NAUTSE

Võib oletada, et Nautse küla tekkis Rootsivere satelliitkülana, aga tekkeaega saaks ehk ainult arheoloogia meetoditega hinnata, sest kirjalikud allikad meil selle kohta puuduvad. Selleks tuleks uurida kultuurkihi sügavust endiste Salu-perede – Kästiki ja Mihkli talude ümbruses, mille põhjal võiks ehk hinnata, kas asustus siin alles keskajast pärineb või võiks see ka muinasaega ulatuda?
Orduajal kuulus Nautse nähtavasti Rootsivere vakusesse, aga isegi taaniaegseis maaraamatuis ei oska ainult nimede põhjal veel ühtki talu konkreetselt Nautse külaga seostada. Selle üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et küla sai Liivi sõja järel, kui Muhu jäi Taani, Rootsi ja Poola sõjasulaste meelevalda, kõvasti kannatada. Nii paistab see paljude teistegi Muhu küladega juhtunud olevat, kus algne asustus hakkas taastuma alles taaniaja lõpupoole ning rootsiajal.
1654.a maaraamatus on omaette külana Dorff Nautze kirjas neli adra-talumeest: ühe-adrasteks hinnatud Sallo Jürgen, Hidlen Lüll ja Koso Niggo ning poole-adrane Nautze Wilhelm. Huvi pakuks siinjuures Sallo nime päritolu ja tekkelugu, sest sellenimelised talud esinesid nii rootsiajal, peale Põhjasõda kui ka veel 19.sajandil Rootsiveres, Nautses ja Linnusel. Kust nimi pärineb ja mida ta õigupoolest tähendab, on selgusetu. Võib ehk oletada, et 1654.a maaraamatu esimene talu oli põliste Nautse-Rootsivere juurtega. Teine peremees Lüll seevastu paistab hiiumaist päritolu olevat, sest taaniaja lõpus ja rootsiaja algul on hiidlasi mujalegi Muhusse asustatud (Soonda, Mäla ja teistesse küladesse). Kolmanda selleaegse peremehe, Koso Niggo järglasi kohtame veel järgmistes rootsiaegsetes dokumentides – 1674.a Kohe Marti Niggo ja rootsiaja lõpu kaardil Koho Niggo numbriga 6 (Kõinastu Mihkli ja Salu Mihkli talude vahel), aga katkujärgsetes adramaa-revisjonides me sellest Neost jäänud arvestustalu enam ära ei tunne! Samuti jääb teadmata Nautze Villemi talu asukoht, kuna tema asemel on 1674.a aktis kirjas Ustallo Niggo ja Halle Hannus. Salu lisanimega peremees oli 1674.a  üks Jaan ja teisel kohal oli kirjas Hiedlane Pent, kelle arvatav järglane kaardil on numbriga 2 esinev Pendo Iward. Siingi ei ole selge, kas üldse või milline arvestusüksus talust katkujärgsetesse adramaa-revisjonidesse jäi?
Rootsiaja lõpust säilinud katastri-kaartidel on Nautse küla osaliselt (kolm talu ilma numbriteta) Igaküla-Rootsivere kaardi (EAA.308.2.52) all paremas servas näha, aga siin toome illustrasiooniks väljalõike Linnuse-Vanamõisa-Viiraküla kaardist (EAA.308.2.50), mille vasakus servas (raamist osaliselt välja jäävana) ka üheksat Nautse nummerdatud talu kujutatakse: 

Rootsiaegne Nautse

Kaarti tervikuna on proovitud (MapInfo vahenditega) digikaardiks kalibreerida, kasutades reeperpunktidena näiteks Linnuse maalinna, Suurt kõrtsi Viirakülas ja Liiva kirikut. Selle tulemusena on rootsiaegsele kaardipildile lisatud (punkt-objektidena) hilisemate kohtade kihid: hilisemaid elupaiku märgivad mustad viisnurgad ja mõnesid loodusobjekte, millede koordinaate 2011.a pärandkultuuri inventeerimisel  täpsustati, mustad kolmnurgad. Et selle juures originaalpildil talude juures olnud numbrid kohati raskelt loetavaiks on muutunud, esitame siin väljavõtte algse kaardi eksplikatsiooni-tabelist mõnede kommentaaridega:
1.   Sallo Jahn         – Kästiki ehk Jaagu otsene eelkäija, kusjuures talu elas üle Põhjasõja-aegse suure katku;
2.   Pendo Iward      – kaardi kõige põhjapoolsem talu on hiljem kadunud ja ühtki 18.s arvestusüksust ei oska sellega seostada;
3.   Keinaste Michel – katku järel 1750. aastani söötis seisnud Teetli Mihkli nimega arvestusüks (võib hilisema Pärdi eelkäijaks lugeda);
4.   Hallia Pert         – oletamisi võib siit olla jäänud katkujärgne Peetri Jürgeni arvestusüksus, kuid samal kohal talu ei taastunud;
5.   Otza Hans     
    arvatavalt Nurme põliskülast mõisa rajamise ajal Nautse toodud talu (Koolielu ja Rannaeite vahel), mis hiljem hääbus ;
6.   
Koho Niggo       – tihedalt Kõinastu Mihkli (3) ja Salu Mihkli (9) talude vahele kiilutud talust peale katku jälgi ei leia;
7.   Sarre Michel     – arvatav Linnuse mees, kelle taluasemele hiljem võis Laasu talu tekkida;
8.   Kellemeh Ado    – arvatav Jaani-Mardi rootsiaegne eelkäija, mis alles 18.s viimasel veerandil taas-asustati;
9.   Sallo Michel      – temast jäi adramaa-revisjonidesse söötis Salu Jurgen'i arvestusüksus, millel 18.s keskel (lõuna pool) Laasu talu kujunes.

Loetletud üheksast talust oli vahetult peale katku 1713. aastal teovõimelisteks arvatud vaid Salu Mihkel ja Kerstik, kelledest Mihkel hilisemate Mihkli ja Jaagu-Mihkli ning Kerstik Kästiki ehk Jaagu eelkäijaiks tuleks arvata.  Loomulikult ei olnud ülejäänud seitse talu kõik inimtühjad, aga kui Muhus keskmiselt elas katku üle vaid iga neljas või viies inimene, siis ega Nautses olukord parem ei olnud. Päris välja surnud paistavad siiski talud numbritega 2 - 7, sest 1731. aastaks oli vaid Salu Mihkli talu hargnenud Mihkliks ja Jaagu-Mihkliks ning kolm talu (vt. ka järgnevas toodud skeemi) jäid Nautse teotaludeks 18.s keskpaigani. Alles 1756. aastaks lisandus neile Pärdi ja veel mõne aja pärast Rinsi mõisa asustatud Laasu ja Riimi
1778. aastal oli Nautse küla kõigi oma seitsme adrataluga kantud Suuremõisa vakuraamatusse, kuigi rootsiaja lõpul, kui Nurme ametimõis asutati, oli küla Nurme mõisale arvatud. Et Nurme mõis aga peale katku ühe viimasena “ellu äratati”, siis tegid Nautse mehed 18.s esimese poole tegu Suuremõisale. 1767. aastaks oli aga hiljuti rajatud väike Rinsi mõis Nautses Laasu ja Riimi talud asustanud! Rinsi mõisa kirjas olid need talud ka esimestes hingeloendites (1782. ja 1795. aastal) ning alles sajandi-vahetusel arvati Laasu seoses nn. mõisapiiride korrastamisega tagasi Nurme mõisale ning Riimi jäi sestpeale hoopis vabadikukohaks. 1778.a vakuraamatud paistavad olevat koostatud eesmärgiga külad võimalikult ühe mõisa alla tuua. Nii sisaldab selleaegne Suuremõisa vakuraamat Raegma, Simiste, Aljava, Linnuse, Nautse, Rootsivere, Igaküla ja Koguva külasid; viimases on muidugi selge vahe tehtud Hanskeni “väljaostetud” (Hanskens abkaufen) ja nüüd vabade posti-talumeeste ning kroonu-talupegade (Publique Crons Bauren) vahel. Sama aasta Nurme vakuraamatus on aga Viiraküla, Vanamõisa, Paenase ja Päelda külad ning Linnuse Salu-pered kirjas. Peaks ehk lisama, et Mäla oli sel ajal Kansi mõisa ja  Soonda Hellamaa mõisa vakuraamatuisse kirja pandud.
19. sajandil kuulusid Nautse kuus põlistalu Nurme mõisale ja selle mõisavalla (kogukonna) koosseisu jäi küla mõisavaldade likvideerimiseni 1891. aastal. Edasi kuulus küla Muhu-Suure valla koosseisu, kuni 1939.a üksainus Muhu vald moodustati.
Enne kui asuda taludega ükshaaval tutvuma, toome siin võrdluseks veel 100 aastat hilisema (hoopis teises mõõtkavas ja udusevõitu) kaardipildi säilikust EAA.2072.3.359:

Nautse ~1800

Sel ajal oli Nautses veel seitse arvestustalu. Kõige lõunapoolsemana näeme numbriga 7 Rinsi mõisa asustatud Riimit, mis just sel ajal (18./19. sajandivahetusel) vabadikuks muutus  ja sellest veel lõuna pool oli (meie pildist välja jäävana) ka ilma eluasemeta rootsiaegset Otsa õuet märgitud. Näeme, et 19. sajandi jooksul on küla just vabadikega lõuna-kagu suunas laienenud, aga põlistalud jäid enam-vähem oma rootsiaegse külatuumiku piirkonda. Peale Riimi vabadikuks jäämise tekkis teisigi vabadikukohti läbi kogu 19. sajandi kuni osatalude tekkimiseni sajandi lõpul ja 20.s algul. Millalgi 19. sajandi keskel tekkis vabadikukohana Tiri ja varsti said eluasemed Kupitse ja Vesiaa soldatiplatsidele – viimased küll õigupoolest juba Linnuse küla maal. Kõigest sellest saame pildi põlistalusid ja nende hargnemisi ükshaaval jälgides. Teeme seda talude 19.s hingeloendites esinemise järjekorras, kuid kõigepealt räägime pisut lähemalt juba 18.s lõpus vabadikuks jäänud Riimist, millega Nautses üpris palju seostub.
Tänu Lõetsa Koolielu Jurile (võib-olla ka Piiri kooliõpilastele) saame seitsme koha juures tuua ka nende õuemärgid. Kui keegi peaks veel teadma, kuidas Jaagu-Mihkli ja Jaani-Mardi (või koguni kunagise Riimi) õuemärgid välja nägid, oleks siinkirjutaja nende eest ütlemata tänulik!

RIIMI

Riimi oli viimati taluna kirjas teises hingeloendis 1795. aastal, aga kelle rootsiaegsele maale Rinsi mõis üle 40 aasta varem ühe Jaani peremeheks seadis, ei olegi selge. Läbi kõigi 18.s adramaa-revisjonide seisis Nautses veerand-adrane Petri Jürgen’i arvestusüksus, aga me ei tea kindlalt, milliselt varem loetletud üheksast talust see võis jäänud olla! Nagu öeldud, kannab talu kaardil numbrit 7 ja kaartide spetsifikatsiooni-köites EAA.311.1.1041 oli peremeheks märgitud Petri Jurri Mart (1776 – 1845). Tema on Jaani seitsmes, aga vallaliseks jäänud poeg! Seni on aga teadmata Jaani enda päritolu. Teda on Rinsi mõisa Hoffs Kerl'iks ja lastega seotud meetrika-kannetes Peetri-Juri või ka Riimi Jaaniks nimetatud ning surmakandes 1795.a oli teda 84-aastaseks märgitud, kuid kus ta Põhjasõja ajal sündinud oli, on selgumata. Teame küll, et 1750-ndatel Maasi mõisast viis meest Muhusse vastrajatud Rinsi mõisa teomeesteks toodi, aga nende täpsem päritolu (peale Kõinastust toodud Laas Matsi poja) on välja selgitamata. Ilmselt oli nende hulgas ka see (juba küpses eas) poissmees Jaen, kes peagi  Linnuse Tuulegi Tõnise tütre Rõõdaga laulatati ja neil sai tervelt seitse poega ning kuus tütart kirikukirja.
Jaani esimene poeg Peeter läks hiljem Koguva Ansule koduväiks ja põhjustas “sõgedatele” pisut meelehärmi, sest sellega läks nagu üks Hanskeni vabataludest teomehe (erbkerl'i) valdusse, aga Smuulid suutsid siiski asja nii korraldada, et mälestusena sellest draamast teatakse Koguvas veel vaid Peetri aeda kuskil Ansu ja Pärdi vahel. Jaani teine poeg Pärt (1761–1818) oli isa surma järel peremeheks. Tema järglased said priinimeks KIRI (Kirri) ja seda nime esines Muhus veel 20.s alguseni, viimati Rässas. See, mis vanemal vennal Peetril Koguvas luhtus, läks Jaani kolmandal pojal Aadul Paenasel korda – temast sai koduväina Paenase Tõnise peremees ja kuigi pärastised Paenase ALASId (algul Allas) olid isaliinis pigem sulase – Igaküla Ranna Tõnise poja Aadu järglased, said ka Riimi Aadu tütred Paenasel sellesama priinime. Sellest aga juba Paenase loos…
Riimi Jaani kaks järgmist poega surid mõne-kuuselt, kuues poeg, 1772.a Jaaniks ristitu kadus peale esimest loendust hingeloenditest ja ka meetrikatest (võidi 1790-ndate algul nekrutiks võtta!), aga seitsmes poeg, kaardi-spetsifikatsioonis peremeheks nimetatud Mart jäi vallaliseks ning surigi järglasteta Nautse vabadikuna. 1811.a hingeloendis olid nii Pärt kui noorem vend Mart mõlemad vabadike kirjas; 1826.a on "posthuumselt" kirja pandud Pärdi priinimeks Kirri, aga Vanamõisa Sepal sulaseks olnud Mart on sealt oma priinimeks ÜKSIK saanud!
Võib-olla üritas Rinsi mõis juba sajandivahetusel Riimil peremeheks panna Igaküla Ennu Juri poja Mihkli (~1752–1833; või oskas Mihkel ise selleks initsiatiivi näidata?!), aga paistab, et Riimi mehed sel ajal omale Eeru vabadikukoha ehitasid ja neist räägime pisut veel hiljem, kuid siin keskendume korraks hoopis Nautse Kannudele (Riimil vahetusid elanikud veel hiljemgi). Nn. reguleerimistega arvati kogu Nautse küla Nurme mõisale ja 1811. a loendis oli peale Riimi meeste Nautse vabadikuks ka Mihkel Kann oma kolme pojaga, kusjuures teda nimetatakse Rimi Mihkliks (priinimesid siis veel ei olnud!). Esimeses hingeloendis 1782.a oli Mihkel Igakülas 30-aastane, veel vallaline perepoeg. Talu oli Rinsi mõisale arvatud ja peremeheks oli vana Juri, aga Mihkli vanem vend Andrus oli juba naisemees (jäi Igakülas peremeheks ja sai hiljem priinime LOOTUS). Sel ajal oli alles kodus ka Andruse ja Mihkli noorem vend Jaen, kes hiljem Kallaste Rootsil sulaseks, Raugi kõrtsis ja pärast Nurme kõrtsis kõrtsmikuks oli ning lõpuks vanas eas sai Vanamõisa Simmu peremeheks. Nii on Vanamõisa ja Rässa Kannud Igaküla Ennu Juri noorema poja Jaani, aga Nautse Kannud vanema venna Mihkli järglased, sest mõlemad said sama priinime, mis kõige tõenäolisemalt vist Jaani kõrtsmikuameti “atribuuti” märgib.

Mihkel võttis esimese naise 1782. aastal kodukülast – Ivardi Matsi tütre Mare ja temaga sündisid 4 poega ning 4 tütart. Esimesed lapsed sündisid ilmselt Igakülas. Nautse asumise ajaks olid üks poeg ja üks tütar juba surnud (või surid sel ajal), aga kuus last said täisealisteks. Esimene poeg Andrus (1788–1851) oli hingeloendites ikka Nurme mõisa vabadikuna kirjas ja teda võib arvata hiljem Linnusel 18.s kadunud Saare taluasemele (Eemust lõuna pool) asunuks. Andruse esimeseks naiseks oli Vanamõisa Lauri (Uielu) Jaani lesk Made (muide, Riimi Jaani tütar) ja peale selle surma laulatas Andrus ennast Made vallastütre Ingliga, aga lapsi ei märgi meetrikad tal kummagagi.
Mihkli teine poeg Tõnis pidas koguni kolm naist ja teda arvame Ürikse vabadikukoha asutajaks. Võimalik, et Üriksel oli algul ka Tõnise noorem vend Mihkel. Vana Mihkli esimene naine suri 1810.a ja üsna pea (muhu meetrikas laulatust ei ole!) võttis Mihkel teiseks naiseks Rootsivere Salu-Andruse Ingli, aga Ingel suri 1817.a ja nüüd võttis Mihkel 1819.a omale kolmandaks naiseks Linnuse Tuulegi Tähve tütre Ingli. Kummagi Ingliga tal lapsi ei olnud, sest teine Ingel suri juba samal aastal, kui nad abiellusid. Mihkel “ei jätnud jonni” ja 70-aastaselt võttis ta veel neljanda naise – Rässa Laasu Mare, kellega 1823. aastal sündis Mihkli viies poeg Juri.
Vana Mihkel suri nähtavasti Riimil ja siin võis oma poja üles kasvatada ka Rässa Laasu Mare, kes 1852.a suri. Väidetavalt asus aga Riimile 1849.a surnud Kästiki Mats Aljase lesk, Linnuse Neo Aadu tütar Mare oma kahe poja ja tütrega. Tema võis siin esialgu Riimi Mihkli lesel Marel ka manuliseks olla. 1857.a sai Aljase lesk Mare Pärdi Aadu pojale Juri/Georgi Sonn  mehele ja neil sündisid veel kolm tütart. Nii sai sellest Marest vanas eas Pärdi perenaine.
Hiljem tutvustatava kõrtsmik Matsi pojad Mihkel ja Madis Aljased kasvasid ilmselt Riimil üles ja jäidki esialgu sinna. Mihkel/Mihail Aljas abiellus 1863.a Linnuse Ranna Tõnu tütre Ristega (Irina Naeris) ja neil sündisid kaks poega ning kaks tütart. Mihkel käis suveti Riias tööl ja seal ta noore mehena ka suri. Selleks ajaks oli Riia linn ja sadam saanud paljude muhulaste suviseks töö- ja teenistuse kohaks ning sellest, kuidas kevadeti jala (hiljem rannaküladest ka paatidega) Riiga mindi ja sügisel jälle tagasi tuldi, oli 20. sajandil pea igas külas lugusid meenutada.
Mihkel Aljase noorem vend Madis/Matvei teenis kroonut Peterburis tsaari ihukaitse-polgus ja hiljem rajas Nautses koolitalu, mida siiani Koolieluks kutsutakse.  
Noorelt surnud Mihkel Aljase lapsed kasvasid emaga Riimil ja Mihkli vanem poeg Matvei Aljas jäigi Riimile. Ta pidas hiljem Orissaares kõrtsimehe ametit ja vanas eas (1920.a) võttis Linnuse Rõtu Villemi lese Mare (sünd. Saar Lepikult) omale naiseks. Neil sündisid ka kolm poega: esimene suri lapsena, 1922.a sündinud Hermann jäi viimasesse sõtta ja kaks aastat noorem Albert elas emaga Riimil veel 1959.a rahvaloenduse ajal. Hiljem asus Albert Orissaarde ja müüs Riimi koha Saaremaa mehele Mart Kuningale, kelle käes see põline Nautse elupaik uude aastatuhandesse jõudis.
EV esimese maareformiga jäi Riimi popsikohaks – 1939.a talundilehe järgi oli koha suurus 6 hektarit, millest põldu oli 1,3 ha. Noorelt surnud Mihkli noorem poeg Aleksander Aljas võeti 1894.a Koolielule onu Madise juurde kasupojaks, aga sellest juba edasises.

Eeru

Ilmselt selle järel, kui Rinsi mõis Igaküla Ennu Mihkli Riimile paigutas, rajasid vana Pärt ja vend Mart omale küla keskel Eeru mäel oma eluaseme, mille kaevu koht oli veel hiljuti teada. Pärdi kaks poega olid selleks ajaks juba surnud; Tähve (s.1794) võeti 1813.a nekrutiks, aga Eerul kasvasid üles Pärdi neli tütart, kelledest kaks ka abieluni jõudsid. Onu Mart suri 1840-ndatel vallalisena (meetrikakanne on küll leidmata, kuid 1850.a hingeloend kinnitab ta surnud olevat!).
1834.a hingeloendis olid Nurme mõisa vabadikena Nautses kirjas 56-aastaseks märgitud Mart Üksik ning Pärdi kaks tütart Eed ja Rõõt Kirid. Esimesel oli Koguva Sumari Andrusega ka vallaspoeg Andrus. Rõõt sai samal aastal Oina Andruse Jaani naiseks; Riste oli juba 1824.a abiellunud, aga Mare käekäik on ebaselge. 1850.a loend märgib vabadike seas ainult Eed Kirit oma poja Andrusega, kes 1855.a Rõtu Ingliga abiellus. Andrus Kiri pandi Oina ja Raegma vahel asunud Nurme mõisa heinamaa-vahiks ja teda võib sealse Soo ehk Soovälja koha rajajaks pidada. Hiljem asus Soole teise Nautse mehe – Pärdi sulase Mihkli pojapoeg Pärase soo heinamaavahi kohalt Nõmmenukalt.
Nähtavasti 1860-ndatel jäi Eeru koht tühjaks ja kadus.

Ürikse

Paistab, et Riimi Mihkli pojad Tõnis ja Mihkel Kannud rajasid omale hiljemalt 19. sajandi teisel veerandil külast põhja pool, Rootsivere ja Koguva tee hargnemisest pisut Piiri pool Ürikse mäel oma vabadikukoha. Varem toodud teisele kaardipildile see ei mahu, aga Ürikse mäge ja teest lõuna poole jäävat Ürikse aeda (ilma eluasemeta) võib seal näha. Hingeloendites olid Nautse vabadikud Kannud ikka nagu ühe perena kirja pandud, aga see iseenesest ei räägi veel midagi nende elukohast. Et aga vabadikest mehed juba sel ajal enamasti kuskil väljas tööd ja teenistust otsisid, võisid nende naised-lapsed ehk ka ühe perena elada.
Vanemat venda, lasteta Andrust (1788–1851) on siinjuures arvatud Linnusel asunuks, aga Ürikse perepeaks võib pidada vana Mihkli teist poega Tõnis Kannu, kes 80-aastaseks elas ja kolm naist pidas. Tema esimene abielu Vanamõisa Juri Eeduga jäi lastetuks. Eed suri 1845.a ja järgmisel aastal võttis Tõnis Vanamõisast teise naise – Ingel Randmetsa, kellega neli poega sündisid. Teadaolevalt jäi neist Muhusse teine poeg Mihkel, kes poegadega omale hiljem Ranna-aete koha rajas; kolmas poeg Juri võeti 1874.a kroonusse ja on kaudsete andmete põhjal Tallinna asunud, aga vanema venna, 1847.a sündinud Madise ja noorima venna, 1880.a kroonusse võetud Jaani hilisemad käekäigud on teadmata; muhulasi neist hiljem ilmselt enam ei olnud.
1860. aastal võttis Tõnis veel kolmanda naise – Mare Liik Igakülast, aga temaga ei ole lapsi juurde sündinud.
Tõnise nooremal vennal Mihklil oli ka kaks naist: esimese naise – Jaagu-Mihkli Riste Nossiga  (1802-47) sündisid tütar Kadri ja 1837.a poeg Madis. Viimasel oli omakorda kaks naist: esimene Ingel Noor Rootsiverest ja teine Ekaterina Seur Kallastelt, aga  Madise perest on pigem Suuremaõisa loos juttu, kuhu tema pere (üle Linnuse Saare) 1870-ndatel jõudis.
Teise Riste (1814-69) võttis Ürikse Mihkel Linnuse Salu-Mihklilt ja sellest abielust kasvas üles poeg Ivan Kann, keda samuti hiljem Linnuse Saare taluasemele rajatud vabadikukohaga seoses kohtame. Peaks taas kord rõhutama, et pelgalt kiriku-kirjadest ei selgu just vabadikuperede ühest kohast teise liikumised kuigivõrd, sest mehed otsisid 19.s teisel poolel rohkem mandrilt tööd ja teenistust ning isegi viimases hingeloendis ei õnnestu Mihklit ega tema poegi Madist ja Ivanit Nurme mõisa alt leida, kuigi Mihkli teise naise ja kolm tütart Nautse vabadike hulgas (elukohta täpsustamata) leiame! See Mihkel võis siiski Üriksel surra.

Nähtavasti kadus Ürikse koht 20.s algul, kui Tõnise pojapoeg Timofei Kann maja Ranna-aetele viis.

Ranna-aete

See koht on ainus tänaseni säilinud Nautse Kannude elupaik, mille Ürikse Tõnise poeg Mihkel Kann 20. sajandi algul oma poegadega Koolielu ja Tiri vastas üle tee kunagiste nn. ranna aedade vahel rajas. Et koht oma nime neist ranna aedadest on saanud, peakski seda muhupäraselt Ranna-aete kirjutama, kuigi kõnekeeles on see pigem Rannaeiteks mugandunud. Võiks veel meenutada, et enam-vähem nende Ranna aedade kohal rootsiajal arvatavalt Nurme põliskülast Nautse toodud Otsa Hansu talu oli.
Mihkel Kann oli noorelt peale kroonu-teenistust ka merd sõitnud, nagu see sel ajal meestele tüüpiline oli ja võttis alles 1883. aastal Rässast naise –  Ekaterina Luht, kellega järgmisel aastal sündis esimene poeg Timofei. 1887.a sündis tütar Elena ja 1890. aastal poeg Aleksander, kes esimese ilmasõja ajal Sevastopolis uppus. Mihkli noorem poeg Mihail Kann sai Kansi Juriväraval nn. ministeeriumi-koolis käia ja oli ka Nautses kooliõpetaja, kuid suri 1917.a revolutsiooni ajal Peterburis nälga.
Timofei Kann (1884–1947) abiellus 1925. aastal Linnuse Eemu-Lauri Iisaga, kuid nende ainus tütar Saima suri lapseeas. Peaks lisama, et Rannaeitel oli 20. sajandil ka vallaliseks jäänud äsja jutuks olnud Ürikse vana Mihkli teise abielu tütar, 1856.a sündinud Mare
Kruntimisel jäi Rannaeite 3,7-hektariseks popsikohaks, kus põldu vaid 0,8 ha. Timmu tegeles kalapüügiga ja teenis muude töödega. 1947.a ta uppus. Iisa asus mõne aja pärast Orissaarde ja 1959.a loenduslehel oli Rannaeitel kirja pandud 75-aastane õmbleja Veera Vladimiri t. Mägi, keda üldiselt teatakse Piiril elanud. Mõne aja pärast asus Rannaeitele Linnuse Vana-Tooma Uno Saat oma perega ja Saatude koduks jäi koht ka 21. sajandil.

Vesiaa

Nautse Kannudega on seotud veel tänaseks kadunud Vesiaa koht, mida teatakse soldatiplatsi olnud, aga ei ole selge, milline soldat (kas üldse Nautsest ja kas Kann?) selle “välja teenis”? Kaudsete andmete põhjal võiks arvata, et koha rajas Riimi Mihkli noorim, neljanda abielu poeg Juri Kann, aga tema pidi kroonut teenima juba naisemehena. Ta laulatati 25-aastaselt Oina Jaani Eed Suurkiviga ja sündis tütar Mare, kes 1886. aastal vallalisena suri (surmakanne Hellama meetrikas). 1852. a sündis Juri esimene poeg Ivan Kann, kes 1877.a Hellamal Võlla Mardi Marega laulatati ja Ridasis omale Kotsi-Vesiaaks nimetatud latsikoha sai. Tema perest saab Ridasi loos mõnesuguse pildi.
Juri Kannu kolmas laps, tütar Elena sündis alles 1861. aastal ja võib-olla jõudis Juri omale vahepeal soldatiplatsi välja teenida?! Leena sai 1886. aastal Igaküla vabadiku, selleks ajaks juba Suuremõisa asunud Andrus Verendeli naiseks ja nemad laulatati Rinsis. Võimalik, et sel ajal Linnuse karjamaal olnud Nautse Vesiaa koht kaduski, sest Juri noorem poeg Timofei oli 1867.a paarikuusena surnud ja rohkem Juril järglasi teada ei ole.

Siitpeale võime asuda 20. sajandini jõudnud Nautse põlistalude juurde…

1. MIHKLI

Õuemärk 
Nälja- ja katkuaja elasid Nautses üle kaks peremeest, kes 1713. aastal koormisi kandsid: Sallo Michel ja Sallo Kerstik. Mihkel oli nähtavasti algul toodud kaardil peremeheks nr.1 olnud Jaani noorem vend, kes millalgi oma talu katkuga välja surnud Pendo Iward'i taluasemele ehitas ja 1731. aastaks olid Mihkli pojad Jaen ja Jaak juba omaette peremehed (vt. ka Kästiki juurde lisatud skeemi). Vennad jäid peremeesteks läbi kõigi adramaa-revisjonide, aga Jaanil nähtavasti poegi täisikka ei jõudnud ja 1778. aastaks on peremeheks pandud naabertalu Kästiki Mardi poeg Mihkel, keda vakuraamat nimetab Sallo Jahni Michel, aga esimene hingeloend 1782. aastal Körstike Michel. Ilmselt selle Mihkli, katku üle elanud Kerstiku pojapoja nimi kinnistus ka talunimena, aga priinimeks said järglased KERSTIK (hiljem KÄSTIK). Kerstikust räägime veel järgmise (Kästiki ehk Jaagu) taluga seoses, aga Mihkli talu kandis hingeloendites edaspidi nime Sallo a.
Mardi poeg Mihkel oli peremehena kirjas nii esimestes hingeloendites kui ka reguleerimiskaardi spetsifikatsiooni-köites (kaardil talu nr.1a). Tal oli kolm poega ja kuus tütart. Vanem poeg Aad Kerstik (1766–1824) sai isa surma järel peremeheks, aga tal oli meetrika andmeil ainus tütar Mare (sai 1838.a Paenase Andrusele mehele) ning peale Aadu surma on peremeheks pandud teine vend Juri Kerstik; vana Mihkli kolmas poeg Jaak suri lapsena.
Juri Kerstikul oli Linnuse Eemu Ristega neli tütart ja kaks poega. Vanem poeg Mihkel sai järgmiseks peremeheks, aga 1816.a sündinud noorem vend Andrus võeti 1838.a nekrutiks ning temast ei ole enamat teada.
Mihkel Kerstik abiellus 1837.a Aljava Mihkli Marega ja sündisid kolm poega ning neli tütart. Mihkli talus oli elu selles mõttes “üksluine”, et läbi mitme põlvkonna sai ikka esimene poeg peremeheks, aga reeglina olid peres ülekaalus tütred ja poegi ei jätkunud isegi tallu sulasteks, rääkimata talust välja minemistest. Ka Mihkli vanem poeg Juri Kerstik (Kästik; 1837–1900) sai sajandi lõpupoole peremeheks; noorem vend Mihkel (1840-67) suri vallalisena ja kolmas vend, 1848.a sündinud Joann paari-nädalase imikuna. Juri läks 1858.a Linnuse Vana-Tooma Rõõdaga (Irina Saat) abielludes küll õigeusku ja tema lapsed ristiti Rinsis, aga see muutis asja vaid niipalju, et nüüd suri vanem poeg Matvei (1859-78) noorelt ja järgmiseks peremeheks sai teine poeg Ivan (Jaan) Kästik; tütred olid endiselt ülekaalus ja Jaani kuuest õest mitmed surid väikestena.
Ivanil sai Linnuse Ranna Madise tütre Marega Rinsi viimasesse koguduse-nimekirja kaheksa tütart ja kaks poega kirja. Vanem poeg Matvei otsustas vanapoisiks jääda, aga noorem vend Ivan suri paari-aastasena. Kruntimisel jäi talu terveks – peale maareformiga kaasnevate väikeste eraldiste oli see 50,3 hektarit, millest 11,7 ha oli põldu. 1935.a abiellus Madise noorem õde Akiliina Koguva Koolielu Madis Schmuuliga (1904-41), kelle pisike rannasõidu-laev viimase sõja algul põhja lasti. Liina tuli pojaga koju vennale ja vallaliseks jäänud vanemale õele Kristiinale abiks ja nii suudeti talu veel kolhoosikorra tulekuni pidada. Lisame, et Madisest järgmine õde Julia sai juba 1910.a mehele, aga Ekaterina ja Raissa kohta siin hilisemaid andmeid tuua ei ole. 1959.a olid Mihklile jäänud Madis Kästik oma kahe õega: Kristiina Kästik ja Akiliina Schmuul ning viimase poeg Arvo Schmuul (1938-63).
Kolhoosiaja lõpupoole jäi koht tühjaks ja sellest sai Ehitusuuringute Instituudi puhkebaas. Uue Eesti Vabariigi ajal, kui senine puhkebaasi omanik olemast lakkas, jäi see Muhu valla puhkebaasiks ja täitis seda funktsiooni vähemalt 20.s lõpuni. Uuel aastatuhandel on vald oma puhkebaasi Nautses võõrandanud.
Mihkli talust ei tekkinud lõpptulemusena Nautses ei osatalusid ega vabadikukohti.

2. KÄSTIKI ehk JAAGU

Õuemärk

Et pisut selgitada põliste Nautse Salu-perede kujunemist, toome järgmise lihtsustatud skeemi, millele juba varasemas on viidatud:

Salupered

Arvatavalt oli algul tutvustatud 1698.a kaardil talu nr. 1 peremeheks meie skeemi Jaan Jaani poeg, aga kas tema venda, katku üle elanud Mihklit, saab ühtlasi rootsiaegse 9. talu peremeheks arvata, on spekulatsioonide teema. Kui see nii oli, pidi Mihklil veel katku surnud kolmas poeg Juri olema, keda me ei ole söandanud oma skeemile paigutada, aga kellest adramaa-revisjonidesse see arvestusüksus jäi, millele lõpupoole jutuks tulev Laasu talu rajati!?  Igal juhul on katku üle elanud Jaani poeg Kerstik, kes ka 1731.a koormisi kandis, aga 1738.a revisjonis oli juba peremeheks Sallo Kersticko Mart, kes oma Marega paistab hoopis Linnuselt tallu toodud (me ei tea, kas Kerstikul puudusid järglased või mis täpsemalt toimus!). 
Meetrikate põhjal saaks Mardi neljast pojast ja kahest tütrest rääkida. vanim neist – Mihkel (~1727-97) sai sajandi kolmandal veerandil naabertalu peremeheks ja jättis sellele Mihkli nime (sellest juba oli juttu); teine poeg Kerstik oli 1778.a vakuraamatus kodus peremees, kuid viidi peagi Rootsiverre ja tema vanem poeg Mihkel sealt omakorda Oinale peremeheks (vana Mart suri Rootsiveres vabadikuna). Kolmas poeg Juri  oli Viiraküla Lauritsel peremeheks (tema on toodud skeemil “ruumi kokkuhoiu huvides” märkimata) ja noorim vendadest – Jaak jäi peale isa ja Kerstiku Rootsiverre viimist kodus peremeheks. Jaak jõudis ka priinime ALJAS saada. Vanemad vennad olid küll nimede paneku ajaks surnud, kuid nende järglased said kõik erinevad nimed: Kerstiku järglased Oinal KASK, Juri järglased Viirakülas ÜHT ja siinsamas naabertalus vanema venna Mihkli järglased KERSTIK – võib-olla katku üle elanud rootsiaegse  Kerstiku mälestuseks!

19.s hingeloendites kannab talu Sallo b nime. Jaak Aljasel oli kolm poega ja viis tütart. Vanem poeg Juri suri paari-aastaselt ja peremeheks jäi teine poeg Mart. Kolmas vend, 1786.a sündinud Laas, kes 1808.a Võlla Tölbi Marega abiellus, võeti järgmisel aastal nekrutiks. Temast jäi poeg Andrus, aga nii Andruse kui ema Mare jäljed edaspidi kaovad – neid ei esine hingeloendites ega ka hilisemates meetrikates.
Mart Aljas abiellus 1804.a Aljava Matsi Tõnu tütre Ingliga ja sündisid kuus tütart ning kaks poega. Vanem poeg Tõnu jäi tavapäraselt peremeheks, aga noorem vend Mats (1820-49) on olnud Suure väina uisu kippariks ja Pädaste mõisa kõrtsmikuks. Ta suri noorelt, kuid temast jäid kaks poega ja tütar Mare, kes kõik ka abieluni jõudsid. Matsi lesk Mare sai hiljem Pärdi Juri Sonni naiseks, aga pojad jäid Riimile ja neist oli juba põgusalt juttu.
Tõnu/Timofei Aljasel oli Pallasmalt võetud Ingel Armasega juba seitse poega ja kaks tütart ning siitpeale olid Aljased Nautses n.ö. põhitegijad. Ainult noorim Tõnu poegadest – Andrei suri 10-aastaselt, aga kuus poega ja kaks tütart abiellusid. Tõnu esimene poeg Madis/Maksim (1835-80) ostis 1860-ndatel välja Jaagu-Mihkli koha ja temast tuleb veel edaspidi juttu; teine poeg Juri/Georgi oli vanema venna sulaseks Jaagu-Mihklil ja ka kodus Kästikil, kuid sai omale Ridasis (samuti Kästiki nime saanud) latsikoha. Tema järglastest on Ridasi loos juttu. Kolmas vend Tõnu/Timofei jun. jäi kodus järgmiseks peremeheks. Vana Tõnu neljas poeg, 1840.a sündinud Jaen/Ivan sai omale Leeskopal Kästiki latsikoha, viies poeg Mihkel/Mihail teenis kroonut ja abiellus 1871.a Mäla Mardi Kristina Vaskega ning nemadki said Ridasis latsikoha (kuigi hiljem asusid Saaremaale). Kuues vana Tõnu poeg, 1847.a sündinud Priidu/Feodor Aljas läks sajandi lõpus koduväina Tupenurme Ansu-Pärdile ja oli seal ka mõnda aega peremeheks. Tema järglased olid hiljem Tupenurme Neo-Koplil ja Võlla asunduses Pärdi-Jaanil.
Tõnu/Timofei “teine” Aljas abiellus 1864.a Päelda Selja Riste Vagaga ning neil oli neli poega ja kuus tütart. Esimene poeg Maksim ehitas 1880-ndatel omale tühjaks jäänud Jaani-Mardi talu kohale (1/5 Kästiki koha arvel) uue talu; teine vend Feodor jäi koju. Tõnu kolmas poeg, 1882.a sündinud Timofei ehitas üsna vastu Rootsivere nn. Sonni-alust Mulgu koha ja sai hiljem ka oma viiendiku Kästiki talust, aga noorim vendadest, 1891.a sündinud Ivan suri 24-aastaselt järglasteta. Sellega olid Aljased enne esimest ilmasõda ligemale poole Nautse külast hõivanud.
Feodor Timofei p. Aljas abiellus enne esimest ilmasõda (laulatus on Muhust väljas toimunud) ja viimases Rinsi koguduse-nimekirjas on kirjas tema kolm poega: Vladimir, Arseni ja Anton ning tütar Hermeliina (s.1921). Vladimir võttis Saaremaalt naise ja asus hiljem naise koju Tinurile; teised lapsed läksid enne viimast sõda Pärnu ja koht jäi juba enne sõda tühjaks. Sõja ajal, kui Jaagu-Mihkli põles, asuti sealt ajutiselt Kästikile. Sõjast tagasi tulnud Arseeni leidis kodus eest Jaagu-Mihkli Juuli, kellega ta abiellus ja nad on edaspidi nagu Jaagu-Mihkli “kirjas”; noorim vendadest, Anton abiellus peale sõda Linnuse Ranna Lindaga ja asus Kuressaarde (lapsed läksid hiljem Tallinna). 1959.a rahvaloenduse ajal ei esine Nautses ei Kästiki (nagu seda omas külas kutsuti) ega dokumentides kasutatud Jaagu nime. Viimati oli Kästikile asunud üks Orissaare naine oma pojaga ja selles mõttes oli koht 20.s lõpul ikkagi elus.
Kruntimis-andmetes oli enne jagamist Jaagu põlistalu suuruseks märgitud 53,83 hektarit. Teatakse, et kruntimisel said pojad viiendikud ning tütred kümnendikud kohast (omanike ringis oli Koolielu Aleksander Aljas esimesel kohal kirjas).

KOOLIELU

Õuemärk 
Kästiki Matsi noorem poeg Madis/Maksim Aljas, kes emaga Riimil üles kasvas, teenis tsaari ihukaitse-polgus (Preobra┼żenski polk) kroonut ja olla ka Türgi sõjast osa võtnud. Kroonust vabanedes abiellus ta 1874.a Muhus Laasu Ingel Kolloga, oli veel mõnda aega n.ö. rahateenistuses ja ettevõtliku mehena hakkas organiseerima Nautses koolitalu rajamist, mis sel ajal ametlikult oleks pidanud peremeeste ühis-ettevõtmine olema. 1884.a valmiski küla lõuna-otsas (võib-olla siiani “õhku jäänud” rootsiaegse Otza Tähvena maal!?) Koolielu, kus hakkas tegutsema õigeusu abikool. Küllap oli Madis vene keele valdajana ka siin esimeseks õpetajaks, aga ühtlasi jäi ta koolitalu peremeheks. Teatakse, et Madis olla ära toonud selleks ajaks hääbunud Rinsi kõrtsi trepikivid, mis peaksid tänaseni Nautse Koolielul kuskil "paigas" olema. Hooned olid uuema aja arusaamade järgi ehitatud – elu- ja kooliruumid rehest eraldi. Rehetuba olla ka saunana kasutatud, kus reheahju peal leili võeti.
Madise ja Ingli abielu jäi lastetuks ja 50-aastaseks saanud Madis võttis 1894.a omale kasupojaks vanema venna, noorelt surnud Mihkli noorema, 1870.a sündinud poja Aleksander Aljase.
Aleksandril sündisid esimesest abielust 1907.a poeg Maksim, 1909.a kaksikvennad Vassili ja Aleksander ning 1912.a tütar Lidia. Nende ema jäi nõrgamõistuslikuks ja suri Pilgusel. 1922.a võttis Aleksander teiseks naiseks kauge sugulase – Kästiki “noore” Tõnu tütre Elena Aljase ja küllap seeläbi saigi temast kruntimis-andmete järgi üks Kästiki täistalu kaasomanik. Lapsi teisest abielust enam ei sündinud; esimese abielu tütar Lidia abiellus 1931.a Aleksander Karjasega ja asuti Rakverre, kuid tuli sõja ajal koju tagasi ning oli oma 88-aastase isaga Koolielul kirjas veel 1959.a rahvaloenduse ajal. Kaksikvennad Vassel ja Aleksander sattusid viimase sõja keerisesse: Vassel suri Leningradi blokaadis (kust Soonda Tammiku Heinol õnnestus tagasi pääseda); Aleksander arvati Emajõe lahingus langenuks, kuid üsna usutavate andmete põhjal õnnestus tal sõja lõpus hoopis Saksamaale ja sealt edasi Kanadasse jõuda.
Apostelliku õigeusu abikool tegutses Nautses 1917. aastani ja siin käisid koolis Nautse, Rootsivere ja osa Linnuse küla lapsed. Kooliõpetajateks on siin olnud Madis Rull Ridasist ja Leeskopa Lensi Villem Ling; hiljem veel Akiliina Mägi, Mihail Nõu, Rinsi köster Anton Kees, Vassili ja Mihail Suu Nõmmküla Uietalult, Vassili Äkke Mälast ja Georgi Roi Hellamaalt. Viimaseks kooliõpetajaks olla olnud Rannaaite Mihkel Kann.
Talundilehe järgi oli Koolielu koha suuruseks 17 ha, millest põldu oli 4,1 ha. Sama loenduse andmetel oli näiteks talus 45 õunapuud, mis selle aja kohta küll enam Muhus haruldus ei olnud, kuid tegemist oli siiski märkimisväärselt suure aiaga.
Kolhoosiaja lõpul omandas kolhoosilt tühjaks jäänud Koolielu koha Rinsi Nuka Vassili Auväärti poeg Mati Auväärt, kes uuel aastatuhandel võib ennast juba Nautse põliselanikuks hakata arvama.

Mulgu

Nüüdseks kadunud Mulgu koht jääks praeguste külade lahkmejoonte järgi pigem Rootsivere territooriumile, aga Rootsiveres on seda Mäest Nautse poole jäävat kohta siiski Nautse küla alla arvatud. 20.s algul ehitas omale siia elamise Kästiki Tõnu poeg Timofei Aljas. Tema esimene naine, kellega kokku kaheksa last sündisid, oli Igaküla Ranna-Saadu Riina. Riina suri ja teiseks naiseks võttis Timmu Igaküla Kästiki Raissa Kuuse, kellega sündisid veel kaks tütart ja poeg Alfred. Pooled esimese abielu lastest surid väikestena
Kruntimisel sai Timmu 1/5 Nautse Kästiki maadest ja 1939.a talundilehe järgi oli Mulgu koha suuruseks 10,11 ha, millest põldu oli 2,8 ha. Nii võib Mulgut ka Kästiki osataluks arvata.
Timmu vanemad pojad jäid viimasesse sõtta. Joosep elas enne sõda Võrus ja hukkus Emajõe lahingutes, Ivan langes Narva all. Tütred said mehele; Alfred asus peale sõda Saaremaale ja viis sinna ka Mulgu hooned. Sellega oli koht juba 20.s lõpuks täiesti kadunud.

3. PÄRDI

Õuemärk 
Rootsiaegsel kaardil oli Keinaste Michel’i talu numbriga 3, millest peale katku oli jäänud söötis poole-adrane Tethly Michel'i nimega arvestusüksus. 1756. aasta adrarevisjonis oli see koormisi kandvaks märgitud – veerand adramaad haritud ja teine veerand veel söötis. Peres oli koguni kaks tööeas meest ja üks naine ning ka kaks tüdruk-last. Jääb selgusetuks, kas Aljava Matsi Pärt juba sel ajal oli noore mehena Nautses peremeheks pandud (naise võttis Pärt Igakülast alles 11 aastat hiljem) või kes ikkagi 1756. aastal vastne peremees oli?! Küsimus on oluline veel selle tõttu, et ega me rootsiaegse peremehe kohta ka ei saa kinnitada, et ta just Kõinastu Teetlilt oli, aga tõenäone see paistab nagu seegi, et tema pere katkuga täielikult välja suri.
Nii või teisiti oli 1778. aasta Nurme vakuraamatus ja ka nelja aasta pärast esimeses hingeloendis tulevase Pärdi talu peremeest nimetatud Tettly Michli Pert ja tegemist oli omale 1767.a Igakülast naise võtnud ning 1782.a 42-aastaseks märgitud Aljava Matsi pojaga. Ilmselt oli sel ajal Pärdi talu juba oma hilisemal kohal, aga teadmata jääb, millal ja kelle poolt see 1750-ndatel ilmselt uuele kohale edasises tutvustatava Jaagu-Mihkli naabrusse rajati?!
Pärdil olid pojad Toomas ja Andrus ning neli tütart, kelledest kaks väikestena surid. Andrus suri 30-aastaselt ja temast jäi ainus tütar Ingel. Vanem vend Toomas sai järgmiseks peremeheks ja tal sündisid Rässast Mäla Sepale toodud Mihkli tütre Marega neli poega ning kolm tütart. Vaid üks tütar suri lapsena; neli poega abiellusid ja panid aluse üsna arvukale SONNide suguvõsale. Niisugune oli Nautse Pärdil pandud priinimi (kirjutati algul ka SOIN), mis 19.s lõpuks Muhus üsna levinud oli.

Toomas Sonn oli surmani Pärdi peremees ja 1834.a olid kõik tema pojad ja pojapojad talus kirjas. Küllap kinnitati peale Toomase surma peremeheks tema vanem poeg Tähve (1797–1850), aga 1850.a loenduse ajaks oli ta surnud; teine vend Mats (1800-38) suri juba varem ja loend märgib peremeheks Toomase kolmanda poja Aad/Aleksei Sonn.
Viimases hingeloendis olid Tähve pojad esikohal kirjas, aga kinnitatud peremeest ei märgita (Aad oli äsja surnud). Tähve kaks vanemat poega Jaen ja Mihkel on siiski talust välja läinud ja omale Tiri koha rajanud, millest veel lähemalt juttu tuleb. Tähve kolmas poeg Juri (1826-31) suri 5-aastasena ja noorim poeg Aad võeti 1852. aastal nekrutiks.
Noorelt surnud teise venna, Matsi esimene poeg Madis oli 3-aastaselt surnud; teine poeg Aadu oli kodus sulaseks kuni sai Leeskopal Aljava nimega latsikoha. Tema kuuest pojast räägitakse juba Leeskopa loos. Matsi kolmas poeg, 1832.a sündinud Jaen läks Rässa Jaanile koduväiks ja sai seal mõneks ajaks ka peremeheks; Matsi neljas poeg Tõnu (1834-99) võeti 1855.a nekrutiks, kuid ta jõudis teenistusest tagasi ja oli hiljem oma naisega Hellamaa koguduses soldatiperena kirjas.
Vana Toomase neljas poeg Mihkel (1814-72) oli Pärdil sulaseks ja temalgi sündisid kaks poega ja kaks tütart: esimene poeg Jaen suri mõne-aastaselt, aga 1848. aastal sündinud Mihkel asus Nautse heinamaa-vahiks Pärase soo servas Nõmmenukal, mis territooriumi mõttes praeguse Hellamaa ja Soonda piirimaile, täpsemalt siiski Hellamaa territooriumile jääb.
1857.a surnud peremehe Aadu (Aleksei) vanamad pojad Juri ja Andrus jäid koju peremeesteks, aga Aadu noorim poeg Ivan suri 9-kuuselt. Juri/Georgi Sonn võttis 1857.a Riimilt naiseks Kästiki Matsi lese Mare ja neil sündisid Marega kolm tütart. Kümmekond aastat kauem elanud noorem vend Andrus/Andrei Sonn võttis Soonda Peetri Kadri naiseks ja neil oli kolm poega. Andruse esimene poeg, 1864.a sündinud Maksim rajas omale hiljem Matsi osatalu; nooremad vennad Georgi ja Feodor jäid Pärdile. Andruse üheks sissetuleku allikaks, muide, on olnud salapiirituse vedu, mida Riimi Madis müüa aitas. Nii ei saanud Andruse pojal Madisel ka Matsi osatalu välja ostmine suureks probleemiks olla.
Sajandivahetusel ehitas noorem vend Feodor oma elamise, mida hiljem Uietoa või Teistetoa nimega teati. Ta oli Põitse Tõnis Kolgaga üks Muhu esimesi sumplaeva omanikke (ostsid kihnlaste kivilaeva ja ehitasid selle sumbaks ümber). Vanem vend Georgi Sonn (1866–1945) jäi sisuliselt Pärdi viimaseks peremeheks. Ta abiellus 1898.a Laasu Andruse tütre Juulaga ja viimases Rinsi koguduse-nimekirjas on kirjas nende tütred Raissa (1899) ja Julia (1903) ning 1909.a sündinud poeg Georgi jun. Sonn.
Kruntimise ajaks oli Pärdi jäänud pooltaluks (teisest poolest sai Matsi) ja 1939.a talundilehe järgi oli koha suuruseks 27,4 ha, millest põldu oli 6,4 ha. Talupidamine oli Pärdi ametlik põhi-sissetuleku allikas; kõrvalteenistuseks veel kalapüük. Oldi ühe kuuendikuga Nautse peremeeste soetatud Fordson-traktori osanik, omal oli talus hobu-viljapeksumasin ja muu vajalik inventar. Pärdil teatakse olnud ka Nautse esimene jalgratas, mille Juri olla Puka Andruselt soetanud.
1959.a oli Pärdile jäänud vana Juri vanem tütar Raissa (noor Juri jäi vist viimasesse sõtta), kellel kasupojaks Lalli Tänavasuule abiellunud noorema õe Juula poeg Jaanus Kipper. Jaanuse vend, 1938.a sündinud Jakob Kipper on Kunstiinstituudi haridusega sisekujundaja ja tema poeg Rene Kipper 21.sajandi Pärdi peremees.

TIRI

 Õuemärk
Väidetavalt on Tiri üks kolmest Nautse soldatiplatsist ja selleks võis ta millalgi hiljem ka saada, aga juba 1854.a nimetatakse Pärdi Jaani kolmanda tütre Kadri (Ekaterina) ristimiskandes isa Tiri Jaaniks ja tundub, et Tiri koha rajasid vabadikukohana Pärdi Tähve vanemad pojad Jaen ja Mihkel (kohanime tähendus ja päritolu jäävad selle juures selgusetuks!) pärast seda kui peremehe roll Pärdil nende onu Aadu/Aleksei kätte läks.
Jaen/Ivan Sonn abiellus 1842. aastal Linnuse Salu-Jaani sulase Jaani tütre Ingliga ja neil sündisid viis poega ning kolm tütart. Jaani vanem poeg Matvei Sonn (ühena esimestest sündimisel Muhus õigeusku ristitud) abiellus 30-aastaselt Rootsivere Ansu-Jaani Ingliga ja suri nähtavasti Ridasi Jaani peremehena. Jaani teine poeg Ivan ja kaks nooremat poega (Joann ja Feodor) surid väikestena, aga kolmas poeg, 1856.a sündinud Timofei Sonn ostis sajandi lõpul Pädaste mõisalt välja osa endisest Simiste Lepiku talust ning rajas Simistes Palgi koha.
Jaani teine vend, 1823.a sündinud Mihkel oli 1844.a värbamiskomisjoni ees ja arvatavalt selleks ajaks kroonu välja teeninud, kui ta 33-aastaselt Pädastest leitud Jõe Kadri vallastütrega laulatati. See Kadri Kadri tütar suri noorelt 1861.a ja nende kaks last (Mihail ja Raissa) surid samuti väikestena, aga Mihkli surmakanne on seni meetrikas leidmata! Võimalik, et ta mere ohvriks jäi, nagu seda sel ajal muhu meestega tihti juhtus. Kinnitust ei ole sellelegi, kas ta Tirile soldatiplatsi staatuse võis välja teenida?!
Jaani ja Mihkli noorem vend Aad/Aleksei, nagu juba öeldud, võeti 1852.a nekrutiks, kuid sai omale hiljem Ridasis Vana-Jaani (ka Lõo) nime kandnud soldatiplatsi. Tundub, et Vana-Jaani kohanimi Ridasis tuligi Aadu vanemalt vennalt Jaanilt, kes tõenäoliselt enne oma latsikoha saamist ka noorema venna soldatiplatsil ehk oli või vähemalt aitas seda üles ehitada.
Peale selle räägitakse pärimustes veel Tiri Tõnust, kes nagu koha olla Kollodele müünud. Ilmselt on tegemist Jaani onu Matsi noorema poja Tõnu/Terenti Sonniga, kes 1855.a nekrutiks võeti, kuid 1870. aastal Rässa Laasu Ingliga abiellus. Võimalik, et tal selleks ajaks üks soldatiplats Nautses juba välja oli teenitud, mille ta Laasu Andruse vennale Madis Kollole müüs ja Vene-Türgi sõjas (1877-78) teenis ehk omale veel Ridasis Saare soldatiplatsi?!
Madis Kollo oli Riimi Mihkliga Riias teenistuses ja koos nad seal 1871.a õnnetult surid (täpsemad asjaolud vajaksid alles selgitamist). Nii jäi Madisel Tiri koht uuendamata. Tema lesk Riste (koguva Käsprilt) oli kahe poja, Kaarli ja Mihkliga seni Laasul, kuni vanem poeg Kaarel Kollo olla 17-aastaselt Tiri uue maja üles raiunud (küllap materjal selleks juba isal varutud oli ja eks leidus noorele mehele ka abilisi, kes aampalke ja sarikaid paika panna aitasid). 1887. aastal abiellus Kaarel Paenase Ansu Madise tütre Kadriga ja jäi Tirile; noorem vend, 1866.a sündinud Mihkel teenis mereväes ja sõitis merd veel peale ajateenistust. Ta võttis 1902.a Soonda Peetri Riste naiseks ja soetas omale Kukerannas Allika talu, olles Bruno Kollo andmeil enne seda Nautses omale Saadu vabadikukoha rajanud. Küllap oli siin abi ka Linnuse Neo Alekseist, kes selleks ajaks oli Venemaa Talurahva Põllupanga direktor Tallinnas ja tegelikult terve Kuke karjamõisa ostis. Igal juhul said Tiri Mihkel ja Linnuse Neo (Aru) Villem – Kukerannas Ankru Villem peaaegu et naabriteks.
Kaarlil “seisis kirves peos” ja noorelt oligi tema põhiteenistuseks ehitustöö. Hiljem osales ta aktiivselt Väina tammi ehitusel ja 1908. aastal võttis oma peale tammi jooksva remondi kohustused 1047 rubla eest. Ta töötas tammil 1933. aastani; hiljem oli (1940. aastani) ametis tammivaht 40-kroonise kuupalgaga ja tasuta heinamaa kasutamise õigusega.
Kaarlil ja Kadril oli kolm poega ja neli tütart. Vanem poeg, 1890.a sündinud Madis oli Kuressaare ja Riia merekoolid lõpetanud, sõitis merd ja jäi juba 1914. aastal Ameerikasse (San Fransiscosse); teine vend Mihkel (1899–1935) jäi Ameerikasse 1924. aastal. Koju jäi Kaarli noorim poeg Aleksander Kollo (1905-81). Ta ostis Ants Kollolt poole Saadu kohast (maja müüs Kästiki Kadri Aljasele) ja 1939.a talundilehe järgi oli Tiri koht 17,2 ha suur (põldu oli 2,8 ha). Muide, Tiril oli kolme puu võrra (48 puud) suurem õunaaed kui Koolielul!
Aleksander jätkas isa Kaarli tööd tee-hooldajana ja Saare teedevalitsuse juhatajana jätkas pere-traditsiooni Aleksandri poeg Aleksander jun. Kollo. Koju jäi Aleksandri vanem poeg Bruno Kollo, kes muide on olnud siinkirjutajale põhiliseks informandiks Nautse küla lugu kokku pannes.

Saadu

Saadu vabadikukoht on 19./20. sajandivahetusel või päris 20.s algul Mihkel Kollo poolt rajatud, aga erinevate suuliste pärimuste järgi oli rajajaks kas Tiri Kaarli vend Mihkel või Laasu Kaarli vend Mihkel. Siinkohal on esimest varianti tõeseks peetud, sest Laasu Mihkel oli Saadu rajamiseks veel liiga noor. Nii või teisiti jäi koht peagi tühjaks, sest mõlemad Mihklid lahkusid Muhust – Tiri Mihkel soetas omale Kukerannas Allika talu ja Laasu Mihkel asus Tumala Keldrimäele.
Selle järel on Saadul olnud lühemat aega Laasu Kaarli noorem vend, 1893.a sündinud Anton Kollo, kes siit Taaliku Nurgale asus ja maa koos majaga Tiri Aleksander Kollole müüs. Aleksander omakorda müüs maja Kästiki Kadri (Ekaterina) Aljasele, kes oma tütre Irinaga Saadule asus (Kadri olla kruntimisel saanud ka 1/16 Kästiki maadest). Kadri vallastütar Irina sai Kallaste Munska Mihkli teiseks naiseks ja 1937.a lammutas Mihkel Saadu maja ning viis selle Kallastele. Munskal suri ka Kadri Aljas ning selle Nautse vabadikukoha eluiga jäi üsnagi lühikeseks.

MATSI

Õuemärk
Pärdi Andruse vanem poeg Maksim Sonn jättis poole Pärdi talust oma noorematele vendadele Georgile ja Feodorile, abiellus Riimi Mihkli tütre Elena Aljasega ja rajas omale üle tee (Kästiki ja Laasu vahele peaaegu viimase rootsiaegsele taluasemele) 19. sajandi lõpul oma osatalu, mille suuruseks 1939.a talundilehe järgi sai 25,9 hektarit. Sellest oli põldu 7,2 hektarit, heinamaad 7,9 hektarit ja karjamaad 9,3 ha.
Maksimi tütrele Akiliinale tuli koduväiks Linnuse Villemi Madise poeg Timofei Mägi ja Matsile jäi nende poeg Kaspar Mägi (sünd.1927).

Uietoa

Kui Pärdi Andruse vanem poeg Maksim omale pooltalu rajas, jäid nooremad vennad Georgi (Juri) ja Feodor Pärdile. Priidu (Feodor) Sonn oli rohkem meremees – Tõnis Kolgaga soetati kihnlastelt kiviveo leav, mille nad sumplaevaks ümber ehitasid ja kalaga kauplesid. 1906.a abiellus Priidu Linnuse Tänavasuu Raissa Nõuga ja ehitas Pärdil oma maja, mida Teistetoaks või Uietoaks nimetati.
Priidul ja Iisal oli kaks poega: Maksim ja Arseni. Kruntimisel jäi koht 4,8 hektariseks popsikohaks ühe hektari põllumaaga. Seda pidas kolhoosikorra tulekuni Priidu poeg Maksim Sonn (1908-72), kes naise Lidiaga olid Uietoa elanikeks märgitud ka 1959.a rahvaloenduse ajal. Hiljem asusid nad Lihulasse ja uueks aastatuhandeks oli see Nautse suits kadunud.

4. JAAGU-MIHKLI

[Õuemärk teadmata]

Lisaks kahele katku üle elanud talule (pärastised Mihkli ja Kästiki ehk Jaagu) oli adramaa-revisjonides kolmandaks Nautse asustatud taluks Salu Jaak ehk pärastine Jaagu-Mihkli. Algil toodud teisel kaardipildil kannab see numbrit 4 üsna Pärdi (nr.3) kõrval ja tuleb arvata, et see sinna juba enne Pärdit millalgi 18.s esimesel poolel oli ehitatud (võib-olla rootsiaegse Kellemeh Aadu taluasemele nr.8). Kästiki juures toodud skeemi meenutades oli see Jaak Mihkli Jaani vend. Millalgi peale viimast adrarevisjoni on peremehe rolli asunud juba selle Jaagu poeg Mihkel, kellel meetrikais neli poega ja kolm tütart leiame. Mihkli kaks poega – Jaak ja Juri surid lapseeas, aga vanem poeg Mart Noss oli juba teises loendis 1795.a talu peremeheks märgitud (siis loomulikult veel ilma priinimeta). Sulaseks jäänud Mardi nooremal vennal Aadul (1770–1829) oli kaks tütart ja tema “panus” Nosside sugupuusse jäi tagasihoidlikuks.
Hilisemates hingeloendites kandis talu Jaagu nime, mis on mõneti eksitav, sest hiljem kandis ametlikult seda nime hoopis külas Kästikina teatud Salu b talu, millest juba juttu oli.
Mart Nossil sündis Vanamõisa Juri Eeduga kaks poega ja neli tütart. Vanemat poega Mihklit ei märgi juba teine hingeloend ja ilmselt ta suri lapsena, kuigi meetrikas on surmakanne leidmata. Noorem poeg Andrus/Andrei Noss sai järgmiseks peremeheks, aga temalgi surid esimesed pojad Andrus ja Mats mõne-kuuselt. Noorem poeg, 1837.a sündinud Madis/Maksim Noss sai küll isa surma järel peremeheks, kuid et talus oli pikemat aega meesperest nappus, jäi Madis oma kohustustega (1860-ndatest raharendiga) mõisa ees raskustesse ja talu ostis välja Kästiki vana Tõnu esimene poeg Madis/Maksim Aljas. Madis Nossil oli Linnuse Neo Ingliga (usuvahetusel ristiti Elisavetaks) selleks ajaks neli poega sündinud, aga need olid veel lapseohtu. Madis asus perega Ridasis saadud latsikohale ja olla talule needuse peale pannud, et “mehi ei pea siin talus olema”! Tuleb tunnistada, et laias plaanis tema needus toimis!
Kästiki Madise esimesed neli last Laasu Matsi tütre Ristega surid (1857.a sündisid kaksikud poeg ja tütar surnuina). Järgmiseks peremeheks Jaagu-Mihklil sai veel Kästikil 1860.a sündinud Madise ja Riste kolmas poeg Andrei Aljas. Andrusest järgmine vend Mihail rajas omale hiljem Mäe vabadikukoha; Maksim (1870) suri 2-nädalaselt ja noorim vend, 1872.a sündinud Vassili asus peale kroonuteenistust hoopis Tallinna.
Jaagu-Mihkli Andrus (Reiu) võttis Mõegakülast naise – Irina Ivani t. Ööveli ja neil said kolm poega ning neli tütart kirikukirja. Kaks vanemad poega Timofei ja Maksim surid jällegi mõne-aastastena ning 20. sajandil sai peremeheks kolmas poeg, 1885.a sündinud Mihail Aljas. Tal sündisid Rässast võetud Elena Ivani t. Grüntaliga kuus tütart ja neli poega, kusjuures kolm neist jällegi väikestena või noorelt surid. Vanemate tütarde (Akilina, Lidia ja Salomonia) juurde oli koguduse-nimekirjas märgitud, et nad on “suurel maal”. Lidia sai hiljem Külasema Jaagule mehele. Üks tütar Eulalia evakueeriti 1941.a (sõja eest) Venemaale, kus ta suri.
Kruntimisel sai välja ostetud talu suuruseks 49,7 hektarit, millest põldu oli 8,6 ha. Viimase sõja algul 1941.a taluhooned põlesid ja pere asus mõneks ajaks tühjaks jäänud Kästikile. Mihkli noorem tütar Julia  abiellus sõjast tagasi tulnud Kästiki Priidu poja Arseeniga ja Jaagu-Mihkli jäigi taastamata. Varsti sai sellest Nautse ja Linnuse küladest moodustatud kolhoosi “Linnuse” ühisomand. 1959.a rahvaloenduse ajal olid siiski Jaagu-Mihkli elanikeks märgitud 72-aastane Mihkli lesk Elena tütre Julia ja väimehe Arseeniga  (kõik Aljased), kusjuures Kästiki (ega Jaagu) kohanime neil loenduslehtedel ei esine?!
Tuleks lisada, et Jaagu-Mihkli Mihkli ainus üles kasvanud poeg, 1929.a sündinud Manivald jäi 1945. aastal oma uudishimust sakslaste maamiinide vastu pimedaks. Ta asus Tartu elama.

Mäe

Jaagu-Mihkli Madise teine üleskasvanud poeg Mihail Aljas ehitas omale 19. sajandi lõpul Mäe vabadikukoha. Tema abielu jäi lastetuks ja ta suri 58-aastaselt 1924.a jaanuaris. Väidetavalt sai Mare uuesti Eemu-Lauri Andrei Mõte 2. naiseks ja nemad asusid Orissaarde.
Samal 1924. aastal sai Kästiki Tõnu tütar Raissa Aljas Igaküla Libe-Laasu Ivan Kuuse naiseks, aga jäi juba aasta pärast leseks. Ivan oli Tallinnas tööl ja suri seal 1925.a oktoobris ilma oma ainsat poega Vernit nägemata.
Maade kruntimisel sai Iisa 1/10 Kästiki maadest ja laskis vahepeal põlenud Mäele uue maja teha ning asus oma 1925.a sündinud poja Verni Kuusega Mäele. Väikekoha suuruseks sai 7,32 ha, millest 1,5 ha oli põldu.
1959.a olid Mäel Verni Kuuse oma naise Asta ja 6-kuuse poja Tõnuga ja koht püsib elus ka uuel aastatuhandel.

5. JAANI-MARDI (JAANI)

[Õuemärk teadmata]

Arvatavalt jäi rootsiaja lõpu Kellemeh Ado nimega peremehest (kaardil nr.8) Nautses adramaa-revisjonidesse poole-adrane Tönso Ado arvestusüksus, mille taasasustust märgitakse esmakordselt alles 1778.a vakuraamatus. 10 aastat varem on aga Nautses surnud 74-aastaseks märgitud Wanna Nautse Jaan , kes paistab katkuaja üle elanud ja ehk koguni kahes abielus olnud! Miks teda üheski adramaa-revisjonis teokohustusliku peremehena ei märgita, on seni jäänud mõistatuseks! Hingeloendites kandis see Nautse talu Tönso nime, aga 19.s lõpupoole ehitas taas hääbunud Tönso kohal oma osatalu välja edasises tutvustatav Maksim Aljas ning sestpeale kandis talu Jaani nime!
1778.a vakuraamatus ja esimeses hingeloendis oli talu peremeheks Tönso Jahni Mart , keda me isiku-andmetes oleme rootsiaegse Jaani pojaks oletanud. Lisame, et Jaani naine Kersti suri 60-aastaseks märgituna 1765. aastal ja võib vana Jaani kõigi teadaoleva nelja lapse (kahe tütre ja kahe poja) ema olla. Nime järgi otsustades võis ta Hiiumaalt pärit olla, sest Muhus ei ole Kersti nime praktiliselt esinenud.
Mart paistab omale Laasu vastas üle tee uue talu ehitanud, sest rootsiaegse Aadu taluase nr.8 oli selleks ajaks juba hõivatud. Mardi surmaaeg jääb meetrikakande puudumisel teadmata, aga 1795.a loendis oli peremeheks juba Mardi esimene poeg Aad. Teada on veel Mardi neli nooremat poega: teine poeg Mihkel (~1754–1817) oli talus sulaseks ja temal sündis viis tütart, kelledest kaks lapsena surid, aga kolm olid hiljem talus tüdrukuteks. Abieluni ei jõudnud neist ükski. Kaks Mardi poega surid päris lapsena ja noorim poeg Mart jun. (1769–1801) suri 32-aastaselt vallalisena.

Aadul seevastu sündis neli tütart ja 1804.a ainus poeg Jaen, kes sai priinime KOIK. Kummalisel kombel on 1826.a loendis, kui Aadu ja Mihkel juba mõlemad surnud olid, noor Jaen Nurme mõisa viidud (Hofskerl) ja meeshinge talus ei olegi! 1834.a loendis on Jaen küll Nautses kirjas, kuid peremeest talul ei märgita. Arusaamatuks jääb seegi, et meetrika järgi abiellus Jaen 1828.a Võiküla Kaura Juri tütre Ristega, aga hingeloendis nimetatakse tema naist Ewa, kelle vanuseks ainult 20 aastat märgitud! Samas on kirjas Jaani 6-aastaseks märgitud poeg Madis ja aastane Karl, kuid nende sünnid puuduvad jällegi Muhu sünni-meetrikas! Sellega jääb "noore" Jaani elukäik sama mõistatuslikuks nagu tema oletataval rootsiaegsel vana-vanaisal Jaanil.
1850.a loendis väidetakse nii Jaen kui tema vanem poeg Madis surnud olevat, kuid meetrikas leiame ainult poja Madise surmakande (28.12.1847). Naishingi loend talus enam ei märgi, kuigi ka nende surmakanded on meetrikast leidmata. Nii jääb selle kahelt Jaanilt nime saanud taluga seoses paljugi ebaselgeks. Viimases hingeloendis on talu küll veel kirja pandud, aga ainsa hingena märgitud 1856.a surnud Jaani nooremat poega Karli ja sellega said talu Koigi-nimelised täiesti otsa!
Mis talust mõisa arvestustalude mõttes sai, ei olegi selge, aga paari-kolmekümne aasta pärast (juba uue talurahva-seaduse ja raharendi kehtimise aegadel) ehitas Kästiki teise Tõnu esimene poeg Maksim Aljas väidetavalt 1/5 Kästiki talu arvel kunagise Jaani-Mardi talu kohal välja oma osatalu, mis jäigi Jaani nime kandma.
Madisel oli Igakülast võetud naisega (Kristina Jaagu t. Puu) neli poega ja kaks tütart. Teine poeg Maksim jäi vist esimesse ilmasõtta ja kolmas poeg Aleksander on 10-aastaselt surnud, aga noorima venna Antoni hilisem käekäik on teadmata. Kodus jäi peremeheks esimene poeg Vassili Aljas, kellel Põitse Kaljult võetud Juulaga vist neli tütart ja poeg Ermi sündisid (osa lapsi on Tornimäel ristitud!), aga kolm vanemat last surid päris väikestena. Juula suri 1927. aastal ja temast jäi Vasselil kaks tütart – Leonida (hiljem Tornimäel) ja lapsena surnud Melania (1924-30). Teiseks naiseks võttis Vassel Kallaste Pärdi Ivani tütre Irina, kellega sündisid pojad Voldemar ja Heimar. Volli uppus ajateenistuse ajal Tallinnas Pirita jõkke, aga Heimar jõudis abielluda ja tütargi oli sündinud, kui ta 1960.a mootorrattaga Lõetsa jõkke sõitis ja uppus. Naine Vilma lahkus aastase tütre Ailiga Jaanilt ja peale vanade surma müüs kolhoos Jaani hooned selleaegsele kondiitritoodete vabrikule "Kalev" nn. puhkebaasiks.
Talundilehe järgi oli Jaani talu suuruseks 21,9 ha, millest põldu oli 5,4 ha. Viiendik Kästikit see kindlasti ei olnud, aga kuidas talu kruntimisel moodustus, jääb käesolevas ka välja selgitamata.
Siinkohal meenub lugu sellest, kuidas Jaani Riina heinatalgutel oma meest olla kiitnud, kui Vasselil juba teine vikati lüsi oli katki läinud: “Meie Vassel on ju hirmus kange niidu-mees!” Selle peale ütelnud Kallaste Kopli Riina Vasselile, et “ju sa oma lütele ikka kodus pisiksed täkked peale ka tegid”!

Kas ja kui palju Jaani kohast on uude aastatuhandesse jõudnud, jääb meil siinjuures samuti selgeks tegemata.

6. LAASU

Õuemärk 
Rootsiaegse kaardi eksplikatsioonitabelit kommenteerides me algul väitsime, et Sallo Jurgen’i poole-adrane arvestusüksus jäi 18. sajandi adramaa-revisjonidesse kaardil numbriga 9 märgitud talust ja selle peremees Mihkel pidi siis seesama katku üle elanud Mihkel olema, kellele me oma skeemil kaks poega (Jaen ja Jaak) joonistasime. Võiks küsida, et kes siis see Juri või Jürgen Mihklile oli, kellest jäänud pool söötis adramaad katku järel arvestustaluna kirja pandi, aga selle üle oleks lisateabe puudumisel üsna mõttetu spekuleerima hakata! Me ei tea ju sedagi, miks selle Mihkli järglastalu 18.s lõpuks pigem katku surnud Pendo Iwardi taluasemelt (igal juhul kõige põhjapoolsema taluna nr.1 1800.a kaardil) leiame ja mis omakorda Ivardi maast hiljem sai?! Talude rootsiaegseid asukohti hilisemaga võrreldes võime küll tõdeda, et kui Rinsi mõis 1767. aastaks Kõinastu Matsi Laasu oli Nautses peremeheks seadnud, ehitati talu rootsiaegsest külatuumikust lõuna poole (kõige enam ehk rootsiaegse Saare Mihkli nr.7 piirkonda), nagu seda teisena toodud kaardipildil numbriga 6 kujutatuna näeme. Selle juures võib tähelepanu juhtida, et sama numbriga 6 esineb kaardil veel vähemalt kolm n.ö. lahustükki: kummalgi pool Jaani-Mardit (nr.5 Laasust üle tee) ja Mihklist (nr.1) veel põhja pool. Neid on kaartide spetsifikatsioonis küll küla kapsamaaks (Kohlgarten) nimetatud, aga millist teavet see Laasu asustamisloole veel võiks lisada, oleks ehk õigem Nautse oma koduloolaste uurida jätta.
Võrreldes 1756.a Rinsi mõisa adrarevisjoni ja 1767.a vakuraamatut ning selleaegseid Maasi mõisa dokumente, selgub, et Nautse toodud Maasi mõisa Laas oli tegelikult Kõinastu Matsilt - Matsi poeg ja Kõinastus peremeheks jäänud Hansu noorem vend. Meetrikates näeme ka Laasu kahte poega ja kolme tütart, kes kõik abieluni jõudsid. Laas suri varases keskeas 1774.a  ja samal aastal tuli tema Igakülast võetud naisele Madlile teiseks meheks üks Jaani (?) poeg Juri ning jäi surmani talus peremeheks. Lapsi ei olnud aga Juril ei nelja aasta pärast surnud Madliga ega 1796.a teiseks naiseks võetud Riimi Jaani tütre Ingliga (1767–1839). Rõhutame, et dokumentaalsed andmed Juri kohta on mõneti vastuolulised: Madliga laulatusel nimetati teda Hanso Tönnis'e pojaks, aga 1816.a hingeloend, kus Juri veel 68-aastane Laasu peremees oli, hoopis Jaani pojaks! Viimasest tulenevalt võiks Juri ka eespool jutuks olnud Jaani-Mardi vana Jaani noorem poeg olla, kes ehk 1770-ndatel Rootsiveres sulaseks oli. Selleaegsest Rootsivere Handokse talust, mis 18.s lõpul kaheks pooldus (pärastised Ansu-Jaani ja Ansu-Tõnise) räägitakse aga lähemalt hoopis Rootsivere loos.
Laasul oli 19.s algul nooremaks rahvaks sulaseks jäänud Laasu poja Aadu pere. Aadu laulatati 1787.a Jaagu-Mihkli Ingliga ja sündisid kaks poega. Ingel suri küll noorema poja Jaani sünnituse järel, aga Jaen kasvas üles ja laulatati 1819. aastal Linnuse Tõnu Ristega, kellest enam kui 30 aastaks tegelikult Laasu perenaine sai. Jaaniga jõudsid Ristel küll vaid tütar Mare ja kaks poega sündida, kui Jaen 34-aastaselt vesitõppe suri, aga veel samal aastal tuli Ristele Tupenurmest koduväiks Panga Mats, kes Kapi mõisalt oli priinimeks KOLLO saanud. Nii juhtus, et Riste kolm vanemat last kandsid nime VESIAID (see oli Laasu perel Nurme mõisalt saadud nimi), aga Matsiga sündinud neli nooremat last olid juba Kollod!
Vana Juri oli 1826.a loendis veel 78-aastaseks peremeheks märgitud, aga 1831.a ta suri ja peremeheks kinnitati koduväi Mats Kollo. Nimelt oli noorelt surnud Jaani vanem vend Juri nekrutiks võetud ja sellega Aad Laasu poja pärimisliin ammendatud, aga Laasu noorema poja Andruse abielu oli lastetu. Võiks vaid lisada, et Andrus Laasu poeg oli Igaküla Pärdi-Andrusel sulaseks ja sai seal omale priinimeks VAHT. Igakülas ta oma Rootsiverest võetud Eeduga samal 1838. aastal ka järglasteta suri.
Ka Laasu priinimi Vesiaid  (Wessiaid) kadus juba 19.s esimesel poolel, sest seda jäid kandma vaid perenaise Riste kolm vanemat last: Mare (sai hiljem Koguva Käsprile mehele) ning kaks poega Juri ja Mihkel. Juri suri 17-aastaselt; Mihkel (1825-48) jõudis küll 1846. aastal Koguva Käspri Aadu tütre Marega abielluda, aga suri paari aasta pärast järglasteta ja Mare sai uuesti Pallasma Saadu (Ellumäe) Mihkel Armasele mehele. Sellega Nautse Vesiaidide sugu lõpeb. Ometi vajaks ehk pisut täiendavat uurimist, kas perekonnanimi Vesiaid Kõrkvere Laasule siiski äkki kuidagi Muhust ei ole jõudnud?! Nautse Laasust sai aga Kollode talu. Matsi vanem poeg Andrus Kollo (1828-90) sai järgmiseks Laasu peremeheks; noorem vend Madis (1835-71) valmistus omale vabadikukohta rajama, kuid suri Riias tööl olles noore mehena, kuid sellest oli juba Tiriga seoses juttu.
Andrus Kollo abiellus 1849.a Linnuse Salu-Jaani peretütre Kadriga ja neil oli kolm poega ning kuus tütart. Vaid üks noorem tütar Ruudu suri 2-aastaselt; ülejäänud kaheksa last said kõik täisealisteks ja abiellusid. Andruse nooremad pojad läksid Muhust välja: Mats asus oma suure perega Saaremaale Audlasse (paistab, et jõudis enne seda 20.s algul omale Rootsivere Sonni-all ka eluaseme rajada!), aga Jaen oli peale kroonu-teenistust Viimsis (Rohuneemes) kala püüdmas, leidis sealt naise – Maali Maria Lillevars (nad laulatati 1897.a Muhus) ning jäigi sinna elama.
Andruse esimene poeg Mihkel Kollo oli järgmiseks Laasu peremeheks. Tal sündis Aljava Matsi Ingliga koguni kaheksa poega ja kolm tütart. Esimene poeg Madis (1873-98) suri 25-aastaselt vallalisena, kaks vanemat tütart Ruudu ja Mare said mehele; teine poeg Kaarel jäi koju ning kolmas poeg, 1881.a sündinud Mihkel asus esimese ilmasõja järel Tumala Keldrimäele (tuntud meremeeste Rein ja Ülo Kollo vanaisa). Mihkli järgmised kaks poega Anton ja Vassel surid paari-aastastena ja 1891. aastal sündisid kaksikud pojad surnult. 1893.a sündis Mihklil ja Inglil veel kaheksas poeg, kes uuesti Antoniks ristiti. Tema abiellus 1922. aastal, omandas vahepeal ka Saadu vabadikukoha, kuid asus siis Saaremaale Taaliku Nurgale. Temast jäi poeg Heino ja Heinol omakorda pojad Tõnu ja Ants – Taaliku Kollod.
Laasu Mihkel elas kõrge eani, aga 20. sajandil oli juba peremehe rollis Mihkli teine poeg Kaarel Kollo (1879–1938), kes küll isast paar aastat varem suri. Kaarlil oli Männiku-Jaani Juula Maripuuga küll viis poega, aga esimene poeg Madis (1902-32) suri noorelt tiisikusse ja 1904.a sündinud Vassel asus Viljandimaale Polli. Kolmas poeg Eduard (1909-95) eestindas perekonnanimeks AJANGO ja läks Saaremaale Pihtla Kirikuküla Liiva-Koplile koduväiks (oli hiljem “Saare Kaluri” kalur Vättal). 1912. aastal sündinud kaksikutest Albert suri lapsena ja Rudolf jäi viimasesse sõtta. Nii päris koha Kaarli ainus tütar, 1907.a sündinud Juula, kellest abielludes sai Sai.
1939.a talundilehe järgi oli Laasu talu 45,5-hektarine – sellest 11,8 ha põldu, 16,3 ha heinamaad ja 15,5 ha karjamaad. 10 aasta pärast oli see “Linnuse” kolhoosile ühistatud ja veel 10 aastat hiljem, 1959.a olid Laasul kirjas kaks leibkonda: 1) Kaarli lesk vana Juula tütre Juula ja koduväi Anton Feodori p. Saiga (sünd.1911) ning 2) Kaarli noorema poja Rudolfi lesk Lidia tütre Helgiga.
21. sajandiks on Laasust saanud Muhus ja laiemaltki tuntud Nautse jaanalinnu-talu.

***
Sellega said Nautse suitsud üle vaadatud. Kupitse soldatiplats, mille sai Linnuse Salu-Jaani sulase Jaani poeg Juri ja mis juba selle järel kadus, kui Juri omale Ridasis platsikoha sai, jäägu Linnuse suitsuks – seda enam, et see Linnuse maal asus (kuigi linnulennult vaadates üsna Nautse küla sees). Samuti peaksime Mulgu Rootsivere suitsuks jätma ja nii saame rääkida erinevatel aegadel olnud 17-st Nautse eluasemest, millega küla küll Muhu keskmisele (umbes 25 suitsu küla kohta) alla jääb, aga põlistaludest võib siin peaaegu Muhu keskmisel tasemel rääkida. Küla parim aeg oli ehk “vana hea rootsiaeg”, kui siin on koguni üheksa adratalu olnud. Tänaseks võib siiski veel umbes sama paljudest suitsudest üldse rääkida ja võib-olla see ongi Nautse jaoks sobiv asustustihedus.

Mai, 2006; pisut kohendatud jaanuaris ja novembris, 2012; ümber formateeritud aprillis, 2012 ning viimati üle vaadatud mais, 2014.

Kallaste Kopli Ülo Rehepapp
Tel. 657 2839; e-post ylo@rehepapp.com