Onu Juri lugu

Neiukene, noorukene, ilus olid sa!
kui ma naabri pulmapidul' sõitsin sinuga.
Läbi paksu kasemetsa viis siis meie tee,
salal viisil laulis ööbik, laulis minule.
Neiukene, noorukene, ilus oled sa!
Tahtsin seda salal viisil sulle ütelda.
Aga hobu tõmbas ruttu, vanker veeres nii,
sõnad sulasivad suhu, jäivad pooleli.
Mõneks ajaks elu saatus kodumaalt viis mind;
tulles tagasi ma tahtsin tervitada sind.
Aga sa ei õitsend enam, ega naeratand;
elu eksi-radadele olid närtsind sa

Mu emal oli 4 venda ja 3 õde ehk emaga kokku siis kaheksa last. Ühes teises kohas on neist veel juttu, aga siin tahan kirja panna kroonut teeninud ja noorelt surnud onu Juri loo, keda mina näinudki ei ole, sest ta suri tiisikusse 3 aastat enne minu sündimist. Selle eest tundsin hästi tema tütart, Sepa-Hansu Liinat, kes mind tikkima (muhu keeles roosima) õpetas. Algul toodud värsid on ilmselt onu Juri enda riimitud, aga nende sõnadega on hiljemgi Külasema koplis ringmängu-laule lauldud.
Ema kõige vanem vend oli Mihkel, kes Kingissepal peremeheks jäi, aga järgmine vend Juri pidi minema kroonut teenima. Juril olnud noor ja nägus pruut [kirikukirjade järgi Paenase Ansu Riina Ü.R.], kes lapseootel maha jäi ja selleaegset teenustuseaega arvestases vähemalt 4 aastat oleks ootama pidanud. See aeg oli pikk ja õnnetu pruut oli kosjad vastu võtnud, kui üks talu perepoeg teda kosida tahtis. Sel ajal oli aga kombeks, et pruut käis enne peigmehe koju viimist seal proovil ja oma tulevases kodus heinu hangudes olla pruut tundnud ja aru saanud, et ta ei ole võimeline selle pere perenaiseks saama. Jätnudki siis pruut kosjad katki ja andnud peigmehele anded tagasi. Kui kosilane selle peale kurvaks jäänud, lohutanud pruut teda veel, et võta mu õde, tema tuleb sulle küll ja nii sündinudki.
Kui aeg täis sai, sündis pruudile Juri tütar, aga vigasena. Juri kroonust tagasi tulles ei põlanud ta oma tütart, võttis nad emaga ja ehitas põldude serva ka oma kodu, mis hakkas Sepa-Hansu nime kandma. See jäi küll pooleli, sest tiisikus murdis Juri tervise [Juri suri 35-aastaselt 1913.a Ü.R.], aga Akilinaks ristitud tütrest kasvas lahtiste käte ning terava mõistusega inimene, kelle roositud tekke peaks Muhus veel tänini paljudes peredes olema. [Tõe huvides võiks lisada, et 1912. aastal sündis Juril ja Riinal ka poeg Evgraf (Eedi), aga tema elas vaid 4-aastaseks. Liina suri aga 70-aastasena 1977. aastal Ü.R.]