Adramaad

 

Adramaa on feodaalaja agraar-ajaloos majandusüksuse suuruse ja koormiste hindamise oluline mõiste, kuid siinkohal ei hakka me selle tähendust ega “evolutsiooni” (kuni 1766.a nn. revisjoni-adramaa ja hilisema “puhta-kasu rublani”) selgitama ega lahti mõtestama. Asjast huvitatud võivad teavet saada mitmetest allikatest alates entsüklopeediatest ja lõpetades agraar-ajaloolaste (Evald Blumfeld, Herbert Ligi jt.) töödega. Üht-teist võib ka A. Rullingo raamatust leida. Siinses kontekstis märgime vaid, et peale Põhjasõda Vene tsaaririigi koosseisu jäänud Saaremaa (koos Muhuga) säilitas 1765. aastani omaette provintsi staatuse ja üldise korra kohaselt tegi rüütelkond siingi viis adramaa-revisjoni (1731, 1738, 1744, 1750 ja 1756), millede materjalid “Saagas” on kõigile hästi loetavatena kättesaadavad. Registreeritud kasutajal tarvitseb lehele http://muhu.rehepapp.com/viited.php minna või siinsamas http://muhu.rehepapp.com/saaga-adr.php valida, et otse teda huvitava mõisa vastava aasta revisjoni alguskaadrini jõuda.

Selgituseks peaks lisama, et iga revisjoni osas pakutakse kolme algus-kaadrit:

  • Nn. protokolli-osa (pro), mis paleograafia ja keele mitte-valdajatele võib vähe huvi pakkuda. Peale alguse-osa leidub tekstilist materjali tavaliselt ka revisjoni lõpuosas.
  • Spetsifikatsiooni-osa (spe) kujutab mahukat tabelit, kus talude kaupa lisaks arvestus-adramaale ja üksuse ning perepea nimele toodud inimeste arvud (soolises ja vanuselises lõikes), aga lisaks veel “pudulojused” alates hobustest-härgadest ja lõpetades kitsede-kanadega
  • Vakuraamat (vak) kordab spetsifikatsiooni-tabeli vasakuid algus-veerge ja sisaldab üksusele pandud koormisi-kohustusi. (See võib rohkem agraar-ajaloolastele huvi pakkuda)

Muhu revisjonide spetsifikatsiooni-tabelid on (sarnaselt taani- ja rootsiaegsete maaraamatutega) ka Excel’i faili-formaadis arvuti-kandjale sisestatud ja andmebaasi koha-viitadega täiendatud. Peale adra-revisjonide sisaldab see esimese lehena 1713.a nn. Güldenstubbe inkvisitsiooni-protokolli (“maa-keeli” küsitlus-protokoll), kus on kirjas vaid selleaegsed teovõimelised talud. Edasi on väike Kansi mõisa vakuraamat 1725. aastast ja peale viie adra-revisjoni on lisatud veel kolm lehte vakuraamatute päistega (aastad 1767, 1771 ja 1778) ning lõpuks väljakirjutus nn. reguleerimiskaartide spetsifikatsiooni-köitest (EAA.311.1.1040). Viimane kuulub tegelikult mahuka kaardi-materjali juurde, mis mõisapiiride korrastamise ajast (enamasti dateeritud aastaga 1799) on Muhu kohta fondis EAA.2072 säilinud. Kaardid vajaksid (enne lõplikku lagunemist) hädasti skaneerimist-digitaliseerimist, kuid on vähe lootust, et Muhu vallavalitsus ja/või muuseum selleks lähiajal vahendeid suudavad leida!

Kirjeldadud mahukas fail (huvilistele alla laadimiseks) kannab käesolevas kaustas nime “XVIII sajandi Muhu.xls”, kuid seda saab vaid abimaterjaliks neile soovitada, kellel algdokumentidest info välja lugemisel raskusi tekib. Tõsisemad uurijad eelistavad arvatavalt siiski algallikaid ja pealegi ei saa siinkirjutaja vastutada võimalike “näpukate” eest tabelite koostamisel. Samas lisame, et faili-lehtede märkuste lahtrites on jõudumööda kirja pandud ka omaaegsete peremeeste “isikukoode” (ID-d isikute andmebaasis), kuid täitmata lahtreid tulevastele uurtijatele täitmiseks jätkub esialgu küllaga.

 

(Faili-kataloogi tagasi pöördumiseks kasutage veebi-lehitseja back-nuppu)