Hingeloendid
Vene tsaaririigi balti provintsides toimus seitse nn. hingerevisjoni ehk loendust aastail 1782, 1795, 1811, 1816, 1834, 1850 ja 1858; peale selle 1826.a vahe-revisjon, millega talurahvale priinimed anti (Eestimaa kubermangus on viimase asemel nimekirjad 1835. aastast). Siinsetes tekstides on 1782.a loendust ikka esimeseks nimetatud, kuigi EAA seda (tsaaririigi üldarvestuses) neljandaks nimetab - vastavalt on siis EAA arvestuses viimane loendus 1858. aastal kümnes. Reeglina toimusid loendused mõisade kaupa, kusjuures 18. sajandil eramõisade loendid tihti puuduvad.
Muhu osas on hingeloendite materjalid üsna hästi säilinud (puuduvad vaid eelviimase, 1850.a loenduse Hellama ja Kansi mõisade materjalid) ning “Saaga” registreeritud kasutajad saavad nendega vahetult tutvuda lehel http://muhu.rehepapp.com/saaga-hing.php neid huvitava aasta ja mõisa valides.
Kasutajate tähelepanu tuleks juhtida sellele, et mitmed pastoraadi ja Suuremõisa loendid on kahes variandis – fondi 1865 nimistud 1 ja 4, kusjuures viidatud lehel on mitme variandi olemasolul eelistatud täielikuma 4. nimistu säilikuid. Kui pastor Olaus Kellmanni kokku seatud loendid (nimistu 1 säilik 250 ja nimistu 4 säilik 334/6) on üsna identsed, siis Suuremõisa loendi variant nimistu 1 säilikuna 251 on hoopis kirillitsas (või glagolitsas?) ja selle mõistmine võib probleeme valmistada. Õnneks on seesama loend nimistu 4 säilikuna 334/7 ka “loetavamas” kirjas olemas. Lisame, et selleaegne Maasi mõisa hingeloend on üksnes “riigikeeles” saadaval!
Muhu puhul erandlik on 1795.a loend, mis vaid nimistu 1 säilikuna 93 olemas ja mida arhiiv on eksitavalt pastoraadi loendiks nimetanud. Tegelikult sisaldab see pastoraadis kokku pandud loend praktiliselt kogu Muhu kihelkonda (puuduvad vaid Pädaste ja Võlla eramõisad), kuid esitatud on see külade kaupa. Et selleks ajaks oli külade ja talude mõisalise kuuluvuse pilt väga kirjuks muutunud, ei õnnestu aga adekvaatseid otseviitu mõisadele selles loendis näidata (näiteks, viidatud lehelt viib Rinsi mõisa link (41) meid hoopis Nautse külla, mille kaks talu sel ajal Rinsi mõisale kuulusid ja Tamse mõisa lingiks (52) on valitud hoopis Mõisaküla Siljavälja, mis üldiselt ikka Tamse mõisa esimest talu märkis).
Algajatele veel teadmiseks, et 1811. aastal loeti ainult meeshingi, kuid selle eest selgub loendist tihti, kes mõisadevahelise hingede vahetuse käigus kust kuhu oli übergetreten. 1816. aasta loend on selle poolest märkimisväärne, et selles isanimed ära toodi (perekonnanimesid veel ei ole – need ilmuvad 10 aastat hiljem nn. vaherevisjoniga) ja isikute “identifitseerimisel” on sellest palju abi.
Viimases kolmes loendis on juba mõisavaldade ehk kogukondade printsiip määrav ja need on ka kogukonna-kohtu liikmete poolt kolme ristiga signeeritud. Olgu öeldud, et selleks ajaks jõudsid mõned soldatid juba kroonuteenistusest tagasi, aga hingeloendi põhiosad neid ei kajasta - nad olid teenistusega “priiks” saanud ja toodi ära eraldi loendusmaterjali lisades!
Lõpuks märgime, et andmebaasist (http://muhu.rehepapp.com/baas.php) päringuga ilmuv hingeloendi-info on peale “automaatseid töötlusi pisut üle normaliseeritud ja formaliseeritud” ning sellesse tuleb teatud reservatsioonidega suhtuda – eriti niisugused määrangud, nagu “sulasepere laps” jmt.
(Faili-kataloogi tagasi saab veebi-lehitseja back-nupuga)