Taaniaeg
1561. aastal lakkas Vene-Liivi sõja tulemusena eksisteerimast Liivi
Ordu, kellele Muhu saar oli kuulunud 13. sajandist alates, mil sakslaste
kolonisatsioon Liivimaal lõpule jõudis. Teatavasti üritas Maasilinna viimane
ordufoogt Heinrich von Ludinghausen-Wulff selle järel seniseid ordu valdusi
saartel Taani kroonile müüa (mõned arvavad, et tehing toimuski), kuid
„ametlikult” hakkasid Saaremaa ja Muhu Taanile kuuluma siiski Stettini rahuga
1573. aastast. Lisame, et piiskopi valdused (nii Saare-Lääne kui Pilteni
piiskopkonna Kuramaal) müüs Johann von Münchhausen 30 000 taalri eest
Frederik II-le juba 1559. aastal. Parajasti sellest segaduste ajast (1569-71)
on Rootsi Riigiarhiivis Stockholmis säilinud mõned Maasilinna foogtkonna maaraamatud,
millede kserokoopiad sealne eestlasest arhivaar Jakob Koit enne oma surma
1988.a Tartu Ajalooarhiivi Leo Tiigile saatis ja millised viimane 1992. aastal
oma nn. allikpublikatsiooniga üld-kättesaadavaks tegi. Ühtlasi on need
maa-raamatud seni teadaolevalt vanimaks terviklikuks allikaks Muhu asustuse
kohta üldse ja siinsed koduloolased peaksid mõlemale nüüdseks manalamehele
eriti tänulikud olema!
Teine taaniaegne terviklik allikas Das Öselsche Landt Buch on Tartus Eestimaa
rootsiaegse kindral-kuberneri fondis (EAA.1.2.936) olemas, kuid selle
koostamise taust ja sihitis jäävad siinkohal ebaselgeks (mõni parem keeleoskaja
peaks dokumendi sissejuhatava osa ära tõlkima!). Erinevalt tavapärastest ei ole
selles maaraamatus talude ega koormiste spetsifikatsioone. Kogu säilik on „Saagas”
vaid 14 kaadrit (Muhu algab 10. kaadriga) ja kujutab üksnes talude loetelu
vakuste kaupa. Ilmselt kestis taanlaste ja rootslaste “omandivaidlus” Eesti
saarte üle edasi kuni Kalmari rahuni 1613.a ja ju siis oli rootslastel põhjust
omale provintsist veel 1592. aastal „pilti luua”... Siin, muide, on peetud vajalikuks kolme
ametkonna (Masik, Mohn ja Johanis ?) kuulumist Soneburg’ile (mis selleks ajaks juba
õhku oli lastud!) eraldi ära märkida…
Erinevalt 1569-71 maaraamatuist on Muhu 1592.
aastal 13 asemel 8-sse vakupiirkonda (nagu hiljem rootsiajalgi) jagatud;
Pädaste, Kapi ja Kansi eramõisaid aga ei meenutata üldse (1570.a olid veel
hiljuti Joh. Knorrile läänistatud Pädaste mõisa 5 talu ja 3 üksjalga
maaraamatus kirjas, kuid Kapi ja Kansi mõisad puuduvad sealgi).
Pauren’id on paarikümne
aastaga siiski väga palju muutunud, rääkimata sellest, et nende arv on
kolmandiku võrra vähenenud (haritud adramaad isegi enam kui kolmandiku võrra!).
Kas vakuste arvu vähenemine on üksnes sellega või veel millegagi seotud, ei
selgu. Püüdes leida mingit järjepidevust 1570. aastaga, võib laias laastus tõdeda:
1.
Kadunud Võlla
vakuse talud kuuluvad nüüd Urrikase ja Enneküla vakustesse –
viimasesse hakkas kuuluma Mäla küla,
mis 1570.a paistaks nagu olevat kuulunud Võlla vakusesse (? Olgu öeldud, et
külasid kui niisuguseid ei mainita kummaski dokumendis!).
2.
Kadunud Hellamaa
vakuse talud läksid samuti enamasti Urrikase vakuse alla (tinglikult
Hellama, Pärase ja Lehtmetsa külad), kuid Paiste talud on nüüd Lõetsa vakuses! Tundub, et 1570.a
Hellamaa vakusesse kuulunud kaks Paiste-nimelist
talu (samuti tühi Kullassche või Kaillassche Lull) kujutasid tõesti
Kallaste-Paistu talusid (suure tõenäosusega pidi siis Kallastel olema ka Ustall Marret’i talu!). Julgen arvata, et 1570.a Moller, Wers ja Duicker
kujutavad orduaja lõpu Lehtmetsat; Urrikase
küla ise (niivõrd, kui sel ajal üldse on mõtet külast rääkida – pigem oli
haja-asustusega tegemist) aga ei saanud kuskil mujal, kui hilisema Võlla mõisa
kohal olla ja jagas rootsiajal Vana-Tamse
saatust (nagu Enne- või Hingekülaga juba taaniajal oli juhtunud)
– nende kohale asutati mõisad!
3.
Soonda vakuse kadumisega
seoses ei oska muud arvata, kui et piirkond on mõne rüüsteretke ajal kõvasti
kannatada saanud. Kas siin 1592. aastaks mõni elujõuline talu säilinud oli,
jääb ebaselgeks, sest Enneküla vakuses, kuhu Soonda
hiljemgi kuulub, ei oska sel ajal küll ühtki 1570.a Soonda vakuse talu ära
arvata. Pealegi on veel 1645.a näha, et Soondasse on taaniajal ilmselt
tühjadesse taludesse hiidlasi toodud (või asunud?).
4.
Viiraküla vakuse ja küla lugu
on samuti segane! 1570.a oli vakuse esimeseks taluks Wannamoyse Martt; 1592 on Nurme
vakuses Henno Wannamoise talu, kuid
jääb selgusetuks, kas neid pärastise Vanamõisa külaga saab seostada? Üldlevinud
arvamus, nagu oleks Vanamõisa kohal juba orduajal mingi ametimõis olnud,
paistab siiski pigem müüt olevat, mis küla nimega seoses tekkinud! Olgu öeldud,
et sedasama Wanamoisa nime on rootsiajal
ka Raegma ja Raugi Nõmmega seoses kasutatud ja pigem viitab see sellele, et
neis paigus millalgi on lihtsalt vakukeskused olnud! Kui
ma 4. klassi koolipoisina Viiraküla Lauritsel korteris olin, räägiti seal
sedagi, et kunagi asunud küla hoopis Vanamõisa pool praeguses Viiraküla metsas!
Nagu teada, on taolistes pärimustes alati mingi iva – küsimus on ainult,
milliste kinnitatud faktidega seda saab siduda ja vastavalt tõlgendada! Ma ei
imestaks, kui peaks selguma, et kunagi orduajal vakupidusid just praeguse
Viiraküla kohal peeti – kirikust just sobivas kauguses …
5.
Mis kirikusse puutub, siis
praeguste teadmiste järgi oli Levalõpma rootsiajal juba pastoraadi valduses ja
võis seda varemgi olla, aga hiljem kuulusid pastoraadile (1674.a aktis) 3 talu
Soondas ja koolmeistritaluga (hilisem Reinu) püüdis kirik oma valdusi rootsiaja
lõpul ka Viirakülla laiendada.
6.
Igaküla oli rootsiajal
miskipärast Paenase vakusesse
arvatud, kuid 1592.a maaraamatus ei oska selles vakuses veel Igaküla talusid
ära tunda… Ainsana võiks ehk 1570.a Igaküla vakuse Lacko Olle järglaseks pidada 1592 Paenase vakuse Olly Hans’u talu, kuid pigem on see ikka
juba 1570.a samas vakuses olnud Olli
Hannus’e või Olli Lawr’i järglane. Ilmselt peavad 1592.a Igaküla talud (niivõrd, kui me
neid „ära tunneme”) sel ajal Rootsivere
vakuses (näiteks, Koguva Asmusele järgnevad 7 talu) kirjas olema.
Jääb loota, et keegi
ka 1592.a maa-raamatu sissejuhatava osa „maakeelde” ja arvuti-kandjale ümber
paneb...
Vello Naaberi andmeil (Vakuraamatud ENSV RAKA fondides, Tln. 1982) olid
1980-ndatel EAA fondis 854 veel mitmed hilisemad (17.s algusest pärinevad)
taaniaegsed maa- ja vakuraamatud Muhu kohta, kuid peale fondi ümberkorraldamist
on need uutest nimistutest kadunud! Samas on kauaaegne Taani Riigiarhiivi
töötaja Vello Helk toimetanud suure hulga Eesti- ja Liivimaad puudutavate
säilikute koopiaid Tartu Ajaloo-arhiivi, kus neid nüüd Vello Helgi nimelise
fondina (5383) 127 säilikus hoitakse – nende hulgas 6 Liivimaa nimega
säilikut ja 8 säilikut koopiaid lihtsalt
tähestiku-järjekorras. Siinkirjutajal ei ole seni õnnestunud sellest fondist
taaniaegsete Muhu maaraamatute koopiaid leida, kuigi Vello Helgi enda
kinnitusel peaks neid seal olema! Seega võib fail „Taaniaeg.xls” edaspidi veel
mõne lehe võrra täieneda. Siia allikate kausta on lisatud ka Vello Helgi enda e-kirja lisa Tartusse
saadetud materjalide tutvustusena.