Kõinastu

1930-ndatel krunditi Kõinastu lapimaad 11-ks üksuseks, milledest viimane (Lee nimega üksus 946) kujutas selleks ajaks laidu Muhuga ühendavast liivamadalikust maakerkega kujunenud ja aeg-ajalt tõusuvee alla jäävaid tudrevälju. See oli mõeldud kogukonna ühiskasutuseks karjamaana ega kuulunud otseselt ühegi talundi maa koosseisu. Asjahuvilistel on kruntimis-plaaniga võimalik tutvuda Rahvusarhiivi kollektsiooni T-3 säiliku näol ERA.T-3.24.641, mis nüüdseks skaneerituna arhiivide infosüsteemis kõigile kättesaadav. Samas kollektsioonis (nimistu 24) saab digitaalkujul tutvuda ka kõigi kümne talundi plaanidega (kaartidega), millede vastavad säilikunumbrid toome järgnevas kokkuvõtvas tabelis:

Kommentaariks tabeli juurde peaks märkima, et kümnest üksusest kaks (nr.6 ja nr.7) ei asunudki laiul vaid Öörikul, kuhu edasises jutuks tulevast Matsi-Jaani talust oli 19.s keskel metsavahiks asutud, aga arhiivide süstemaatikas on neid ikka Kõinastu (ekslikult mõisa!) alla arvatud ja selle tõttu need ka siinsesse tabelisse lülitatud ilma 1939.a põllumajandusloenduse andmeid esitamata. Selle juures on oluline tähele panna, et Öörikul oli kruntimiste ajaks Tamme metsavahikohast lisaks veel Mäe nimega väikekoht tekkinud, aga samanimelisest vabadikukohast laiul räägime edasises veel Vana-Jaaniga seoses. Viimane oli kruntimise ajaks juba hääbunud ja sellenimelist üksust Kõinastus ei tekkinudki.
Peaks veel tähelepanu juhtima, et kui talundite kogupindalad tabelist (ilma kahe Ööriku talundita) summeerida, saame pisut üle 466 hektari, mis laiu pindala pea kahekordselt ületab, kuid tuleb arvestada, et kõigil Kõinastu taludel ja isegi kahel vabadikul olid heinamaad ka Saaremaal, milles igaüks talude kaartide põhjal ise veenduda võib.

1939.a põllumajandus-loenduses oli kõigil viiel talul märgitud hobu-viljapeksu masina olemasolu ja kolmes talus (Matsil, Vana-Jaanil ja Teetlil) oli kirjas käsi-koorelahutaja. Needsamad kolm talu olid ka võid müünud, aga Matsi-Jaani ja Aadu viie lehma eelmise päeva väljalüpsiks oli vaid 20 kg märgitud. Matsil seevastu oli 5 lehma väljalüpsiks 50 kg ja Vana-Jaanil 7 lehma väljalüpsiks 60 kg kirja pandud; Teetli kuue lehma väljalüpsiks oli 42 kg märgitud. Matsi-Jaanil paistab rohkem sigu peetud (müüdud oli eelmisel aastal 4 siga ja 38 põrsast), aga ka Vana-Jaani ja Aadu olid kumbki kaks siga müünud (esimene peale selle 35 ja teine 16 põrsast). Matsil oli müüdud üks siga ja 30 põrsast, aga Teetlil koguni 6 siga. Viimases nähtavasti tiineid emiseid ei peetud ja 1939.a loenduses ei ole seal sigu üldse näidatud. Teetli loomadeks olid sel ajal kolm ruuna, 11 veiselooma (peale noorloomade 6 lüpsilehma ja pull) ning 24 lammast; peale selle kanad ja haned (kokku 17 pead). Vilja ei ole Matsi ja Vana-Jaani talud sel ajal müünud, aga Matsi-Jaanil oli 350 kg nisu ja Aadul ning Teetlil kummalgi 500 kg nisu müüdud (Teetlil peale selle veel 700 kg kartuleid).
Vabadikud on sel ajal siiski suuresti naturaal-majanduses elanud – ei Nukal ega Väljal ole midagi müügiks märgitud. Nukal oli kahe lüpsilehma päevaseks väljalüpsiks vaid 11 kg kirja panna ja Välja ainus (üle 10-aastane) lehm on 6 liitrit päevas välja lüpsnud. Väljal oli selle juures põhitegevuseks hoopis kalapüük märgitud, kuigi see arvatavalt kõrvaltegevuseks oli laiul vist kõigi talundite jaoks. Väljal oli eelmisel aastal oma tarbeks tapetud vasikas ja kaks siga; Nukal samuti vasikas ja üks siga. Tokil viimati elanud kaks vanatüdrukut ei ole juurdelõiget saanud ja tavapärast talundilehte selle üksuse kohta ei olegi koostatud. Kirja on pandud vaid 0,8-hektarine õuemaa ja selle omanikuna kirjaoskamatu Juula Koha, kes on märgitud vallast toetust saavaks.
Lisame, et 1939.a liideti Maasi vald, kuhu Kõinastu seni kuulus, Põide vallaga ja Kõinastu talundilehed leiab Pöide valla 7. loendusjaoskonna säilikust ERA.1831.5.155.
Juba 1959.a rahvaloenduse ajal ei olnud Orissaare rajooni Maasi külanõukogul enam Kõinastusse asja ja loenduslehtedel ei eksisteeri Kõinastu kohanimegi seal alaliselt elavatest kõinlastest rääkimata, sest nõukogude võimu põhimureks oli oma piirialad ja ennekõike merelaiud „kahtlastest“ kohalikest elanikest puhtaks teha! Laid jäi mõneks ajaks üksnes selleaegse Maasi kolhoosi mullikate karjamaaks ja mõne nostalgilise kõinlase nn. suvekoduks. Hiljaaegu olla laid küll omale Orissaare vallalt palka saava saarevahi saanud, aga siinkohal ei oska kommenteerida, kas ja kui kaua see amet suudab saart veel marginaalseltki asustatuna hoida...

Enne Kõinastu asustusega tutvumist perede kaupa toome siin illustratsiooniks väljavõtte ühest 1786.a Kõinastu kaardist, kus viie talu hoonete paigutus väikese ridakülana koos oma aiamaa-lappide, kolme tuuliku ja kolme külakaevuga laiu Soela-poolsel kaldal on hästi nähtav. Olgu öeldud, et talude asetus on üldjoontes püsinud muutumatuna nii nagu need rootsiajal kujunesid. Algul oli juba nimetatud 17.s lõpuga dateeritud laiu kaarti, kus pilt küla osas siin toodud illustratsiooniga äravahetamiseni sarnane, kuid arvatavad rannarootslaste eluasemete jäljed veel üsna selgelt kujutatud. Vanim 18.s kaardisäilik nr. 348 on dateeritud 1774. aastaga ja sellel on kõnealused varemed isegi kõige detailsemalt kujutatud, kuid kahjuks on kaardi põhja-poolsest osast üsna suur tükk puudu ja kirdetipu „varemeid“ seal Vaistna varemetega võrrelda eriti ei õnnestugi! Sellest kartograaf Kohli mõõdistatud kaardist on aga tosin aastat hiljem (1786.a) F. C. Sehrwaldi poolt (nii selgub kaardiväljale kantud tekstist) restaureeritud Maasi mõisa külade kaardi-kollektsiooni 10. leht ja viimasest on tehtud ka siin illustratsiooniks toodud väljalõige. Asjahuviliste tarbeks ja arhiivi kaartide infosüsteemist leidmiseks toome siin ka selle säiliku nn. leidandmed – EAA.2072.3.426b – leht 10, millega praegu toimivast kaartide infosüsteemist peaks skaneeritud kaardi tervikpilt veebi kaudu kergesti leitav olema.

Kaardile punasega kantud talude numbrid ja järjekord säiluvad kõigis järgnevais hinge-loendites ning samas järjekorras esitlesime neid juba eeltoodud tabelis. Sellegipoolest toome siin veel kord kaardi eksplikatsiooni-tabelisse kantud peremeeste nimed originaal-kirjapildis ja lisame ka hiljem käibinud talunime variante, nagu 20. sajandi kõinlased neid teadsid: 

1. Petri Matzi Hans; hiljem hingeloendites Hanso ehk Matsi-Ansu (lõpuks ka Matsi-Aadu)
2. Matzi Jani Peter; üldiselt Matsi-Jaani
3. Wanni Jahne Jurre; hiljem Vana-Jaani
4. Matzi Jurne Aad; hiljem Aadu
5. Tetli Jako Aad; üldiselt Teetli

Paistab, et Kivihallide Matsilt ei ole vabadikukohti laiule tekkinud, kuigi sealt juba 19.s keskel ja teisel poolel kaugemale välja mindi. Ülejäänud nelja talu vabadikukohti tutvustatakse vastavate talude järel.

  1. MATSI

Võib oletada, et Matsi oli üks esimesi hilisema küla viiest talust, mis rootsiajal kaheks pooldus, aga arvatavat talu pooldumist ei õnnestu siinkohal täpsemalt välja selgitada, kuna selleaegset detailsemat kaarti ega muid dokumente Kõinastu kohta ei ole teada. Peale Põhjasõda oli esimeses adramaa-revisjonis 1731.a talu rendiperemeheks Petri Mats, keda peremehena märgib veel 1750.a revisjon ja keda võib ehk 100 aastat varasema – 1654.a Rootsi riigile 10 vakka rukist maksma pidanud Matsi poja-pojaks arvata. Et aga 1670.a vakuraamatu järgi veel üks Pissoken Matz oli, siis tekib siin mitmeid tõlgendusvõimalusi. 1756.a revisjonis on juba peremeheks arvatav Matsi poeg Hans (~1713 – 1796). Hans oli 69-aastaseks peremeheks märgitud ka esimeses hingeloendis 1782. aastal, aga siinjuures tasuks rõhutada, et hingeloendite vanused olid pahatihti üpris ligikaudsed, mistõttu Hansu sünniaastaks arvutatutki tuleb üsna ligikaudseks pidada! Kaudsete andmete põhjal saame Hansu kahest õest (Made ja Ingel) ning nooremast vennast Laasust rääkida. Viimane viidi 1750-ndatel Muhus asutatud Rinsi mõisa (Grabbenhoff, mis ka Printzenhoff’i nimega on esinenud). Laas võttis Igaküla Pärdi Tõnise tütre Madli naiseks ja oli 1767.a Rinsi mõisale arvatud 0,5-adrase renditalu peremees Nautses, mis temalt Laasu nime sai. See on aga juba pigem Nautse lugu...
Hansu naine Ingel oli Koguvast ühe Tooma tütar (arvatavalt Hanskeni järglaste postimeeste soost) ja hingeloend loetleb nende sel ajal veel kodus olnud viis last. Vanemad pojad Andrus ja Pärt olid juba perekonnad loonud – esimesel Tamse mõisast Põitsest toodud Rõõdaga kaks tütart ja poeg Juri, teisel Igaküla Pärdi-Juri peretütre Rõõdaga alles esimene tütar Kadri kirjas.
Hansu noorem poeg Mats oli sel ajal veel vallalisena kodus kirjas, kuid asus paari aasta pärast Tamse mõisa (Pallasma Matsile) koduväiks ja temast sai muhu Keinastite esiisa. Hansu esimene tütar Lutsi oli juba Tamse mõisa (samuti Pallasmaale) mehele saanud; noorem õde Kadri sai laiul Teetli Mihkli naiseks, aga Mare ja Ingel olid kodutalus tüdrukutena kirjas.
Järgmises hingeloendis 1795.a oli vana Hans veel elavate kirjas (märgitud 79-aastaseks), aga peremehe roll oli juba vanema poja Andruse kanda. Andruse lastest olid kolm tütart ja 7-aastaseks märgitud tulevane peremees Juri kirjas (kuigi viimane juba esimeses loendis 13 aasta eest oli aastaseks märgitud!). Vend Pärdil (keda see loend ka Peetriks nimetab) oli kolm veel alaealist tütart ja peale selle oli talus 22-aastase sulasena üks teadmata päritolu Mats (arvatavalt kõinlane, kuid esimeses loendis kajastamata!), kes varsti omale Rootsiverest naise leidis ja Tamse mõisa vabadikuks sai. Seal tunti teda Mundi hüüdnimega ja selle nime sai ta Tamse mõisalt ka oma priinimeks ning tema on kõigi Muhu Mundi-nimeliste esiisa.
Andrus oli peremeheks märgitud veel 1811.a loendis, kuid suri paari aasta pärast ja võib-olla täitis noorem vend Pärt-Peeter samuti mõne aja peremehe kohuseid. See jääb siinkohal küll täpsustamata 1816. ja 1826. aastate Kõinastu hingeloendite puudumise tõttu. Et Andruse poeg Juri võttis juba 1804.a naabri peretütre Mare naiseks, võidi ta ka kohe isa surma järel peremeheks kinnitada.
1834.a oli peremeheks juba teises abielus olev Andruse poeg Juri Kivihall. Tema esimene naine Mare suri 38-aastaselt oma 7. lapse, poja Tõnise sünnitusel 1821. aaasta 4. jaanuaril (poeg suri 2-päevasena) ja järgmisel aastal võttis Juri Teetli Juri lese Rõõda (sünnilt jällegi muhulane Mäla Poali-Jaagult) teiseks naiseks. Rõõdaga sündisid Juril veel kaks tütart ja kaks poega. Matsi-Ansul kasvasid üles ka Rõõda kaks esimest tütart Teetli Juriga – Mare ja Riste. Nii oli Juril 1834.a loendis kirjas viis poega ja koos kahe kasutütrega ka viis tütart ning see oli siis Kõinastu arvukaim pere.
1850.a oli Juri veel peremehena märgitud, aga vanem poeg Jaen Kivihall Koguvast võetud naise Mare, kahe poja ja nelja tütrega juba igati peremehe-õiguslik. Teetli Juri tütar Riste oli 1835.a Mäla Poali-Jaagule mehele saanud, aga vanem õde Mare jäi vallaliseks Matsi(-Ansu) tüdrukuks. Vana Juri esimese abielu noorim poeg Andrus oli ennast nekruti-kohustusest vabaks ostnud ja tema läks sajandi lõpupoole Kõinastust välja – kirjade järgi Eestimaa kubermangu, kuid tema hilisem käekäik jääb siin välja selgitamata. Märgime vaid, et viimases loendis oli tal ühe selgumata päritolu naise Ingliga (laulatus leidmata!) ka tütar Charlotte kirja pandud. Juri esimese abielu kolm poega, Mihkel, Juri ja Mats paistavad noorelt surnud. Juri teisest abielust Rõõdaga sündinud Tähve suri 21-aastaselt 1845.a ja noorim poeg Aadu juba 6-aastasena.

Viimases hingeloendis 1858.a olid vana Juri 69- ja Jaen 51-aastasteks arvatud. Kodus olid täisikka jõudmas Jaani kaks vanemat poega (noorim poeg Andrus suri 2-kuuselt) ja neli tütart. Jaani esimene poeg Anton Kivihall laulatati 1859.a Ingel Smuuliga Koguvast ja neil oli omakorda kolm poega ning kaks tütart. Teadaolevalt laulatati pärimisõiguslik Antoni 1. poeg Jaen jun. Kivihall Koguva Käspri Juri tütre Juula Smuuliga ja neile sündis 8 last. Vanemast pojast, 1887.a sündinud Aadust sai 20. sajandi Matsi peremees. Ta abiellus 1914.a Elena Targem’aga Soondast (8. kihlakuulutus Hellamaa meetrikas) ja teistel andmetel värvati samal aastal ilmasõtta, kuid kui ta üldse sõjaväljale jõudis, siis sai sealt ilmselt tervana tagasi. 1920-ndatel sündisid  Aadul kolm poega: Albert, Eduard ja Meinhard. Eduard on noorelt surnud, aga Alfred ja Meinhard olid 1939.a talundilehel 9-liikmelise Matsi talu perepojad. Alfred jäi viimasesse sõtta, aga Meinhard suri 2005.a Kõinastus, kuigi ta seal pikka aega alaliselt elada ei olnud saanud!

Mõneti huvipakkuva faktina võiks lisada, et noorema Jaani ajal võib Jaani kirikuraamatuis täheldada katset Kivihallide priinime saksapäraseks Graustein’iks muuta, aga ei selgu, kas peremees Jaen selleks ise mingit initsiatiivi näitas ja ehk oli see üksnes katse nime õige tähenduse rõhutamiseks. Nimelt kirjutati seda nime ikka kujul Kiviall (ilma ’h’-ta keskel) ja nüüd ehk taheti selgeks teha, et mitte mingite „kivialuste“ vaid „halli kivi“ inimestega tegemist on. Sellepärast peame käesolevas õigeks järjekindlalt nimekuju Kivihall kasutada, nagu see hiljem 20.s dokumentides esines.
Peaks veel lisama, et 1939.a talundilehe järgi elas Matsil ka Aadu noorem vend Anton oma Linnuselt võetud naise Marega (sünd. Ling), aga lapsi neil kirjas ei olnud. Millalgi peale viimast sõda jagasid Aadu ja Anton talu mõtteliselt pooleks ja Anton rajas omale Nurmiku pooltalu, aga see sai juuriidilise legitiimsuse alles viimase maareformiga 1990-ndatel. Aadust järgmisena sündinud perepoeg Mihkel suri 1890.a imikuna, aga Kusti ja noorim vend Kaarel on juba enne sõda Kõinastust välja läinud. Viimane oli muide kooliõpetaja ja laulatati 1939.a  omast kümmekond aastat noorema Olümpiada Antoni t. Valdiga Pahilast.

 2. MATSI-JAANI

Adramaa-revisjonides oli 1744. aastani pärastise teise Kõinastu talu peremees Petri Matzi Jahn, aga selgusetuks jääb, kas see Jaan oli kunagi esimesse tallu tulnud koduväi või hoopis Matsi vanem poeg! Igal juhul paistab sellest Jaanist talunimeks kinnistunud Matsi-Jaani ja algselt paistab just Peetri-Matsi ehk Kivihallide tüvitaluga tegemist olnud.
1750. kuni 1782. aastani nimetati järgmist peremeest Petri Jahni ehk Lao Perth, kes esimeses hingeloendis oli 70-aastaseks arvatud ja kelle paar aastat vanem naine Riste väidetakse olevat Rootsivere Salu Andruse tütar. Siinkohal peaks rõhutama, et kuigi Salu-Andruse nimega talu eksisteerib Rootsiveres tänini, asus 18. sajandi Salu (Sallo) Andrus praegusest külast hoopis pisut Vahtna pool ja selle Andruse pere ei ole selleaegsete kirikukirjade puudumise tõttu (Muhu pastoraat põles 1762.a kevadel) selge ning Lao Pärdi naine Riste muhulaste andmebaasis seni puudub! Pealegi paistab Pärdi ja Riste abielu lastetuks jäänud. Selle eest oli Pärdi nooremal vennal Matsil Kõinastust võetud Aadu Marega (pärastised Võrklaevad) kolm poega ning tütar Lutsi, kusjuures vanem poeg Jaen oli eelmisel aastal Külasema Koosi Hansu tütre Riste naiseks võtnud. See Jaen oli 1795.a juba peremehe rollis (vana onu Pärt oli küll 82-aastasena ka veel hinges) ja Jaani noorem vend Pärt oli samuti oma pere loonud; vana Mats paistab kahe hingeloenduse vahel surnud.
Paraku sündisid Matsi pojal Jaanil Koosi Ristega ainult tütred ja 1811.a loendis oli Jaen küll peremeheks, aga põhilise meespere moodustasid noorema venna Pärdi viis poega. Jaani ja Pärdi kolmas vend Juri suri keskeas ja tema ainus poeg Mart läks hiljem Koguva Vanatoale koduväiks ja sulaseks. Noorim vana Matsi poegadest – Peeter on 1796.a 21-aastaselt surnud. Nii läks pärimisliin Matsi-Jaanil juba teist korda eelmise peremehe noorema venna järglastele.
Pojaõnneta Jaen Matsi poeg suri 1827. aastal ja 1834.a loendis oli Matsi-Jaanil põhitegija Pärdi poeg Mats Kohal, kellel selleks ajaks oli kolm tütart ja kaks poega ning kolmas poeg Andrus sündis samal loenduse-aastal. Peaks märkima, et Matsi-Jaani inimesed said Maasi mõisalt priinime KOHAL, mida algselt peab vist kohalolekut tähistava määrsõnana mõistma, kuid sajandi lõpupoole kadus kuidagi iseenesest  „l“ nime lõpust ja see priinimi muutus kalanimeks (venekeelsetes dokumentides esines ka nimekuju Kuha!). Isikuandmete baasis on seda algset l-i nime lõpus küll hoitud, kuid käesolevas loobume sellest ehk varem kui originaaldokumendid lubaksid.

Mats Pärdi poja nooremaist vendadest ei saanud Kõinastu asukaid – teine vend Juri suri 10-aastaselt; Andrus oli viimati 18-aastasena 1811.a hingeloendis kirjas, kuid kahe järgneva loendi puudumise tõttu ei ole temast rohkemat midagi teada (võidi nekrutiks võtta!). Matsi kolmas vend Jaen asus Öörikule metsavahiks (seal tekkis Tamme-nimeline metsavahi-koht), aga noorim vend Tähve võeti 1835.a nekrutiks ja tema hilisemast saatusest ei ole jällegi andmeid.

1850.a hingeloendis oli peremees Mats 61-aastane ja Teetlilt võetud naine Lutsi mõned aastad noorem. Vanem tütar Riste oli juba mehele saanud; Kadri ja Ingel olid veel tüdrukutena kodus, kuid mõlemad said varsti samuti mehele. Matsi esimene poeg Jaen Koha oli juba Teetli Ingliga abiellunud ja poole-aastane tütar Riste kasvamas; teine vend Peeter suri 15-aastaselt, aga kolmas vend, 1834.a sündinud Andrus oli alaealisena veel kodus. See Andrus ostis ennast nekrutikohustusest vabaks, abiellus 1855.a Nuka Mihkli tütre Kadri Lemberiga, kuid lapsi neil kirikukirjades ei ole. Eelviimases Jaani personaalraamatus on Andrus ja Kadri veel kirjas, aga lapsi ei märgita neil sealgi!
Hingeloendites näidati lõpuni Kõinastusse ka Matsi venna, Ööriku metsavahi Jaani pere, aga seda me siinkohal lähemalt kommenteerima ei hakka. Märgime vaid, et Jaani naine Mare oli samuti kõinlane – Aadu talu peretütar ja nende noorem poeg Tähve tuli hiljem Kõinastusse tagasi, kus omale Toki-nimelise vabadikukoha ehitas.

Kõinastus peremeheks jäänud Jaen Kohal oli Teetli Ingliga vaid kaks tütart ja ainus poeg Madis. Vanem tütar Riste sai 1870.a mehele, aga Ingel paistab 1925.a kodus vanatüdrukuna surnud. Madis Koha laulatati 1877.a Jaani kirikus Teetli Aadu tütre Mare Lemberiga, aga neilgi ei ole kirikukirjades ega muudes dokumentides lapsi selgunud. Nii jäi Matsi-Jaani talu 20. sajandiks üsna „verevaeseks“. Maasi valla nimejuhatajas enne esimest ilmasõda (1913 – 1915) märgitakse ennast vabaks ostnud Andrus Matsi poja surma 1911.a ja ainsaks meeshingeks talus oli Madis Koha. Naispere moodustasid Madise vallaliseks jäänud õde Ingel ja naine Mare ning Andruse lesk Kadri (Madise ema Ingel suri 1913.a).
Hilisemast selgub, et lastetuks jäänud Madis ja Mare on omale kasupojaks võtnud Matsi Mihkli poja Mihkel Kivihalli (tema ei olnud Matsil pärimisõiguslik), kes 1918.a paiku abiellus Nuka Juri tütre Raissa Lemberiga (laulatusekanne on leidmata!). Neil sündisid kolm poega ja tütar Elmi Rosilde, kes 1924.a 3-nädalaselt suri. Imikuna suri ka teine poeg Pärni, aga talundilehel 1939.a oli Raissa Kivihall kahe pojaga (Roman ja Heinrich Voldemar) Matsi-Jaani noorpere. Perepeaks oli lesestunud Madis Koha, aga sellega jäigi Matsi-Jaani lõpuks Kivihallide valdusse. Mihkel Kivihalli talundilehel ei märgita, aga kes siin viimase maareformiga 1990-ndatel tänase Matsi-Jaani katastriüksuse moodustas, seda me siinkohal välja selgitama ei hakka.

 Toki

(Õuemärk teadmata) 

Matsi-Jaaniga seoses peaks eraldi veel Toki vabadikukohast rääkima, mille ehitas omale Öörikult Kõinastusse tagasi tulnud Tamme Jaani kolmas poeg Tähve Koha peale seda, kui ta 1866.a Jaani kirikus Kõinastu tüdruku Kadri Võrklaevaga sai laulatatud. Tähvel ja Kadril sündisid kaks poega ja kaks tütart. Esimene poeg Madis suri 6-kuuselt, aga Aadu elas 37-aastaseks. Tema suri 1905. aastal, kuid vallalisena ja järglasteta.
Kahe sõja vahel mäletatakse Tokil elanud vanatüdrukutena Tähve ja Kadri tütreid Mare (s.1872) ja Juula (s.1876), kellede vanaks jäädes olla üks usklik Saaremaa naine nad oma hoolealusteks võtnud.
Kruntimis-andmetes oli Toki kogupindalaks vaid 0,812 ha märgitud ja ilmselt oli tegemist vaid väikese majahüti ümbruse õuemaaga. Juurdelõiget ei ole Tokile tehtud ega ka tavapärast talundilehte 1939.a koostatud – omanikuna on vaid kirja pandud kirjaoskamatuks märgitud noorem õde Juula Koha ja lisatud märkus, et ta on valla ülalpidamisel. Kõinlased mäletavad, et Toki naised peredest süüa said, kuni nad lõpuks Saaremaale viidi, aga nende täpsem surmaaeg on andmebaasi jaoks siiani teadmata. Sellega piirdus selle Kõinastu vabadikukoha lugu napilt kahe inimpõlvega.

3. VANA-JAANI

Rootsiajal on Kõinastus sündinud üks perepoeg Jaen, kes Põhjasõja ja katku üle elas ning 1744. aastani Kõinastu 3. talu peremees oli. Temast jäi talule Vana-Jaani nimi, aga see nimepruuk võib ka sellele viidata, et Kõinastu vanima taluga tegemist on, sest mingi tõenäosusega võib oletada, et rootsiaegse Jaani näol võis ühe Koguva Asmuse järglasega tegemist olla.
1750.a adrarevisjonis oli selle Kõinastu talu rendiperemeheks arvatav Jaani poeg Mats (Wanna Jahni Matz), kes on enne esimest hingeloendust surnud, aga täpsemat surmaaega ei õnnestu jällegi dokumentide puudumisel kindlaks teha. Rendi-peremeheks oli 1782.a juba Juri  (~1715 – 1809), kes tõenäoliselt oli Matsi noorem vend ja vana Jaani poeg. Tema järglastena on (kaudsete andmete põhjal) tuvastatavad kuus poega ja kaks tütart, kusjuures Matsil nagu ei olekski (täisikka jõudnud) lapsi olnud!
Juri vanemad pojad Aad ja Pärt olid esimese hingeloenduse ajaks juba Muhusse asunud – Aadust sai Vahtraste Tika rendiperemees ja nooremast vennast Pärdist jäi hilisema tekkega Vahtraste Pärdi talunimi. Aadu järglased said hiljem Vahtrastes priinimeks SAAR, aga Pärdi otseseid järglasi enam priinime saamas ei olnudki. Andmebaasis on mõlemale vennale tinglik priinimi [SAAR] omistatud, kuigi nad oma eluajal kumbki seda nime kandnud ei ole!
Juri kolmas poeg Andrus päris peremehe-õigused Kõinastus ja tallu jäid ka kaks nooremat venda Jaak ja Jaen, aga neljas poeg Mihkel oli 1795.a loendis Rootsiveres Suuremõisa hingena kirjas ning 1811. aastal sai temast hoopis Tamse mõisa hing ja Kallaste Munska (sel ajal Paisto Leemeti) renditalu peremees. Kallaste Munskal saadi priinimi UUSMEES ja seetõttu on vana Juri tinglikuks priinimeks andmebaasis pikk ja lohisev tuletis [KESKÜLA/SAAR/UUSMEES] – nimelt Vana-Jaani rahva priinimeks Kõinastus sai (küllap talu asukoha järgi külas) KESKÜLA.
1811.a hingeloenduse ajaks oli vana Juri surnud ja tema kaks nooremat poega (Jaak ja Jaen) samuti varases keskeas (hingeloendi väitel mõlemad 1803. aastal) surnud. Noorelt surnud vendadest jäi kummalgi üka poeg (Jaagu poeg Pärt ja Jaani poeg Mihkel), kes hiljem hingeloendites Vana-Jaani talus kirjas olid. Täpsustame kohe, et Jaagu poeg Pärt abiellus Igaküla Runni Andruse tütre Ingel Verendeliga ja neil oli kaks poega ning 3 tütart, kes hiljem kõik Muhus abiellusid. Nende järglasi leiab muhulaste andmebaasist, aga teatakse, et Pärdi noorem poeg Andrus on omale ka pisikese vabadikukoha ehitanud, mis Mäe nime kandnud ja millest veel eraldi juttu teeme.
Jaani poeg Mihkel võttis 1832.a samuti Muhust naise (Koguva Tooma juurtega Rõõt Smuuli), aga neil on teada ainult kaks tütart, kusjuures teine tütar sündis 1838.a surnuna (esimene tütar Mare sai 1857.a Igakülla Aleksander Nõu naiseks).
1811.a oli peremees Vana-Jaanil kinnitamata, aga 1834. aastaks oli Andrus Juri poeg juba surnud ja peremeheks tema poeg Andrus jun. Kesküla. Tema naine oli samuti Igaküla Runni Andruse tütar – Eed Verendel ja Pärdi naise Ingli vanem õde. Neil oli Andrusega kolm poega ja kaks tütart. Peale selle kasvas Vana-Jaanil üles Andruse abielu-eelne vallastütar Eed ühe Muhu Võiküla Eeduga (sünd. 1813.a) ja tema oli 1834.a talus tüdrukuna (magd) kirjas. See Eed suri 1860.a vallalisena ja järglasteta, aga peretütred Ingel ja Mare said mehele.
Noore Andruse kaks vanemat poega jõudsid abieluni, kuid noorem poeg Aad suri 11-aastaselt. Viimastes hingeloendites oli Andrus Andruse poeg peremehena kirjas. Pere oli 1850-ndatel õigeusu tulekuga lasknud ennast õigeusku salvida: Andrusest sai Andrei ja poegadest Jurist ja Tähvest vastavalt Georgi ja David. Vanem poeg Juri/Georgi suri noorelt 1851.a ja temast jäi abieluni jõudnud kaks poega: Andrus/Adrei „kolmas“ Kesküla ja Joan/Ivan; esimene poeg Tähve suri 3-aastaselt. Ilmselt jäi peremehe roll peale Juri surma nooremale vennale Tähvele (1820 – 1906; kirjades hiljem David), kellel ühe Kristinaga on Ööriku meetrikaist poeg Georgi ja tütar Maria leitud. Mõlemad laulatati hiljem Rinsis ja tõenäoliselt oli nende ema Tamse mõisast Mõisaküla Vaaduma Riste, aga see on dokumentidega kinnitamata, sest vastav laulatusekanne on kiriku-meetrikaist leidmata.
Lisame, et Pärt Jaagu poeg nagu ka tema eespool nimetatud pojad Mihkel ja Andrus jäid luterlasteks. Mihkel oli täisikka jõudes Muhus mitmel pool (Viirakülas, Igakülas ja mujal) sulaseks. Tal oli kahe naisega kokku 9 last ja temast sai lõpuks Igaküla elanik. Noorem vend Andrus oli 1913.a Maasi valla nimejuhatajas samuti Kõinastust välja läinuna kirjas oma õigeusulise naise Agrippa ja luteri kirikus ristitud tütre Ingliga, aga nende kohta jäävad täiendavad andmed siinkohal välja selgitamata.
Samas nimejuhatajas oli Vana-Jaanil esikohal kirjas pärimisõiguslik Andrei Juri p. Kesküla – noorelt surnud Juri vanem poeg, kelle kaks poega luterlase Ristega (sünd. Kivihall) olid õigeusku ristitud, aga neli tütart (Ingel, Kadri, Juula ja Mare) ilmselt kõik luteri kirikus ristitud ja kolm neist (Kadri oli selleks ajaks juba Muhus mehel) ka nimejuhatajas luteri-usulisteks märgitud!
Andrei vanemal pojal Mihailil oli Matsi noore Ristega (samuti Kivihall ja luterlane) samal ajal kaks tütart (Antonina ja Salomonia) siiski Öörikul ristitud. Puhtalt „õigeusuline“ oli Andrei noorema venna Ivani pere – tütar Kristina ja poeg Anton Igakülast võetud Irina Ülemiga. Kristina oli küll juba 1908.a Rinsis laulatatud, aga nimejuhatajas miskipärast veel üksikuna kirjas; Antonist sai 1925.a samuti muhulane – Leeskopa küla elanik.
Viimasteks Vana-Jaani „vaimudeks“ selles nimejuhatajas oli Tähve/Davidi poeg Georgi Kesküla oma poja Matveiga (s. 1887); noorem tütar Elena oli märgitud juba Muhu Suures vallas asuvaks.

1939.a talundilehel oli Vana-Jaani perepeal Mihklil (Mihail) kolm tütart – peale juba nimetatud Antonina (abiellus hiljem Tamse Väravale) ja Salomonia veel Adeele ning kaks poega Arteemi ja Bernhard kirjas. Peale naise Riste oli talus kirjas ka Mihkli õde Juuli – seega kokku 3 mees- ja viis naishinge. See pere oli eelmisel aastal oma tarbeks tarvitanud 3 vasikat, 3 siga ja 13 lammast!

Kuuldavasti said viimase maareformiga Vana-Jaani talu tagasi peale viimast sõda Haapsallu asunud Bernhardi pärijad (vanem vend Arteemi jäi sõtta), aga kellele tänased Jaani ja Uue-Jaani katastriüksused kuuluvad, see jääb jällegi käesoleva „skoobist“ välja.

Mäe

(Õuemärk teadmata) 

Teatakse, et Vana-Jaanil pärimisõiguseta Andrus Pärdi p. Kesküla on omale üsna koduõue alla (keskmise tuuliku mäele) väikese eluaseme ehitanud. Kirjade järgi on Andrusel Rootsivere Mihklilt (varem ka Porsa) võetud Rõõdaga teada kaks tütart. Vanema tütre Ingli hilisem käekäik on selgumata (võis ka noorelt surra), aga noorem õde Mare sai 1900.a Külasema Marjavälja Mihkli naiseks ning Marjavälja talu viimaseks perenaiseks. Tema suurest perest saab huviline pisut rohkem Külasema loost teada.
Arvatavalt peale vana Andruse ja Rõõda surma hääbus Mäe koht, sest 1930-ndate kruntimis-andmetes seda Kõinastus enam ei meenutata.

4. AADU

Välja

Nagu juba öeldud, võis Välja vabadikukoht olla millalgi 1832.a paiku Taaliku mõisast Kõinastusse asunud Ismaelide asutatud, kuid hiljemalt 1850-ndatest elasid seal Aadu Võrklaevad. Kõigepealt asus nähtavasti Väljale „teise“ Aadu poeg Andrus Võrklaev oma Koguva Laasult võetud naise Ingliga. Nende esimesed lapsed olid kindlasti Aadul sündinud. Esimene poeg Jaen suri pooleteist-aastaselt 1837.a, aga teine poeg Aadu, kes viimases hingeloendis juba 20-aastane oli, võeti ilmselt varsti kroonu-teenistusse. 1871. aastaks on ta kroonust tagasi ja laulatati Muhus Liiva kirikus Rootsivere Salu-Andruse Riste Saadiga. Andmebaasis on neil teada ainus tütar, 1873.a Muhus ristitud Ingel, kes 1895.a sai küla-koolmeistri, Soonda Mihkli Jaen Väärtnõu naiseks (laulatus samuti Liival). Kõinastu soldat Aadu Võrklaev suri 1913.a. vist Muhus.
Andrus Aadu poja teine poeg Mihkel oli ilmasõja-aegses nimejuhatajas perega Väljal – naine Eed (sünd. Kivihall) ja 1885.a sündinud kaksikud Kadri ja Jaen; nende esimene tütar, 1878.a sündinud Mare suri 6-aastaselt.
Esikohal oli Väljal kirjas Andrus Tähve p. Võrklaev, kes 1863.a Muhus Ingel Smuuliga laulatati ja neil oli kolm tütart ning kaks poega. Kaks vanemat tütart ja noorem poeg Madis surid väikestena; 1868.a sündinud Aadu (vähemalt neljas sellenimeline Võrklaev) paistab vallaliseks jäänud, aga noorem tütar Kadri, kellel 1894.a vallaspoeg Madis sündis, sai 1920.a Koguva Käspri Aadu Smuuli kolmandaks naiseks.
Kadri vallaspoeg Madis Võrklaev laulatati 1921.a Pöidel Ridasi Kupitse Ruudu (Raissa) vallastütre Lidia Linguga ja neil sündisid Väljal pojad Ernst ja Ervin. 1939.a oli Lidia Võrklaev Välja perepeaks märgitud ja peale mehe Madise oli kirjas ainult nende vanem poeg Ernst. Pere põhi-tegevusalaks oli märgitud kalapüük, kuigi 4,621 ha oli talundilehel ka põllumajandusliku maana kirjas, mis vähemalt ühte lehma võimaldas pidada. Oma tarbeks oli eelmisel aastal tapetud vasikas ja 2 siga. Märkimisväärsena oli Väljal kaks elumaja kirja pandud – ühes viis ja teises kolm eluruumi, aga nende täpsemad ehitusajad loenduslehelt ei selgu!

Nõukogude okupatsiooni tulles, kui Kõinastus elamine võimatuks tehti, asus Välja pere Haapsallu. 

5. TEETLI

Nagu alguses selgitatud, oli juba 1670.a vakuraamatus Kõinastu 3. arvestusüksusena kirjas Pehdo Detel ja kahtlemata on selleaegse Teetli taluga tegemist. Perepärimus räägib sellest, et katku ajal orvuks jäänud poiss Benkt-Teetel olla Hiiumaalt Kõinastusse karjaseks tulnud ja siin hiljem päris oma talu saanud, aga siinkirjutaja arvates pidi see märksa varem – hiljemalt 17.s algul juhtuma! Intrigeerivaks muudab küsimuse tõsiasi, et ühel rootsiaja lõpu Muhu kaardil (EAA.308.2.50) on Nautses hilisema Pärdi eelkäijaks osutuv ½-adrane talu (nr.3), mille peremeheks oli eksplikatsioonitabelisse märgitud Keinaste Michel. 18. sajandil seisis see arvestusüksus kõigis adramaa-revisjonides söötis, aga rootsiegsest Keinaste Mihklist oli selle nimeks saanud Tehtli Michel ja alles 18.s viimaseks veerandiks sai see üksus omale Aljavalt Pärt Matsi poja peremeheks ning muutus Nautse Pärdi taluks! Kuigi Teetli nime on rootsiajal ka Saaremaal esinenud, paistab siiski, et mingi siire on ikkagi rootsiajal Kõinastust Muhusse toimunud, aga üsna lootusetu on kindlaks teha, mis suhe Muhusse asunud Mihklil siin edasises jutuks tuleva Jaaguga võis olla? Perepärimust arvestades võib aga oletada, et 1670.a vakuraamatu Teetel (Detel) oli tõepoolest Hiiumaalt Kõinastusse tulnud ja juba sel ajal, kui Saaremaal veel nn. taaniaeg oli. Hiiumaa jäi juba peale Liivi sõda pigem rootslaste "mõjusfääri", aga sel ajal, kui taanlased ja rootslased siin oma mõjuvõimu pärast kemplesid, võis üks orvuks jäänud Hiiumaa poiss kergesti Kõinastusse karjaseks sattuda. Et ta siin lõpuks oma talu sai, seda väidab pärimuski, aga Peedu lisanimi vakuraamatus on kõige lihtsamalt sellega seletatav, et ta 1654.a Asmuse talus karjaseks oli ja perepoja ning võib-olla eakaaslase Peetriga nii lähedaseks sai, et see Teetlile maa ja taluaseme (oma Kõinastu suurimast maavaldusest) loovutas! Kuigi adramaa ei tähendanud rootsiajal enam mitte maa suurust vaid pigem talu majanduslikku võimekust, paneme siiski tähele, et Peetril oli 1670.a vakuraamatus 1 adramaa märgitud Asmuse 1,5 adramaa vastu 1654. aastal!  
Kõinastu Põhjasõja-järgsetes adramaa-revisjonides oli läbi 18. sajandi kuni 1756. aastani peremees Keinaste Tetli Jaack, kelle daatumiteks võib oletada ~1700 – 1760 ja kes meie isikute andmebaasis on saanud ID-numbri 25671. Jaagu lastest teame vaid kahte poega ja vanatüdrukuks jäänud Inglit, kes esimeses hingeloendis 25-aastasena oma 70-aastaseks märgitud emaga Teetlil kirja said. Mutter Kadri – Unga Jürna tütar pidi Jaagu viimane naine olema, aga mitu abielu Jaagul enne seda võis olla, jääb „ajaloo saladuseks“! Kadrigi on andmete nappusel seni isiku-andmebaasi kandmata.
Jaagu viimase abielu vanem (?) poeg Aad on nähtavasti peale isa surma peremeheks kinnitatud. Naine Mare oli tal 1774.a Muhust (Vanamõisast) võetud ja 1782.a oli vaid tütar Eed hingeloendisse märkida – ülejäänud viis teadaolevat last sündisid peale seda.
Aadu noorem vend Mihkel oli samuti juba naisemees ja tal oli Lao (Peetri-Matsi) Hansu tütre Kadriga sel ajal aastane poeg Andrus kirja panna, kellest 1834. aastaks Rootsivere Salu-Andruse peremees ja talule nime jätja sai. Millise Maasi ja Muhu Suuremõisa hingede vahetusega Mihkli pere 1795. aastaks oli Rootsiverre asunud, jääb siin üksikasjus selgusetuks, aga naljaga pooleks võiks lisada, et Teetli Mihklite saatuseks ongi olnud talust välja minna – alates ühest rootsiaegsest Mihklist (võib-olla vana Jaagu vennast?) ja lõpetades edasises jutuks tuleva Pahila Allikale asunud Mihkliga!
1795. aastal oli Teetli talu üksnes Aadu pere päralt ja tal juba viis last loendis kirjas – hiljem Koguva Käspri Aadu naiseks saanud Ingel oli veel sündimata. Aadu vanemast pojast Jurist pidi järgmine peremees saama, kuid ta suri isast 7 aastat varem. Esimese naise, Matsi-Ansu Pärdi tüte Marega sündisid talu pärijaks poeg Jakob ja tütar Eed, aga Mare suri 1808. aastal 25-aastaselt ja Juri võttis Muhust Poali-Jaagu Mihkli tütre Rõõda teiseks naiseks, kellega veel kaks tütart sündisid. Paraku suri Juri ise 28-aastaselt 1813.a. Rõõt sai uuesti mehele (Matsi Juri teiseks naiseks) ja tema tütred kasvasid Kivihallide juures üles.
Aadu noorem poeg Laas võeti 1807. aastal nekrutiks ja temast ei ole rohkemat teada. Aadu teisele tütrele Marele tuli 1808.a Tupenurmest koduväiks Mihkli-Jaagu (pärastised Auväärtid) Laasu poeg Mart, kes Kõinastus omale Lemberi priinime sai ja neil sündis Teetlil poeg ning kolm tütart. Kolm vanemat last jõudsid ka abieluni, aga Mart ja Mare olid oma ainsa poja „õnnetuseks“ Mihkliks ristinud ja temal ei pidanudki Teeltil suuri väljavaateid olema! Hiljem sündisid sellel Mihklil ühe selgumata päritolu Annaga „saksikute“ nimedega lapsed: poeg Friedrich August ja tütred Emilie Kristiine ning Elise Louise. Viimastes hingeloendites oli see pere küll Teetlile kirja pandud, kuid arvatavalt selleks ajaks juba Kõinastust välja läinud (väidetavalt asus Friedrich August hiljem Eestimaa kubermangu) ja need Lemberid on siiani ka muhulaste andmebaasi lisamata.
19.s algul oli Teetlil sulaseks veel üks Mihkel, kes samuti priinime LEMBER sai. Ta oli Igaküla Runni Jaani poeg, aga temast sai kõinlane sellega, et ta omale siin Nuka vabadikukoha rajas, millest lõpuks eraldi juttu teeme.

Vana Aadu surma ajal oli ainus pärimsõiguslik pojapoeg Jakob Lember alles 16-aastane ja võib-olla täitis koduväi Mart mõne aja ka peremehe kohuseid, kuid see jääb selleaegsete hingeloendite puudumisel teadmata. Noor Jakob laulatati 1823.a omast mõne aasta vanema Aadu Kadri Võrklaevaga ja arvatavasti 1825.a paiku kinnitati ta Teetli peremeheks. Jakobil ja Kadril sai kirikukirja neli poega ja kolm tütart. Kaks esimest last (Juri ja Eed) ning noorim tütar Ingel surid väikestena. Teine poeg, Aadu jun. Lember laulatati 1848.a Muhus Koguva Laasu Tõnise tütre Ristega (Tüür) ning valmistus peremeheks saama. Isa Jakob oli aga viimastes hingeloendites veel täies elujõus (1858.a loendis 52-aastaseks märgitud) ja hoopis noore Aadu saatuseks oli 1856.a 28-aastaselt surra! Temast jäi siiski pärimisõiguslik poeg Jaen (1850 – 1910), kes vanaisalt Jakobilt Teetli koha päris. Lisame, et Aadu esimene poeg Juri suri ühe kuu vanusel ja noorim poeg Aadu 9-aastaselt ning abieluni jõudis peale Jaani veel Aadu ainus tütar Mare (laulatati 1877.a Jaani kirikus).
Jakobi poegadest peaks nimetama veel kahte nooremat poega Jaani ja Madist, kes mõlemad abieluni jõudsid ja n.ö. sulaste seisuses Teetlil elasid. Jaen laulatati 1858.a Jaani kirikus Matsi Ingel Kivihalliga ja neil oli kaks poega ning kolm tütart. Nende vanem poeg Mihkel asus 1880.a koduväina Pahila Allikale ja jõudis seal kolmes abielus olla. Kahest esimesest abielust sündis talle kokku 12 last – esimesest abielust Allika peretütre Tiiuga (sünd. Kurgvel) kuus poega ja peale Tiiu surma võetud Miinaga veel neli poega ning kaks tütart. Peale Miina surma võttis Mihkel kolmandaks naiseks Mäla Mardil sündinud, aga perega Maasi valda asunud Maksim Vaske tütre Mare, kes noorelt järglasteta suri. Mihkli suure pere hilisem käekäik jääb siinkohal täpsemalt kirjeldamata, aga võiks lisada, et veel 1959.a rahvaloenduse ajal oli Pahila Allika Lemberite pere üsna arvukas. Teetli (esimese) Jaani noorema poja, 1864.a sündinud Jakobi pärastine käekäik jääb siin täiendavate andmete selgumist ootama.
Jakobi noorim poeg Madis teenis nähtavasti kroonut ja laulatati alles 1870.a Muhus Koguva Laasu Tõnu tütre Marega. Neil oli kolm poega ja tütar Riste, kes 1895.a Soonda Peetri Jaen/Ivan Väärtnõu naiseks sai (samal aastal muide sai varem jutuks olnud Välja soldati Aadu Võrklaeva ja Rootsivere Salu-Andruse Riste tütar Ingel teise samanimelise Soonda mehe – külakoolmeistriks olnud Mihkli Jaen Väärtnõu naiseks).
1908.a surnud Madise lesk Mare oli ilmasõja-aegses nimejuhatajas Teetlil kirjas, aga tema vanem poeg Mihkel on jällegi Kõinastust välja läinud. Temast teavad Teetli inimesed: „Mihkel elas Peterburis ja Odessas. Ta oli õppinud laevaehitust. Mihkli naine Julia oli Venemaa eestlane; hiljem kolis pere Tallinna. Mihkel töötas laevatehases ja vist lahutas naisest. Tütar Liidia (s.1901) olevat elanud Narvas ja poeg Voldemar (s.1904) läinud Belgiasse. Mihkel kolis 30-ndatel aastatel tagasi Kõinastu Teetlile;  oli 2 karguga invaliid ja sai 1944.a sõjasügisel Kõinastus surma. Oma perega ta sel ajal enam ei suhelnud.“
Lisame, et Madise teine poeg Jaagup suri 5-aastaselt 1887.a, aga kolmas poeg Madis (1888 – 1960) on nimejuhataja järgi Peterburgi asunud, kuid hiljem Tallinnas elanud, kus tal olnud naine Pauline ja poeg Alfred.

Nimejuhatajas oli Teetli peremees Jaen Aadu p. (Teetli „teine“ Jaen) oma Muhust võetud naise, Linnuse Salu-Jaani Matsi tütre Riste, ainsa tütre Mare ja poja Jaaniga kirjas. Peaks märkima, et selles dokumendis on „esimese“ Jaani tütar, 1867.a sündinud Ingel, kes juba 1901.a Külasema Marjavälja Mihkli, kaug-idas teeninud ja „plotski“ hüüdnimega vana meremehe naiseks sai, veel justkui Teetli „teise“ Jaani tütrena Kõnastusse kirja pandud!
Teetli „kolmas“ Jaen Lember laulatati 1921. aastal Pöidel Nautse Tiri Kaarli tütre Ingel Kolloga ja oli 20. sajandi Teetli peremees. Talundilehel oli kirjas perepea Jaani ja Ingli kaks vanemat tütart (Rosette ja Vaike) ning pojad Alfred ja Endel; veel päris lapseeas nooremaid õdesid (rääkimata alles sündimata pesamunast Heljust) ei ole kirja pandud, aga seitsmendaks pereliikmeks oli Teetli „esimese“ Jaani vallaliseks jäänud tütar Mare. Pere tarbeks oli eelmisel aastal tapetud 2 vasikat, üks mullikas, 2 siga ja 13 lammast.
Viimasel sõjasügisel (1944.a 1. oktoobril) kannatas talu sarnaselt teiste Kõinastu taludega tulekahjus ja ega seda enne kolhoosikorra tulekut täielikult taastada ei jõutudki. Jaani vanem poeg Alfred värvati sõja lõpul sakslastele appi ja pidi hiljem ka Venemaa vangilaagrite elu tunda saama. Kõigile vintsutustele vaatamata on ta tänini (2012.a) veel elavate kirjas nagu noorem vend Endelgi.
Nüüdseks on talust peale Teetli-nimelise moodustatud veel Rauna, Saupõllu ja Niitevahe katastriüksused, aga jäägu needki siinkohal Teetli inimeste omavaheliseks asjaks.

Nuka

Varasemas juba nimetatud Igaküla Runni Jaani poeg Mihkel, kes Teetli sulasena priinime Lember sai, on omale hiljemalt 1830-ndatel Teetli maale vabadikukoha ehitanud. Mihkli esimene naine oli naabri peretütar Aadu Lutsi ja neil sai esimese lapsena kirikukirja poeg Jakob ning selle järel kolm tütart. Lutsi suri 41-aastaselt 1837. aastal ja Mihkel võttis järgmisel aastal Koguvast Ansu sulase ja pärastise Jaagu peremehe Tõnise tütre Mare teiseks naiseks. Temaga sündis veel tütar Eed, kuid Maregi suri noorelt (39-aastasena 1842. aastal) ja Eed kasvas emakodus Koguva Jaagul üles ning sai hiljem Koguva Käspri Mihkli naiseks.
Teadaolevalt jõudis abieluni veel Nuka Mihkli esimese abielu keskmine tütar Kadri, kes 1855.a Jaani kirikus laulatati. Mihkli ainus poeg Jakob Lember laulatati 1851.a Muhus Koguva Sumari Andruse tütre Eeduga ja neil sündisid kolm poega ning ainus tütar Riste, kes paistab Nukal vallalisena surnud. Jakobi kaks nooremat poega (Madis ja Jaen) surid lapseeas, aga vanem poeg, hiljem õigeusku läinud Juri/Georgi Lember abiellus Triigi mõisa Oitme küla tüdruku Miina Raunaga (laulatati Leisis 1888.a) ja neil sai peale ainsa poja Aleksandri koguni kuus tütart kirikukirja. Esimene tütar Elena suri 8-kuuselt ja noorematest on seni teada vaid 1896.a sündinud Raissa abielu, kes eespool jutuks olnud Mihkel Kivihalli naiseks ning Matsi-Jaani perenaiseks sai. Maasi valla nimejuhatajas oli Raissa küll veel Nukale kirja pandud nooremate kaksikõdede Julia ja Irina ning 1901.a sündinud pesamuna Anastasiaga, aga viimaste kohta hilisemad andmed puuduvad.
Aleksander Lember paistab noorena Tallinnas olnud, kus ta ka abiellus ja üks väikesena surnud lapski sündis, aga selle abielu ta lahutas ja võttis uueks naiseks Igaküla Ivardi (Koolielu) Mihkli tütre Julia Osa. Laulatus oli 1925.a Rinsis ja sama aasta teisel Jõulupühal sündis neil poeg Heinard. Talundilehel oli perepeaks (nagu Väljalgi) Juuli Lember märgitud ja peale esimese poja (selles dokumendis Einart kirjutatud!) oli kirjas veel tütar Rosilda ning poeg Valentin. 1928.a sündinud Aino suri mõne-päevasena, aga peale nende sündisid veel kolm tütart ja kaks poega, nii et kokku sai üheksa last, kelledest kaheksa ka täisikka jõudsid. Nüüdseks on need ka muhulaste andmebaasi kantud.
Talundilehele oli väikekoha loomadeks märgitud kaks lüpsilehma ja siga ning eelmisel aastal oli oma tarbeks tapetud üks vasikas ja üks siga. Müügiks toota ei ole vabadikukohal midagi õnnestunud.

1944.a sügisel pääses Nuka laidu tabanud tuleõnnetusest ja loomulikult elati seal seni, kuni okupatsioonivõimud seda kuidagi välja kannatasid.
 

***

Sellega on Kõinastu lugu siinkohal ammandatud. Laiu tulevikku ei ohusta peale globaalse soojenemisega seotud võimaliku merevee taseme tõusu ehk küll midagi, aga kas see veel kunagi inimpõlvedele põliskoduks kujuneb, on raske ennustada.

November, 2012; pisut täiendatud 2014.a talvel.

Kallaste Kopli Ülo Rehepapp
tel. 657 2839; e-post: papp@neti.ee