NAUTSE
Võib oletada, et Nautse
küla tekkis Rootsivere satelliitkülana, aga tekkeaega saaks
ehk ainult arheoloogia meetoditega hinnata, sest kirjalikud allikad
meil selle kohta puuduvad. Selleks tuleks uurida kultuurkihi
sügavust endiste Salu-perede – Kästiki ja Mihkli talude
ümbruses, mille põhjal võiks ehk hinnata, kas
asustus siin alles keskajast pärineb või võiks see
ka muinasaega ulatuda?
Orduajal kuulus Nautse
nähtavasti Rootsivere vakusesse, aga isegi taaniaegseis
maaraamatuis ei oska ainult nimede põhjal veel ühtki talu
konkreetselt Nautse külaga seostada. Selle üheks
põhjuseks võib olla asjaolu, et küla sai Liivi
sõja järel, kui Muhu jäi Taani, Rootsi ja
Poola sõjasulaste meelevalda, kõvasti kannatada. Nii
paistab see paljude teistegi Muhu küladega juhtunud olevat, kus
algne asustus hakkas taastuma alles taaniaja lõpupoole ning
rootsiajal.
1654.a maaraamatus on omaette külana Dorff Nautze kirjas neli
adra-talumeest: ühe-adrasteks hinnatud Sallo Jürgen, Hidlen Lüll ja Koso Niggo ning poole-adrane Nautze Wilhelm. Huvi pakuks
siinjuures Sallo nime
päritolu ja tekkelugu, sest sellenimelised talud esinesid nii
rootsiajal, peale
Põhjasõda kui ka veel 19.sajandil Rootsiveres, Nautses ja
Linnusel. Kust nimi pärineb ja mida ta õigupoolest
tähendab, on selgusetu. Võib ehk oletada, et 1654.a
maaraamatu esimene talu oli põliste Nautse-Rootsivere
juurtega. Teine peremees Lüll seevastu paistab hiiumaist
päritolu olevat, sest taaniaja lõpus ja rootsiaja algul on
hiidlasi mujalegi Muhusse asustatud (Soonda, Mäla ja teistesse
küladesse). Kolmanda selleaegse peremehe, Koso Niggo järglasi
kohtame veel järgmistes rootsiaegsetes dokumentides – 1674.a
Kohe Marti Niggo ja rootsiaja lõpu
kaardil Koho Niggo numbriga 6
(Kõinastu Mihkli ja Salu Mihkli talude vahel), aga
katkujärgsetes adramaa-revisjonides me sellest Neost
jäänud
arvestustalu enam ära ei tunne! Samuti jääb teadmata
Nautze Villemi talu asukoht,
kuna tema asemel on 1674.a aktis kirjas Ustallo Niggo ja Halle Hannus. Salu lisanimega
peremees oli 1674.a üks Jaan ja teisel kohal oli kirjas Hiedlane Pent, kelle arvatav
järglane kaardil on numbriga 2 esinev Pendo Iward. Siingi ei ole selge,
kas üldse või milline arvestusüksus talust
katkujärgsetesse adramaa-revisjonidesse jäi?
Rootsiaja lõpust säilinud katastri-kaartidel on
Nautse
küla osaliselt
(kolm talu ilma numbriteta) Igaküla-Rootsivere
kaardi (EAA.308.2.52) all paremas servas näha, aga
siin
toome illustrasiooniks väljalõike Linnuse-Vanamõisa-Viiraküla
kaardist (EAA.308.2.50), mille vasakus servas (raamist osaliselt
välja jäävana) ka üheksat Nautse
nummerdatud talu kujutatakse:
Kaarti tervikuna on proovitud
(MapInfo vahenditega) digikaardiks kalibreerida, kasutades
reeperpunktidena näiteks Linnuse maalinna, Suurt kõrtsi
Viirakülas ja Liiva kirikut. Selle tulemusena on rootsiaegsele
kaardipildile lisatud (punkt-objektidena) hilisemate kohtade kihid:
hilisemaid elupaiku märgivad mustad viisnurgad ja mõnesid
loodusobjekte, millede koordinaate 2011.a pärandkultuuri
inventeerimisel täpsustati, mustad kolmnurgad. Et selle
juures originaalpildil talude juures olnud numbrid kohati raskelt
loetavaiks on muutunud, esitame siin väljavõtte algse
kaardi eksplikatsiooni-tabelist mõnede kommentaaridega:
1. Sallo Jahn
– Kästiki
ehk Jaagu otsene
eelkäija, kusjuures talu elas üle
Põhjasõja-aegse suure
katku;
2. Pendo
Iward
– kaardi kõige põhjapoolsem talu on
hiljem kadunud ja ühtki 18.s
arvestusüksust ei oska sellega seostada;
3. Keinaste
Michel
– katku järel 1750. aastani söötis seisnud Teetli
Mihkli nimega arvestusüks (võib hilisema Pärdi
eelkäijaks lugeda);
4. Hallia
Pert
– oletamisi võib siit
olla jäänud katkujärgne Peetri Jürgeni
arvestusüksus, kuid samal kohal talu ei taastunud;
5. Otza
Hans
– arvatavalt Nurme
põliskülast mõisa rajamise ajal Nautse toodud talu
(Koolielu ja Rannaeite vahel),
mis hiljem hääbus ;
6. Koho Niggo
– tihedalt Kõinastu Mihkli (3) ja Salu
Mihkli (9) talude vahele kiilutud talust peale katku jälgi ei leia;
7. Sarre
Michel – arvatav Linnuse mees, kelle
taluasemele hiljem võis
Laasu talu tekkida;
8. Kellemeh
Ado – arvatav Jaani-Mardi
rootsiaegne
eelkäija, mis alles 18.s viimasel veerandil taas-asustati;
9.
Sallo
Michel – temast jäi
adramaa-revisjonidesse söötis Salu Jurgen'i arvestusüksus,
millel 18.s keskel (lõuna pool) Laasu
talu kujunes.
Loetletud üheksast talust
oli
vahetult peale katku 1713. aastal teovõimelisteks arvatud vaid
Salu
Mihkel ja Kerstik, kelledest Mihkel hilisemate Mihkli ja Jaagu-Mihkli ning Kerstik Kästiki ehk Jaagu
eelkäijaiks tuleks arvata. Loomulikult ei olnud
ülejäänud
seitse talu kõik inimtühjad, aga kui Muhus keskmiselt elas
katku üle vaid iga neljas või viies inimene, siis ega
Nautses olukord parem ei olnud. Päris välja
surnud paistavad siiski talud numbritega 2 - 7, sest 1731. aastaks
oli vaid Salu Mihkli talu hargnenud Mihkliks ja Jaagu-Mihkliks
ning kolm talu (vt. ka järgnevas toodud skeemi) jäid Nautse
teotaludeks 18.s keskpaigani. Alles 1756. aastaks lisandus
neile Pärdi ja veel
mõne aja pärast Rinsi mõisa asustatud Laasu ja Riimi.
1778. aastal oli Nautse küla kõigi oma seitsme
adrataluga kantud
Suuremõisa vakuraamatusse, kuigi rootsiaja lõpul, kui
Nurme ametimõis asutati, oli küla Nurme mõisale
arvatud. Et Nurme mõis aga peale katku ühe viimasena
“ellu äratati”, siis tegid Nautse mehed 18.s esimese
poole tegu
Suuremõisale. 1767. aastaks oli aga hiljuti rajatud
väike Rinsi mõis Nautses Laasu
ja Riimi talud asustanud! Rinsi mõisa kirjas olid need talud ka
esimestes hingeloendites (1782. ja 1795. aastal) ning
alles sajandi-vahetusel arvati Laasu seoses nn. mõisapiiride
korrastamisega tagasi Nurme mõisale ning Riimi jäi
sestpeale
hoopis vabadikukohaks. 1778.a vakuraamatud paistavad
olevat koostatud eesmärgiga külad võimalikult ühe
mõisa alla tuua. Nii sisaldab selleaegne Suuremõisa
vakuraamat Raegma,
Simiste, Aljava, Linnuse, Nautse, Rootsivere, Igaküla ja Koguva
külasid; viimases on muidugi selge vahe tehtud Hanskeni
“väljaostetud” (Hanskens
abkaufen) ja nüüd
vabade posti-talumeeste ning kroonu-talupegade (Publique Crons Bauren)
vahel. Sama aasta Nurme vakuraamatus on aga Viiraküla,
Vanamõisa, Paenase ja Päelda külad ning Linnuse
Salu-pered kirjas. Peaks ehk lisama, et Mäla oli sel
ajal Kansi mõisa ja Soonda Hellamaa mõisa
vakuraamatuisse kirja pandud.
19. sajandil kuulusid Nautse kuus
põlistalu Nurme mõisale ja selle mõisavalla
(kogukonna) koosseisu jäi küla mõisavaldade
likvideerimiseni 1891. aastal. Edasi kuulus küla
Muhu-Suure valla koosseisu, kuni 1939.a üksainus Muhu vald
moodustati.
Enne kui asuda taludega ükshaaval tutvuma, toome siin
võrdluseks veel 100 aastat hilisema (hoopis teises
mõõtkavas ja udusevõitu) kaardipildi
säilikust EAA.2072.3.359:
Sel ajal oli Nautses veel seitse arvestustalu. Kõige
lõunapoolsemana näeme numbriga 7 Rinsi mõisa
asustatud Riimit, mis just sel ajal (18./19. sajandivahetusel)
vabadikuks muutus ja sellest veel lõuna pool oli (meie
pildist välja jäävana) ka ilma eluasemeta rootsiaegset
Otsa õuet märgitud. Näeme, et 19. sajandi jooksul on
küla just vabadikega lõuna-kagu suunas laienenud, aga
põlistalud jäid enam-vähem oma rootsiaegse
külatuumiku piirkonda. Peale Riimi vabadikuks
jäämise tekkis teisigi vabadikukohti läbi kogu
19. sajandi kuni osatalude
tekkimiseni sajandi lõpul ja 20.s algul. Millalgi 19.
sajandi keskel tekkis vabadikukohana Tiri ja varsti said eluasemed
Kupitse ja Vesiaa soldatiplatsidele – viimased küll
õigupoolest juba Linnuse küla maal. Kõigest sellest
saame
pildi põlistalusid ja nende hargnemisi ükshaaval
jälgides. Teeme seda talude 19.s hingeloendites esinemise
järjekorras, kuid kõigepealt räägime pisut
lähemalt juba 18.s lõpus vabadikuks jäänud
Riimist, millega Nautses üpris palju seostub.
Tänu Lõetsa Koolielu Jurile (võib-olla ka Piiri
kooliõpilastele) saame seitsme koha juures tuua ka nende
õuemärgid. Kui keegi peaks veel teadma, kuidas
Jaagu-Mihkli ja Jaani-Mardi (või koguni kunagise Riimi)
õuemärgid välja nägid, oleks siinkirjutaja nende
eest
ütlemata tänulik!
RIIMI
Riimi oli viimati taluna kirjas
teises
hingeloendis 1795. aastal, aga kelle rootsiaegsele maale Rinsi
mõis üle 40 aasta varem ühe Jaani
peremeheks seadis, ei olegi selge. Läbi kõigi 18.s
adramaa-revisjonide seisis Nautses veerand-adrane Petri
Jürgen’i arvestusüksus, aga me ei tea kindlalt,
milliselt varem
loetletud üheksast talust see võis
jäänud olla! Nagu öeldud, kannab talu kaardil numbrit 7
ja kaartide spetsifikatsiooni-köites EAA.311.1.1041 oli peremeheks
märgitud Petri Jurri Mart (1776
– 1845). Tema on Jaani seitsmes, aga vallaliseks
jäänud poeg! Seni
on aga teadmata Jaani enda päritolu. Teda on Rinsi
mõisa Hoffs Kerl'iks
ja lastega seotud
meetrika-kannetes Peetri-Juri või ka Riimi Jaaniks nimetatud
ning surmakandes 1795.a oli teda 84-aastaseks märgitud, kuid kus
ta Põhjasõja ajal sündinud oli, on selgumata. Teame
küll, et 1750-ndatel Maasi mõisast viis meest
Muhusse vastrajatud Rinsi mõisa teomeesteks toodi, aga nende
täpsem
päritolu (peale Kõinastust toodud Laas Matsi poja) on
välja selgitamata. Ilmselt oli nende hulgas ka
see (juba küpses eas) poissmees Jaen, kes peagi Linnuse
Tuulegi
Tõnise tütre Rõõdaga laulatati ja neil sai
tervelt seitse poega ning kuus tütart kirikukirja.
Jaani esimene poeg Peeter
läks hiljem Koguva Ansule koduväiks ja
põhjustas “sõgedatele” pisut meelehärmi,
sest sellega läks nagu üks Hanskeni vabataludest teomehe (erbkerl'i) valdusse, aga
Smuulid suutsid siiski asja nii
korraldada, et mälestusena sellest draamast teatakse Koguvas
veel vaid Peetri aeda kuskil Ansu ja Pärdi vahel. Jaani
teine poeg Pärt
(1761–1818) oli isa surma järel peremeheks. Tema
järglased said priinimeks KIRI (Kirri) ja
seda nime esines Muhus veel 20.s alguseni, viimati Rässas. See,
mis vanemal vennal Peetril Koguvas luhtus, läks Jaani kolmandal
pojal Aadul Paenasel korda – temast sai
koduväina Paenase
Tõnise peremees ja kuigi pärastised Paenase ALASId (algul
Allas) olid isaliinis pigem sulase – Igaküla Ranna
Tõnise poja
Aadu järglased, said ka Riimi Aadu tütred Paenasel sellesama
priinime. Sellest aga juba Paenase loos…
Riimi Jaani kaks järgmist poega surid mõne-kuuselt,
kuues poeg, 1772.a Jaaniks ristitu kadus peale esimest loendust
hingeloenditest ja ka meetrikatest (võidi 1790-ndate algul
nekrutiks võtta!), aga seitsmes poeg, kaardi-spetsifikatsioonis
peremeheks nimetatud Mart jäi vallaliseks ning surigi
järglasteta Nautse vabadikuna. 1811.a hingeloendis olid nii
Pärt kui noorem vend Mart mõlemad vabadike kirjas; 1826.a
on "posthuumselt" kirja pandud Pärdi priinimeks Kirri, aga Vanamõisa Sepal
sulaseks olnud Mart on sealt oma priinimeks ÜKSIK saanud!
Võib-olla üritas Rinsi mõis juba sajandivahetusel
Riimil peremeheks panna
Igaküla Ennu Juri poja Mihkli (~1752–1833; või oskas
Mihkel ise selleks initsiatiivi näidata?!), aga paistab, et Riimi
mehed sel ajal omale Eeru
vabadikukoha ehitasid ja neist räägime pisut veel hiljem,
kuid siin keskendume korraks hoopis Nautse Kannudele (Riimil vahetusid
elanikud veel hiljemgi). Nn.
reguleerimistega arvati kogu Nautse küla Nurme mõisale ja
1811. a loendis oli peale Riimi meeste Nautse vabadikuks ka
Mihkel Kann
oma kolme pojaga, kusjuures teda nimetatakse Rimi Mihkliks
(priinimesid siis veel ei olnud!). Esimeses hingeloendis 1782.a
oli
Mihkel Igakülas 30-aastane, veel vallaline perepoeg. Talu oli
Rinsi mõisale arvatud ja peremeheks oli vana Juri, aga Mihkli
vanem vend Andrus oli juba naisemees (jäi Igakülas peremeheks
ja sai hiljem priinime LOOTUS). Sel ajal oli alles kodus ka Andruse ja
Mihkli noorem vend Jaen, kes hiljem Kallaste Rootsil sulaseks, Raugi
kõrtsis ja pärast Nurme
kõrtsis kõrtsmikuks oli ning lõpuks vanas eas sai
Vanamõisa Simmu peremeheks. Nii on Vanamõisa ja
Rässa Kannud Igaküla Ennu Juri noorema poja Jaani, aga Nautse
Kannud vanema venna Mihkli järglased, sest mõlemad said
sama priinime, mis kõige tõenäolisemalt vist
Jaani kõrtsmikuameti “atribuuti” märgib.
Mihkel võttis esimese naise 1782. aastal kodukülast
– Ivardi Matsi tütre Mare ja temaga sündisid 4 poega
ning
4 tütart. Esimesed lapsed sündisid ilmselt Igakülas.
Nautse asumise ajaks olid üks poeg ja üks tütar juba
surnud (või surid sel ajal), aga kuus last said
täisealisteks. Esimene poeg Andrus (1788–1851) oli
hingeloendites ikka Nurme mõisa vabadikuna kirjas ja teda
võib arvata hiljem Linnusel
18.s kadunud Saare taluasemele
(Eemust lõuna pool)
asunuks.
Andruse esimeseks naiseks oli Vanamõisa Lauri (Uielu) Jaani lesk
Made (muide, Riimi Jaani tütar) ja peale
selle surma laulatas
Andrus ennast Made vallastütre Ingliga, aga lapsi ei märgi
meetrikad tal kummagagi.
Mihkli teine poeg Tõnis pidas koguni kolm naist ja teda
arvame Ürikse
vabadikukoha asutajaks. Võimalik,
et Üriksel oli algul ka Tõnise noorem vend Mihkel. Vana
Mihkli esimene naine suri 1810.a ja üsna pea (muhu
meetrikas laulatust ei ole!) võttis Mihkel teiseks naiseks
Rootsivere
Salu-Andruse Ingli, aga Ingel suri 1817.a ja nüüd
võttis Mihkel 1819.a omale kolmandaks naiseks Linnuse Tuulegi
Tähve tütre Ingli. Kummagi Ingliga tal lapsi ei olnud, sest
teine Ingel suri juba samal aastal, kui nad abiellusid. Mihkel
“ei jätnud jonni” ja 70-aastaselt võttis ta
veel neljanda naise – Rässa Laasu Mare, kellega 1823. aastal
sündis Mihkli viies poeg Juri.
Vana Mihkel suri nähtavasti Riimil ja siin võis oma
poja üles kasvatada ka Rässa Laasu Mare, kes 1852.a suri.
Väidetavalt asus aga Riimile 1849.a surnud Kästiki Mats
Aljase
lesk, Linnuse Neo Aadu tütar Mare oma
kahe poja ja tütrega. Tema võis siin esialgu Riimi Mihkli
lesel Marel ka
manuliseks
olla. 1857.a sai Aljase lesk Mare Pärdi Aadu pojale Juri/Georgi
Sonn mehele ja neil sündisid veel kolm tütart. Nii
sai sellest Marest vanas eas Pärdi perenaine.
Hiljem tutvustatava kõrtsmik Matsi pojad Mihkel ja Madis
Aljased kasvasid
ilmselt Riimil üles ja jäidki esialgu sinna. Mihkel/Mihail Aljas
abiellus 1863.a Linnuse Ranna Tõnu tütre Ristega
(Irina Naeris) ja neil sündisid kaks poega ning kaks tütart.
Mihkel käis suveti Riias tööl ja seal ta noore mehena ka
suri. Selleks ajaks oli Riia linn ja sadam saanud paljude muhulaste
suviseks töö- ja teenistuse kohaks ning sellest, kuidas
kevadeti jala (hiljem rannaküladest ka paatidega) Riiga mindi ja
sügisel jälle tagasi tuldi, oli 20. sajandil pea igas
külas lugusid meenutada.
Mihkel Aljase noorem vend Madis/Matvei teenis kroonut Peterburis tsaari
ihukaitse-polgus ja hiljem rajas Nautses koolitalu, mida siiani
Koolieluks kutsutakse.
Noorelt surnud Mihkel Aljase lapsed kasvasid emaga Riimil ja
Mihkli
vanem poeg Matvei Aljas
jäigi Riimile. Ta pidas hiljem
Orissaares kõrtsimehe ametit ja vanas eas (1920.a) võttis
Linnuse Rõtu Villemi lese Mare (sünd. Saar Lepikult) omale
naiseks. Neil sündisid ka kolm poega: esimene suri lapsena, 1922.a
sündinud Hermann jäi viimasesse sõtta ja kaks aastat
noorem Albert
elas emaga Riimil veel 1959.a rahvaloenduse ajal. Hiljem
asus Albert Orissaarde ja müüs Riimi koha Saaremaa mehele
Mart
Kuningale, kelle käes see põline Nautse elupaik uude
aastatuhandesse jõudis.
EV esimese maareformiga jäi Riimi popsikohaks – 1939.a
talundilehe järgi oli koha suurus 6 hektarit, millest põldu
oli 1,3 ha. Noorelt surnud Mihkli noorem poeg Aleksander Aljas võeti 1894.a Koolielule
onu Madise juurde kasupojaks, aga
sellest juba edasises.
Eeru
Ilmselt selle järel, kui
Rinsi mõis Igaküla Ennu Mihkli Riimile paigutas, rajasid
vana Pärt ja vend Mart omale küla keskel Eeru mäel oma
eluaseme, mille kaevu koht oli veel hiljuti teada. Pärdi kaks
poega olid selleks ajaks juba surnud; Tähve (s.1794) võeti
1813.a nekrutiks, aga Eerul kasvasid üles Pärdi neli
tütart, kelledest kaks ka abieluni jõudsid. Onu Mart suri
1840-ndatel vallalisena (meetrikakanne on küll leidmata, kuid
1850.a hingeloend kinnitab ta surnud olevat!).
1834.a hingeloendis olid Nurme mõisa vabadikena Nautses
kirjas 56-aastaseks märgitud Mart Üksik ning Pärdi kaks
tütart Eed ja Rõõt Kirid. Esimesel oli Koguva Sumari
Andrusega ka vallaspoeg Andrus. Rõõt sai samal aastal
Oina Andruse Jaani naiseks; Riste oli juba 1824.a abiellunud, aga Mare
käekäik on ebaselge. 1850.a loend märgib vabadike seas
ainult Eed Kirit oma poja Andrusega, kes 1855.a
Rõtu Ingliga
abiellus. Andrus Kiri pandi Oina ja Raegma vahel asunud
Nurme
mõisa heinamaa-vahiks ja teda võib sealse Soo ehk
Soovälja koha rajajaks pidada. Hiljem asus Soole teise Nautse mehe
– Pärdi sulase Mihkli pojapoeg Pärase soo heinamaavahi
kohalt Nõmmenukalt.
Nähtavasti 1860-ndatel jäi Eeru koht tühjaks ja
kadus.
Ürikse
Paistab, et Riimi Mihkli pojad
Tõnis ja Mihkel Kannud rajasid omale hiljemalt 19. sajandi
teisel
veerandil külast põhja pool, Rootsivere ja Koguva tee
hargnemisest pisut Piiri pool Ürikse mäel oma vabadikukoha.
Varem toodud teisele kaardipildile see ei mahu, aga Ürikse
mäge ja teest lõuna poole jäävat Ürikse aeda
(ilma eluasemeta) võib seal näha. Hingeloendites olid
Nautse vabadikud Kannud ikka nagu ühe perena
kirja pandud, aga see iseenesest ei räägi veel midagi nende
elukohast. Et aga vabadikest mehed juba sel ajal enamasti kuskil
väljas tööd ja teenistust otsisid, võisid nende
naised-lapsed ehk ka ühe perena elada.
Vanemat venda, lasteta Andrust (1788–1851) on siinjuures
arvatud Linnusel asunuks, aga Ürikse perepeaks
võib pidada vana Mihkli teist poega Tõnis Kannu,
kes
80-aastaseks elas ja kolm naist pidas. Tema esimene abielu
Vanamõisa Juri Eeduga jäi lastetuks. Eed suri 1845.a ja
järgmisel aastal võttis Tõnis Vanamõisast
teise naise – Ingel Randmetsa, kellega neli poega sündisid.
Teadaolevalt jäi neist Muhusse teine poeg Mihkel, kes poegadega
omale hiljem Ranna-aete koha
rajas; kolmas poeg Juri võeti 1874.a
kroonusse ja on kaudsete andmete põhjal Tallinna asunud, aga
vanema venna, 1847.a sündinud Madise ja noorima venna, 1880.a
kroonusse võetud Jaani hilisemad käekäigud on
teadmata; muhulasi neist hiljem ilmselt enam ei olnud.
1860. aastal võttis Tõnis veel kolmanda naise
– Mare Liik Igakülast, aga temaga ei ole lapsi juurde
sündinud.
Tõnise nooremal vennal Mihklil oli ka kaks naist:
esimese naise – Jaagu-Mihkli Riste Nossiga (1802-47)
sündisid tütar Kadri ja 1837.a poeg Madis. Viimasel oli
omakorda kaks naist: esimene Ingel Noor Rootsiverest ja teine Ekaterina
Seur Kallastelt, aga Madise perest on pigem Suuremaõisa loos juttu, kuhu
tema pere (üle Linnuse Saare) 1870-ndatel jõudis.
Teise Riste (1814-69) võttis Ürikse Mihkel
Linnuse Salu-Mihklilt ja sellest abielust kasvas üles poeg Ivan
Kann, keda samuti hiljem Linnuse
Saare taluasemele rajatud vabadikukohaga seoses kohtame. Peaks
taas kord rõhutama, et pelgalt kiriku-kirjadest ei selgu just
vabadikuperede ühest kohast teise liikumised kuigivõrd,
sest mehed otsisid 19.s teisel poolel rohkem mandrilt
tööd ja teenistust ning isegi viimases hingeloendis ei
õnnestu Mihklit ega tema poegi Madist ja Ivanit Nurme
mõisa alt leida,
kuigi Mihkli teise naise ja kolm tütart Nautse vabadike hulgas
(elukohta täpsustamata) leiame! See Mihkel võis siiski
Üriksel surra.
Nähtavasti kadus Ürikse koht 20.s algul, kui
Tõnise pojapoeg Timofei Kann
maja Ranna-aetele viis.
Ranna-aete
See koht on ainus tänaseni
säilinud Nautse Kannude elupaik, mille Ürikse Tõnise
poeg Mihkel Kann
20. sajandi algul oma poegadega Koolielu ja
Tiri vastas üle tee kunagiste nn. ranna aedade vahel rajas. Et
koht
oma nime neist ranna aedadest on saanud, peakski seda muhupäraselt
Ranna-aete
kirjutama, kuigi kõnekeeles on see pigem Rannaeiteks mugandunud.
Võiks veel meenutada, et enam-vähem nende Ranna aedade
kohal rootsiajal arvatavalt Nurme põliskülast Nautse toodud
Otsa Hansu
talu oli.
Mihkel Kann oli noorelt peale kroonu-teenistust ka merd
sõitnud,
nagu see sel ajal meestele tüüpiline oli ja võttis
alles 1883.
aastal Rässast naise – Ekaterina Luht, kellega
järgmisel aastal sündis esimene poeg Timofei. 1887.a
sündis tütar Elena ja 1890. aastal poeg Aleksander, kes
esimese ilmasõja ajal Sevastopolis uppus. Mihkli noorem poeg
Mihail Kann sai Kansi Juriväraval nn. ministeeriumi-koolis
käia ja oli ka Nautses kooliõpetaja, kuid suri 1917.a
revolutsiooni ajal Peterburis nälga.
Timofei Kann
(1884–1947) abiellus 1925. aastal Linnuse
Eemu-Lauri Iisaga, kuid nende ainus tütar Saima suri lapseeas.
Peaks lisama, et Rannaeitel oli 20. sajandil ka vallaliseks
jäänud äsja jutuks olnud Ürikse vana Mihkli teise
abielu
tütar, 1856.a sündinud Mare.
Kruntimisel jäi Rannaeite 3,7-hektariseks popsikohaks, kus
põldu vaid 0,8 ha. Timmu tegeles kalapüügiga ja teenis
muude töödega. 1947.a ta uppus. Iisa asus mõne aja
pärast Orissaarde ja 1959.a loenduslehel oli Rannaeitel kirja
pandud
75-aastane õmbleja Veera Vladimiri t. Mägi, keda
üldiselt teatakse Piiril elanud. Mõne aja pärast asus
Rannaeitele Linnuse Vana-Tooma Uno
Saat oma perega ja Saatude koduks jäi koht ka 21.
sajandil.
Vesiaa
Nautse Kannudega on seotud veel
tänaseks kadunud Vesiaa koht, mida teatakse soldatiplatsi olnud,
aga ei ole selge, milline soldat (kas üldse Nautsest ja kas Kann?)
selle “välja teenis”? Kaudsete andmete põhjal
võiks arvata, et koha rajas Riimi Mihkli noorim, neljanda abielu
poeg Juri Kann, aga tema pidi kroonut teenima juba
naisemehena. Ta laulatati 25-aastaselt Oina Jaani
Eed Suurkiviga ja sündis tütar Mare, kes 1886. aastal
vallalisena suri (surmakanne Hellama meetrikas). 1852. a sündis
Juri esimene poeg Ivan Kann, kes 1877.a Hellamal Võlla Mardi
Marega laulatati ja Ridasis
omale Kotsi-Vesiaaks nimetatud
latsikoha
sai. Tema perest saab Ridasi loos mõnesuguse pildi.
Juri Kannu kolmas laps, tütar Elena sündis alles 1861.
aastal ja võib-olla jõudis Juri omale vahepeal
soldatiplatsi välja teenida?! Leena sai 1886. aastal Igaküla
vabadiku, selleks ajaks juba Suuremõisa asunud Andrus Verendeli
naiseks ja nemad laulatati Rinsis. Võimalik, et sel ajal Linnuse
karjamaal olnud Nautse Vesiaa koht kaduski, sest Juri noorem poeg
Timofei oli 1867.a paarikuusena surnud ja rohkem Juril järglasi
teada ei ole.
Siitpeale võime asuda 20. sajandini jõudnud
Nautse põlistalude juurde…
1. MIHKLI
Nälja- ja katkuaja elasid
Nautses üle kaks peremeest, kes 1713. aastal koormisi kandsid:
Sallo Michel ja Sallo Kerstik. Mihkel oli
nähtavasti algul toodud kaardil peremeheks nr.1 olnud Jaani noorem
vend, kes millalgi oma talu katkuga välja surnud Pendo Iward'i taluasemele ehitas ja
1731. aastaks olid Mihkli pojad Jaen ja Jaak juba omaette peremehed
(vt. ka Kästiki juurde lisatud skeemi). Vennad
jäid peremeesteks läbi kõigi
adramaa-revisjonide, aga Jaanil nähtavasti poegi täisikka ei
jõudnud ja 1778. aastaks on peremeheks pandud naabertalu
Kästiki Mardi poeg Mihkel,
keda vakuraamat nimetab Sallo Jahni
Michel, aga esimene
hingeloend 1782. aastal Körstike
Michel. Ilmselt selle Mihkli, katku üle elanud Kerstiku
pojapoja nimi kinnistus ka talunimena, aga priinimeks
said järglased KERSTIK (hiljem KÄSTIK).
Kerstikust räägime veel järgmise (Kästiki ehk
Jaagu) taluga seoses, aga Mihkli talu kandis hingeloendites edaspidi
nime Sallo a.
Mardi poeg Mihkel oli peremehena kirjas nii esimestes
hingeloendites kui ka reguleerimiskaardi
spetsifikatsiooni-köites (kaardil talu nr.1a). Tal oli kolm poega
ja kuus tütart. Vanem poeg Aad Kerstik
(1766–1824) sai isa
surma järel peremeheks, aga tal oli meetrika andmeil ainus
tütar Mare (sai 1838.a Paenase Andrusele mehele) ning peale Aadu
surma on peremeheks pandud teine vend Juri Kerstik;
vana
Mihkli kolmas poeg Jaak suri lapsena.
Juri Kerstikul oli Linnuse Eemu Ristega neli tütart ja kaks
poega. Vanem poeg Mihkel sai järgmiseks peremeheks, aga 1816.a
sündinud noorem vend Andrus võeti 1838.a nekrutiks ning
temast ei ole enamat teada.
Mihkel Kerstik abiellus 1837.a Aljava Mihkli Marega ja
sündisid
kolm poega ning neli tütart. Mihkli talus oli elu
selles mõttes “üksluine”, et läbi mitme
põlvkonna sai ikka esimene poeg peremeheks, aga reeglina olid
peres ülekaalus tütred ja poegi ei jätkunud isegi tallu
sulasteks, rääkimata talust välja minemistest. Ka Mihkli
vanem poeg Juri Kerstik
(Kästik; 1837–1900) sai sajandi
lõpupoole peremeheks; noorem vend Mihkel (1840-67) suri
vallalisena ja kolmas vend, 1848.a sündinud Joann
paari-nädalase imikuna. Juri läks 1858.a Linnuse Vana-Tooma
Rõõdaga (Irina Saat) abielludes küll õigeusku
ja tema lapsed ristiti Rinsis, aga see muutis asja vaid niipalju, et
nüüd suri vanem poeg Matvei (1859-78) noorelt ja
järgmiseks peremeheks sai teine poeg Ivan (Jaan)
Kästik; tütred olid endiselt ülekaalus ja
Jaani kuuest
õest mitmed surid väikestena.
Ivanil sai Linnuse Ranna Madise tütre Marega Rinsi viimasesse
koguduse-nimekirja kaheksa tütart ja kaks poega kirja. Vanem
poeg Matvei otsustas vanapoisiks jääda, aga noorem vend Ivan
suri paari-aastasena. Kruntimisel jäi talu terveks –
peale maareformiga kaasnevate
väikeste eraldiste oli see 50,3 hektarit, millest 11,7 ha oli
põldu. 1935.a abiellus Madise noorem õde Akiliina Koguva
Koolielu Madis Schmuuliga (1904-41), kelle pisike
rannasõidu-laev viimase sõja algul põhja lasti.
Liina tuli pojaga koju vennale ja vallaliseks jäänud vanemale
õele Kristiinale
abiks ja nii suudeti talu veel kolhoosikorra tulekuni pidada. Lisame,
et Madisest järgmine õde Julia sai juba 1910.a mehele, aga Ekaterina ja
Raissa kohta siin hilisemaid andmeid tuua ei ole. 1959.a olid
Mihklile jäänud Madis Kästik oma kahe õega:
Kristiina Kästik ja Akiliina Schmuul ning viimase poeg Arvo
Schmuul (1938-63).
Kolhoosiaja lõpupoole jäi koht tühjaks ja sellest
sai Ehitusuuringute Instituudi puhkebaas. Uue Eesti Vabariigi ajal, kui
senine puhkebaasi omanik olemast lakkas, jäi see Muhu valla
puhkebaasiks ja täitis seda funktsiooni vähemalt 20.s
lõpuni. Uuel aastatuhandel on vald oma puhkebaasi Nautses
võõrandanud.
Mihkli talust ei tekkinud lõpptulemusena Nautses ei
osatalusid ega vabadikukohti.
2. KÄSTIKI ehk JAAGU
Et pisut selgitada
põliste Nautse Salu-perede kujunemist, toome järgmise
lihtsustatud skeemi, millele juba varasemas on viidatud:
Arvatavalt oli algul tutvustatud
1698.a kaardil talu nr. 1 peremeheks meie skeemi Jaan Jaani poeg,
aga kas tema venda, katku üle elanud Mihklit, saab ühtlasi
rootsiaegse 9. talu peremeheks arvata, on spekulatsioonide teema. Kui
see nii oli, pidi Mihklil veel katku surnud kolmas poeg Juri olema,
keda me ei ole söandanud oma skeemile paigutada, aga kellest
adramaa-revisjonidesse see arvestusüksus jäi, millele
lõpupoole jutuks tulev Laasu talu rajati!? Igal juhul on
katku üle elanud Jaani poeg Kerstik,
kes ka 1731.a koormisi kandis, aga 1738.a revisjonis oli
juba peremeheks Sallo Kersticko
Mart, kes
oma Marega paistab hoopis Linnuselt tallu toodud (me ei tea, kas
Kerstikul puudusid järglased või mis täpsemalt
toimus!).
Meetrikate põhjal saaks Mardi neljast pojast
ja kahest tütrest rääkida. vanim neist – Mihkel
(~1727-97) sai sajandi
kolmandal veerandil naabertalu peremeheks ja jättis sellele Mihkli
nime (sellest juba oli juttu); teine poeg Kerstik oli 1778.a
vakuraamatus kodus peremees, kuid viidi peagi
Rootsiverre ja tema vanem poeg Mihkel sealt omakorda Oinale peremeheks (vana
Mart suri Rootsiveres vabadikuna). Kolmas poeg Juri oli
Viiraküla Lauritsel peremeheks (tema on toodud skeemil
“ruumi kokkuhoiu huvides” märkimata) ja noorim
vendadest – Jaak
jäi peale isa ja Kerstiku Rootsiverre viimist kodus peremeheks.
Jaak jõudis ka priinime ALJAS
saada. Vanemad vennad olid küll nimede paneku ajaks surnud, kuid
nende järglased said kõik erinevad nimed: Kerstiku
järglased Oinal KASK, Juri järglased Viirakülas ÜHT
ja siinsamas naabertalus vanema venna Mihkli järglased KERSTIK
– võib-olla katku üle elanud rootsiaegse
Kerstiku mälestuseks!
19.s hingeloendites kannab talu Sallo b nime. Jaak Aljasel
oli
kolm poega ja viis tütart. Vanem poeg Juri suri paari-aastaselt ja
peremeheks jäi
teine poeg Mart. Kolmas vend, 1786.a sündinud
Laas, kes 1808.a Võlla Tölbi Marega abiellus, võeti
järgmisel aastal nekrutiks. Temast jäi poeg Andrus, aga nii
Andruse kui ema Mare jäljed edaspidi kaovad – neid ei esine
hingeloendites ega ka hilisemates meetrikates.
Mart Aljas
abiellus 1804.a Aljava Matsi Tõnu
tütre Ingliga ja sündisid kuus tütart ning kaks poega.
Vanem poeg Tõnu jäi tavapäraselt peremeheks, aga
noorem vend Mats (1820-49) on olnud Suure väina uisu
kippariks ja
Pädaste mõisa kõrtsmikuks. Ta suri noorelt, kuid
temast jäid kaks poega ja tütar Mare, kes kõik ka
abieluni jõudsid. Matsi lesk Mare sai hiljem Pärdi Juri
Sonni naiseks, aga pojad jäid Riimile ja neist oli juba
põgusalt juttu.
Tõnu/Timofei
Aljasel oli Pallasmalt võetud
Ingel Armasega juba seitse poega ja kaks tütart ning siitpeale
olid Aljased Nautses n.ö. põhitegijad. Ainult noorim
Tõnu poegadest – Andrei suri 10-aastaselt, aga kuus poega
ja kaks tütart abiellusid. Tõnu esimene poeg Madis/Maksim
(1835-80) ostis 1860-ndatel välja Jaagu-Mihkli
koha ja temast
tuleb veel edaspidi juttu; teine poeg Juri/Georgi oli vanema venna
sulaseks Jaagu-Mihklil ja ka kodus Kästikil, kuid sai omale
Ridasis (samuti Kästiki
nime saanud) latsikoha. Tema
järglastest on Ridasi loos juttu. Kolmas vend Tõnu/Timofei
jun. jäi kodus järgmiseks peremeheks. Vana Tõnu neljas
poeg, 1840.a sündinud Jaen/Ivan sai omale Leeskopal Kästiki
latsikoha, viies poeg Mihkel/Mihail teenis kroonut ja abiellus 1871.a
Mäla Mardi Kristina Vaskega ning nemadki said Ridasis
latsikoha (kuigi hiljem asusid Saaremaale). Kuues vana Tõnu
poeg,
1847.a sündinud Priidu/Feodor Aljas läks sajandi lõpus
koduväina Tupenurme
Ansu-Pärdile ja oli seal ka mõnda
aega peremeheks. Tema järglased olid hiljem Tupenurme Neo-Koplil
ja Võlla asunduses Pärdi-Jaanil.
Tõnu/Timofei
“teine” Aljas abiellus
1864.a Päelda Selja Riste Vagaga ning neil oli neli poega ja kuus
tütart. Esimene poeg Maksim ehitas 1880-ndatel omale tühjaks
jäänud Jaani-Mardi
talu kohale (1/5 Kästiki koha arvel)
uue talu; teine vend Feodor jäi koju. Tõnu kolmas poeg,
1882.a sündinud Timofei ehitas üsna vastu Rootsivere nn.
Sonni-alust
Mulgu koha ja sai hiljem ka oma
viiendiku Kästiki talust, aga
noorim vendadest, 1891.a sündinud Ivan suri 24-aastaselt
järglasteta. Sellega olid Aljased enne esimest ilmasõda
ligemale poole Nautse külast hõivanud.
Feodor Timofei p.
Aljas abiellus enne esimest
ilmasõda (laulatus on Muhust väljas toimunud) ja viimases
Rinsi koguduse-nimekirjas on kirjas tema kolm poega: Vladimir,
Arseni ja Anton ning tütar Hermeliina (s.1921).
Vladimir võttis Saaremaalt naise ja asus hiljem naise koju
Tinurile; teised lapsed läksid enne viimast sõda Pärnu
ja koht jäi juba enne sõda tühjaks. Sõja ajal,
kui Jaagu-Mihkli põles, asuti sealt ajutiselt Kästikile.
Sõjast tagasi tulnud Arseeni leidis kodus eest Jaagu-Mihkli
Juuli, kellega ta abiellus ja nad on edaspidi nagu Jaagu-Mihkli
“kirjas”; noorim vendadest, Anton abiellus peale
sõda Linnuse Ranna Lindaga ja asus Kuressaarde (lapsed
läksid hiljem Tallinna). 1959.a rahvaloenduse ajal ei esine
Nautses ei Kästiki (nagu seda omas külas kutsuti) ega
dokumentides kasutatud Jaagu nime. Viimati oli Kästikile asunud
üks Orissaare naine oma pojaga ja selles mõttes oli koht
20.s lõpul ikkagi elus.
Kruntimis-andmetes oli enne jagamist Jaagu põlistalu
suuruseks märgitud 53,83 hektarit. Teatakse, et kruntimisel said
pojad viiendikud ning tütred kümnendikud kohast (omanike
ringis oli Koolielu Aleksander Aljas esimesel kohal kirjas).
KOOLIELU
Kästiki Matsi noorem poeg
Madis/Maksim Aljas,
kes emaga Riimil üles kasvas, teenis
tsaari ihukaitse-polgus (Preobraženski polk) kroonut ja olla ka
Türgi sõjast osa võtnud. Kroonust vabanedes abiellus
ta 1874.a Muhus Laasu Ingel Kolloga, oli veel mõnda aega
n.ö. rahateenistuses ja ettevõtliku mehena hakkas
organiseerima Nautses koolitalu rajamist, mis sel ajal ametlikult oleks
pidanud peremeeste ühis-ettevõtmine olema. 1884.a valmiski
küla lõuna-otsas (võib-olla siiani
“õhku
jäänud” rootsiaegse Otza
Tähvena maal!?) Koolielu,
kus hakkas tegutsema õigeusu abikool. Küllap oli Madis vene
keele valdajana ka siin esimeseks õpetajaks, aga ühtlasi
jäi ta koolitalu peremeheks. Teatakse, et Madis olla ära
toonud selleks ajaks hääbunud Rinsi kõrtsi trepikivid,
mis peaksid tänaseni Nautse Koolielul kuskil "paigas" olema.
Hooned
olid uuema aja arusaamade järgi ehitatud – elu- ja
kooliruumid rehest eraldi. Rehetuba olla ka saunana kasutatud, kus
reheahju peal leili võeti.
Madise ja Ingli abielu jäi lastetuks ja 50-aastaseks saanud
Madis võttis 1894.a omale kasupojaks vanema venna, noorelt
surnud Mihkli noorema, 1870.a sündinud poja Aleksander Aljase.
Aleksandril sündisid esimesest abielust 1907.a poeg Maksim,
1909.a kaksikvennad Vassili ja Aleksander ning 1912.a tütar Lidia.
Nende ema jäi nõrgamõistuslikuks ja suri Pilgusel.
1922.a võttis Aleksander teiseks naiseks kauge sugulase –
Kästiki “noore” Tõnu tütre Elena Aljase
ja küllap seeläbi saigi temast kruntimis-andmete
järgi üks Kästiki täistalu kaasomanik. Lapsi
teisest abielust enam ei sündinud; esimese abielu tütar Lidia
abiellus 1931.a Aleksander Karjasega ja asuti Rakverre, kuid tuli
sõja ajal koju tagasi ning oli oma 88-aastase isaga Koolielul
kirjas veel 1959.a rahvaloenduse ajal. Kaksikvennad Vassel ja
Aleksander sattusid viimase sõja keerisesse: Vassel suri
Leningradi blokaadis (kust Soonda Tammiku Heinol õnnestus tagasi
pääseda); Aleksander arvati Emajõe lahingus langenuks,
kuid üsna usutavate andmete põhjal õnnestus tal
sõja lõpus hoopis Saksamaale ja sealt edasi Kanadasse
jõuda.
Apostelliku õigeusu abikool tegutses Nautses 1917. aastani
ja siin käisid koolis Nautse, Rootsivere ja osa Linnuse küla
lapsed. Kooliõpetajateks on siin olnud Madis Rull Ridasist ja
Leeskopa Lensi Villem Ling; hiljem veel Akiliina Mägi, Mihail
Nõu, Rinsi köster Anton Kees, Vassili ja Mihail Suu
Nõmmküla Uietalult, Vassili Äkke Mälast ja Georgi
Roi Hellamaalt. Viimaseks kooliõpetajaks olla olnud Rannaaite
Mihkel Kann.
Talundilehe järgi oli Koolielu koha suuruseks 17 ha, millest
põldu oli 4,1 ha. Sama loenduse andmetel oli näiteks talus
45 õunapuud, mis selle aja kohta küll enam Muhus haruldus
ei olnud, kuid tegemist oli siiski märkimisväärselt
suure aiaga.
Kolhoosiaja lõpul omandas kolhoosilt tühjaks
jäänud Koolielu koha Rinsi Nuka Vassili Auväärti
poeg Mati Auväärt, kes uuel aastatuhandel võib ennast
juba Nautse põliselanikuks hakata arvama.
Mulgu
Nüüdseks kadunud Mulgu
koht jääks praeguste külade lahkmejoonte järgi
pigem Rootsivere territooriumile, aga Rootsiveres on seda Mäest
Nautse poole jäävat kohta siiski Nautse küla alla
arvatud.
20.s algul ehitas omale siia elamise Kästiki Tõnu poeg
Timofei Aljas. Tema esimene naine, kellega kokku
kaheksa last sündisid, oli Igaküla Ranna-Saadu
Riina. Riina suri ja teiseks naiseks võttis
Timmu
Igaküla Kästiki Raissa Kuuse, kellega sündisid
veel kaks tütart ja poeg Alfred. Pooled esimese abielu lastest
surid väikestena
Kruntimisel sai Timmu 1/5 Nautse Kästiki maadest ja 1939.a
talundilehe järgi oli Mulgu koha suuruseks 10,11 ha, millest
põldu oli 2,8 ha. Nii võib Mulgut ka Kästiki
osataluks arvata.
Timmu vanemad pojad jäid viimasesse sõtta. Joosep elas
enne sõda Võrus ja hukkus Emajõe lahingutes, Ivan
langes Narva all. Tütred said mehele; Alfred asus peale
sõda Saaremaale ja viis sinna ka Mulgu hooned. Sellega oli koht
juba 20.s lõpuks täiesti kadunud.
3. PÄRDI
Rootsiaegsel kaardil oli Keinaste Michel’i talu
numbriga 3, millest
peale katku oli jäänud söötis poole-adrane Tethly Michel'i nimega
arvestusüksus. 1756. aasta adrarevisjonis oli see
koormisi kandvaks märgitud – veerand adramaad haritud ja
teine veerand veel
söötis. Peres oli koguni kaks
tööeas meest ja üks naine ning ka kaks tüdruk-last.
Jääb selgusetuks, kas Aljava Matsi Pärt juba sel ajal
oli noore mehena Nautses peremeheks pandud (naise võttis
Pärt Igakülast alles 11 aastat hiljem) või kes ikkagi
1756. aastal vastne peremees oli?! Küsimus on oluline veel
selle tõttu, et ega me rootsiaegse peremehe kohta ka ei saa
kinnitada, et ta just Kõinastu Teetlilt oli, aga
tõenäone see paistab nagu seegi, et tema pere katkuga
täielikult välja suri.
Nii või teisiti oli 1778. aasta Nurme vakuraamatus ja ka
nelja aasta pärast esimeses hingeloendis tulevase Pärdi talu
peremeest nimetatud Tettly
Michli Pert ja tegemist oli omale 1767.a Igakülast
naise võtnud ning 1782.a 42-aastaseks märgitud Aljava Matsi
pojaga. Ilmselt oli sel ajal Pärdi talu juba oma hilisemal kohal,
aga teadmata jääb, millal ja kelle poolt see 1750-ndatel
ilmselt uuele kohale edasises tutvustatava Jaagu-Mihkli naabrusse
rajati?!
Pärdil olid pojad Toomas ja Andrus ning neli tütart,
kelledest kaks väikestena surid. Andrus suri
30-aastaselt ja temast jäi ainus tütar Ingel. Vanem vend
Toomas sai
järgmiseks peremeheks ja tal sündisid Rässast
Mäla Sepale toodud Mihkli tütre Marega neli poega ning kolm
tütart. Vaid üks tütar suri lapsena; neli poega
abiellusid ja panid aluse üsna arvukale SONNide suguvõsale.
Niisugune oli Nautse Pärdil pandud priinimi (kirjutati algul ka
SOIN), mis 19.s lõpuks Muhus üsna levinud oli.
Toomas Sonn oli surmani Pärdi peremees ja 1834.a
olid kõik tema pojad ja pojapojad talus kirjas. Küllap
kinnitati peale Toomase surma peremeheks tema vanem poeg Tähve
(1797–1850), aga 1850.a loenduse ajaks oli ta surnud; teine vend
Mats (1800-38) suri juba varem ja loend märgib peremeheks
Toomase kolmanda poja Aad/Aleksei Sonn.
Viimases hingeloendis olid Tähve pojad esikohal kirjas, aga
kinnitatud peremeest ei märgita (Aad oli äsja surnud).
Tähve kaks vanemat poega Jaen ja Mihkel on siiski talust
välja läinud ja omale Tiri koha rajanud, millest veel
lähemalt juttu tuleb. Tähve kolmas poeg Juri (1826-31) suri
5-aastasena ja noorim poeg Aad võeti 1852. aastal
nekrutiks.
Noorelt surnud teise venna, Matsi esimene poeg Madis oli
3-aastaselt surnud; teine poeg Aadu oli kodus sulaseks kuni sai
Leeskopal Aljava nimega
latsikoha. Tema kuuest
pojast
räägitakse juba Leeskopa loos. Matsi kolmas poeg, 1832.a
sündinud Jaen läks Rässa
Jaanile koduväiks ja sai
seal mõneks ajaks ka peremeheks; Matsi neljas poeg Tõnu
(1834-99) võeti 1855.a nekrutiks, kuid ta jõudis
teenistusest tagasi
ja oli hiljem oma naisega Hellamaa koguduses soldatiperena kirjas.
Vana Toomase neljas poeg Mihkel (1814-72) oli Pärdil sulaseks
ja temalgi sündisid kaks poega ja kaks tütart: esimene poeg
Jaen suri mõne-aastaselt, aga 1848. aastal sündinud Mihkel
asus Nautse heinamaa-vahiks Pärase soo servas Nõmmenukal,
mis territooriumi mõttes praeguse Hellamaa ja Soonda piirimaile,
täpsemalt siiski Hellamaa territooriumile jääb.
1857.a surnud peremehe Aadu (Aleksei) vanamad pojad Juri ja Andrus
jäid koju peremeesteks, aga Aadu noorim poeg Ivan suri
9-kuuselt. Juri/Georgi Sonn võttis
1857.a Riimilt
naiseks Kästiki Matsi lese Mare ja neil sündisid Marega kolm
tütart. Kümmekond aastat kauem elanud noorem vend Andrus/Andrei Sonn
võttis Soonda Peetri Kadri naiseks ja neil oli kolm poega.
Andruse esimene poeg, 1864.a sündinud Maksim
rajas omale hiljem Matsi
osatalu; nooremad vennad Georgi ja Feodor
jäid Pärdile. Andruse üheks sissetuleku allikaks, muide,
on olnud salapiirituse vedu, mida Riimi Madis müüa aitas. Nii
ei saanud Andruse pojal Madisel ka Matsi osatalu välja ostmine
suureks probleemiks olla.
Sajandivahetusel ehitas noorem vend Feodor oma elamise, mida
hiljem Uietoa või
Teistetoa nimega teati. Ta oli Põitse
Tõnis Kolgaga üks Muhu esimesi sumplaeva omanikke (ostsid
kihnlaste kivilaeva ja ehitasid selle sumbaks ümber). Vanem vend
Georgi Sonn
(1866–1945) jäi sisuliselt Pärdi viimaseks
peremeheks. Ta abiellus 1898.a Laasu Andruse tütre Juulaga ja
viimases Rinsi koguduse-nimekirjas on kirjas nende tütred Raissa
(1899) ja Julia (1903) ning 1909.a sündinud poeg Georgi jun. Sonn.
Kruntimise ajaks oli Pärdi jäänud pooltaluks
(teisest poolest sai Matsi) ja 1939.a talundilehe järgi oli koha
suuruseks 27,4 ha, millest põldu oli 6,4 ha. Talupidamine oli
Pärdi ametlik põhi-sissetuleku allikas;
kõrvalteenistuseks veel kalapüük. Oldi ühe
kuuendikuga Nautse peremeeste soetatud Fordson-traktori osanik, omal
oli talus hobu-viljapeksumasin ja muu vajalik inventar. Pärdil
teatakse olnud ka Nautse esimene jalgratas, mille Juri olla Puka
Andruselt
soetanud.
1959.a oli Pärdile jäänud vana Juri vanem
tütar Raissa (noor Juri jäi vist viimasesse
sõtta), kellel kasupojaks Lalli Tänavasuule abiellunud
noorema õe Juula poeg Jaanus Kipper. Jaanuse vend, 1938.a
sündinud Jakob Kipper on Kunstiinstituudi haridusega sisekujundaja
ja tema poeg Rene Kipper 21.sajandi Pärdi peremees.
TIRI
Väidetavalt on Tiri
üks kolmest Nautse soldatiplatsist ja selleks võis ta
millalgi hiljem ka saada, aga juba 1854.a
nimetatakse Pärdi Jaani kolmanda tütre Kadri (Ekaterina)
ristimiskandes
isa Tiri Jaaniks ja tundub, et Tiri koha rajasid vabadikukohana
Pärdi Tähve vanemad pojad Jaen ja Mihkel (kohanime
tähendus ja päritolu jäävad selle juures
selgusetuks!) pärast seda kui peremehe roll Pärdil nende onu
Aadu/Aleksei kätte läks.
Jaen/Ivan Sonn
abiellus 1842. aastal Linnuse Salu-Jaani
sulase Jaani tütre Ingliga ja neil sündisid viis poega ning
kolm tütart. Jaani vanem poeg Matvei Sonn
(ühena
esimestest sündimisel Muhus õigeusku ristitud) abiellus
30-aastaselt Rootsivere Ansu-Jaani Ingliga ja suri nähtavasti
Ridasi Jaani peremehena. Jaani
teine poeg Ivan ja kaks nooremat poega
(Joann ja Feodor) surid väikestena, aga kolmas poeg, 1856.a
sündinud Timofei Sonn ostis sajandi lõpul
Pädaste
mõisalt välja osa endisest Simiste Lepiku talust ning rajas
Simistes Palgi koha.
Jaani teine vend, 1823.a sündinud Mihkel oli 1844.a
värbamiskomisjoni ees ja arvatavalt selleks ajaks kroonu
välja teeninud, kui ta 33-aastaselt Pädastest leitud
Jõe Kadri vallastütrega laulatati. See Kadri Kadri
tütar
suri noorelt 1861.a ja nende kaks last (Mihail ja Raissa) surid samuti
väikestena, aga Mihkli surmakanne on seni meetrikas leidmata!
Võimalik, et ta mere ohvriks jäi, nagu seda sel ajal muhu
meestega tihti juhtus. Kinnitust ei ole sellelegi, kas ta Tirile
soldatiplatsi staatuse võis välja teenida?!
Jaani ja Mihkli noorem vend Aad/Aleksei, nagu juba öeldud,
võeti 1852.a nekrutiks, kuid sai omale hiljem Ridasis Vana-Jaani
(ka Lõo) nime kandnud soldatiplatsi. Tundub, et Vana-Jaani
kohanimi Ridasis tuligi Aadu vanemalt vennalt Jaanilt, kes
tõenäoliselt enne oma latsikoha saamist ka noorema venna
soldatiplatsil ehk oli või vähemalt aitas seda üles
ehitada.
Peale selle räägitakse pärimustes veel Tiri
Tõnust, kes nagu
koha olla Kollodele müünud. Ilmselt on tegemist Jaani
onu Matsi noorema poja Tõnu/Terenti Sonniga, kes
1855.a nekrutiks võeti, kuid 1870. aastal Rässa Laasu
Ingliga abiellus. Võimalik, et tal selleks ajaks üks
soldatiplats Nautses juba välja oli teenitud, mille ta Laasu
Andruse
vennale Madis Kollole
müüs ja Vene-Türgi
sõjas (1877-78) teenis ehk omale veel Ridasis Saare
soldatiplatsi?!
Madis Kollo oli Riimi Mihkliga Riias teenistuses ja koos nad seal
1871.a õnnetult surid (täpsemad asjaolud vajaksid alles
selgitamist). Nii jäi Madisel Tiri koht uuendamata. Tema lesk
Riste (koguva Käsprilt) oli kahe poja, Kaarli ja Mihkliga seni
Laasul, kuni vanem poeg Kaarel Kollo
olla 17-aastaselt Tiri uue
maja üles raiunud (küllap materjal selleks juba isal varutud
oli ja eks leidus noorele mehele ka abilisi, kes aampalke ja sarikaid
paika panna aitasid). 1887. aastal abiellus Kaarel Paenase Ansu Madise
tütre Kadriga ja jäi Tirile; noorem vend, 1866.a
sündinud Mihkel teenis mereväes ja sõitis merd veel
peale ajateenistust. Ta võttis 1902.a Soonda Peetri Riste
naiseks ja soetas omale Kukerannas Allika talu, olles Bruno Kollo
andmeil enne seda Nautses omale Saadu vabadikukoha rajanud. Küllap
oli siin abi ka Linnuse Neo Alekseist, kes selleks ajaks oli Venemaa
Talurahva Põllupanga direktor Tallinnas ja tegelikult terve Kuke
karjamõisa ostis. Igal juhul said Tiri Mihkel ja Linnuse Neo
(Aru) Villem – Kukerannas Ankru Villem peaaegu et naabriteks.
Kaarlil “seisis kirves peos” ja noorelt oligi tema
põhiteenistuseks ehitustöö. Hiljem osales ta
aktiivselt Väina tammi ehitusel ja 1908. aastal võttis oma
peale tammi jooksva remondi kohustused 1047 rubla eest. Ta
töötas tammil 1933. aastani; hiljem oli (1940. aastani)
ametis tammivaht 40-kroonise kuupalgaga ja tasuta heinamaa kasutamise
õigusega.
Kaarlil ja Kadril oli kolm poega ja neli tütart. Vanem poeg,
1890.a sündinud Madis oli Kuressaare ja Riia merekoolid
lõpetanud, sõitis merd ja jäi juba 1914. aastal
Ameerikasse (San Fransiscosse); teine vend Mihkel (1899–1935)
jäi Ameerikasse 1924. aastal. Koju jäi Kaarli noorim poeg
Aleksander Kollo (1905-81). Ta ostis Ants Kollolt
poole Saadu kohast
(maja müüs Kästiki Kadri Aljasele) ja 1939.a talundilehe
järgi oli Tiri koht 17,2 ha suur (põldu oli 2,8 ha). Muide,
Tiril oli kolme puu võrra (48 puud) suurem õunaaed kui
Koolielul!
Aleksander jätkas isa Kaarli tööd tee-hooldajana ja
Saare teedevalitsuse juhatajana jätkas pere-traditsiooni
Aleksandri poeg Aleksander jun. Kollo. Koju jäi
Aleksandri vanem poeg Bruno Kollo, kes muide on olnud siinkirjutajale
põhiliseks informandiks Nautse küla lugu kokku pannes.
Saadu
Saadu vabadikukoht on 19./20.
sajandivahetusel või päris 20.s algul Mihkel Kollo poolt
rajatud, aga erinevate suuliste pärimuste järgi oli rajajaks
kas Tiri Kaarli vend Mihkel või Laasu Kaarli vend Mihkel. Siinkohal on esimest varianti
tõeseks peetud, sest
Laasu Mihkel oli Saadu rajamiseks veel liiga noor. Nii või
teisiti jäi koht peagi tühjaks, sest mõlemad Mihklid
lahkusid Muhust – Tiri Mihkel soetas omale Kukerannas Allika talu
ja Laasu Mihkel asus Tumala Keldrimäele.
Selle järel on Saadul olnud lühemat aega Laasu Kaarli
noorem vend, 1893.a sündinud Anton Kollo, kes siit Taaliku Nurgale
asus ja maa koos majaga Tiri Aleksander Kollole müüs.
Aleksander omakorda müüs maja Kästiki Kadri (Ekaterina)
Aljasele, kes oma tütre Irinaga Saadule asus (Kadri olla
kruntimisel saanud ka 1/16 Kästiki maadest). Kadri
vallastütar Irina sai Kallaste Munska Mihkli teiseks naiseks ja
1937.a lammutas Mihkel Saadu maja ning viis selle Kallastele. Munskal
suri ka Kadri Aljas ning selle Nautse vabadikukoha eluiga jäi
üsnagi lühikeseks.
MATSI
Pärdi Andruse vanem poeg Maksim Sonn
jättis
poole Pärdi talust oma noorematele vendadele Georgile ja
Feodorile, abiellus Riimi Mihkli tütre Elena Aljasega ja rajas
omale üle tee (Kästiki ja Laasu vahele peaaegu viimase
rootsiaegsele taluasemele) 19. sajandi lõpul
oma osatalu, mille suuruseks 1939.a talundilehe järgi sai 25,9
hektarit. Sellest oli põldu 7,2 hektarit, heinamaad 7,9 hektarit
ja karjamaad 9,3 ha.
Maksimi tütrele Akiliinale tuli koduväiks Linnuse
Villemi Madise poeg Timofei Mägi
ja Matsile jäi
nende poeg Kaspar Mägi (sünd.1927).
Uietoa
Kui Pärdi Andruse vanem
poeg Maksim omale pooltalu rajas, jäid nooremad vennad Georgi
(Juri) ja Feodor Pärdile. Priidu (Feodor) Sonn
oli rohkem
meremees – Tõnis Kolgaga soetati kihnlastelt kiviveo leav,
mille nad sumplaevaks ümber ehitasid ja kalaga kauplesid. 1906.a
abiellus Priidu Linnuse Tänavasuu Raissa Nõuga ja ehitas
Pärdil oma maja, mida Teistetoaks või Uietoaks nimetati.
Priidul ja Iisal oli kaks poega: Maksim ja Arseni. Kruntimisel
jäi koht 4,8 hektariseks popsikohaks ühe hektari
põllumaaga. Seda pidas kolhoosikorra tulekuni Priidu poeg Maksim
Sonn (1908-72), kes naise Lidiaga olid Uietoa elanikeks
märgitud
ka 1959.a rahvaloenduse ajal. Hiljem asusid nad Lihulasse ja uueks
aastatuhandeks oli see Nautse suits kadunud.
4. JAAGU-MIHKLI
[Õuemärk teadmata]
Lisaks kahele katku üle
elanud talule (pärastised Mihkli ja Kästiki ehk Jaagu) oli
adramaa-revisjonides kolmandaks Nautse asustatud taluks Salu Jaak ehk
pärastine Jaagu-Mihkli. Algil toodud
teisel kaardipildil kannab see numbrit 4 üsna Pärdi (nr.3)
kõrval
ja tuleb arvata, et see sinna juba enne Pärdit millalgi 18.s
esimesel poolel oli ehitatud (võib-olla rootsiaegse Kellemeh Aadu taluasemele nr.8).
Kästiki juures toodud skeemi meenutades oli see Jaak
Mihkli Jaani vend. Millalgi peale viimast adrarevisjoni on peremehe
rolli asunud juba selle Jaagu poeg Mihkel,
kellel meetrikais neli poega ja
kolm tütart leiame. Mihkli kaks poega – Jaak ja Juri surid
lapseeas, aga vanem poeg Mart Noss
oli juba teises loendis
1795.a talu peremeheks märgitud (siis loomulikult veel ilma
priinimeta). Sulaseks jäänud Mardi nooremal vennal Aadul
(1770–1829) oli kaks tütart ja tema “panus”
Nosside sugupuusse jäi tagasihoidlikuks.
Hilisemates hingeloendites kandis talu Jaagu nime, mis on
mõneti eksitav, sest hiljem kandis ametlikult seda nime hoopis
külas Kästikina teatud Salu b talu, millest juba
juttu oli.
Mart Nossil sündis Vanamõisa Juri Eeduga kaks poega ja
neli tütart. Vanemat poega Mihklit ei märgi juba teine
hingeloend ja ilmselt ta suri lapsena, kuigi meetrikas on surmakanne
leidmata. Noorem poeg Andrus/Andrei Noss
sai järgmiseks
peremeheks, aga temalgi surid esimesed pojad Andrus ja Mats
mõne-kuuselt. Noorem poeg, 1837.a sündinud Madis/Maksim
Noss sai küll isa surma järel peremeheks, kuid et talus oli
pikemat aega meesperest nappus, jäi Madis oma kohustustega
(1860-ndatest raharendiga) mõisa ees raskustesse ja talu ostis
välja Kästiki vana Tõnu esimene poeg Madis/Maksim
Aljas. Madis Nossil oli Linnuse Neo Ingliga (usuvahetusel
ristiti Elisavetaks) selleks ajaks neli poega sündinud, aga need
olid veel lapseohtu. Madis asus perega Ridasis saadud latsikohale ja
olla talule needuse peale pannud, et “mehi ei pea siin talus
olema”! Tuleb tunnistada, et laias plaanis tema
needus toimis!
Kästiki Madise esimesed neli last Laasu Matsi tütre
Ristega surid (1857.a sündisid kaksikud poeg
ja tütar surnuina). Järgmiseks peremeheks Jaagu-Mihklil sai
veel
Kästikil 1860.a sündinud Madise ja Riste kolmas poeg Andrei
Aljas. Andrusest järgmine vend Mihail rajas omale
hiljem Mäe
vabadikukoha; Maksim (1870) suri 2-nädalaselt ja noorim vend,
1872.a sündinud Vassili asus peale kroonuteenistust hoopis
Tallinna.
Jaagu-Mihkli Andrus (Reiu) võttis Mõegakülast
naise – Irina Ivani t. Ööveli ja
neil said kolm poega ning neli tütart kirikukirja. Kaks vanemad
poega
Timofei ja Maksim surid jällegi mõne-aastastena ning 20.
sajandil sai peremeheks kolmas poeg, 1885.a sündinud Mihail Aljas.
Tal sündisid Rässast võetud
Elena Ivani t. Grüntaliga kuus tütart ja neli poega,
kusjuures kolm neist jällegi väikestena või noorelt
surid.
Vanemate tütarde (Akilina, Lidia ja Salomonia) juurde oli
koguduse-nimekirjas märgitud, et nad on “suurel
maal”. Lidia sai hiljem Külasema Jaagule mehele.
Üks tütar Eulalia
evakueeriti 1941.a (sõja eest) Venemaale, kus ta suri.
Kruntimisel sai välja ostetud talu suuruseks 49,7 hektarit,
millest põldu oli 8,6 ha. Viimase sõja algul 1941.a
taluhooned
põlesid ja pere asus mõneks ajaks tühjaks
jäänud
Kästikile. Mihkli noorem tütar Julia abiellus
sõjast tagasi tulnud Kästiki Priidu poja Arseeniga ja
Jaagu-Mihkli jäigi taastamata. Varsti sai sellest Nautse ja
Linnuse küladest moodustatud kolhoosi “Linnuse”
ühisomand. 1959.a rahvaloenduse ajal olid siiski Jaagu-Mihkli
elanikeks märgitud 72-aastane Mihkli lesk Elena tütre Julia
ja väimehe Arseeniga (kõik Aljased), kusjuures
Kästiki (ega Jaagu) kohanime neil loenduslehtedel ei esine?!
Tuleks lisada, et Jaagu-Mihkli Mihkli ainus üles kasvanud
poeg, 1929.a
sündinud Manivald jäi 1945. aastal oma uudishimust sakslaste
maamiinide vastu pimedaks. Ta asus Tartu elama.
Mäe
Jaagu-Mihkli Madise teine
üleskasvanud poeg
Mihail Aljas
ehitas omale 19. sajandi lõpul Mäe
vabadikukoha. Tema abielu jäi lastetuks ja ta suri 58-aastaselt
1924.a jaanuaris. Väidetavalt sai Mare uuesti Eemu-Lauri Andrei
Mõte 2.
naiseks ja nemad asusid Orissaarde.
Samal 1924. aastal sai Kästiki Tõnu tütar Raissa
Aljas Igaküla Libe-Laasu Ivan Kuuse naiseks, aga
jäi juba aasta pärast leseks. Ivan oli Tallinnas
tööl ja suri seal 1925.a oktoobris ilma oma ainsat poega
Vernit nägemata.
Maade kruntimisel sai Iisa 1/10 Kästiki maadest ja laskis
vahepeal põlenud Mäele uue maja teha ning asus oma 1925.a
sündinud poja Verni Kuusega Mäele. Väikekoha suuruseks
sai 7,32 ha, millest 1,5 ha oli põldu.
1959.a olid Mäel Verni Kuuse oma naise Asta ja 6-kuuse poja
Tõnuga ja koht püsib elus ka uuel aastatuhandel.
5. JAANI-MARDI (JAANI)
[Õuemärk teadmata]
Arvatavalt jäi rootsiaja
lõpu
Kellemeh Ado nimega peremehest
(kaardil nr.8) Nautses
adramaa-revisjonidesse poole-adrane Tönso Ado
arvestusüksus,
mille taasasustust märgitakse esmakordselt alles 1778.a
vakuraamatus. 10 aastat varem on aga Nautses surnud 74-aastaseks
märgitud Wanna Nautse Jaan , kes paistab katkuaja üle
elanud ja ehk koguni kahes abielus olnud! Miks teda üheski
adramaa-revisjonis teokohustusliku peremehena ei märgita, on seni
jäänud mõistatuseks! Hingeloendites kandis see Nautse
talu Tönso
nime, aga 19.s lõpupoole ehitas taas
hääbunud Tönso kohal
oma osatalu välja edasises tutvustatav Maksim Aljas ning
sestpeale kandis talu Jaani nime!
1778.a vakuraamatus ja esimeses hingeloendis oli talu peremeheks Tönso Jahni Mart , keda me isiku-andmetes oleme rootsiaegse
Jaani pojaks oletanud. Lisame, et Jaani naine Kersti suri 60-aastaseks
märgituna 1765. aastal ja võib vana Jaani
kõigi teadaoleva nelja lapse (kahe tütre ja kahe poja) ema
olla. Nime järgi otsustades võis ta Hiiumaalt pärit
olla, sest Muhus ei ole Kersti nime praktiliselt esinenud.
Mart paistab omale Laasu vastas üle tee
uue talu ehitanud, sest rootsiaegse Aadu taluase nr.8 oli selleks ajaks
juba hõivatud. Mardi surmaaeg jääb meetrikakande
puudumisel teadmata, aga 1795.a loendis oli peremeheks juba Mardi
esimene
poeg Aad. Teada
on veel Mardi neli nooremat poega: teine poeg Mihkel
(~1754–1817) oli talus sulaseks ja temal sündis viis
tütart, kelledest kaks lapsena surid, aga kolm olid hiljem talus
tüdrukuteks. Abieluni ei jõudnud neist ükski. Kaks
Mardi poega surid päris lapsena ja noorim poeg Mart
jun. (1769–1801) suri
32-aastaselt vallalisena.
Aadul seevastu sündis neli tütart ja 1804.a ainus poeg
Jaen, kes sai priinime KOIK. Kummalisel kombel on
1826.a loendis, kui
Aadu ja Mihkel juba mõlemad surnud olid, noor Jaen Nurme
mõisa viidud (Hofskerl)
ja meeshinge talus ei olegi! 1834.a
loendis on Jaen küll Nautses kirjas, kuid peremeest talul ei
märgita. Arusaamatuks jääb seegi, et meetrika järgi
abiellus Jaen 1828.a Võiküla Kaura Juri tütre Ristega,
aga hingeloendis nimetatakse tema naist Ewa,
kelle vanuseks ainult 20
aastat märgitud! Samas on kirjas Jaani 6-aastaseks märgitud
poeg Madis ja aastane Karl, kuid nende sünnid puuduvad
jällegi Muhu
sünni-meetrikas! Sellega jääb "noore" Jaani elukäik
sama mõistatuslikuks nagu tema oletataval rootsiaegsel
vana-vanaisal Jaanil.
1850.a loendis väidetakse nii Jaen kui tema vanem poeg Madis
surnud olevat, kuid meetrikas leiame ainult poja Madise surmakande
(28.12.1847). Naishingi loend talus enam ei märgi, kuigi ka nende
surmakanded on meetrikast leidmata. Nii jääb selle
kahelt Jaanilt nime saanud taluga seoses paljugi ebaselgeks. Viimases
hingeloendis on
talu küll veel kirja pandud, aga ainsa hingena märgitud
1856.a surnud Jaani nooremat poega Karli ja sellega said talu
Koigi-nimelised täiesti otsa!
Mis talust mõisa arvestustalude mõttes sai, ei olegi
selge, aga paari-kolmekümne aasta pärast (juba uue
talurahva-seaduse ja raharendi kehtimise aegadel) ehitas Kästiki
teise Tõnu esimene poeg Maksim Aljas
väidetavalt 1/5 Kästiki talu arvel kunagise Jaani-Mardi talu
kohal välja oma osatalu, mis jäigi Jaani nime kandma.
Madisel oli Igakülast võetud naisega (Kristina Jaagu
t. Puu) neli poega ja kaks tütart. Teine poeg Maksim jäi vist
esimesse ilmasõtta ja
kolmas poeg Aleksander on 10-aastaselt surnud, aga noorima venna Antoni
hilisem käekäik on teadmata. Kodus jäi peremeheks
esimene poeg Vassili Aljas,
kellel Põitse Kaljult võetud Juulaga vist neli tütart ja poeg Ermi
sündisid (osa lapsi on Tornimäel ristitud!), aga
kolm vanemat last surid päris väikestena. Juula suri
1927. aastal ja temast jäi Vasselil kaks tütart
– Leonida (hiljem Tornimäel) ja lapsena surnud Melania
(1924-30). Teiseks naiseks võttis Vassel Kallaste Pärdi
Ivani tütre Irina, kellega sündisid pojad
Voldemar ja
Heimar. Volli uppus ajateenistuse ajal Tallinnas Pirita
jõkke, aga Heimar jõudis abielluda ja tütargi oli
sündinud, kui ta 1960.a mootorrattaga Lõetsa jõkke
sõitis ja uppus. Naine Vilma lahkus aastase tütre Ailiga
Jaanilt ja peale vanade surma müüs kolhoos Jaani hooned
selleaegsele kondiitritoodete vabrikule "Kalev" nn. puhkebaasiks.
Talundilehe järgi oli Jaani talu suuruseks 21,9 ha,
millest
põldu oli 5,4 ha. Viiendik Kästikit see kindlasti ei olnud,
aga kuidas talu kruntimisel moodustus, jääb käesolevas
ka välja selgitamata.
Siinkohal meenub lugu sellest, kuidas Jaani Riina
heinatalgutel oma
meest olla kiitnud, kui Vasselil juba teine vikati lüsi oli katki
läinud: “Meie Vassel on ju hirmus kange niidu-mees!”
Selle peale ütelnud Kallaste Kopli Riina Vasselile, et “ju
sa oma lütele ikka kodus pisiksed täkked peale ka
tegid”!
Kas ja kui palju Jaani kohast on uude aastatuhandesse
jõudnud, jääb meil siinjuures samuti selgeks tegemata.
6. LAASU
Rootsiaegse kaardi
eksplikatsioonitabelit kommenteerides me algul väitsime, et Sallo Jurgen’i
poole-adrane arvestusüksus jäi 18. sajandi
adramaa-revisjonidesse kaardil numbriga 9 märgitud talust ja selle
peremees Mihkel pidi siis seesama katku üle elanud Mihkel olema,
kellele me oma skeemil kaks poega (Jaen ja Jaak) joonistasime.
Võiks küsida, et kes siis see Juri või Jürgen
Mihklile oli, kellest jäänud pool söötis adramaad
katku järel arvestustaluna kirja pandi, aga selle üle oleks
lisateabe puudumisel üsna mõttetu spekuleerima hakata! Me
ei tea ju sedagi, miks selle Mihkli järglastalu 18.s
lõpuks pigem katku surnud Pendo
Iwardi taluasemelt (igal juhul kõige põhjapoolsema
taluna nr.1 1800.a kaardil) leiame ja mis omakorda Ivardi maast hiljem
sai?! Talude rootsiaegseid asukohti hilisemaga võrreldes
võime küll tõdeda, et kui
Rinsi mõis 1767. aastaks Kõinastu Matsi Laasu
oli Nautses peremeheks seadnud,
ehitati talu rootsiaegsest külatuumikust lõuna
poole (kõige enam ehk rootsiaegse Saare Mihkli nr.7 piirkonda),
nagu seda teisena toodud kaardipildil numbriga 6 kujutatuna näeme.
Selle juures võib tähelepanu juhtida, et sama numbriga 6
esineb kaardil veel vähemalt kolm n.ö. lahustükki:
kummalgi pool Jaani-Mardit (nr.5 Laasust üle tee) ja Mihklist
(nr.1) veel põhja pool. Neid on kaartide spetsifikatsioonis
küll küla kapsamaaks (Kohlgarten)
nimetatud, aga millist teavet see Laasu asustamisloole veel
võiks lisada, oleks ehk õigem Nautse oma koduloolaste
uurida jätta.
Võrreldes 1756.a Rinsi mõisa adrarevisjoni ja
1767.a
vakuraamatut ning selleaegseid Maasi mõisa dokumente, selgub, et
Nautse toodud Maasi mõisa Laas oli
tegelikult
Kõinastu Matsilt - Matsi poeg ja Kõinastus peremeheks
jäänud Hansu noorem vend.
Meetrikates näeme ka Laasu kahte poega ja kolme tütart, kes
kõik abieluni jõudsid. Laas suri varases keskeas
1774.a ja samal aastal tuli tema Igakülast võetud
naisele Madlile teiseks meheks üks Jaani (?) poeg Juri
ning jäi surmani talus
peremeheks. Lapsi ei olnud aga Juril ei nelja aasta pärast
surnud Madliga ega 1796.a teiseks naiseks võetud Riimi
Jaani tütre Ingliga (1767–1839). Rõhutame, et
dokumentaalsed andmed Juri kohta on mõneti vastuolulised:
Madliga laulatusel nimetati teda Hanso
Tönnis'e pojaks, aga 1816.a hingeloend, kus Juri veel
68-aastane Laasu peremees oli, hoopis Jaani pojaks! Viimasest
tulenevalt võiks Juri ka eespool jutuks olnud Jaani-Mardi vana
Jaani
noorem poeg olla, kes ehk 1770-ndatel Rootsiveres sulaseks oli.
Selleaegsest Rootsivere Handokse
talust, mis 18.s lõpul kaheks pooldus (pärastised
Ansu-Jaani ja Ansu-Tõnise) räägitakse aga
lähemalt hoopis Rootsivere loos.
Laasul oli 19.s algul nooremaks rahvaks sulaseks jäänud Laasu
poja Aadu pere. Aadu laulatati 1787.a Jaagu-Mihkli
Ingliga
ja sündisid kaks poega. Ingel suri küll noorema
poja Jaani sünnituse järel, aga Jaen kasvas üles ja laulatati 1819. aastal
Linnuse Tõnu Ristega, kellest enam kui 30 aastaks tegelikult
Laasu perenaine sai. Jaaniga jõudsid Ristel küll vaid
tütar Mare ja kaks poega sündida, kui Jaen 34-aastaselt
vesitõppe suri, aga veel samal aastal tuli Ristele Tupenurmest
koduväiks Panga Mats, kes
Kapi mõisalt oli priinimeks KOLLO saanud. Nii juhtus, et Riste
kolm vanemat last kandsid nime VESIAID (see oli Laasu perel Nurme
mõisalt saadud nimi), aga Matsiga sündinud neli nooremat
last olid juba Kollod!
Vana Juri oli 1826.a loendis veel 78-aastaseks peremeheks
märgitud, aga
1831.a ta suri ja peremeheks kinnitati koduväi Mats Kollo.
Nimelt
oli noorelt surnud Jaani vanem vend Juri nekrutiks võetud ja
sellega Aad Laasu poja pärimisliin ammendatud, aga Laasu noorema
poja Andruse abielu oli lastetu. Võiks vaid
lisada, et Andrus Laasu poeg oli Igaküla Pärdi-Andrusel
sulaseks ja sai seal omale priinimeks VAHT. Igakülas ta oma
Rootsiverest võetud Eeduga samal 1838. aastal ka
järglasteta
suri.
Ka Laasu priinimi Vesiaid (Wessiaid) kadus juba
19.s esimesel poolel, sest seda jäid kandma vaid perenaise Riste
kolm vanemat last: Mare (sai hiljem Koguva Käsprile mehele)
ning kaks poega Juri ja Mihkel. Juri suri 17-aastaselt; Mihkel (1825-48)
jõudis küll 1846. aastal
Koguva Käspri Aadu tütre Marega abielluda, aga suri
paari aasta pärast järglasteta ja Mare sai uuesti Pallasma
Saadu (Ellumäe) Mihkel Armasele mehele. Sellega Nautse
Vesiaidide sugu lõpeb. Ometi vajaks ehk pisut täiendavat
uurimist, kas perekonnanimi Vesiaid Kõrkvere Laasule siiski
äkki kuidagi Muhust ei ole jõudnud?! Nautse Laasust
sai aga Kollode talu. Matsi vanem poeg Andrus Kollo
(1828-90) sai järgmiseks
Laasu peremeheks; noorem vend Madis (1835-71) valmistus omale vabadikukohta
rajama, kuid suri Riias tööl olles noore mehena, kuid sellest
oli juba Tiriga seoses juttu.
Andrus Kollo abiellus 1849.a Linnuse Salu-Jaani peretütre
Kadriga ja neil oli kolm poega ning kuus tütart. Vaid üks
noorem tütar Ruudu suri 2-aastaselt; ülejäänud
kaheksa last said kõik täisealisteks ja abiellusid. Andruse
nooremad pojad läksid Muhust välja: Mats asus oma suure perega Saaremaale Audlasse
(paistab, et jõudis enne seda 20.s algul omale Rootsivere
Sonni-all ka
eluaseme rajada!), aga Jaen oli peale
kroonu-teenistust Viimsis (Rohuneemes) kala püüdmas, leidis
sealt naise – Maali Maria Lillevars (nad laulatati 1897.a
Muhus) ning jäigi sinna elama.
Andruse esimene poeg Mihkel Kollo
oli järgmiseks Laasu
peremeheks. Tal sündis Aljava Matsi Ingliga koguni kaheksa poega
ja kolm tütart. Esimene poeg Madis (1873-98) suri 25-aastaselt
vallalisena, kaks vanemat tütart Ruudu ja Mare said mehele; teine
poeg Kaarel jäi koju ning kolmas poeg, 1881.a sündinud Mihkel
asus esimese ilmasõja järel Tumala Keldrimäele (tuntud
meremeeste Rein ja Ülo Kollo vanaisa). Mihkli järgmised kaks
poega Anton ja Vassel surid paari-aastastena ja 1891. aastal
sündisid kaksikud pojad surnult. 1893.a sündis Mihklil ja
Inglil veel kaheksas poeg, kes uuesti Antoniks ristiti. Tema abiellus
1922. aastal, omandas vahepeal ka Saadu vabadikukoha, kuid asus
siis Saaremaale Taaliku Nurgale. Temast jäi poeg Heino ja Heinol
omakorda pojad Tõnu ja Ants – Taaliku Kollod.
Laasu Mihkel elas kõrge eani, aga 20. sajandil oli juba
peremehe rollis Mihkli teine poeg Kaarel Kollo
(1879–1938), kes
küll isast paar aastat varem suri. Kaarlil oli Männiku-Jaani
Juula
Maripuuga küll viis poega, aga esimene poeg Madis (1902-32) suri
noorelt tiisikusse ja 1904.a sündinud Vassel asus Viljandimaale
Polli. Kolmas poeg Eduard (1909-95) eestindas perekonnanimeks AJANGO ja
läks Saaremaale Pihtla Kirikuküla Liiva-Koplile
koduväiks
(oli hiljem “Saare Kaluri” kalur Vättal). 1912. aastal
sündinud kaksikutest Albert suri lapsena ja Rudolf jäi
viimasesse sõtta. Nii päris koha Kaarli ainus tütar,
1907.a sündinud Juula, kellest abielludes sai Sai.
1939.a talundilehe järgi oli Laasu talu 45,5-hektarine
– sellest 11,8 ha põldu, 16,3 ha heinamaad ja 15,5 ha
karjamaad. 10 aasta pärast oli see “Linnuse”
kolhoosile ühistatud ja veel 10 aastat hiljem, 1959.a olid Laasul
kirjas kaks leibkonda: 1) Kaarli lesk vana Juula tütre Juula ja
koduväi Anton Feodori p. Saiga (sünd.1911) ning 2) Kaarli
noorema poja Rudolfi lesk Lidia tütre Helgiga.
21. sajandiks on Laasust saanud Muhus ja laiemaltki tuntud Nautse
jaanalinnu-talu.
***
Sellega said Nautse suitsud
üle vaadatud. Kupitse soldatiplats, mille
sai Linnuse Salu-Jaani sulase Jaani poeg Juri ja mis juba selle
järel kadus, kui Juri omale Ridasis platsikoha sai,
jäägu Linnuse suitsuks – seda enam, et see Linnuse maal
asus (kuigi linnulennult vaadates üsna Nautse küla
sees). Samuti peaksime Mulgu Rootsivere suitsuks jätma ja nii
saame
rääkida erinevatel aegadel olnud 17-st Nautse eluasemest,
millega küla küll Muhu keskmisele (umbes 25 suitsu küla
kohta) alla jääb, aga põlistaludest võib siin
peaaegu Muhu keskmisel tasemel rääkida. Küla parim aeg
oli ehk “vana hea rootsiaeg”, kui siin on koguni
üheksa adratalu olnud. Tänaseks võib siiski veel umbes
sama paljudest suitsudest üldse rääkida ja
võib-olla see ongi Nautse jaoks sobiv asustustihedus.
Mai, 2006; pisut kohendatud jaanuaris ja novembris, 2012;
ümber
formateeritud aprillis, 2012 ning viimati üle vaadatud mais, 2014.
Kallaste Kopli Ülo Rehepapp
Tel. 657 2839; e-post ylo@rehepapp.com