikutüdruku Ristega (Nukk) ja pärimuste järgi olla esialgu Ooseare kordoni juures elatud.
Madisel ja Ristel sündisid 10-aastase vahega poeg Mihkel (1863) ja tütar Elena (1873). Viimane sai Vigala Mihkli (Muld) naiseks. Mihail Mätas abiellus Igaküla Ansu-Jaani Marega (Liik) ja neile sündisid kuus tütart; ainus poeg Ivan suri väiksena. Vanem tütar Julia sai 1912.a Värava Juhani (Teder) teiseks naiseks. Eesti Vabariigi algul sai Mihkel omale Virtsus asunduskoha ja pere kolis Muhust minema.
Mõne aja on 1930-ndatel Rannal elanud Rinsi Uiemaa Ivan Abe vanem poeg Vassili Abe-Vaha (s.1903), kelle Viiraküla Kearu inimesed lapsendasid (sai Vaha perekonnanime). Ta elas sel ajal laevast “leitud” baaridaami Milda Meosega ja olid ka kaks tütart Maud ja Mall. Milda ja tütred jätsid Vasseli maha ja ta asus hiljem Saaremaale (Randkülla).
Ranna maja jäi Värava Tederite valdusse ja Juhan olla selle Vesiaa Ivan Kõvamehele müünud. Viimane lammutas maja 1940-ndatel ja sellega Ranna koht kadus.

Kadagamäe

Külasema loos on pisut lähemalt juttu sellest, kuidas Leemeti Madise noorem poeg Adrian Vapper (1856–1933) Leemeti kohast ilma jäi, kui sillakohus vanema venna Juri tütre Leena talu pärijaks tunnistas. Andrusel oli selleks ajaks Siljavälja Ingliga (Saarkoppel) kolm poega sündinud: esimene poeg Juri suri 2-kuuselt; 1879.a sündinud Ivan suri uue sajandi algul kroonuteenistuses ja kolmas poeg Andrei (1881) on jällegi lapseeas surnud.
Peale Leemetilt välja tõstmist olla Andrus mõne aja Suureväraval elanud, kuni omale Rannakülas vabadikukoha ehitas, mida Vassili Kolga andmeil on ka Põrguks kutsutud. Sel ajal sündisid Andrusel ja Inglil kolm tütart ja 1890.a poeg Mihail, kellel 1. Maailmasõja eest õnnestus välismaale pakku jääda.
Andruse ja Ingli vanem tütar Maria sai Paenase Aru-Saadu Ivani naiseks ja nende pere asus hiljem mandrile; teine õde Juula abiellus Aleksander Tappeliga ning Kadagamäele jäi noorim õde Elena Vapper (1894–1982) oma kolme vallaslapsega.
Kruntimisel jäi Kadagamäe maata popsikohaks. Leena vanem poeg, 1915.a sündinud Artemi (Arvi) oli viimase sõja järel Venemaal vangis ning elas hiljem Pärnu-Jaagupis; noorem vend August (1924) sõitis merd ja jäi sõja ajal kadunuks. Elena keskmine laps Galina (1918-27) suri lapseeas.
1959.a oli 64-aastane Leena veel ainus Kadagamäe elanik. Peale tema surma on maja lammutatud ja koht sellega kadunud.

Siberi

Neljanda Külasema vabadikukoha ehitas Rannakülas Koplimäe Seiu (Aleksei) vanem poeg Juri/Georgi Kao (1863–1928), kui ta 1883. aastal Rapiku Kadri Ühtidiga abiellus. Seiu esimene ja kolmas poeg on lapsena surnud ja Koplimäele jäi neljas vend Maksim Kao. Kokku oli Seiul Leemeti vana Andruse tütre Eeduga (õigeusus Varvara) kaheksa poega, kelledest pooled väiksena surid.
Pärimuste järgi olnud Siberi maja kahe korrusega ja tumepunaseks värvitud. Võimalik, et see oma nime sel ajal sai, kui sajandivahetusel Siberisse väljarändamine aktuaalne oli. Juril ja Kadril sündisid kolm tütart ja neli poega. Vanem poeg Priidu (Feodor; s.1884) õppis kellassepaks ja asus Tartu (temal on teada naise Vilhelmiinega sündinud tütred Lidia ja Õie). Noorem vend Ivan Kao (1891) oli meremees ja abiellus Hiiumaal ühe kapteni tütrega ning jäi Kärdla.
Juri ja Kadri esimene tütar Julia sai Anne-Saadu Juri Kindeli naiseks, kuid suri peale poja Mihkli sündi. Anne-Saadu Juri oli noorelt tiisikusse surnud Kallaste Anduvälja Mihkel Kindeli esimene (vigane) poeg. Juri on poja Mihkliga vist veel enne ilmasõda Kaug-Itta läinud (tema ema ja kasuisa olid juba sajandivahetuse kampaania ajal sinna välja rännanud), kus Juri noorem vend Vassili Kindel sel ajal Vladivostoki kalapüügilaeval Roman merd sõitis. 
Siberi Juri ja Kadri kaks nooremat tütart said samuti mehele: Elena Kapi Männiku Matvei Kivimägile ja Ekaterina mandri mehele Johannes Vahterile. Viimastest räägime veel Tamse asundusküla loos. Peale Kadri surma võttis Juri Kao teiseks naiseks Mäe-Pärdi Ivani lese – Külasema Jaagu Kristina Vapper-Kanna, kellega 1897.a poeg Mihkel sündis. Viimane langes Vabadussõjas ja vana Juri sai Tamse mõisa jagamisel poja autasu-maa, millele ta Pihla koha rajas. Sinna asusid tema esimese abielu tütar Ekaterina väimehe Johannes Vahteriga, kuid see oleks juba Tamse küla lugu. Siberi viimaseks elanikuks jäi vana Juri teine naine Kristina (Riste). Peale tema surma on maja lammutatud ning see Rannaküla koht on ilmselt enne viimast sõda kadunud.

Soldatikohad

1. Tähvena ehk Punaski

Vana-Tüü (seda Mõisaküla ja Pallasma vahel olnud põlistalu on lähemalt tutvustatud Mõisküla ja Pallasmaa lugudes ja sellest tuleb siingi veel edasises juttu) vana Jaani keskmine poeg Tähve/Stefan Mägi jõudis platside jagamise ajaks kroonu välja teenida ja talle mõõdeti karjamaa-aia ääres (Vigalast ja Viherpuust põhja pool) välja tiinune soldatiplats. Tähve abiellus 1883.a Peetrikivi-Kondimäe Ingliga (Elena Kolk) ja sündisid viis poega ning kaks tütart. Mõlemad tütred surid noorelt: Elena 4-aastasena ja noorem õde Maria 18-aastaselt.
20.s alguse Rinsi koguduse-nimekirjas on Tähvenal kirjas Tähve oma naise ja noorema tütre, 18-aastaselt surnud Mariaga. Esimene poeg, 1883.a sündinud Aleksander oli juba Kaug-Itta väljarändajaks märgitud. Hiljem on Tähve ise vist noorema poja Vassiliga samuti Kaug-Itta läinud ja koju jäi noorim, Kooruks kutsutud poeg Georgi Mägi ema ja õega (viimane suri 1918.a). Nooremad vennad Ivan (1890-95) ja noor Tähve (Stefan, 1892-95) on väikestena surnud.
EV alg-aastail omandas Tähvena Kooru endise Tamse mõisa kutsari Ivan Heine saadud Pääsukse asunduskrundi ja edasine oleks pigem Tamse küla lugu… Kooru ehitanud Tähvena maja uuesti Pääsuksel üles ja tiinuse soldatiplatsi omandas legendaarne Tuule Juri – Tupenurme Andruse talust ilma jäänud Georgi Tuul, kellest Tupenurme loos lähemalt räägitakse ja kes omale Tamsel Tuule ehk Aia asunduskoha soetas.
Sellega sai üks Rannaküla soldati-kohtadest Eesti Vabariigi tulekuga likvideeritud, kuid uue aastatuhande hakul hankis omale Tähvena aeda ehitusõiguse edasises jutuks tulev Viherpuu Ants Palu, kes omale siia uue palkmaja ehitas ja nii võib Tähvena kohta veel 21. sajandil edasi elavaks lugeda.

2. (Aru)

Kallaste Korju Jaagu poeg Juri/Jegor Nukk (1850–1931) sai 30-aastaselt Vene-Türgi sõjast tagasi ja tallegi mõõdeti Rannakülas tiinune soldatiplats välja, kuid Juri ehitas omale Kallaste-Nõmmküla piiril Aru-Juri koha, millest on Kallaste loos räägitud. EV maareformi ajal pidid Aru-Juri inimesed oma maa-õigust kohtuga tõestama ja vana Juri surmani (poeg Mihkel suri aasta varem) seda maad ka kasutati, kuid siis müüdi maa Värava Juhanile. Eluaset ei ole sellele maale kunagi tekkinud.

3. Vigalamäe

Õuemärk 
Kallaste Munska (ka Paistu-Leemeti) katkujärgse peremehe, hiidlase Hansu järglased jäid 19.s algul Tamse mõisa vabadikeks ja võimalik, et Leemeti poeg Mart juba sajandivahetusel omale Nõmmküla Muda naabruses mere ääres Nuka vabadikukoha ehitas. Mardi vanem poeg Jaen kasvas Korjul üles ja sai hiljem priinime Laanet, aga noorema venna Mihkli (1803-56) pere sai priinime MULD. Mihkel paistab olevat Rebaskil Kulumaa koha ehitanud ja tema noorem poeg Tähve on samas Nuka koha rajaja, kuid sellest räägitakse lähemalt Rebaski loos. Nuka-Kulumaa Mihkli vanem poeg Mihkel/Mihail Muld (s.1835) teenis kroonu välja ja sai Rannakülas Vigalamäe soldatiplatsi, kuhu ta sarapuu-tarjadest hädapärase elamise püstitas, kui Siljavälja Tähve tütre Kadriga (Saarkoppel) 1871.a abiellus. Neil sündisid Kadriga 8 last, kelledest kolm tütart ja vanem poeg Mihail jun. Muld abieluni jõudsid. Esimene tütar Maria sai Nurme heinamaa-vahi Mihkel Kiri naiseks, Ekaterina abiellus Kraavisuu (Vana-Aadu) Mihail Armasega ja peale viimase surma sai teist korda (juba Tallinnas) Vassili Valdi naiseks. Noorim tütar Julia sai Nõmmküla Leemeti Matvei Tammiku naiseks.
Mihail “kolmas” Muld (1873–1959) abiellus sajandivahetusel Ranna Elena Mätasega ja neil sai kirikukirja viis poega ning kaks tütart. Kolm poega (August, Mihkel ja Herman) surid väikestena; 1907.a sündinud Aleksander asus hiljem mandrile ja koju jäi noorim poeg Arian Muld (1917-90). Tütardest vanem, Liina sai Alfred Mäemurru naiseks (neil olnud 9 last); Julia sai Kallaste Toru Sassi (Korv) naiseks, kuid Sass jäi viimasesse sõtta ja hiljem oli Juuli Anduvälja Vassili Kindeli kolmandaks naiseks (mõlemad abielud olid lastetud).
Arian (Arri) abiellus Igaküla Kästiki Liidiga (Kuuse). Neil olid pojad Enni ja Elmu ning tütar Ilme. Pärast seda, kui Veiu Sass tüli käigus Vigala meeste käe läbi surma sai, läks Arri Muhust minema ja Liidi kasvatas lapsed üksi üles.
Kruntimis-andmetes oli popsiseadusega juurdelõike saanud 6,15-hektarine Vigala väikekoht Muld Mihaili nimele kinnistatud. Mihkel võttis Veiu Sassiga juhtunus süü oma peale ja istus ka mõne aja vangis. Pärast vabanemist oli ta surmani tütre juures Kallaste Torul.  1959.a loenduse ajal olid Vigala elanikeks märgitud Liidia oma tütre Ilmega (pojad said ilmselt kooli internaadis loendatud). Uue aastatuhande algul oli Vigalamäe koht Ilme poja Margus Viiklaidi valduses (Liidi läks vanas eas tütre juurde Kuressaarde).

4. Viherpuu

 Õuemärk
Nõmmküla Muda sulase Tähve poeg Aad/Aleksei Rihvk (1841–1928) sai Rannakülas neljanda soldatiplatsi. Aadu võttis Rootsivere Ansu-Jaanilt naise (Maria Kesküla), kellega tütar Elena ja poeg Mihail sündisid. Tütar suri noorelt, aga Mihail Rihvk (1880–1953) abiellus Värava (Vana-Tüü) Riste vallastütre Juulaga (Mägi). Nende neli poega ja kaks tütart (Pauline ja Linda) on kõik lapseeas surnud. Kasulapseks võeti Korja Ingli poja, Küüni Aleksander Mägi esimese abielu tütar NadeĹžda (Leida) Mägi, kelle ema noorelt suri.
Leidale tuli koduväiks Kallaste Söödivälja Madise noorem poeg Vassili Palu (1911-80). Kruntimisandmetes oli tiinune (1.073 ha) Viherpuu soldatiplats Mihail Rihvki nimel.
Leida ja Vasseli neli last surid jällegi noorelt, kuid kolm poega (Arvo, Aadi ja Ants) ning tütar Hille abiellusid. 1959.a rahvaloenduses olid nad kõik veel Viherpuul kirja pandud. Arvo jõudis omale Nõmmkülas maja ehitada, kuid uppus õnnetult 1972.a suvel Kallaste all merel. Aadi asus Kuressaarde ja Ants ehitas omale eespool jutuks olnud Tähvena õues maja. Koju jäi tütar Hille, kellele tuli koduväiks Nõmmküla Ränga Vambu poeg Lembit Vaht (Pallasma Oksal üles kasvanud). Nii jõudis Viherpuu  Rannaküla elujõulise perena uude aastatuhandesse.

***
Edasi asume tutvuma Rannaküla “päris” latsikohtadega.

Värava – XXXV ja XXXVI

 Õuemärk
Mõisaküla ja Pallasma lugudes on lähemalt juttu põlisest Tüü talust, mis 1860-ndate aastateni asus Mõisaküla ja Pallasma vahel (Vaadumast pisut pärastise Ladva poole). Et siin 19.s algul Külasema Mäe-Tooma Andrus ajutiseks peremeheks oli, saadi Mäe-Toomaga samasugune priinimi MÄGI ja võib ütelda, et kõik Tamse valla Mägid on õigupoolest Vana-Tüü ja/või Mäe-Tooma juurtega (ka Korja Mägid). Viimases (1858.a) hingeloenduses olid Tüül kirjas vana Tüü Aadu kaks poega oma peredega – 1818.a sündinud vanem vend Jaen/Ivan Mägi oli peremeheks märgitud ja tal oli Tupenurme Panga Mare tütre Ristega neli poega ning kolm tütart kirjas (noorim poeg Juri oli veel sündimata); kaks aastat noorema venna Juri pere oli sel ajal 4-liikmeline. Juri esimene naine, Paenase Mihkli Kadri oli 1855.a surnud ja selle abielu viiest lapsest olid alles kaks tütart Eed ja Kadri (viimane suri sama aasta septembris 7-aastaselt). Juri teiseks naiseks oli Kingissepa (Kopli-Andruse) Andruse tütar Riste Kao, kellega hiljem veel tütar Elena sündis (sai Vileta Juri Kolga naiseks). Peale selle olid Tüü arvestusüksusel kirjas Külasema Mäe-Tooma Mihkli (~1743–1804) vanemate poegade – Andruse (1769–1808) ja Tüüle koduväiks tulnud Juri (1772–1819) järglased (nende noorem vend Toomas (1782–1844) jäi Mäe-Tooma peremeheks). Koduväi Juri ainus poeg Andrus Mägi (1814-55) oli selleks ajaks omale ühe kolmest Korja kohast (nn. Mo-Korja) rajanud, aga Tüül ajutiseks peremeheks olnud Mäe-Tooma Andruse ja Kallaste Jaagu Mare poeg Andrus/Andrei Mägi (1793–1861) oli oma perega lihtsalt Tüü kodakondsetena kirjas (neist räägime veel Kalda latsikohaga seoses).
1860-ndatel on Tüü talu rendiraskustesse sattunud; magasiaidast olnud suur vilja võlg ja tagatipuks põlesid taluhooned maha. Talu hakkas välja ostma hoopis Pallasma Matsi Mart Pallas ja oma senisel kohal see enam ei taastunudki. Nähtavasti said Aadu pojad Jaen ja Juri Mägid mõlemad omale Rannakülas platsid, kuhu Värava (ka Kargevärava nimega) koht rajati.
Kiriku-kirjadest ei selgu kuigi hästi Tüü vana Jaani järglaste käekäik 19.s viimasel veerandil (vennast Jurist jäi vaid kaks tütart, kelledest 1. abielu tütar Eed jäi vallaliseks ja 2. abielu tütar Elena, nagu öeldud, sai Vileta Juri naiseks). Jaanil oli aga Panga Ristega kuus poega ja kolm tütart, kelledest teadaolevalt esimene poeg Mihkel ja eelviimane poeg Madis väiksena surid. Kahe vanema täisikka jõudnud poja – 1845.a sündinud Andruse ja 3 aastat noorema Ivani käekäik peale kroonuteenistust on  ebaselge. Tähve teenis kroonu välja ja sai eespool jutuks olnud Punaski soldatiplatsi. Noorim vendadest, 1859.a sündinud Georgi (Juri) Mägi  abiellus 1882.a Lembri Andruse tütre Elenaga (Pink) ja neil said kirikukirja poeg Aleksander (1887) ning kolm tütart (Ekaterina, Elena ja Maria), kuid nende pere oli kindlasti sajandi lõpul Kaug-Itta välja rännanute seas. Märgime, et Tamse raamatu esimeses variandis on seda Juri Mägi ekslikult vana Jaani pojapojaks (noore Ivani pojaks) arvatud. Kuni ei ole kasutada täpseid Kaug-Itta välja rännanute nimekirju, jääb vaid kahtlus, et väljarändajate hulgas ka vana Jaani vanemad pojad Andrus ja Ivan võisid olla!
Mägidelt on kahe platsiga Värava koha ostnud (väidetavalt 560 rubla eest) Saaremaa (Kahutsi küla) juurtega Villem/Vassili Teder (1851–1902), kellel selleks ajaks oli ¼ Mäe-Pärdi kohta ostetud ja Külasema Kearu vabadikukoha naabruses Sepa koht rajatud. Pädaste ja Kuivastu mõisades sepaks olnud Villem Tederist on Külasema loos pisut juttu ja tema järglasi on meenutatud veel Nõmmküla ja ka Igaküla lugudes. Kordame siin üle, et Villemi vanem poeg Juhan (Joann) Teder (1885–1959) jäi Värava peremeheks; teine poeg Anton (1892-99) on lapsena surnud. Kolmas poeg, Vassili jun. Teder (1896–1936) oli Nõmmkülas ja Igakülas kooliõpetajaks ning asus hiljem Saarekülla; neljas vend Aleksander (1899–1927) jäi koduväina Nõmmküla Umnale ja Nikolai (1901-82) asus noorelt Väike-Maarjasse.
Värava Juhani esimene naine Kristina Vaga (Kallaste Munska Tiina) sai õnnetult surma ja teiseks naiseks oli Juhanil Ranna Juulia Mätas, kellega neli poega ning tütar Hermeliina sündisid. Esimene poeg Eugraf (1912) suri imikuna. Koju jäi teine poeg Herman Teder (1914-94); Valentin (Vaali) läks Künnatile koduväiks ja Vambola asus Orissaarde.
Kruntimis-andmetes oli Värava Juhani nimel kaks maaüksust: lit. XXXV – 5,023 ha ja lit. XXXVI – 9,4 ha. 1959. aastaks olid Väravale jäänud Juhan ja Juula ning Herman oma Kõinastu Jaanilt võetud naise Antoninaga (Anda; sünd. Kesküla) – poeg Jaanus ja tütar Seida olid juba kodust väljas. Lõpuks jäi Värava koht üksnes Kuressaares elava Seida ja tema mehe Uno Kremmi suvekoduks.

Uielu (Jaani ehk Anenina) – XXXVII

 Õuemärk
Uielu on üks neid Rannaküla latsikohti, mis kindlasti juba enne platside jagamist Külasema Koosi vabadikukohana eksisteeris. Nimelt jäi Koosi peremees Jaen Kao (1794–1869) oma teokohustustega mõisa ees võlgu ja 1850-ndatel pandi Koosil peremeheks Laasuga Tähve poeg Juri Metsniit. Jaanil oli aga Päelda Mardi Marega 6 poega ning 6 tütart sündinud, kelledest nüüd arvukas Koosi saunikupere sai. Jaani esimene poeg Jaen/Ivan Kao (1825-83) abiellus 1858.a Marjavälja Tähve tütre Marega ja arvatavalt ehitas juba sel ajal omale Aneninal eluaseme, kus neil Marega kaks tütart ja poeg Matvei sündisid. Viimane suri 4-aastasena. Lisame, et Vassili Kolga andmetel on Jaen enne Aneninale asumist ka Külasema Kopli-Andrusel olnud, kuid arvatavalt oli see siiski lühikest aega (Koosi saunas ei pruukinud tal tõesti sel ajal enam ruumi jätkuda, kui ta Tamse rannas omale eluaset püstitas).
1884.a tuli Jaani vanemale tütrele Elenale (Ingliks kutsutud) koduväiks Mäe-Pärdi Tähve poeg Matvei Kand. Märgime, et Mäe-Pärdi Tähve oli selleks ajaks Kallastele asunud ja tema vanem poeg Mihkel sai Kallaste Rootsil peremeheks. Noorem vend, Tähve jun. Kand asus Kallastel vanale Korju vabadikukohale Saadule, kuid keskmine poeg Madis tuli tagasi sünnikodule lähemale (ta oli Mäe-Pärdil või Rebaski Silla-Väraval (?) sündinud).
Madisel ja Inglil jõudsid kaks tütart sündida, kui Madis 1894.a eneselt elu võttis. Ingel kasvatas tütred üles. Maria, kellel 1905.a Artur Wernhofiga vallastütar Olga sündis, sai hiljem Maardu Aleksander Ellmanni naiseks. Vanaema Ingel kasvatas ka Olga üles ja temast sai hiljem Põitse Ännika Madis Kolga naine. Ingli noorem tütar Elena sai 1911.a Suuremõisa Indriku (Aru) Priidu Lootuse naiseks. 20. sajandi algul, muide, oli luterlase Priidu Lootuse pere (naine ja kolm tütart ning üks surnult sündinud laps) Rinsi koguduse-nimekirjas Rannaküla Jaanil kirjas; Priidu vist sõitis merd või oli muidu “väli-teenistuses”. Igal juhul jäi Priidu ja Elena tütar Alla samuti vanaema Ingli kasvatada.
Kruntimisel sai 9,1-hektarine Uielu väikekoht, millel meesperega õnne ei ole olnud, Kand Elena nimele. Ingli tütretütrele Allale tuli koduväiks Igaküla Jaanisaadu Anton Liik, kuid temagi suri noorelt ja kaua aega elas Alla Uielul üksinda. Ainus Uielu elanik oli ta ka 1959.a rahvaloenduse ajal. Vanas eas olevat Alla mõne aja Ännika Vaike juures Kuressaares olnud ja lõpetas oma vanaduspäevad Muhu valla hooldekodus.
Jaani koht müüdi 1990-ndate algul soomlasele ja peale mitut omaniku vahetust on see kuuldavasti taas ühe soomlase valduses, kes siia omale suurejoonelise suvekodu on ehitanud.

Mihkli ehk Kalda – XXXVIII

(Õuemärk teadmata)
Eespool jutuks olnud Tüü ajutisel peremehel, Mäe-Tooma Andruse pojal Andrus Mägil (1793–1861) oli kahe naisega kolm poega ja kaks tütart. Andruse esimene naine, Vaaduma Mihkli tütar Lutsi suri noorelt ja 8-aastaselt suri ka nende ainus poeg Jaen. Teise naise, Paenase Kunni Matsi tütre Kadriga sündisid Andrusel kaks tütart ja kaks poega. Vanem poeg Madis võeti nekrutiks ja tema kroonust tagasi jõudmisest andmed puuduvad; noorem vend Mihkel/Mihail Mägi (s.1835) abiellus 1861.a Nõmmküla Uietalu Mihkli tütre Kadriga (Suu) ja sai peatselt omale Rannakülas latsikoha.
Mihklil ja Kadril sai kirikukirja 11 last, aga esimesed kaksikud pojad sündisid surnuna ja järgmistest lastest on veel mitmed väiksena surnud. 1867.a sündinud Maria sai Riida Madis Keinasti naiseks, aga pojad, 1895.a naise võtnud Mihail ja võib-olla ka sel ajal nekrutiks võetud Ivan on sajandivahetusel Kaug-Itta välja rännanud. 
Ussuurimaale välja rändamise ajal ostis Koguva Laasu Mihkel Tüür (1851–1918) Rannaküla väljarändajatelt Mihkli ja Kondimäe latsikohad ning seadis ennast Kondimäel sisse. Mihkli maja on millalgi sajandilõpul põlenud, aga selle tugevast äiksest tekkinud tulekahju aeg, kui ka Rebaski Aadu (Suurekivi) koht olla põlenud, jääb siinkohal välja selgitamata ja ei oska arvata, kuivõrd Mihkli koht peale põlemist üldse taastati. Kruntimis-andmetes oli Kondimäe Madis Tüüri nimel küll 3,871-hektarine Kalda nimega maaüksus, kuid eluaset sel ajal Mihklil enam ei olnud. Loomulikult ei esine sellenimelist kohta Rannakülas ka 1959.a rahvaloenduses.  
Kolhoosiaja lõpupoole ehitas Mihkli õue omale suvitusonni ja sauna Paenase Ivardi Anton Abe (tema naine Helju oli Ännika Madise naiseks saanud naabripere – Jaani Olga tütar). Kui Ants jäi Sakus oma vanaduspäevi pidama, hääbus vist ka tema saunakoht ja Kalda omanikuks sai Kondimäe Madise pojatütre Meida Tüür-Mägi tütar Signe Siim. Küllap see Rannaküla suits millalgi ka taastatakse.

Kraavisuu – XXXIX

Kraavi-Uielu - XL

(Õuemärgid teadmata)
Kahe järgmise platsi (39. ja 40.) esialgsed saajad on seni mõneti ebaselged. Käsitleme neid siinkohal koos – seda enam, et 20. sajandist teatakse siin vaid tänaseni eksisteerivat Kraavisuu kohta, mille väidetavalt Linnuse Vanatooma Joosep Saat olla väljarännanutelt omandanud (?). Samas oli omaaegseis maa-andmikes Joosep Saadu nimel 9,144-hektarine Kraavisuu nimega maaüksus (lit. XXXIX) ja kinnistatud (kinnistamisteatis nr.95 30.12.1939) 4,669-hektarine Kraavi-Uueelu nimega üksus (lit. XL) oli Jaan Paikase nimel. Viimase puhul on tegemist rootsiaegsete ja katkujärgsete Kallaste Toru inimeste järglasega, kelle vanaisa Aad (1776–1828)  1816.a hingeloendis veel Kallaste Torul peremees oli. 1820-ndatel pandi Torul peremeheks rootsiaegse Põitse Ännika juurtega Nõmmküla Vana-Tõnu Mihkel Korv (1765–1827) ja suure tõenäosusega asus Toru Aadu ainus täisikka jõudnud poeg Mihkel Paikas (1811-99) juba 19.s keskel mõisa teomehena Rannakülla, kuigi hingeloendid Mihkli peret ikka Torul esikohal märgivad! Lisame, et Paikaste jälgimise muudab keerukamaks tõik, et nad jäid luterlasteks ja teatavasti on luteri personaalraamatud kohainfo mõttes õigeusu koguduse-nimekirjadest märksa infovaesemad. Võimalik, et Mihkel Paikasel juba enne latsikohtade jagamist Rannakülas ka oma eluase oli ja suure tõenäosusega oli just tema 40. platsi saaja. Platsinumbrite järjekorra-loogikast lähtudes pidi see pigem praeguse Kraavisuu kohal või sellest lõuna pool olema ja Vana-Aadu nimega mäletatav Armaste eluase sellest põhja (Mihkli ja Jaani) pool asuma, kuid siinjuures tuleks veel hoolega vanu kaarte uurida. Arusaamatuks jääb selle juures, miks ja mis ajast Paikase kinnistatud üksus Kraavi-Uielu nime kandis ehk mis ajast on Uue-elust rääkima hakatud?
Peaks lisama, et Mihkel Paikasel oli kahe naisega 7 last. Mihkli esimene naine, Tupenurme Jaagu Kadri suri noorelt ja temast jäi ainus tütar Mare, kes Võlla Uielu Aadu (Mees) naiseks sai. Teiseks naiseks võttis Mihkel Mäla Ansu Jaani tütre Ingli (Pruul), kellega sündisid viis poega ja tütar Ingel. Esimene poeg Andrus (1845-48) suri 3-aastaselt; kaks järgmist poega Jaen (1849 – 1931) ja Mihkel (1851-88) said täisealisteks ja olid hiljem Hellama valla koduväid – Jaen Mõegaküla Mardil ja Mihkel Võlla Mihklil. 1856.a sündinud poeg Priidu 1856 suri imikuna, aga 3 aastat noorem Madis võeti 1880.a mereväkke ja tema kohta hilisemad andmed puuduvad. Sajandilõpu Hellama koguduse-nimekirjas oli Jaen Paikase pere Mõegakülas küll kirjas, aga ilmselt just tema on enne surma (Jaen suri 1931.a) igaks juhuks isa mõisast saadud maatüki kinnistusse kandnud.
Teiseks varaseks Rannaküla “suitsuks” soldatiplatside rivist põhja pool võis olla Külasema Kingissepa sulase, Peetrikivi Tähve poja Aad/Aleksei Armase (s.1836) eluase. Külasema loos on Vassili Kolga andmetele tuginedes arvatud Peetrikivi vabadikukoha rajajaks Kingissepa omaaegse peremehe Mihkli poegi Andrus ja Tähve Armaseid. Samas on teada, et juba 1860-ndatel asusid Peetrikivile Marjavälja Kolgad ning ilmselt pidi 1856.a 21-aastaselt Tupenurme Jaagu Kadri Raunaga laulatatud Aad Armas selleks ajaks olema omale Rannakülas eluaseme rajanud, mida ka Vana-Aadu nimega on mäletatud. Tamse külaseltsi raamatuga seoses tuleks siinkohal rõhutada, et Kraavisuu ehk Vana-Aadu Armastel ei ole seost Pallasma Jaani Armastega (küll aga Keanu Armastel). Nimelt said selle priinime Põitse kupja Mihkli järglased, kelledest 18.s lõpul nii Pallasma Jaani kui lühemaks ajaks Külasema Kingissepa ja ka Leemeti peremehed said. Need on n.ö. erinevad Armaste “sugulasliinid”.
Aad Armasel sündis esimese Kadriga seitse last – kolm poega ja neli tütart, kusjuures kõik kolm poega jõudsid ka abieluni. Kadri suri 1879. aastal ja samal aastal võttis Aad teise Kadri – Kallaste Toru Mihkli tütre (Korv), kellega veel kolm tütart ja poeg Vassili sündisid (viimane poeg ning noorim tütar Raissa surid väikestena). Selleks ajaks oli Aad loomulikult juba 39. platsi omanik.
20. sajandi alguse Rinsi koguduse-nimekirjas on Tähvena soldatiplatsi järel järgmise eluasemena märgitud Kraavisuu, kus sel ajal esikohal juba Joosep Saadu peret märgitakse, kuid selle järel on Aad Armase lesk Kadri (Aad suri 1901.a) ja Aadu esimese abielu pojad Matvei, Mihail ning Georgi kõik oma peredega kirjas. Matvei Armase esimene poeg Mihail (s.1879) oli juba Vigala Riinaga (Ekaterina Muld) abiellunud ja kirjas on ka nende esimene, 1899.a sündinud tütar Ekaterina. Alles ilmasõja-aegses koguduse-nimekirjas on kõik Kraavisuu Armased maha tõmmatud ja ilmselt on nad Muhust lahkunud, kuid kes neist Ussuurimaale jõudsid, vajaks omaette selgitamist. Näiteks, on teada, et Vigala Riinaga abiellunud Kraavisuu noor Mihkel (vana Aadu pojapoeg) 33-aastaselt Tallinnas suri.
Siitpeale võime Saatude Kraavisuust rääkida ja oluline oleks teada, kas ning milline suhe sellel kohal Paikaste Kraavi-Uieluga võis olla, millise kohale väidetavalt Vanatooma Madise neljas poeg Joosep Saat (1874–1942) uue sajandi algul oma eluaseme Rannakülas ehitas, kui ta Linnuse Ranna Mare tütre Irinaga oli 1899.a abiellunud ja Rannakülla asus. Väidetavalt on Joosepi ja Irina kolm esimest last Vanatoomal sündinud. Kokku sai neil Rinsi koguduse-nimekirja 10 last – kaks poega ja kaheksa tütart, kelledest kolm nooremat tütart surid imikueas. “Tamse ajaloos” on neid tutvustatud ja siinkohal jätame nad ükshaaval nimetamata. Märgime vaid, et vanem poeg, 1903.a sündinud Anton asus hiljem Tallinna ja noorem vend Arteemi läks Rebaski Konta Liidile (Küla) koduväiks. Joosepi ja Mare noorimale tütrele Liidiale (1913-94) tuli hiljem koduväiks Mäksa Matvei Saartok (1910-72).
Nagu öeldud, oli Joosep Saadu nimel 9,144-hektarine Kraavisuu nimega maaüksus ja toonane kruntimis-planšett ning vanad kaardid peaksid näitama, kuidas Kraavisuu ja Kraavi-Uielu üksused tegelikult paiknesid.
1959.a olid Kraavisuul 81-aastane Joosepi lesk Iriina tütre Liidia Saadu ning väimehe Matvei Saartokiga. Nüüdseks on koht jäänud Tallinnas elava Tiit Saadu (s.1951) pere suvekoduks. Tiit on Joosepi kolmanda tütre, 1905.a sündinud Elena (Leeni) Saadu poja Lui (1928-73) poeg.

Vesiaa – XLI ja XLII

 Õuemärk
Mõisaküla Vaaduma kunagise perepoja ja pärastise sulase Andruse poeg Priidu/Feodor Kõvamees (s.1827) on nähtavasti meheikka jõudes omale Tamse randa vesiaia-vahi koha ehitanud (kui tema isa Andrus juba siin seda ametit ei pidanud?) ja sedagi kohta võib latsiküla-eelseks lugeda. Priidu abiellus 19-aastaselt Männiku-Jaani peretütre Ristega (Maripuu) ja latsikohtade jagamise aegu olid neil juba kaks tütart ning kolm poega kasvamas (esimene tütar Maria oli 2-aastaselt surnud). Selle järel sündis veel üks Mariaks ristitu (sai Kallaste Mihkli-Aadu Mihail Laaneti naiseks) ning lõpuks veel pojad Peeter ja Vassili. Peame tõdema, et Priidu paistab ka teisel platside jagamisel “jaol olnud” ja lisaks esimesel jagamisel saadud kahele platsile veel kolmandagi platsi saanud, sest 20.s alguse kogudusekirjas olid lõpupoole tutvustataval Välja kohal peale Priidu teise poja Timofei pere ka nooremad pojad Matvei, Peeter ja Vassili kirjas ning ilmselt on Välja koht Vesiaa meeste rajatud.
Vesiaale jäi Priidu esimene poeg Ivan Kõvamees (1862–1917), kes 1892.a Tupenurme Mihkli-Jaagu Juulia Auväärtiga abiellus. Ivanil ja Juulal sündisid jällegi kõigepealt kolm tütart ja seejärel neli poega. Keskmine tütar Juula (1895–1920) suri noorelt vallalisena, noorem õde Leena sai Tallinnas kapteni-prouaks, aga vanemal õel Marel (1893–1971) oli vallastütar Olga, kes Pärnus Karl Lobjakase naiseks sai. Koha pärijaks oli vanem poeg Vassili Kõvamees (1900-60), kuid ta oli vallaline meremees, kes segastel aegadel enam koju ei tulnud. Tema nimele olid küll kinnistatud kaks Vesiaja nimega maaüksust – väiksem 5,472 ha (nr.42; kinnistatud 1938.a) ja suurem 9,186 ha (kinnistatud 1939.a – nähtavasti oli kunagisele 41. platsile maad juurde soetatud) ja ta toetas koju jäänud kolmandat venda Ivan-Rajur Kõvameest (190773), kes õigupoolest Vesiaa viimane peremees oli. Teine vend Aleksander suri 30-aastaselt vallalisena mandril ja noorim vend Anton (1909) jõudis segastel aegadel Austraaliasse.
Neil päevil (2014.a detsembris) selgus, et noorelt Muhust välja läinud Priidu kolmandal pojal Matveil oli hiljem Abjas pere: naine Ann Sork ja kaks last 
1901.a sündinud poeg Peeter ning 1904.a sündinud tütar Anna. Viimane oli hiljem abielus Nikolai Priskiga ja elati Hiiumaal. Nikolai langes viimase sõja lõpul Tehumardi lahingus. Tänu Anna ja Nikolai pojale Evaldile (täpsemalt tema hõimlasele) jõudis siiagi see täiendav info.
Ivan-Rajur abiellus sõtta jäänud Paenase Niidialuse Ivani lese Akiliinaga (1911-93), kellel oli vallastütar Lanni. Viimane sai Tamse Silla Jaanuse naiseks. 1959. aastal olid Rajur ja Akiliina kaks Vesiaa elanikku. Peale Rajuri surma müüs Liina Vesiaa koha Tallinna mehele Rein Kaurile, kelle suvekoduks see jäi ja lõpetas oma vanaduspäevad tütre-tütre juures Kallaste Jaagul.

Keanu – LII

Õuemärk 
Keanuga jõuame “teise ringi” (suuremate) latsikohtadeni, mis väidetavalt 1870-ndatel välja mõõdeti ja kõik ka mõisale pisut lähemal asusid. Kõige põhjapoolsema neist kuuest platsist sai Pallasma Jaani sulase Ivani poeg Mihail Armas (1849–1935).
Mihkel abiellus 1872.a Siljavälja Jaani tütre Marega ja neil oli neli poega ning kolm tütart. Esimene poeg Andrei suri 3-kuuselt, teine poeg Georgi 13-aastaselt ja viimane (taas Andreiks ristitud) elas vaid 4 päeva. Ainsana jõudis abieluni kolmas poeg Maksim (Madis) Armas (1880–1919), kes naabritüdruku, Värava Villemi tütre Melania Tederiga abiellus. Neil jõudsid kaks tütart ja poeg Ivan (1910) sündida. Viimasest sai meremees ja tal õnnestus ka viimasest sõjast pääseda (töötas hiljem Saku õllevabrikus), kuid sõja ajal sai Ivani naine ühes Läänemaa talus metsavendade rünnaku ajal surma (tütar Viive olla läbi akna põgenedes pääsenud).
Madis ise uppus 1919.a Raugi all, kui nad Nuka Mihkliga käisid Puisest muhulastest mandri suilisi koju toomas. Nii jäi EV aastateks Keanule peale vana Mihkli valdavalt naispere. Mihkli ja Mare kolm tütart said kõik täisealisteks: Elena sai Võlla asundusse Mihail Kase naiseks; Julial oli vallaspoeg Eugraf (1912-38), kes noores eas ise endalt elu võttis ja vallalisena jäi koju veel noorim õde Maria (1890–1982). Tema nimel oli kruntimis-andmetes ka 14,518-hektarine Keanu koht.
Madise ja Miina kaks tütart said mehele: Liina oma küla Niidi Aleksander Aerule ja Iisa (Raissa) Pallasma Matsi Juri Pallasele. Viimase pere põgenes 1944.a sügisel Rootsi. 1959. aastal olid Keanule jäänud õed – 70-aastane Juula ja kaks aastat noorem Riia. Madise lesk Miina oli tütrepoja Niidi Edmund Aeru pere juures Tamse koolimajas kirjas.
Eespool jutuks tuleva Niidi Aerude valdusse Keanu koht jäigi. Nüüdseks on lisaks Keanule ehitatud uutele hoonetele siit pisut lõuna poole (Kondimäe ja Jaani vahel põldude keskel) veel üks “suits” tekkinud, mis seni veel Rannaküla uue suitsuna n.ö. arvele võtmata on.

Kondimäe – LIII

 Õuemärk
1860-ndatel asusid Külasema Marjaväljalt Peetrikivi vabadikukohale Marjavälja Jaagu teine ja kolmas poeg Jaen ja Tõnis Kolgad oma peredega (vanem vend Mihkel jäi Marjavälja peremeheks). Vanem neist, 1829.a sündinud Jaen/Ivan Kolk sai 1870-ndatel omale Tamse mõisast Kondimäe latsikoha; Tõnis jäi oma perega Peetrikivile. Selleks ajaks olid Jaanil Põitse ja Tupenurme sulase, Päelda Mardi Andruse tütre Kadriga (Ekaterina Vaga) kaks tütart ja kolm poega sündinud. Vanem tütar Elena (Ingel) sai eespool tutvustatud Tüü soldati, Punaski Tähve/Stefan Mägi naiseks ja noorem õde Ekaterina (Kadri) Raugi Kuuseniidi Vassili Agarile mehele. Jaani ja Kadri kaks nooremat poeg surid noorelt – Mihail aastaselt ja Georgi (1870-95) 25-aastasena. Vanem poeg Ivan jun. Kolk (s.1864) abiellus 1887.a Tupenurme Vanaga-Jaani Mihkli tütre Kadri Maripuuga ja Muhus said kirikukirja nende kolm poega ning neli tütart (esimene poeg Vassili suri 6-kuuselt).
Sajandivahetuse paiku rändas noore Jaani pere välja Kaug-Itta ning Kondimäe koha ostis Koguva Laasu Mihkel Tüür (1851–1918); samal ajal ostis ta Mägidelt ka väiksema, Mihkli ehk Kalda latsikoha.
Mihklil oli juba Koguvas Mäla Jaani-Andruse Kadriga (Ausmees) kaks tütart ja kaks poega sündinud, kuid vanem tütar Kadri ja esimene poeg Jaen olid lapsena surnud; noorem tütar Ingel sai Paenase Abru Madise naiseks. Kondimäe nüüd juba talu mõõtu koha peremeheks sai Mihkli noorem poeg Madis Tüür (1882–1953), kes Rootsivere Heinamaa Tõnu tütre Kadriga (Suurtee) abiellus. Tema nimel olid kruntimis-andmetes nii 15,186-hektarine Kondimäe kui ka 3,871-hektarine Kalda maaüksus.
Esimese ilmasõja eel sündisid Madisel ja Kadril tütar Rosalinda (Roosi) ja poeg Voldemar ning segaste aegade möödudes veel poeg Heinrich (Heino; 1924-93), kes viimase sõja ajal Rootsi põgenes. Roosi sai mandrile Aleksander Villikule mehele ja Volli (1914-74) asus Jõe vabadikust Tamse Sarapuu asunduskohaks saanud Tõnu Mätase tütrele Olgale koduväiks – küllap pidi Kondimäe koht nooremale vennale Heinole jääma, kuid nõukogude okupatsioon ja sõda tegid siin omad korrektiivid.
1959.a oli Kondimäe ainsaks elanikuks 78-aastane Madise lesk Kadri ja kui 1970-ndatel külanõukogus indivudaal-omandi toimikuid vormistati, sunniti tühjaks jäänud Kondimäe maja lammutama. Uue sajandi esimesel kümnendil oli Kondimäe koht Sarapuu Olga ja Volli kolmanda poja Peeter Tüüri (s.1947) omandis ja seega jätkuvalt Koguva Laasu juurtega Tüüride valduses.

Niidi – LIV

 Õuemärk
Numbri järgi 54. platsi sai Kallaste Rootsi Juri poeg Mihkel/Mihail Rehepapp (s.1838), kes sel ajal oma kodukoha sugulastalus Niidil sulaseks oli ja siit ka Niidi nime Rannakülla tõi (nii Rootsi Rehepapid kui Niidi Seurid olid selleks ajaks oma peremeheõigused Kallaste alakülas kaotanud).
Mihkel oli 1865.a abiellunud Võlla Lauri Tähve tütre Rõõdaga (õigeusus Agripina priinimega Pea) ja neil oli kolm poega: vanem poeg Vassili (s.1866) jäi peale kroonuteenistust Riiga, kus tal ka pere oli, kuid tema edasine käekäik on teadmata. Teine poeg Mihail suri 4-aastaselt ja noorelt on surnud ka 1871.a sündinud Andrei. Rannakülas sündisid Mihklil ja Rõõdal kaks tütart – Maria jäi koju ja Kristina sai Põitse Nakitse (pärastise Peetrikivi) Matvei Naki naiseks. Rõõt suri 1882. aastal, kui noorem tütar Kristina oli alles 2-aastane ja samal aastal võttis Mihkel teiseks naiseks vanatüdrukuks jäänud Nõmmküla Ränga Kadri (Vaht), kellega tal lapsi enam ei sündinud.
1900.a laulatati Mare Rehepapp Koguva Jaagu Jaen Aeruga. Külajuttude järgi oli Marel Tamse mõisa rentnikust Wernhofist poeg “põlle all” ja merd sõitnud Jaagu Jaen olnud n.ö. hädaabi-väimees. Kuidas ka oli – sama aasta novembris sündis Marel poeg Aleksander, kelle ta üksi pidi üles kasvatama, sest Jaen uppus järgmisel suvel, kui poeg oli alles 8-kuune. 1916.a sündis Marel veel vallaspoeg Eugraf, kes 2-nädalasena suri; Aleksander Aer (1900-53) kasvas aga üles ja nüüdsest oli Rannakülas ka Koguva uisumeeste Aeru nimi olemas.
Niidi Sass abiellus eespool jutuks olnud Keanu Liina Armasega ning sündisid viis poega ja kolm tütart, kes kõik täisikka jõudsid. Kruntimis-andmetes oli 13,336-hektarine Niidi latsikoht veel Maria Aeru nimel, kuid sellel ei olnud peagi enam mingit tähendust. Sass töötas Koguva meeste sumplaevas ja hiljem Orissaare kala-vastuvõtu punktis. Noorelt läks merele ka Sassi esimene poeg, 1922.a sündinud Edmund. Hiljem ta abiellus Tamse kooliõpetaja Hilda Paasiga ja ehitas koolimaja õue oma elamise, mida Tamse loos samuti meenutatakse.
Sassi ja Liina teine laps oli tütar Vaike (1925), kes Tallinnas Harri Koppeliga abiellus ja nende perel tekkis suvekodu Keanul ning tütrel Ruthil ka juba oma suvekodu Keanust pisut lõuna pool. 1928.a sündinud Evald asus samuti Tallinna (abielu jäi lasteta). Neljandana sündis 1931.a tütar Vilma (ristitud Villemiine), kes peale sõda Astes ja seejärel Tallinnas töötas. Ka tema oli vanas eas suveti Keanul laste-laste-laste hoidjaks.
Sassi kolmas poeg Ahto-Aleksander (1935-88) jäi peale ajateenistust Tallinna ja temalgi said poeg ja tütar kasvama. Neljas poeg, 1939.a sündinud Arald-Raimond elas mõne aja Abrukal ja sõitis merd kalalaeval; hiljem asus perega Astesse. Noorim tütar Naima (1942) asus jällegi peale kooli Tallinna, kus kolme lapse peredele vanaemaks sai.
Niidile jäi Sassi ja Liina noorim poeg, 1944.a sündinud Ants Aer. Peale naise Maimu õnnetut surma autoavariis 1991.a elas Ants mõne aja ema Liinaga kahekesi ja lõpuks jäi oma tütre hooldada. 

Laasu ehk Limbi – LV

(Õuemärk teadmata)
Koosil peremehe-õigustest ilma jäänud Jaen Kao viies poeg Laas/Leonti Kao (s.1844) abiellus 1872.a Levalõpma Aadu Kadri Raunmägiga ja soetas omale Rannaküla 55. platsi, millele rajatud koht temalt ka nime sai. Märgime, et Koosi sauna tõstetud vana Jaani neljas poeg oli samuti Laasuks ristitud, kuid tema suri 3-kuuselt (nad olid eespool jutuks olnud Anenina Jaani nooremad vennad).
Laasul ja Kadril oli kuus poega ning kolm tütart. Esimene poeg Vassili (1873) suri 3-kuuselt; teine vend Maksim (s.1878) on merd sõites Hiiumaa lähistel uppunud. Laasule jäi kolmas vend, 1881.a sündinud Aleksander Kao (s.1881), kes 1913.a Hiiumaalt pärit Olga Mihkli t. Saarega abiellus ja koguduse-nimekirjas oli neil ainus tütar – 1916.a sündinud Harita (Arda). Viimane abiellus Paenase Ivardi Vassili Abega ja kogu pere põgenes 1944.a sügisel Rootsi.
Vana Laasu 4. poeg sai 1886.a 13 aastat varem imikuna surnud esimese poja Vassili nime. Ta abiellus eespool jutuks tuleva Aruvärava Elena Tustiga ja asuti Haapsallu. Viies poeg Timofei (1889) on 2-kuuselt surnud, aga noorim poeg, kes 1890.a õigeusus isa järgi Leontiks ristiti, hakkas selleks ajaks “muistseks jäänud” Laasu asemel hiljem Leo nime kandma. Ta võttis osa Vabadussõjast ja sai omale Tamse mõisast Krundi nime saanud asunduskoha ning sellest on Tamse loos lähemalt juttu.
Vana Laasu ja Kadri kaks tütart Irina ja Elena jäid vallalisteks. Irinal sündisid 1905.a ka kaksikud vallaspojad, kes väikestena surid ja 1909.a veel vallastütar Elena. Irina noorem õde Elena suri tiisikusse, kuid Irina elas hiljem noorema venna Leo juures Krundil.
Peale Laasu ja Kadri järglaste oli 20.s alguse koguduse-nimekirjas Limbil (nii oli kohta ka selleaegses kogudusekirjas nimetatud) veel Laasu vanem õde Ruudu (Raissa; 1832–1916), kellel on ka kaks noorelt surnud vallaslast olnud ja Ruudu noorema õe Eedu (1842-74) 1869.a sündinud vallastütar Mare. Viimasel oli omakorda kaks vallaspoega (Vassili ja Anton). Lõpuks oli Limbil veel kirja pandud sel ajal juba üle-seitsmekümnene vanatüdruk, 1833.a sündinud Koplimäe Juri tütar Elena Kao. Nii tuleb tõdeda, et peale Koosi saunikupere oli Laasule veel Kaode hõimlasigi mahtunud.
12,1-hektarine latsikoht oli EV-aegseis maa-andmikes vana Laasu lese Kadri nimel, aga peale viimast sõda oli koht tühjaks jäänud ja 1959.a rahvaloendus sellist kohta Rannakülas enam ei tea. Kolhoosiajal olla Laasul viimati kolhoosi kanala olnud, kus Sarapuu Olga kanu talitas, kuid tänaseks on säilinud vaid sisse varisenud keldri müürid ja majaase.

Välja (Veiu) – LVI

Õuemärk 

Siin toodud õuemärk on ilmselt pisut modifitseeritud Vesiaa märk ja see kinnitab omakorda juba eespool avaldatud arvamust, et Välja koht peab Vesiaa meeste rajatud olema ning vana Priidu on lisaks kahele esimesel jagamisel saadud platsile ka 1870-ndate jagamisel “kohal olnud”. Priidu teine poeg Timofei Kõvamees abiellus 1889. aastal Linnuse Neo Seiu noorema tütre Mariaga (Nõu) ja võimalik, et selleks ajaks Väljal ka eluase oli püstitatud, kuhu noorpaar võis elama asuda ja mis hiljem kõnepruugis on Timofei järgi pigem Veiu nime kandnud.
Veiul ja Marel sündisid viis poega ja kaks tütart, kuid esimene poeg Ivan (1890) suri juba kuu vanuse imikuna ja kolm nooremat poega (Vassili, “teine” Ivan ja Matvei) on samuti kõik noorelt surnud. Abieluni jõudis vaid teine poeg Mihail Kõvamees (1895–1947), kes Aruvärava Raissa Tustiga abiellus ja EV aastatel siit naise ja kolme tütrega Tallinna asus.
Veiu ja Mare kaks tütart said mõlemad mehele – noorem õde Leena (1908-85) Tupenurme Vanaga-Juri (Juri-Mihkli) Mihkel Peekeri naiseks (neist võib pisut Tupenurme loost lugeda) ja vanemale õele Mariale (1905-57; Riiaks kutsutud) tuli 1930-ndatel koduväiks Külasema Ennu Madise poeg Aleksander Kolk (1913-47).
Tuleks lisada, et peremees Veiu suri 1915.a 50-aastaselt ja Marele tuli 1916.a veel koduväiks ligemale 50-aastane Siljavälja Andruse poeg Andrei Saarkoppel, kuid peale Mare surma läks ta Siljaväljale tagasi (lapsi neil ei olnud).
1939.a andmetes oli 13,5-hektarine lit. LVI maaüksus (kandis, muide, ka Vesiaia nime) kinnistatud Maria Kolga nimele, aga 1,2-hektarine juurdelõige sellele oli kinnistamata Marie Kõvamehe nimel (nähtavasti sama Veiu tütre Maria ehk Riia nimel).
1931.a (enne Ennu Sassiga abiellumist) sündis Riial tütar Maimu, kes hiljem kolmes abielus oli. Tema järglasi on “Tamse ajaloos” täpsemalt nimetatud; märgime vaid, et Maimu 2. abielu tütar Külli asus oma mehe Toomas Raudsepaga 1980-ndatel kaua aega üksi elanud vanatädi Elena juurde Tupenurme Juri-Mihklile, kus ka Külli vanaema Riia oma vanaduspäevad lõpetas. Leena oli Juri-Mihklil üksi elanud sellest ajast, kui tema mees Mihkel Peeker nõukogude okupatsiooni-võimude poolt 1946. aastal represseeriti.
Ütlemata on, et Riiale koduväiks tulnud Aleksander Kolk sai eespool juba meenutatud kakluses Vigala meestega 1947.a surma ja lapsi neil Riiaga ei olnud. Peale ema surma müüs Maimu Kõvamees-Koppel-Lätt-Väli Veiu koha Tamse Pihla Arteemi Vahterile, aga tema juurtest saame lähemalt teada Tamse küla loos. 1959.a rahvaloenduse ajal olid Veiul (loenduslehel kasutati siiski Välja nime) juba Vahterid: Arteemi ja Adeele oma poegade Sulevi ja Oleviga. 1947.a sündinud Sulev asus hiljem Hiiumaale ja viis aastat noorem vend Olev Vahter jäi viimase omandireformi järel Veiu ehk Välja peremeheks.

Riida – LVII

 Õuemärk
Viimase ja kõige lõuna-poolsema “teise ringi” platsi sai 1870-ndatel Kõinastu juurtega kunagise Pallasma Matsi perepoja Juri noorem poeg Mihkel/Mihail Keinast (s.1828), kelle vanem vend Jaen Külasema Kingissepal peremeheks sai ja kellel oma 1859.a võetud naise, Tupenurme Neo Tähve tütre Marega (Soop) Kingissepal juba neli poega ning tütar Maria olid sündinud.
Mihkel sõitis merd ja meremehed olid nähtavasti ka tema vanemad pojad. Esimene poeg, 1860.a sündinud Matvei on Kalda Mihkli tütre Maria Mägiga abiellunud, aga vist millalgi sajandi lõpul uppunud, sest esimene 20.s koguduse-nimekiri märgib Riidal tema leske poja Joanni ja tütre Ekaterinaga. Nemad paistavad Kalda väljarändajatega kaasa läinud. Teise venna, 1863.a sündinud Mihail jun. Keinasti ja ka 1897.a naise võtnud Ivani kohta kindlamad andmed puuduvad, kuid arvatavalt on nemadki väljarändajatega liitunud. 
Riida Mihkli vanem tütar Maria sai 1889. aastal toonase Võiküla vabadiku, Tusti Tooma Ivani noorema poja Aleksei Tusti (1862-97) naiseks, kuid jäi sajandilõpul leseks ja tuli oma kolme tütrega Rannakülla tagasi, kus Artur Wernhof on lasknud talle väikese Aruvärava vabadikukoha ehitada. Sellest räägime järgnevas veel pisut eraldi.
Mihkel ja Mare Keinastite kaks nooremat tütart said samuti mehele: Kristina Vildiaugu (Sõnnisaadu) Andruse pojale Mihail Murdile ja Elerna oma küla Vesiaa Vassili Kõvamehele. 
Peale Riida noorte Keinastite välja rändamist sajandivahetusel (vana Mihkli lesk Mare oli 20.s algul veel Riidale märgitud) ostis koha Koguva Sumari (Mäe) Tõnu Tüür (1856–1913), kellel oli Raegma Mardi Marega (Paist) kaks tütart ja poeg Madis Tüür (1887–1949). Tõnu vanem tütar Riste sai 1910.a Rootsivere Kästiki-Laasu Madis Tarvise naiseks; Juula jäi vallalisena Riidale.
Kruntimis-andmetes oli 13,678-hektarine Riida koht Tõnu lese Mare ja kolme lapse (ka Laasu Riste Tarvise) kaasomandisse kinnistatud. Juulal sündis 1913.a vallaspoeg Albert, kes viimasesse sõtta jäi. Madis abiellus 1918.a Rebaski Uue-Mardi Eleena Tänavaga ja neil oli kolm tütart ning poeg Endrik (1921-41; ristitud Ermikelt), kes samuti viimases sõjas langes. Madise vanem tütar, 1918.a sündinud Ella jäi vallaliseks; Armilde sai peale sõda Lõetsa Matsi Volli (Ärm) naiseks ja noorem õde Tekla asus kolhoosiajal Pärnu-Jaagupisse ning abiellus seal Sergei Dudnikuga (nende poeg Peeter jäi Lõetsa Matsi pärijaks; tütar Anne sai Tõnu Kannu naiseks).
1959. aastaks oli Juula Riidale üksi jäänud ja vennatütar Ella omale Külasema Ennu maja soetanud, kuid õde Milda (Armilde) haigestus peale mehe surma ja Lõetsa Matsil üksi jäämist ning lõpuks läks Ella koos tädi Juulaga samuti Lõetsa. Riida kohta meenutasid uuel aastatuhandel veel vaid Juula istutatud sinililled.

Aruvärava

Võiküla vabadiku Aleksei Tusti naiseks saanud Riida Mihkel Keinasti vanem tütar Maria Keinast-Tust jäi 1897.a leseks ja tuli tütardega 20.s algul Rannakülla tagasi, aga et Riida koht müüdud oli, on Wernhof lasknud mõisa suilisele Marele Riida maale väikese maja ehitada. Kohta hakati Aruväravaks kutsuma.
Mare esimene tütar Elena (s.1889) sai Laasu Vassili Kao naiseks ja nad asusid Haapsallu. Haapsalus tütre juures suri hiljem ka Mare. Teine tütar Raissa (s.1892) sai Veiu Mihail Kõvamehe naiseks ja nende pere asus Tallinna. Mare noorim tütar Ekaterina (1895 – 1918) on pärimuste järgi Soonda Jaagul ümmardajaks olnud; ta suri noorelt vallalisena.
1920-ndatel on Värava Juhan tühjaks jäänud Aruvärava maja omandanud ja selle lammutanud. Kohta märkis hiljuti veel vaid vana õunapuu Riidast pisut kunagiste Kadagamäe ja Siberi poole.

***
Sellega said 20 Rannaküla suitsu põgusalt üle vaadatud. Küla lõunapoolsest rivist (Ranna, Jõe, Riida, Aruvärava, Kadagamäe ja Siberi) on vaid Jõe koht taastunud. Küla keskelt on kadunud Laasu koht ja kahe Kraavisuu asemel on juba pikemat aega vaid üks. Kindlad omanikud on siiski nii Mihkli kui Kondimäe õuedel ja küllap neid juurdegi tekib, kui vaid aega antakse…

Aprill, 2008; ümber formateeritud veebruaris, 2012; viimati üle vaadatud  2014.a detsembris.

Kallaste Kopli Ülo Rehepapp
ylo@rehepapp.com
tel. 657 2839